Obsah (10)

§ 141§ 263§ 76§ 120§ 65§ 2§ 16§ 22§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 30. märts 2023 Jõhvi kohtumajas 1-21-2475 (19233000890) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi s

üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav 120 lg 1 järgi Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Aleksandr Demtšihhin, isikukood 39906183737, elukoht xxx, viibib Viru Vanglas, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht puudub, 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimane: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.06.2018. a otsusega

§ 141lg 2 p 1 alusel 6 aastat, 10 kuud vangistust.

5.08.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrusega oli vabastatud mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, määratud katseaeg kuni 25.02.2023; ärakandmata karistuse osa on 1 aasta 6 kuud ja 2 päeva. - Viru Maakohtu 20.01.2023 otsusega

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi ja karistatud

§ 76

lg 8, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 2 aasta 8 kuu 2 päeva vangistusega alates 17.11.2022 Tõkend – pole kohaldatud Kaitsja Advokaat Robert Sprengk Istungi toimumise aeg 27.01.2022, 04.03.2022, 21.03.2022, 20.02.2023, 22.02.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 311- 315 kohus O T S U S T A S: ALEKSANDR DEMTŠIHHIN süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 8 kuud vangistust. 1

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 20.01.2023 otsusega nr 1-23-153 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 17.11.

1. Võtta Aleksandr Demtšihhini vahi alla käesolevas kriminaalasjas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: - DVD-R plaat, millel Viru Vangla R-hoone R2 osakonna helistamiste videofailid (Asitõendi, turvakaamerate salvestiste, vaatlusprotokoll 25.02.
2. a lisa) – jätta kriminaalasja juurde; - CD-R plaat, millel Viru Vangla P hoone P1 osakonna turvakaamerate videofailid (Asitõendi, turvakaamerate salvestiste, vaatlusprotokoll 12.02.
3. a lisa) – jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Aleksandr Demtšihhinilt menetluskulud: 1087,50 eurot sundraha, 171,36 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 1560 kaitsjatasu kohtumenetluses. Menetluskulud summas 2818,86 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700010666 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 31.märtsist 2023.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. I Süüdistus Aleksandr Demtšihhinit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema kandes Riigikohtu 15.06.
4. a otsusega nr 1-16-7179 mõistetud vabadusekaotuslikku karistust Viru Vanglas aadressil Jõhvi Ülesõidu 1, - 21.07.
5. a ajavahemikul kell 15:52 ja 16:29 helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 xxx D. V. telefoninumbrile ning ähvardas D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes N. G.le: „Kui ma vabanen vanglast, tulen ma sinu järgi ning löön su maha, peksan sind läbi.“ ning lisas: „Minu tuttavad hakkavad jälitama sind, panevad sind autosse ning viivad ära, kus keegi sind 2 ei leia.“ Ja samuti lisas Aleksandr Demtšihhin, et ei lase N. G.l ega tema õel rahulikult elada. Kuivõrd Aleksandr Demtšihhin on süüdi mõistetud

§ 141

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3; § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel, sh kannatanu õe G. G. vastu suunatud varasema kuriteo toimepanemises, põhjustas Aleksandr Demtšihhin kannatanu N. G.s ettekujutuse, et Aleksandr Demtšihhin valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku, sh võimalust ähvarduse reaalseks elluviimiseks pärast vangistusest vabanemist või vangistuse ajal kolmandate isikute vahendusel, põhjustades sellega kannatanus reaalset põhjendatud hirmutunnet. - 21.07.2019 pärast seda, kui Aleksandr Demtšihhin oli kella 15:52 ja 16:29 vahele jääval ajavahemikul Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX helistanud D. V. telefoninumbrile ning ähvardanud D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, kihutas Aleksandr Demtšihhin E. H.t ähvardama kannatanu N. G.t ja tema õde G. G.t. A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 21.07.

