← Eesti

2-22-141800/11

Obsah (12)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-141800 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ (end.

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 2

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Aktiva Finance Group OÜ (end. OÜ Aktiva Finants, edaspidi hageja) esitas 01.11.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Olt (edaspidi kostja) põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas 07.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus 20.01.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas 16.02.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr 19-126493-VL, 18-041343-VL, 19-074164-VL ja 17-109050VL tulenevate võlgnevuste ja kõrvanõuete väljamõistmiseks. Kohus jättis hagi käiguta ja hageja esitas 06.04.2023 täpsustatud hagiavalduse. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 700 eurot.
  3. Kohus võttis hagi 18.04.2023 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 17.12.2019 laenulepingu nr 19126493-VL; 16.04.2018 laenulepingu nr 18-041343-VL; 24.07.2019 laenulepingu nr 19074164-VL ja 23.08.2017 laenulepingu nr 17-109050-VL. Kostja kohustus laenud tagastama lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 17.01.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingute alusel pidi kostja laenu tagastama alates vastavalt sõlmitud maksegraafikutele, kostjal on tekkinus võlgnevused alates 12.11.2021, lepingud olid esialgse võlausaldaja poolt üle öeldud 03.02.2022, ehk kostjal on võlgnevuses 3 osamakset. Seega oli kostja laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Swedbank AS loovutas 23.05.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on laenulepingute 19-126493-VL, 18-041343-VL, 19-074164VL, 17-109050-VL põhiosa võlgnevus summas kokku 5771,79 eurot (2029,23 + 656,52 + 2643,90 + 442,14). Kostjal on lepingute 19-126493-VL, 18-041343-VL, 19-074164-VL ja 17109050-VL intressi võlgnevus summas kokku 329,10 eurot (91,80 + 33,78 + 133,40 + 70,84). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas kokku 1228,86 eurot (376,17 + 149,58 + 602,37 + 100,74). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudekulusid summas kokku 170 eurot (50 + 40 + 50 + 30). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, intressimääraga võrdses määras, s.o laenulepingu nr 19126493-VL puhul 17,90% aastas ja laenulepingute nr 18-041343-VL, 19-074164-VL, 17109050-VL puhul 22% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1396 eurot, sh riigilõiv 700 eurot, lepingulise esindaja kulu 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  5. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 18.04.2023 kohtumäärus isiklikult kätte 21.08.2023 kostja aadressil XXXXXXXXXXXX Kohus kohustas 18.04.2023 määruses kostjat vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 04.09.
  6. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
  7. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile 3 vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. 10. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 4 tunni eest summas 676 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 1396 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. Riigilõivu summas 700 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 4 töötunni eest, kokku 676 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest. Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 32-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 11. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 960 eurot (riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 4 15.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.