Obsah (10)

§ 274§ 64§ 121§ 65§ 2§ 16§ 56§ 4§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 4. aprill 2023 Jõhvi kohtumajas 1-23-135 (22922700107) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi se

§ § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Aleksei Nikiforov, sünd. 25.05.1978, viibib Viru Vanglas, elukoht puudub, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati: - 30.09.2019. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt (kohtuasja nr 1-18-7356)

§ 274

lg 2 p 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust (lõplik liitkaristus

§ 64lg 4 alusel – eluaegne vangistus.

Karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.2002) Tõkend – puudub Advokaat Igor Belugin Kaitsja 27.03.2023, 30.03.2023 Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311, 313, 314, 315 kohus O T S U S T A S: ALEKSEI NIKIFOROV süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 64 lg 4 alusel, liita mõistetud karistus eelmise Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega mõistetud eluaegse vangistusega, mõista liitkaristuseks eluaegne vangistus. 1 Karistuse kandmise alguseks lugeda

1. aprill
2. Kohaldada Aleksei Nikiforovi suhtes käesolevas asjas tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni otsuse jõustumiseni. Asitõendid: - 1 CD-R plaat – jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor Belugini taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Aleksei Nikiforovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 520,68 eurot (kohtuistungil osalemise eest 433,90 eurot, käibemaks 86,78 eurot). Menetluskulud antud asjas on: 1087,50 eurot sundraha, 273,42 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 853,08 eurot (332,40+520,68) kaitsjatasu kohtumenetluses. Välja mõista Aleksei Nikiforovilt menetluskulud: 1087,50 eurot sundraha, 600 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja tasu 526,50 eurot. Menetluskulud summas 1687,50 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700011584 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. aprillist 2023.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
4. maist 2023.a. I Süüdistus Aleksei Nikiforovi süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema pani kinnipeetavana Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) K-hoone K5 eluosakonnas toime kuriteo järgmistel asjaoludel: 2 30.07.
5. a kella 15:12 ajal lõi A. Nikiforov K-hoone K5 eluosakonna päevaruumis tekkinud tüli käigus kaaskinnipeetav V.M. viimasele ühe korra rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja järgnevad tervisekahjustused: a) parema kulmu piirkonnas pindmised haavad mõõtmetega 4 mm x 15 mm ja 3 mm x 10 mm; b) parema silma paistetus. Seoses sellega, et A. Nikiforov omab kehtivat karistatust erinevate kergemate ja raskemate isikuvastaste ja /või vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest (sh

§ 274lg 1 ja lg 2 p 3, Kr

K § 101, § 105, 113 jt.; viimati on teda vägivalda ühe tunnusena sisaldavas kuriteos süüdi mõistetud 30.09.2019. a.

§ 274lg 2 p 3 järgi), esineb tema tegevuses V.

M.i suhtes toime pandud vägivallateo puhul kvalifitseeriv koosseisutunnus ’korduv toimepanemine’

§ 121lg 2 p 3 mõttes.

Aleksei Nikiforovi (Nikiforov) süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo

§ 121

lg 2 p 3 mõttes - kehaline väärkohtlemine, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitamises, kui see on toime pandud korduvalt. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Aleksei Nikiforov tunnistas ennast süüdi. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Aleksei Nikiforovile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Aleksei Nikiforov tuleb süüdi mõista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Aleksei Nikiforovi süüdistatakse selles, et tema 30.07.

