Obsah (5)

§ 121§ 200§ 65§ 57§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. september 2023 Kriminaalasja number 1-23-1542 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Serge

§ 121lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 19.

aprilli

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Jegorov (isikukood 37004063723, elukoht XXX) Teised apellatsioonimenetluse pooled kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Margit Pärn Kannatanu I.M. Asja läbivaatamisi viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. aprilli 2023 otsus muutmata ja süüdistatava Sergei Jegorovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 I. SÜÜDISTUS
3. S. Jegorovit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et ta isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510

§ 200lg 2 p 8, 9 järgi (13.01.2019 röövimise käigus kasutas kannatanu L.Z.

suhtes füüsilist vägivalda) karistatud, 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas XXX juures lõi I.M. it kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda. S. Jegorov põhjustas kannatanule I.M. ile tugevat füüsilist valu ja tekitas järgmised kehavigastused: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3x3 cm reie ülemises piirkonnas. II. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus tunnistas 19. aprilli 2023 otsusega S. Jegorovi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, 4 aasta 5 kuu 28 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti S. Jegorovi vanglasse saabumise aeg. Maakohus mõistis S. Jegorovilt menetluskuludena välja sundraha 1087.50 eurot ja muude menetluskulude katteks 1895,76 eurot. Menetluskulude tasumiseks andis kohus aega ühe aasta alates otsuse jõustumisest.

1. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna kohtulikul uurimisel ei avaldatud tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluseid, mis annab aluse asuda seisukohale, et need on olnud samasisulised erinevas menetlusstaadiumis. Ka haakuvad kannatanu I.M. i ütlused teiste alltoodud usaldusväärsete tõenditega. Kannatanu ütluste kohaselt tunneb ta S. Jegorovit ligikaudu aasta, neil ei ole mingeid omavahelisi suhteid. Maxima poest väljudes riivas ta juhuslikult õlaga S. Jegorovit. Seejärel toimus väikene sõnavahetus, ta hakkas minema ja süüdistatav järgnes talle. Kui nad jõudsid poe nurga taha, siis süüdistatav võttis noa välja, mille peale ta ütles, et võta see ära, kui sa tahad midagi, siis nad võivad välja selgitada ausas võitluses. Kuid süüdistatav lõi parema käega. See löök oli pealiskaudne, lõi kintsu pisut tuharast allapoole. Ta ehmus, tagurdas, et pöörata ennast. Seal on puidust astmed, millele astus. Ta lonkab pisut. Süüdistatav tabas teda just sel ajahetkel ja lõi tuharasse ja siis tundis ta juba konkreetset lööki. Süüdistatav pööras ja läks poe suunas. Seejärel ta helistas
2. Politsei tuli kohale väga kiiresti ja osutas talle esmaabi.
3. Eeltoodud kannatanu I.M. i ütluste tegelikkusele vastavust ning kannatanule süüdistatava S. Jegorovi poolt 09.07.2022 noalöökidega tekitatud süüdistusaktis toodud kehavigastuste esinemist tõendavad SA Narva Haigla ambulatoorse epikriisi ja kiirabikaardi koopiad. Seda, et kannatanu I.M. on usaldusväärne tõendiallikas ning et süüdistusaktis ära toodud hüpotees peab paika, tõendab ka 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga. Esmalt on vaadeldud kõnet, mis on tehtud häirekeskusesse 09.07.2022 kl 14:00:04 telefoninumbrilt XXX . Teisena on vaadeldud videosalvestist P25205 [09.07.2022 14_01_55].MP4, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga nr P
4. Veel on vaadeldud kahte Maxima Eesti OÜ poolt väljastatud videosalvestust. Kannatanu I.M. i ütlustega haakuvad ka tunnistaja D.F. i ütlused, kes nägi seoses enda tööülesannete täitmisega politseiametnikuna kannatanut vahetult pärast viimase kehalist väärkohtlemist süüdistatava S. Jegorovi poolt. Nende tõendite kogumiga luges maakohus tõendatuks, et süüdistuses püstitatud hüpotees, mille kohaselt S. Jegorov 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas XXX juures lõi I.M. it kaks korda noaga tuhara ja reie piirkonda, vastab tegelikkusele. Eeltoodut ei ole vaidlustanud ka süüdistatav S. Jegorov enda ütlustes. 2
5. Süüdistatava S. Jegorovi ütlused välistavad täielikult selle, et tegemist oleks olnud juhusliku kokkupõrkega. Nii tuleneb tema ütlustest, et juba enne juhtunut olid nad tuttavad mõne kuu. Ta on arvel metadooni programmis. Kannatanu küsis talt narkootikume. Ta ütles ära ja kannatanu hakkas teda ähvardama. Ta ei andnud, sest kui annab, siis võetakse programmist maha. Maxima poe juures oli ta koos oma sõbra A.K. iga. Seal tuli löök kogu kehaga, toiduained lendasid laiali. Kannatanu tegi seda spetsiaalselt, ta oleks võinud temast mööduda 2 m kauguselt. Ka tunnistaja A.K. i ütlustest tuleneb, et I.M. lõi õlaga S. Jegorovit ja tegi seda tahtlikult. Lükkamise ajal seisis A.K. oma ütluste kohaselt nendest umbes meetri kaugusel. Lükkamise järel hakkas I.M. S. Jegoroviga õiendama, et lähme räägime, tapan su või löön maha, ja nad läksid 9-kordse maja poole. Hiljem sai ta S. Jegorovilt teada, et tal oli nuga kaasas, kas ta seda kasutas, S. Jegorov ei rääkinud. Maakohus ei pidanud A.K. i ütlusi usaldusväärseks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega, ka süüdistatava ütlustega, ja ta on erinevates menetlusstaadiumites andnud erinevaid ütlusi.
6. Maakohus leidis, et isegi kui jaatada S. Jegorovi ja kannatanu I.M. i vahel mingi konflikti varasemat esinemist, siis puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid sidumaks seda süüdistuses toodud teokirjeldusega. Nii süüdistatava S. Jegorovi ütluste kui ka kannatanu I.M. i ütluste kohaselt on nad varasemalt tuttavad. Tegemist ei saa olla pinnapealse tutvusega, kuna 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku vormikaameraga nr P25205 videosalvestist, tõendab seda, et kannatanu I.M. teadis, kus elab süüdistatav ning oli isegi valmis telefoninumbri ütlema. Nii on ta vastanud patrullpolitseiametnikule 2: „Ta jooksis kauplusesse. Ma saan leida isegi tema numbri“. Kannatanu I.M. on veel välja toonud: „Ma leian ta üles. Ta elab siin, selles majas. Viiekorruselises majas“.
7. Kohtu eeltoodud seisukohta kokkupõrke juhuslikkuse osas ei muuda ka tunnistaja A.Š. ütlused. Tema ütluste kohaselt sai ta süüdistatava S. Jegorovi ja kannatanu I.M. i vahelisest konfliktist teada süüdistatavalt. Kannatanu nimetas S. Jegorovit halbade sõnadega, S. Jegorovile see ei meeldinud. Selline konflikt nende vahel tekkis pool aastat või 4 kuud enne seda situatsiooni. Kõrvutades tunnistaja ütluseid süüdistava ütlustega nähtub see, et nende ütlused ei ole omavahel kooskõlas. Süüdistatav pole rääkinud tunnistaja A.Š. le kogu toimunu detaile ning on pisendanud enda süüd. Seda kinnitavad mh ka viimase ütlused, et süüdistatav ütles talle, et lõi noaga ühe korra. Eeltoodu annab aluse kahelda kogu tunnistaja A.Š. l olevas tõendusteabes, mille algallikaks on süüdistatav S. Jegorov.
8. Seda, et süüdistatava eesmärgiks on olnud näidata toimunut tegelikkusele mittevastavana, kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevaid ütlusi, oskamata seda mõistuspäraselt selgitada. Nt avaldas kohus prokuratuuri taotlusel järgmised süüdistatava S. Jegorovi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Taganedes ta jätkas mind solvama ja ütles noh ja mida sa teed, mida sa saad teha“. Eeltoodud ütluste avaldamise tingis see, et kohtuistungil süüdistatav tõi välja, et kannatanu ähvardas ta ära tappa. Seoses prokuröri küsimusega, et enne kannatanu ei rääkinud teile tapmisest, kuidas te selgitate seda vastuolu on süüdistatav vastanud, et vaikis. Maakohus ei pidanud seda selgitust eluliselt usutavaks, kuna süüdistatav on andnud detailseid ütlusi ning seega on arusaamatu, miks ta oleks pidanud vaikima asjaolust, mis võib vähendada tema süüd.
9. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kohtuliku uurimise tulemusena on leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas XXX juures lõi S. Jegorov pärast juhuslikku kokkupõrget kannatanu I.M. iga viimast kaks korda noaga tuhara ja 3 reie piirkonda. S. Jegorov põhjustas kannatanule tugevat füüsilist valu ja tekitas järgmised kehavigastused: lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3×3 cm reie ülemises piirkonnas. Süüdistatav S. Jegorov täitis enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kuna teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510 röövimise eest, siis pani ta kehalise väärkohtlemise toime korduvalt.
10. Maakohus leidis, et S. Jegorov pani