1. a ajavahemikul kell 16:42 - 16:55 telefoninumbrilt +372 XXX A. Demtšihhini palvel N. G.le ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. E. H., helistades kannatanule vahetult pärast seda, kui tema juuresolekul oli kannatanut ähvardanud ka A. Demtšihhin, tekitas N. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Lisaks sellele, A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna, helistas Viru Vanglas Rhoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 22.07.
2. a kella 16:35 ajal telefoninumbrilt +372 XXX A. Demtšihhini palvel G. G.le ning ähvardas viimast tervise-kahjustuse tekitamise ja tapmisega. Kui G. G. katkestas kõne, helistas E. H. kella 16:38 ajal uuesti G. G.le ning jätkas viimase ähvardamist tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes mh, et ta (E. H.) tapab G. G. noaga, lõikab ta tükkideks. Samuti, et ta hakkab G. G.t seksuaalselt kuritarvitama seni, kuni viimane sureb. E. H. poolt öeldu tekitas G. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Eelpool kirjeldatud ähvardamise asjaolud olid Aleksandr Demtšihhinile teada ning ta eesmärgiks oli nende kuriteokoosseisude realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Aleksandr Demtšihhini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Aleksandr Demtšihhin, tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist ning ähvardamisele kihutamisega, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Aleksandr Demtšihhin ei tunnistanud ennast süüdi. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Aleksandr Demtšihhinile esitatud süüdistus tõendamist leidnud, tema poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud ning Aleksandr Demtšihhin tuleb süüdi mõista. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. 3 Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistus

§ 120

lg 1 järgi Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Aleksandr Demtšihhinit selles, et tema 21.07.