1. a kella 15:12 ajal lõi Viru Vangla K-hoone K5 eluosakonna päevaruumis tekkinud tüli käigus kaaskinnipeetav V. M.it ühe korra rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja erinevad tervisekahjustused. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu V. M.i, tunnistajate A. H. ja S. S. ning süüdistatava Aleksei Nikiforovi ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - asitõendite vaatluse protokolliga (Viru Vangla päevaruumi videosalvestis), kannatanu meditsiinilise tõendiga ja fotodega. Kohus loeb kannatanute ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu V. M.i ütluste kohaselt 30.07.2022 tekkis tal tüli Aleksei Nikiforoviga telefoni pärast. Ta oli järjekorras A. H. järel ja ütles süüdistatavale, et tema hakkab helistama, kuid süüdistatav ütles, et tema hakkab helistama. Tekkis vaidlus. Nikiforov saatis teda pikalt ja 3 tema vastas, et mingu ise ja siis järgnes löök rusikaga silma. Tema istus toolil ja Nikiforov seisis tema taga. Ta keeras ennast Nikiforovi poole ja sai löögi näkku. Tal oli valus, tekkis kohe paistetus. Ta läks oma kambrisse ja pani külma rätiku paistetuse peale. Teine kinnipeetav ütles talle, et on tugev paistetus ja ta pöördus valvuri poole, kes viis ta meditsiiniosakonda. Meditsiiniosakonnas olid fikseeritud kannatanu vigastused (lk 9) ning temal tuvastati parema kulmu piirkonnas pindmised haavad 4 mm x 15 mm, 3 mm x 10 mm, veritsus minimaalne. Parem silm paistes, nägemine korras, kaebas silmavalu. Lisaks nähtuvad kannatanu vigastused ka temast tehtud fotodel (lk 10-11). Sellega on tõendatud kanntanule tervisekahjustuse tekitamine. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja A. H. ütlustega, kes viibis samuti konflikti tekkimise ajal K5 osakonna päevaruumis ning rääkis sel ajal telefoniga. Talle tundus, et solvamist alustas esimesena M.. Tema järel oli järjekorras Nikiforov aga M. ütles, et tema tahab helistada. Löögi hetkel istus M. toolil, vaatas telerit, Nikiforov oli tunnistaja kõrval ja läks kannatanu juurde ning lõi teda rusikaga näkku. M. oli nende poole küljega. Erinevus kannatanu ütlestest seisneb seega vaid selles, kes alustas solvamisega, kuid kohus ei pea seda antud juhul nii oluliseks asjaoluks ning see ei õigustaks kuidagi Aleksei Nikiforovi poolt toime pandud vägivallategu. Samuti on kannatanu ütlused kooskõlas tunnistaja S. S. ütlustega, mille kohaselt oli juulis 2022 K5 osakonnas konflikt Nikiforovi ja M.i vahel. Kannatanu toodi meditsiiniosakonda, kus ta pildistas tema vigastused. Parema silma juures olid lahtised haavad ja paistetus. Ta vaatas ka salvestistelt, mis oli juhtunud. Kannatanu istus toolil, Nikiforov läks tema juurde ja lõi teda. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 1-7), milles vaadeldi K5 päevaruumis 30.07.2022 tehtud salvestist. Salvestiselt on nähta, et teiste kinnipeetavate hulgas on kinnipeetav V. M., kes istub toolil ja vaatab televiisorit. Kell 15:10.40 tuleb päevaruumi kinnipeetav Aleksei Nikiforov ja liigub laua juurde, kus üks kinnipeetav räägib telefoniga. Kell 15:12 pöörab V. M. pilgu üle õla telefoniga rääkija suunas, isik lõpetab telefoniga rääkimise ja telefonitoru järele haarab Aleksei Nikiforov, kuid isik ei anna seda temale. Telefonitoru võtab arvuti taga istunud kinnipeetav (kes peaks olema H.) ja alustab numbri valimist. V. M. ütleb midagi telefoni kasutajate suunas ja Aleksei Nikiforov vastab temale midagi, osutades käega telefonile. V. M. vastab emotsionaalselt Aleksei Nikiforovile, žestikuleerib kätega ning Aleksei Nikiforov liigub V. M.i juurde. V. M., istudes toolil, tõukab tema kohale kummarduvat Aleksei Nikiforovi endast eemale. Aleksei Nikiforov ja V. M. ütlevad midagi teineteisele ja seejärel lööb Aleksei Nikiforov rusikaga V. M.it näkku. V. M. pöörab näo Aleksei Nikiforovist eemale ja jääb tooli peale kummargil istuma. Seejärel V. M. tõuseb püsti ja lahkub kambrite suunas, hoides liikumise ajal kätt parema silma peal. Aleksei Nikiforov lahkub samuti päevaruumist, järgnedes V. M.ile. Süüdistatav Aleksei Nikiforov andis ütlusi, et lõi telefoniruumis kannatanut, kuna too solvas ja alandas teda väga raskete sõnadega. 10-20 minuti pärast läks ta kannatanu kambrisse ja palus vabandust. Kannatanu oli voodis pikali ja ütles, et ei taha teda praegu näha. Löömise hetkel kannatanu istus toolil ja tema oli telefoni kõrval. Kannatanu hakkas teda solvama, keeras ennast tema poole. Ka tema solvas M.it. Kahetseb tegu. Antud asjas puudub vaidlus kuriteo toimepanemise asjaolude üle ning kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et Aleksei Nikiforov 30.07.
2. a kella 15:12 ajal lõi Viru Vangla K-hoone K5 eluosakonna päevaruumis tekkinud tüli käigus 4 kaaskinnipeetav V. M.it ühe korra rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Karistusregistri väljavõtte (lk 12-14) ja Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega (lk 15-17) on tõendatud, et Aleksei Nikiforov on varem korduvalt karistatud kuritegude eest, mis sisaldavad endas vägivalla kasutamist, viimati

§ 274lg 2 p 3 järgi.