§ 121lg-s 1 nimetatud teo 09.07.2022 I.M.

i suhtes toime kavatsetult. Tõendid, mis kinnitavad valu tekitamist ja kehavigastusi, osutavalt ühemõtteliselt tahtlusele. Seega pole kahtlust, et S. Jegorov sai kannatanut korduvalt noaga lüües aru, et tema selline tegevus põhjustas märkimisväärset valu

§ 121lg 1 alt 2 tähenduses ja ka tervisekahjustuse ning see oligi tema eesmärgiks.

Arvestades seda, millist vahendit S. Jegorov kasutas kannatanu kehalisel väärkohtlemisel ja seda, et noalööke oli kaks, pani S. Jegorov maakohtu hinnangul teo toime kavatsetult, seades eesmärgiks I.M. ile valu ja kehavigastuste tekitamise. Lüües teist isikut korduvalt noaga ei ole võimalik mitte teadvustada, et see on ohvrile valus ja põhjustab ka tervise kahjustamise. Kavatsus kannatanut kehaliselt väärkohelda on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. Lüües teist isikut korduvalt noaga lähidistantsilt, peab iga keskmine inimene arvestama, et elementaarne tagajärg on lõike ja/või torkehaavad. Seda pidi ka S. Jegorov teadma. 11. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. 12. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et karistust kergendavaks asjaoludeks on

§ 57lg 1 p-s 2 nimetatud kahju vabatahtlik hüvitamine.

AS Swedbank konto väljavõtte kohaselt on S. Jegorov tasunud 20.10.2022 I.M. ile 25 eurot kahju hüvitamiseks kriminaalasjas nr 22233000614. S. Jegorovi kahetsust ei pidanud maakohus puhtsüdamlikuks, sest ta pole rääkinud noalöökidele eelneva kannatanu I.M. i tegevuse kohta tõtt. Ka nähtub tema vastusest, et pigem morjendab teda see, et süüdimõistva otsusega kaasneb talle endale negatiivne tagajärg kui see, et kannatanul esinesid noahaavad, millega seoses langes ka viimase elukvaliteet.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Maakohus hindas S. Jegorovi süüd keskmisest suuremaks – ta pani toime noaga vägivallateo, millega põhjustas lisaks valuaistingu tundmisele kannatanule ka kaks lõikehaava, millest on siiani tema kehal armid.