1. a ajavahemikul kell 15:52 ja 16:29 helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX D. V. telefoninumbrile ning ähvardas D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Kannatanu tundis hirmu, kuna teadis, mille eest kannab Demtšihhin karistust, s.h kannatanu õe vastu suunatud kuriteos. Kohtuistungil enne ristküsitlust ei tutvustanud kohus kannatanu G. G.le KrMS § 287-1 lg-s 3 sätestatut, mida tegi alles peale tema ülekuulamist ja võttis kannatanult selle kohta allkirja. Kohus tunnistas enda vea ja tegi ettepaneku kas uuesti (st peale seda, kui ta oli allkirja andnud) ülekuulata kannatanut või suuliselt võtta talt kinnitus, et ta rääkis tõtt ja kinnitab oma varasemaid ütlusi. Menetlusosalised (kaitsja ja prokurör) nõustusid sellega, et piisab, et kannatanu kinnitab oma ütlusi ja uuesti teda üle kuulata ei ole vajalik. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute N. G., G. G., tunnistaja D. V. ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - asitõendite vaatluse protokolliga (Viru Vangla päevaruumi videosalvestis), sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Kohus loeb kannatanute ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu N. G. kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et Aleksandr Demtšihhin helistas D.le, kui nad olid Astri keskuses ja solvas kannatanut, seejärel palus anda toru kannatanule, kuid ta pani kõlari peale ja Demtšihhin jätkas solvamist. Arvas, et solvab, kuna õde oli tunnistajaks tema asjas. Kõlarist kuulis, et Demtšihhin solvab teda ebatsensuursete sõnadega, öeldes, et ta on samasugune nagu õde. Ähvardas, et kui vabaneb, tuleb peksab teda läbi, ei lase tal ja tema õel rahulikult elada. Ütles, et tema sõbrad saavad ta üles leida ja arved klaarida, viivad autoga ära ja teda ei leita üles. Kannatanul oli hirm, pidas ähvardusi reaalseks, kuna teadis mille eest Aleksandr Demtšihhin karistust kannab. Kannatanu lõpetas kõne. Kannatanu ütlusi kinnitas tunnistaja D. V., selgitades, et ta oli koos N.ga Astri keskuses kui temale helistas Aleksandr Demtšihhin ja küsis, kellega ta on. Kui Demtšihhin sai teada, et N.ga, palus panna telefon kõlari peale ja nad suhtlesid omavahel agressiivselt. Aleksandr ähvardas N.t, sisu ta ei mäleta. Ta ei mäleta, kes lõpetas kõne. Kannatanu G. G. ütlustest nähtub, et juulis 2019, kui helistati temale vanglast, öeldi, et helistatakse Aleksandr Demtšihhini nimel ja ähvardati vägivallaga, sai ta õhtul teada, et helistati ka tema õele, ähvardati teda ning kogu peret. Järgmisel päeval mindi politseisse. G. G. ütlused kinnitavad N. G. ütlusi, et kui tuli N.G. koju, ta kohe rääkis ähvardustest A.Demtšihhini poolt. Asjaolu, et N. G. ja G. G. ütlesid ähvardustest vanematele ja järgmisel päeval pöördusid politseisse kinnitab, et nemad pidasid ähvardusi reaalseteks ja kartsid ähvarduste täideviimist. 4 Samuti kinnitab kannatanu ja tunnistaja ütlusi 25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt 21.07.2019 helistati D. V. telefoninumbrile Aleksandr Demtšihhini telefoninumbrilt +372 XXX 6 korda, s.h kell 15.52 -15.57, kell 15.57-16.09, kell 16.10-16.
2. 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi Viru Vangla R hoone R2 osakonna valvekaamerate „1.12 R2 päevaruum“ ja „1.13 R2 eluosakond 1“ 21.07.2019 salvestist on salvestiselt 1 näha, kuidas 21.07 kella 15.52 ajal istuvad Aleksandr Demtšihhin ja E. H. päevaruumis laua taga ja Demtšihhin räägib telefoniga. Ajavahemikul kella 15.57 kuni 16.09 rääkisid telefoniga kordamööda A.Demtšihhin, H. M. ja E.H., andes toru üksteisele edasi. Kella 16.10 – 16.29 rääkis telefoniga Aleksandr Demtšihhin. 