Korduvuse annavad kõik eriosa kuriteokoosseisud, mis sisaldavad ühe tunnusena vägivalda (nt §-d 141 lg 1, 200 lg 1, 263 lg 1 p 1 jt). Samuti täidavad kehalise väärkohtlemise korduvuse tunnuse varem toime pandud tapmine (§ 113), mõrv (§ 114), raske tervisekahjustus (§ 118). Seega ei sõltu korduvus sellest, kuhu on kehalise väärkohtlemise tunnuseid hõlmav koosseis karistusseadustiku eriosas paigutatud ja milliste õigushüvede kaitsele on see lisaks tervisele veel suunatud (RKKK 1-17-1327/52). Sellega on tõendamist leidnud, et Aleksei Nikiforov pani kehlise väärkohtlise toime korduvalt. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Aleksei Nikiforov kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Nikiforov tahtlikult lõi kannatanut rusikaga näkku tekkinud konflikti käigus, olles hästi teadlik, et tekitab kannatanule valu. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Aleksei Nikiforov süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 121lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Aleksei Nikiforovi poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. Aleksei Nikiforov on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka isikuvastastes kuritegudes, mille eest kannab käesoleval ajal ka eluaegset vangistust. Käesoleva kuriteo pani 5 toimes vangistuses viibides. Kohtu hinnagul tuleb mõista Aleksei Nikiforovile karistuseks – vangistus, kuna rahalise karistuse mõistmine ei ole Aleksei Nikiforovi puhul otstarbekas ja ei mõjutanud teda, et ta edaspidi et pane toime kuritegusid (isegi vaglas viibides).

§ 64

lg 4 kohaselt kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Seega puudub kohtul antud juhul karistuse liitmise suhtes valikuvõimalus ning Aleksei Nikiforovile tuleb mõista liitkaristusena eluaegne vangistus. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlusaluseks küsimuseks eluaegse vangistuse kandmise alguse kuupäev. Eluaegset vangistust kohaldatakse tähtajatult (

§ 4lg 2 ja § 45 lg 1).

See tähendab muu hulgas seda, et erinevalt tähtajalisest vangistusest eluaegse vangistuse ärakandmata osa vangistuse kestel ei lühene. Seega on kogu eluaegse vangistuse vältel selle ärakandmata osana

§ 65

lg 2 mõttes käsitatav eluaegne vangistus ja seda sõltumata asjaolust, kui kaua on süüdlane enne uue kuriteo toimepanemist varasema kohtuotsusega mõistetud eluaegset vangistust kandnud. Eelnevast järeldub, et kui isik paneb enne eluaegse vangistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud vangistust

§ 65

lg 2 alusel varasema kohtuotsuse järgi mõistetud eluaegse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistetakse

§ 64

lg 4 kohaselt eluaegne vangistus.

§ 65

lg 2 alusel mõistetava eluaegse vangistuse kandmise algusaeg saab olla üksnes uue kohtuotsuse tegemise päev, sest karistuse ärakandmata osa määratakse kindlaks liitkaristuse moodustamise aja seisuga (RKKKo 1-20-8746). Sellega on Riigikohus üheselt välja öelnud, et eluaegse vangistuse ajal uue kuriteo eest mõistetud liitkaristus (eluaegne vangistus) algab uue otsuse tegemise kuupäevast. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikut kahetsust (

§ 57

mõttes), raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest väiksem, kuna tegu oli ühe löögiga, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, kes on korduvalt kohtu poolt karistatud, samuti

§ 121

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud vangistust) ja kannatanu poolt pretensioonide puudumist ning lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Aleksei Nikiforovile reaalne vangistus sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremas määrus.

§ 65

lg 2, § 64 lg 4 alusel mõista liitkaristus, eluaegne vangistus alates käesoleva otsuse kuulutamise kuupäevast. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 6 Asitõenditeks on: 1 CD-R plaat– jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1087,50 eurot, Aleksei Nikiforovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini kaitsjatasu kohtueelses menetluses 273,42 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 853,08 eurot (332,40+520,68). Aleksei Nikiforovilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu 600 eurot, ülejäänud osas jätta kaistjataasu KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 7