1. Maakohus leidis, et põhjendatud on karistuseks mõista mitte rahaline karistus vaid vangistus, kuna rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohtule on küll esitatud OÜ Oberhof (reg nr 12267783) ja S. Jegorovi vahel sõlmitud tööleping nr 1008/2023, mille kohaselt alustab ta tööandja juures tööd 01.02.2023 metsahoolduse töötajana töötasuga 725 eurot kuus. Ka on esitatud Oberhof OÜ juhatuse liikme A.Y. i poolt väljastatud iseloomustus, mille kohaselt töötab S. Jegorov nende ettevõttes alates
2. aastast. Ta saab hästi hakkama nii igapäevatöö kui ka konfliktsete olukordade lahendamisega. Ta on alati viisakas, professionaalne ning kohusetundlik ja julge, võtab vastutust. Tööl on just tema see, kellele kõik saavad kindlad olla, et asjad saavad tehtud õigeaegselt ja korrektselt. Ta saab hästi läbi kõigi kolleegidega. Lisaks on kohtule esitatud ka 18.10.2022 kinnituskiri Eesti HIVpositiivsete võrgustiku programmijuht J.S. poolt, kes kinnitab, et S. Jegorov osaleb Eesti HIVpositiivsete võrgustiku programmides ja teenustes alates
3. Programmi raames osales psühholoogilistes, sotsiaalsetes ning kogemusindividuaal nõustamises.
4. Maakohus leidis, et eeltoodud süüdistatavat positiivselt iseloomustav teave ei anna alust pöörduda kergema karistusliigi poole. Nii nähtub eeltoodud iseloomustusest, et S. Jegorov on töötanud Oberhof OÜ-s alates
5. Samas on ta Viru Maakohtu 22.10.2010 otsusega süüdi 4 mõistetud kriminaalasjas nr 1-19-7510 selles, et ta 13.01.2019 kella 21:30 paiku tungis korterisse aadressil Narva, XXX , kus varjates oma nägu kapuutsi ja päikeseprillidega, lõi L.Z. t korduvalt elektrišokirelvaga, nõudis kannatanu käest raha ja sundis teda näitama raha hoiukohta. S. Jegorov võttis voodilina alt sularaha 250 eurot ja tekitas L.Z. le pea lahtised hulgihaavad. Seega on S. Jegorov ka varasemalt pannud toime väga raske isikuvastase kuriteo, kasutades elektrišokirelva. Juhuslikult tõusetunud konflikti lahendamisel kasutas ta 09.07.2022 kahel korral nuga kannatanut sellega lüües, mis näitab, et paraku ei ole S. Jegorov varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Põhjendamatu on seega loota, et rahalise karistuse mõistmisega on võimalik saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk, et S. Jegorov tulevikus ei pane toime uusi raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Nimetatut kinnitab ka see, et tavapäraseks ei saa pidada poekülastustel taskunoa kaasas kandmist ning seda eriti kehtival katseajal, mil tuleb olla eriliselt õiguskuulekusele orienteeritud vältimaks karistuse täitmisele pööramist.
6. Maakohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades mõista S. Jegorovile alla sanktsiooni keskmäära jääv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust, sest esineb üks karistust kergendav asjaolu. Kuna S. Jegorov pani uue kuriteo toime katseajal tuleb talle mõistetud karistust suurendada

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7510 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 4 aasta 5 kuu 28 päeva võrra, ning mõista liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Toimepandud kuriteo asjaolusid arvestades ning lähtuvalt mõistetud liitkaristusest ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Arvestades mõistetud liitkaristust, pole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik kohaldada elektroonilisele valvele allutamist ning osaliselt karistust täitmisele pöörata. Nimelt peab kohtupraktikas maksvusele pääsenud põhimõtte järgi olema tingimisi vabastatu katseaeg mõistetud vangistusest pikem. KrMS § 414 lg 2 alusel tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks S. Jegorovi vanglasse saabumise aeg. III. APELLATSIOON