25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollis ja 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollis sisaldavuvad andmed langevad omavahel kokku ja kinnitavad kannatanu N. Gerassimova ja D. V. ütlusi, selle kohta, et 21.07.2019 helistas D. V. telefoninumbrile Aleksandr Demtšihhini telefoninumbrilt +372 XXX sh süüdistuse märgitud ajal (kell 15.52 kuni 16.29), siinjuures kell 15.52 ajal istusid Aleksandr Demtšihhin ja E. H. koos päevaruumis laua taga, kui A.Demtšihhin rääkis telefoniga. Asjaolu, et ajavahemikul kella 15.57 kuni 16.09 rääkisid telefoniga kordamööda A.Demtšihhin, H. M. ja E.H., andes toru üksteisele edasi ei muuda kannatanu ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, sest nad mõlemad kohtuistungil väitsid, et ähvardus N. G. just A.Demtšihhin. N. G. ütlused :“ D. ütles talle, et helistab Aleksandr Demtšihhin ja solvab teda. Kõlarist kuulis, et Demtšihhin solvab teda ebatsensuursete sõnadega, öeldes, et ta on samasugune nagu õde. Ähvardas, et kui vabaneb, tuleb peksab teda läbi, ei lase tal ja tema õel rahulikult elada. Ütles, et tema sõbrad saavad ta üles leida ja arved klaarida, viivad autoga ära ja teda ei leita üles.“ Tunnistaja D. V. ütlused: „ Helistas Aleksandr Demtšihhin ja küsis, kellega ta on. Kui sai teada, et N.ga, palus panna telefon kõlari peale ja nad suhtlesid omavahel agressiivselt. Aleksandr ähvardas N.t, sisu ta ei mäleta.“ Aleksandr Demtšihhin ennast süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et helistas D.le ja rääkis temaga, kuid kuulis ka N. G.t, otseselt kannatanuga ei rääkinud. Ta sai aru, et kannatanu kuulab teda, kuna solvas teda nimepidi vägistajaks, pedofiiliks, pedeks. Ta on G. G. õde, varem suhtles G.ga. Ta sai vihaseks ja palus D.l seltskonnast eemale minna, kuid N. haaras tema käest telefoni. Edasi suhtles ta N. ja veel mingite tüdrukutega. N. ähvardas teda, et vabaduses ootab tema noormees, et kätte maksta, kuna vähe istub. Tema N.t ei ähvardanud, kuid suhtlesid ebatsensuurselt. Valvur kuulis tema kõnet ja tegi hoiatuse ropendamise eest. Tema ei ähvardanud N.t, vaid kaitses ennast. Ta nimetas N.t ja tema peret valetajateks, samuti kasutas väljendit, et ta on kergete elukommetega. Kohus ei pea Aleksandr Demtšihhini ütlusi usaldusväärseteks, need on ennastõigustavad. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja D. V. ütlustega, kes kinnitasid, et Aleksandr Demtšihhin ähvardas telefoni teel N. G.t tervisekahjustuse tekitamisega ning tapmisega. Tunnistaja ei mäletanud küll konkreetset ähvarduse sisu, kuid mäletas, et tegu oli ähvardusega ning kannatanu ja süüdistatav suhtlesid omavahel agressiivselt. Samuti ei kinnita Aleksandr Demtšihhini ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt ei ole näha, et A.Demtšihhini telefoni kõne jooksul oleks tema juures seisnud valvur. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ja ülaltoodut loeb kohus tuvastatuks, et 21.07.
3. a ajavahemikul kell 15:52 ja 16:29 helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX D. V. telefoninumbrile ning ähvardas D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes N. G.le: „Kui ma vabanen 5 vanglast, tulen ma sinu järgi ning peksan sind läbi.“ ning lisas: „Minu tuttavad hakkavad jälitama sind, panevad sind autosse ning viivad ära, kus keegi sind ei leia.“ Ja samuti lisas Aleksandr Demtšihhin, et ei lase N. G.l ega tema õel rahulikult elada. Kohtu hinnangul ei leidnud kinnitamist, et A.Demtšihhin telefonitsi ütles otseselt, et „lööb N.G. maha“, sest kannatanu ei rääkinud sellest oma ütlustes. Kuid ähvardusest – „Minu tuttavad panevad sind autosse ning viivad ära, kus keegi sind ei leia“, tuleneb, et A.Demtšihhin ähvardas ka tapmisega, sest keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et väljend „keegi sind ei leia“ tähendabki, et inimene tapetakse. Kannatanu sai sellest ähvardusest samuti aru, et teda tapetakse. N.G. ütlused: „Kui öeldi, et viivad kuskile, kust teda ei leita, võttis seda kui tapmisega ähvardamist“. Kooseisutüübilt on ähvardamine spetsiifilise teokirjeldusega alternatiiv-aktiline teodelikt. Objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustue tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine, mis on veenev.