1. Viru Maakohtu
2. aprilli 2023 otsuse peale esitas 26.04.2023 (enne maakohtu poolt kohtuotsuse tervikteksti koostamist) apellatsiooni süüdistatav S. Jegorov, kes palub kohtuotsuse ülevaatamist, kuna on sellest šokis. Ta tunnistab, et on varem korda saatnud halbu asju, mille eest kannab vastutust, kuid seda ei tohiks arvesse võtta. Kui teda tullakse tapma, siis ta peab ennast kaitsma. Tal on väike tütar, naine ja töö. Ta on neile väga vajalik. S. Jegorov palub mitte jätta teda ilma võimalusest olla ühiskonna osa. Tal oli raske sellesse sulanduda, kuid ta sai hakkama.
3. 24.05.2023 saabus Tartu Ringkonnakohtusse S. Jegorovi apellatsioon, milles ta palub nimetatud otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ja seda kergendada. Ta ei ole nõus nii pika karistusajaga ja sellega, et ta tekitas kannatanule tahtlikult noahaavad. Oma taotlust põhjendab ta sellega, et kui ta ei oleks kasutanud külmrelva enda tervise kaitseks, oleks ta saanud ise füüsilisi lööke. I.M. il oli tõsine kavatsus lüüa teda võimalikult rohkem. Seda teab ta tunnistajate A.K. i ja A.Š. käest. Maxima kauplusesse sisenemisel kaitses ta ennast I.M. i eest, kes ründas teda ja lõi mitu korda, mille tagajärjel jäi ta haiguslehele ja teravnenud valu tõttu läks haiglasse operatsioonile. Ta selgitab, miks ei läinud kohe operatsioonile ja kuidas I.M. teda lõi. Narkosõltuvuses olev I.M. tegi ükskõik mida oma eesmärgi saavutamiseks, et hankida narkootikume. S. Jegorov palub seda arvesse võtta ja teha tema suhtes kergem kohtuotsus. 5
4. Apellatsioonile esitas vastuse ringkonnaprokurör M. Pärn, kes leiab, et S. Jegorovi poolt esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Viru Maakohtu 19.04.2023 otsus kriminaalasjas nr 1-23-1542 S. Jegorovi süüdi mõistmises

§ 121lg 2 p 3 järgi on seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Kohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks S. Jegorovi tegu on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3 järgi (kohtuotsuses teo koosseisupärasuse analüüs p 27-33) ning millistele tõenditele ta otsuse tegemisel tugines (põhjalik analüüs p 7-26). Otsust lugedes on näha, et kohus analüüsis ja hindas kõiki kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid objektiivselt, sh kas kannatanu võis rünnata süüdistatavat (p 17, 18, 20-26). Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel kõigi võimalike kergendavate asjaoludega. Kohus tõi välja põhjendused, miks ta mõistab isikule keskmisest määrast madalama karistuse (p 38, 43). Kuna maakohtu otsuses on käsitletud kõiki apellatsioonis märgitud etteheidete aluseks olevaid asjaolusid, siis prokurör ei pea vajalikuks neid üle korrata, vaid nõustub maakohtu seisukohtadega. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus käsitleb S. Jegorova poolt 26.04.2023 esitatut apellatsioonina ja 19.05.2023 esitatut apellatsiooni täiendusena. Need dokumendid on mõlemad esitatud 30 päevase apellatsioonitähtaja jooksul. KrMS § 3211 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sh laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud.
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. aprilli 2023 otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu ei pea maakohtu seisukohtade üle kordamist KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks ning vastab apellatsioonis tõstatatud väidetele.
4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et S. Jegorov lõi 09.07.2022 kella 13.55 paiku Narvas XXX juures I.M. ile noaga tuhara ja reie piirkonda ning tekitas talle sellega lõikehaava vasaku tuhara piirkonnas sügavusega umbes 10-12 cm ning lõikehaava suurusega 3x3 cm reie ülemises piirkonnas.
5. Kuigi S. Jegorov palub kergendada vaid karistust, on ta oma apellatsioonis väitnud, et esimesena ründas I.M. ja tema kaitses end viimase ründe vastu, ehk sisuliselt tugineb ta sellele, et tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus on tõendeid uurides jõudnud järeldusele, et S. Jegorovi sellised ütlused ei vasta tõele ning ei ole hädakaitse kui õigusvastasust välistava asjaolu esinemist hinnanud. Kuivõrd S. Jegorovi ja I.M. i vahel leidis siiski aset eelnev kokkupõrge kaupluse Maxima ees, tuleb ringkonnakohtu hinnangul kontrollida, kas S. Jegorovil tekkis hädakaitseseisund või mitte. 23.

§ 28

lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Riigikohus on 17.03.2022 otsuses asjas nr 1-20-9563 p-s 10 öelnud järgmist: “ Hädakaitse üheks eelduseks on

§ 28

lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Riigikohus on selgitanud, et hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule. Nii tuleb kõne alla enda kaitsmine ründe vastu, mis ei ole kuriteona ega väärteona karistatav, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda 6 õigusvastaseks ründeks

§ 28lõike 1 mõistes (nt teise inimese solvamine).“ 24.