§ 120

järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette

§ 120objektiivse koosseisu realiseerimist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt otsus nr 1-191849/43, p 24). Ähvardamine (

§ 120

) peab ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardamine tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Ähvardaja öeldut või tehtut ei saa alati vaadata ka rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. (vt RKKKo nr -21-3307 p 19) Aleksandr Demtšihhin on süüdi mõistetud

§ 141lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3; § 120 lg 1, § 179 lg 1 ja § 186 lg 1 alusel, sh N.

G. õe G. G. vastu suunatud varasema kuriteo toimepanemises. Aleksandr Demtšihhini kohta Riigikohtu 15.06.2018 otsuse (p.2.5) (lk 2530) kohaselt „

§ 120lg 1 järgi tunnistas maakohus A.

Demtšihhini süüdi M. F., G. G., V. S., O. F. ja D. K. ähvardamises). Seega mitte ainult A.Demtšihhini eelmised kuriteod kui ka G. G. ja Aleksandr Demtšihhini halvad omavahelised suhted (arusaadav, et A.Demtsihhin oli vihane G. G. peale) andsid N. G.l aluse karta ähvarduste täideviimist, kuna ta teadis, mille eest Aleksandr Demtšihhin kannab karistust ja et eelmises tema kohtuasjas oli tema õde G. kannatanuks. Kannatanul tekkis reaalne hirm, et vabanedes võib Aleksandr Demtšihhin tulla ja teda läbi peksta, st tekitatakse talle kehavigastusi. Ähvardust, et Demtšihhini sõbrad viivad ta autoga ära ja teda ei leita enam, võttis ta kui tapmisähvardust. Kõik nimetatud asjaolud on N. G. öelnud kohtus ülekuulamise käigus. Seega on N. G., G. G., D. V. ütlustega ning sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja asitõendi vaaltusprotokolliga (salvestis) tõendatud, et Aleksandr Demtšihhin 21.07.2019. a 6 ajavahemikul kell 15:52 ja 16:29 helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX D. V. telefoninumbrile ning ähvardas D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus leiab, et Aleksandr Demtšihhin pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksandr Demtšihhin tahtis hirmutada N. G., tahtis, et ta kartis tema ähvarduste täideviimist. Ta tegutses sihikindalt ning tahtlikult, ähvardas telefoni teel kannatanut tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, tekitades tema hirmutunde. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistus

§ 120

lg 1 järgi (ähvardamisele kihutamine) Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Aleksandr Demtšihhinit selles, et 21.07.2019 pärast seda, kui Aleksandr Demtšihhin oli kella 15:52 ja 16:29 vahele jääval ajavahemikul Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX helistanud D. V. telefoninumbrile ning ähvardanud D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, kihutas Aleksandr Demtšihhin E. H.t ähvardama kannatanu N. G.t ja tema õde G. G.t. A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 21.07.

1. a ajavahemikul kell 16:42 - 16:55 telefoninumbrilt +372 XXX A. Demtšihhini palvel N. G.le ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. E. H., helistades kannatanule vahetult pärast seda, kui tema juuresolekul oli kannatanut ähvardanud ka A. Demtšihhin, tekitas N. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Lisaks sellele, A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna, helistas Viru Vanglas Rhoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 22.07.
2. a kella 16:35 ajal telefoninumbrilt +372 8400 5803 A. Demtšihhini palvel G. G.le ning ähvardas viimast tervise-kahjustuse tekitamise ja tapmisega. Kui G. G. katkestas kõne, helistas E. H. kella 16:38 ajal uuesti G. G.le ning jätkas viimase ähvardamist tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, öeldes mh, et ta (E. H.) tapab G. G. noaga, lõikab ta tükkideks. Samuti, et ta hakkab G. G.t seksuaalselt kuritarvitama seni, kuni viimane sureb. E. H. poolt öeldu tekitas G. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Eelpool kirjeldatud ähvardamise asjaolud olid Aleksandr Demtšihhinile teada ning ta eesmärgiks oli nende kuriteokoosseisude realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Aleksandr Demtšihhini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Ähvardusele kihutamise episoodis on kogutud samad tõendid, millele on kohus juba viidanud eespool, va D. V. ütlusi, mis ei puuduta antud episoodi. Kohtu hinnangul antud episoodi kohta kogutud tõendid on usaldusväärsed, lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute N. G., G. G., ütlused langevad omavahel kokku, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - 7 asitõendite vaatluse protokolliga (Viru Vangla päevaruumi videosalvestis), kannatanu G.G. telefoni vaatlusega ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Kohus tugineb loetletud tõenditele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu G. G. ütlustest nähtub, et tunneb Aleksandr Demtšihhinit umbes 7 aastat. Neil olid sõbralikud suhted kuni eelmise kohtuasjani, kus Demtšihhin ähvardas teda. Praeguses kohtuasjas hakkasid talle juulis 2019 tulema vangla telefonilt ähvardused ja esitleti end Aleksandri nimelt. Öeldi, et kui Aleksandr saab vabadusse, nad sõpradega leiavad mind üles, lõhuvad käed, jalad, pea. Ta lõpetas kõne ja pöördus isa poole. Isale hakati ka ähvardama, kannatanut ja peret solvama, oldi agressiivne isa suhtes. Öeldi „Olge valmis, tuleme kohale, tervel perel lõhume käed jalad ära.“ Samuti, et sõbrad tulevad autoga ja teda lastakse ringi ratast, seksuaalse alatooniga ähvardused. Isa lõpetas kõne. Oli veel kõnesid, esimesele ta ei vastanud, kuid teisele vastas ema ja ütles, et rohkem ei helistataks. Ta kartis ähvardusi, kuna teadis Aleksandrit, ta oli vanglas ja teadis, millised sõbrad tal on. Aleksandr on vanglas seoses vägistamise ja peksmisega, ta oli selles asjas tunnistajaks. Samal päeval helistati ka tema õele, ähvardati teda ning kogu peret. Järgmisel päeval mindi politseisse. Kaitsja küsimustele: tema rääkis ühe isikuga ja isa rääkis ka sama isikuga. Viimane kõne oli Aleksandr Demtšihhini numbrilt, see oli tal salvestatud telefoni. Aleksandr Demtšihhiniga pole vanglas olles rääkinud. Kannatanu G. G. ütlusi kinnitavad kannatanu N. G. ütlused, mille kohaselet peale ähvardusi, mis ka kuulis Aleksandr Demtšihhinilt D. V. telefoni kaudu, õhtul kodus sai ta teada, et ähvardati ka õde. Peale neid ähvardusi hakkas vangla kahelt numbritelt helistama keegi inimene ja ütles et ta teeb seda Aleksandri palvel, oli 3-4 kõnet mõne tunni jooksul. Hääle järgi isikud olid erinevad, kaks isikut. Nemad ähvardasid arvete klaarimisega, kaitsesid Aleksandrit, räägisid, et minu õe pärast Demtšihhin istub. Nad rääkisid, et kui vabanevad enne Aleksandrit, siis peksavad mu läbi. Kannatanu tundis hirmu. Läbipeksmise ähvardus loes kui füüsiline vägivald. Kui öeldi, et viivad teda kuskile, kust ei leita, võttis seda kui tapmist. Samuti kinnitab kannatanute ütlusi 25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt 21.07.2019 helistas N. G. telefoninumbrile +372 XXX kella 16.42 -16.55 (süüdistuses märgitud ajal) talle E. H. telefoninumbrilt +372XXX kokku seitse korda. G. G. telefoninumbrile +372 XXX on 22.07.2019 helistatud E. H. telefoninumbrilt +372 XXX kell 16.35-16.37 ja kell 16.38-16.39 (süüdistuses märgitud ajal), ning 16.51-16.56, kell 19.5119.57, kell 16.40 kõnele ei vastatud. 27.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist lk 1-4, kus vaadeldakse kannatanu G. G. mobiiltelefonist Xiaomi MI 8Lite tehtud ekraanitõmmised, nähtub, et 22.07.2019 kell 16.35, 16.38 (süüdistuses märgitud ajal) ning kell 16.40, 16.51, 19.51 helistati talle numbrilt +372 XXX. 23.07 kell 19.49 helistati numbrilt +372 XXX, mis oli salvestatud nimega S. T. ja ei olnud vastu võetud. 