Selles, mis toimus kaupluse Maxima ees pärast seda kui I.M. oli kauplusest väljunud, on kõigi sündmuskohal viibinute, kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja A.K. i ütlused erinevad. Kaupluse turvakaamerate videosalvestised seda momenti, kui I.M. lükkas õlaga S. Jegorovit, ei kajasta - on võimalik näha vaid kannatanu (väikesed kõrvaklapid kõrvas) kauplusest väljumist kell 13:58:37, ta suundub kiirel sammul paremale. Minut hiljem, kell 13:59:46 ilmub kaadrisse A.K. , kes kõnnib Tiimanni tänava poole, vasakus käes 2 kotti (läbipaistev kilekott asjadega ja kandiline kott-pakend). Ta jääb haljasala servas teel oleva veeloigu juurde seisma. Vaatab ringi, parem käsi on taskus ja liigub närviliselt. Samal ajal ilmuvad kaadrisse valgetes tossudes jalad, mees (S. Jegorov) korjab murult asju kahte läbipaistvasse kilekotti. Seejärel lahkub ta koos A.K. iga, liikudes Vahtra tänava suunas. Enne kaupluse nurga taha kadumist vaatavad mõlemad selles suunas kust nad tulid ja kuhu oli suundunud ka kannatanu. Ca 4 minutit hiljem jõuab kaupluse ette politseisõiduk, millest väljuvad 2 politseinikku ja liiguvad kiirel sammul samas suunas, kuhu vaatasid enne lahkumist S. Jegorov ja A.K. . Nende kahe videosalvestise põhjal saab öelda, et kogu sündmus, I.M. i ja S. Jegorovi kohtumisest Maxima kaupluse ees kuni noalöökide tekitamise ja murult asjade kokku korjamiseni võttis aega vaid ca 2 minutit.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nii süüdistatava kui ka tunnistaja I.K. i ütlused ei ole usaldusväärsed ja neile ei saa tugineda. Nii nähtub S. Jegorovi ütlustest, et I.M. lõi teda trepil tahtlikult kogu kehaga (kaalub tema sõnul 100 kg). Ometigi ei juhtunud S. Jegoroviga midagi, ta ei kaotanud tasakaalu, ei kukkunud, seega ei saanud tõuge olla väga tugev. Ka tema ütlused vigastuste kohta on jäänud ebaselgeks. Ütleb, et sinikad olid vasakul pool, aga ei täpsusta, kus. Arusaamatuks jääb, kuidas sai sellise lükkamise (veel enam süüdistatava sõnul löömise) puhul vigastada tema põlv. Tunnistaja A.K. on öelnud kord, et I.M. lükkas S. Jegorovit vastu õlga, kord et lõi. Nii vastas ta prokurörile: „Ei, ma ütlesin lükkas, ei ma ütlesin tõukas eemale tõuge oli ikka.“ Kui prokurör küsib üle, et kaitsjale vastas ta, et lõi, nõustub A.K. kohe; „Tuleb siis välja, et lõi ikka, jah löömine.“ Lõpuks möönab tunnistaja, et ei tea, kas oli löömine või tõukamine. Seega on maakohus põhjendatult tuginenud kannatanu ütlustele ja lugenud nende alusel tõendatuks, et kauplusest väljudes tõukas I.M. S. Jegorovit kogemata õlaga.
2. Lisaks väidab süüdistatav, et kannatanu solvas teda ja ähvardas ära tappa. Millal see toimus, kas tõukamise ajal või pärast seda, kui S. Jegorov oli I.M. it juba noaga löönud, selleski on kõigi ütlused erinevad. Süüdistatav ütleb esmalt kaitsjale vastates, et I.M. ütles ähvarduse: „Koheselt ja siis kui ma tekitasin talle haava, siis karjus, et kõik konkreetselt tapan su.“ Seejärel on S. Jegorov väitnud, et ähvardas tapmisega 5-6 korda nii enne noaga löömist kui ka pärast. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude tõttu S. Jegorovi eeluurimisel antud ütlused, kus ta pole tapmisähvardusest midagi rääkinud. On öelnud: „taganedes ta jätkas mind solvama ja ütles noh ja mida sa teed, mida sa saad teha.“ A.K. tunnistas aga omakorda, et pärast seda kui I.M. muigas ja lükkas S. Jegorovit õlaga, kutsus ta teda arveid klaarima ja nad läksid 9-korruselise maja poole. Veel ütles A.K. , et õlaga tõukamise järel ütles I.M. : …lähme tapan su või löön maha, midagi taolist ütles.“ Samas tunnistas A.K. ka, et tapmisähvardus oli hiljem, kui nad olid 10 m kaugusel. Kui prokurör meenutas tunnistajale tema varasemaid ütlusi, ütles A.K. , et ähvardused kõlasid siis kui nad hakkasid juba koju minema, s.o pärast noalööke. I.M. i sõnul ütles ta aga pärast seda, kui oli S. Jegorovit kogemata õlaga tõuganud, sest kaupluse ees oli kitsas ja tal olid kõrvaklapid peas (viimast kinnitab kaupluse turvakaamera salvestis), et kas võib hoolsamini. Mille peale vastas S. Jegorov, et vahi ise ja I.M. omakorda, et tema vahib küll. 7
3. Ka siin nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustele ei saa nende ebausaldusväärsuse tõttu tugineda. Versioon sellest, et kannatanu solvas ja ähvardas S. Jegorovit Maxima ees ja see tõi kaasa S. Jegorovi järgneva ründe kannatanule, on tekkinud alles kohtumenetluse käigus. Seega tuleb hinnata, kas kannatanu poolt S. Jegorovi õlast lükkamine ja sellele järgnenud sõnavahetus kujutab endast õigusvastast rünnet. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Kogemata tõukamine ja seejärel teise manitsemine ettevaatusele on tavasuhtluses esinev situatsioon, mis võib põhjustada teisele poolele küll ebamugavust, kuid ei ole käsitletav ründena. Selline käitumine ei ole vastuolus ühegi õigusnormiga. Ka ei tekkinud kaupluse ees sellist situatsiooni, kus S. Jegorovil oleks olnud alust arvata, et on olemas eesseisev ründe oht. Vastupidi, kannatanu pööras pärast sõnavahetust selja ja lahkus. Ka objektiivne kõrvalseisja ei tajuks sellises olukorras teise isiku õigushüvede kahjustamise ohtu. Kuivõrd vahetut või vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet polnud, ei tegutsenud S. Jegorov hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et kannatanu käitus õigusvastaselt, kasutas nt solvavaid sõnu, siis oli tema lahkumisega rünne igal juhul lõppenud ja S. Jegorovi edasist tegevust ei ole alust käsitleda kaitsetegevusena.
4. Maakohus on õigesti tuvastanud, et S. Jegorovi tegevus vastab

§ 121lg 2 p 3 tunnustele ja teda tuleb selle teo eest karistada.

Apellandi põhiväide ongi, et talle on mõistetud selle teo eest liiga karm karistus. Ringkonnakohus S. Jegorovi seisukohta ei jaga. Maakohus on mõistnud S. Jegorovile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, milleks on 2,5 aastat vangistust. Sealjuures on maakohus nõuetekohaselt põhistanud, miks ei ole teda võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, milleks on rahaline karistus, on hinnanud S. Jegorovi teosüü suurust, samuti võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis on ammendavad ja jälgitavad.

1. S. Jegorov toob oma apellatsioonis välja, et pikk vangistus jätaks pere ilma tema toeta ja teeks olematuks tema pingutused olla ühiskonna liige. Ringkonnakohus mõistab, et ühe pereliikme eemalolek ja võimetus panustada pere eelarvesse on S. Jegorovi pereliikmetele kahtlemata koormav. Samuti ei saa ta osaleda lapse kasvatamisel. Kuid need ei ole sellised asjaolud, mis tingiksid karistuse vähendamist. Need ei mõjuta kuidagi S. Jegorovi süü suurust ega eripreventiivseid aspektegi. S. Jegorov pani toime uue tahtliku kuriteo katseajal olles. Perekonna olemasolu ei mõjutanud vähimalgi määral tema käitumist. Seega ei saa järeldada, et sellel oleks mingi mõju uute kuritegude ärahoidmisel.
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
3. aprilli 2023 otsus muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8