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi Viru Vangla R hoone R2 osakonna valvekaamerate „1.12 R2 päevaruum“ ja „1.13 R2 eluosakond 1“ 21.07.2019 salvestist on salvestiselt 1 näha, kuidas 21.07 ajavahemikul 16.42 kuni 16.55 rääkis telefoniga E. H., Aleksandr Demtšihhin viibis sel ajal tema lähedal ning pärast kõne lõpetamist võttis Demtšihhin laulalt ümbrikule sarnaneva eseme. Salvestuselt 2 on näha, kuidas 22.07.2029 kella 16.27 ajal istub Aleksandr Demtšihhin laua taga ja räägib telefoniga, tema juurde istub E.H.. Kella 16.32 ajal hakkas telefoni kasutama E.H., Demtšihhin viibis tema juures. H. kasutas telefoni kuni 16.
3. 8 27.09.2019 ja 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollid kinnitavad kannatanute ütlusi. Kõik tõendid on kooskõlas omavahel. Kogutud tõenditest tuleneb, et 21.07.2019 helistas N. G. telefoninumbrile +372 5550 3021 kella 16.42 -16.55 E. H. telefoninumbrilt +372XXX (25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll). Samuti on tuvastatud 25.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, et 21.07 ajavahemikul 16.42 kuni 16.55 rääkis telefoniga E. H.. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 21.07.2019 ajavahemikul kellast 16.42 kuni 16.55 helistas N. G.le E. H.. Samuti kogutud tõenditest tuleneb, et 22.07.2019 kell 16.35, 16.38 helistati G. G.le numbrilt +372 XXX(27.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll), G. G. telefoninumbrile +372 XXX on 22.07.2019 helistatud E. H. telefoninumbrilt +372 XXX kell 16.35-16.37 ja kell 16.38-16.39 (25.02.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll) ning 22.07.2029 kella 16.32 kasutas telefoni kasutama E.H.. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 22.07.2019 kell 16.35, 16.38 helistas G. G.le E. H.. Samuti süüdistatav Aleksandr Demtšihhin ise kinnitab, et E. H. helistas kannatanutele. Asitõendi vaatlusprotokollid ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitavad kannatanu ütlusi, need tõendid on kooskõlas omavahel. Kannatanute ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et nendele saabunud ähvarduste pärast pöördusid nad kohe politseisse. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlused usaldusväärsed ning kohus loeb tuvastatuks, et helistades N. ja G. G.le, ähvardas E. H. neid tapmisega ja tervisekahjustuse esitamisega ning arvestades, et enne H.t helistas N. G.le Aleksandr Demtšihhin (kohus juba põhjendas, miks loeb tõendatuks asjaolu, et kannatanu kartis ähvarduste täideviimist), arvestades et nendele helistas reaalse vangistuse kantud isik, et ta esitles, et helistab „Aleksandri“ nimelt, tekitasid ähvardused kannatanutel hirmu, oli nendel reaalne kartus ähvarduste täidemiimist. Kohtu hinnangul ei ole kannatanute ütlustega tuvastatud, et E. H. neid ähvardades kasutas sõnu, et tapab G. G. noaga, lõikab ta tükkideks. Ülejäänud osas leidsid süüdistuses kirjeldatud tegevused kohtuistungil kinnitust. Kannatanu G. G. ütlustest tuleneb, et olid ähvardused tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega. Mõlemad kannatanud andsid kohtuistungil üksikasjalikud ütlused ja seletasid, millised sõnad olid kasutatud nii A.Demtšihhini kui ja E.H. poolt. Aleksandr Demtšihhin ennast süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et kui ta suhtles N. G.ga D. V. telefoni kaudu, tema kõrval seisis E. H. ja kuulis kõnet. A.Demtšihhin ei ole palunud helistada H.l G. ja N. G.le ning D. V.le ega neid ähvardada. Teab, et H. helistas neile. Ta ütles neile, et kuidas nad vanemate inimestega räägivad, endal pole veel piim huultelt kuivanud, on ülbeks läinud ja et tunneb nende peret. Rääkis kõrgendatud toonil, et ta austaks teda. Samuti rääkis H. G. ja N. vanematega. Kõne katkes mitu korda ja ta helistas tagasi. Tema andis H.le G. numbri, mille sai E. I.ilt. H. tegi mitu kõnet. N. G. numbrit tema H.le ei andnud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289, 293 alusel usaldusväärsuse kontrolliks Demtšihhini 11.03.2020 protokollist alates sõnadest „ma ei lasknud … üles paberi peale.“ 10 rida. Aleksandr Demtšihhin selgitas, et tema ei teadnud N. numbrit, andis oma telefoni H.le, ta kirjutas numbri üles. H. solvas G.te peret, kaitstes ennast, vastas nende solvangutele. Kohus ei pea Aleksandr Demtšihhini ütlusi usaldusväärseteks, need on ennastõigustavad. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanute ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollidega ja sideettevõtljalt saadud andmete protokolliga. 9

§ 22

lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusevastasele teole. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud otseseid tõendeid, et Aleksand Demtšihhin kihutas E. H.t ähvardama kannatanu N. G.t ja tema õde G. G.t. Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks RKKKo 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKL 3-1-1-114-13). Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas on kogutud järgmised kaudsed tõendid, mis kinnitavad A.Demtšihhini poolt kuriteo toimepanemist. E. H. ei ole varem tutvunud kannatanutega – nii N. G. kui ka G. Gerassimovitsiga, ei olnud E.H.l nendega üldse varem kokkupuudet, seega puudus tal igasugune alus nendele helistamiseks ja ähvardamiseks. Vastupidi, Aleksandr Demtšihhinil oli põhjust ähvardada kannatanuid. Peale selle, helistades kannatanutele, esitles E. H., et ta helistab Aleksandri (Demtšihhini) nimelt/palvel. Kogu aeg, millal E.H. helistas kannatanutele ja kõneles nendega, oli Aleksandr Demtšihhin tema kõrval, mis kinnitab ka, et tema oli huvitatud nende kõnede tegemisest. Videosalvestiga on kinnitatud, et 21.07.2019 kui ajavahemikul 16.42 kuni 16.55 rääkis telefoniga E. H., viibis Aleksandr Demtšihhin sel ajal tema lähedal ning pärast kõne lõpetamist võttis Demtšihhin laulalt ümbrikule sarnase eseme. Sellest tuleneb, et ümbrikule sarnanev ese sisaldas mingi informatsiooni, mis kasutas E.H. tellefoni kõnedes ning see ese oli A.Demtšihhini oma. Lisaks kannatanute ütlustest tuleneb, et esimesena helistas N. G.le A.Demtšihhin ja hiljem E. H.. Kuid kannatanute ütlustest järeldub, et E.H. telefonikõnes ähvardas ta kannatanuid, kasutades praktiliselt samu sõnu, mida kasutas A.Demtšihhin oma kõnes. Sellest võib järeldada, et A.Demtsihhini ja E.H. tegevused olid kooskõlastatud, nad tegutsesid ühiselt eesmärgiga hirmutada kannatanuid. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et käesolevas asjas kogutud kaudsed tõendid kujundavad uue kvaliteediga asjaolude kogumi (süsteemi), mis võimaldab teha järelduse, et E. H. pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Seega kohus loeb tuvastatuks, et 21.07.2019 pärast seda, kui Aleksandr Demtšihhin oli kella 15:52 ja 16:29 vahele jääval ajavahemikul Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas telefoninumbrilt +372 XXX helistanud D. V. telefoninumbrile ning ähvardanud D. V.lt telefoni üle võtnud kannatanu N. G. tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, kihutas Aleksandr Demtšihhin E. H.t ähvardama kannatanu N. G.t ja tema õde G. G.t. 10 A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna helistas Viru Vanglas R-hoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 21.07.2019. a ajavahemikul kell 16:42 - 16:55 telefoninumbrilt +372 XXX A. Demtšihhini palvel N. G.le ning ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. E. H., helistades kannatanule vahetult pärast seda, kui tema juuresolekul oli kannatanut ähvardanud ka A. Demtšihhin, tekitas N. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Lisaks sellele, A. Demtšihhini poolt õigusvastasele teole kallutatuna, helistas Viru Vanglas Rhoones R2 osakonnas viibiv kinnipeetav E. H. 22.07.2019. a kella 16:35 ajal telefoninumbrilt +372 XXX A. Demtšihhini palvel G. G.le ning ähvardas viimast tervise-kahjustuse tekitamise ja tapmisega. Kui G. G. katkestas kõne, helistas E. H. kella 16:38 ajal uuesti G. G.le ning jätkas viimase ähvardamist tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega Samuti, et ta hakkab G. G.t seksuaalselt kuritarvitama seni, kuni viimane sureb. E. H. poolt öeldu tekitas G. G.s hirmu oma elu ja tervise pärast. Eelpool kirjeldatud ähvardamise asjaolud olid Aleksandr Demtšihhinile teada ning ta eesmärgiks oli nende kuriteokoosseisude realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Aleksandr Demtšihhini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

§ 120

kuriteo koosseisu tunnused ning põhjendused, miks kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist on kohtu poolt kirjeldatud esimese episoodi kohta ning kohus ei hakka neid kordama. Kannatanul tekkis reaalne hirm, et nendele võidakse tekitada kehavigastusi, kasutada neid seksuaalselt ning tappa. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Aleksandr Demtšihhin kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksandr Demtšihhin tahtis E. H. kaudu hirmutada N. ja G. G., tahtis, et nad kartis tema ähvarduste täideviimist, selle eesmärgiga kihutas ta E. H.t ähvardama kannatanuid. Ta tegutses tahtlikult ja sihikindalt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ülaltoodu alusel on kohtul alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Aleksandr Demtšihhin süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi (N.

G. ähvardamises ja N. G. ja G. G. ähvardamisele kihutamises). III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. 11 Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Aleksandr Demtšihhini poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. Aleksandr Demtšihhin on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka isikuvastastes kuritegudes ning samalaadse kuriteo toimepanemises. Käesoleva kuriteo pani toimes vangistuses viibides. Lisaks oli Aleksandr Demtšihhin vabastatud ennetähtaegselt, kuid vabaduses pani toime uue kuriteo ning sattus taas vanglasse 17.11.2022. Uue kuriteo eest oli mõistetud talle liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust alates 17.11.2022. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud vabastada Aleksandr Demtšihhinit vangistusest tingimisi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja 58 mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest suurem, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti

§ 120

lg 1 sanktsiooni keskmist määra (6 kuud vangistust) ning lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Aleksandr Demtšihhinile reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määrus.

§ 65lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 1 CD plaat ja DVD-plaat – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1087,50 eurot, Aleksandr Demtšihhini kaitsja vandeadvokaadi Robert Sprengk kaitsjatasu kohtueelses menetluses 171,36 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 1560 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele Aleksandr Demtšihhinilt. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 12 (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 13