Obsah (8)

§ 115§ 8§ 635§ 641§ 644§ 642§ 128§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-20-19207 Kohtuasi Kohtla-Järve linn Ravi tn 3 korteriühis

§ 115lg.1 ja 128 lg.3).

1. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Pooled sõlmisid 05.04.2020 töövõtulepingu, mille esemeks olid korterelamu Ravi tn.3 valgustuse renoveerimine vastavalt kostja poolt hagejale esitatud 06.12.20219 pakkumisele nr.19-36.2 ; 2) viidatud hinnapakkumine oli tehtud tegelikult sama projekti alusel ehitatud korterelamule asukohaga: Ravi 4 Kohtla-Järvel. Kuna tegemist on sarnaste majadega, siis pakkumises kasutas kostja Ravi 4 hoone jooniseid, et arvestada mahtu, mis kuulub Ravi 3 elektrisüsteemi renoveerimiseks. (TVL p.2.2). 3) H.K. on nimetatud kortermajas teostanud kaks auditit: 25.05.2020 teostas ta selle kostja tellimisel ja vastavalt pooltevahelises lepingus märgitud tööde mahule; 15.06.2020 on teostatud samuti kostja tellimusel eesmärgiga saada üldhinnang üldkasutatava elektripaigaldise kohta- so audit hõlmas kogu hoonet;
2. Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) töödes kasutati kohati pakkumises märgitust erinevaid materjale, kuid selle arvelt tööde kvaliteet ei halvenenud; 2) kahju kujunemine ei ole selge. 8.

§ 8

lg.1 ja 2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 635

lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641lg.1 ja 2 kohaselt: töö peab vastama lepingutingimustele.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.

§ 641

lg.4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Hageja tõendab lepingu rikkumist, so tööde mittevastavust lepingus kokkulepitule juhatuse liikmete liikmete 27.04.2020 akti, tunnistaja H.K. ütluste ja eriteadmistega isiku R.S. arvamusega ning Baltic Elektrical Installations OÜ 14.05.2021 aktiga nr 14052021 ja selle lisaga (fotod puudustest). Tunnistaja H. K. (teostas korterelamus auditid 05.04.2020 sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud tööde kohta) ütluste kohaselt materjalid, mida kostja kasutas elamu üldelektri paigaldise renoveerimiseks ja rikete likvideerimiseks ei vasta tänapäeva nõuetele. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt viibis mõlema auditi läbiviimisel ka kostja seaduslik esindaja S. (05.05.2021 protokoll 00:15:27). Baltic Elektrical Installations OÜ 14.05.2021 aktist nr 14052021 tuleneb järgmine: 1. Valgustisi ühendus on tehtud selleks mitte ettenähtud kohas ja juhtmed ei ole termotorudes (Lisa 1 Pilt_1). 2. Harukarbid on mitmekordselt lahti jootud. Ei vasta kaablites kasutatavate soonte värvide kohta standardile EVS-HD 60364-5-51 (Lisa 1 Pilt_2.0, Pilt_2.1, Pilt 2.2). 3. Korruste vahel а) vahelaepaneelid on puuritud läbi – see on keelatud,

1. b)korruste vahelae vahel puuduvad metallhülsid (Lisa 1 Pilt_3). 4. PJK ja LK (liitumiskeskus) vahel magistraalkaabel on maanduseta. 5. Elektrikilpides PJK – JK1-4 puudub markeering (EVS-EN 50110-1 p 4.7). Kilbid ja boksid puhastada tolmust ja prahist (EEI 3-8 p 801.3, EVS-EN 61439-3) (Lisa 1 Pilt_5.1, Pilt_5.2). 6. Montaazi tööde käigus on kasutatud kaabel mis ei vasta kaasaegse nõuetele (HF). Eca, Dcas2,d2,a2, Ccas1,d1,a2 (Lisa 1 Pilt_6.1, Pilt_6.2). 7. Kaabli läbikäigud ei ole töödeldud tuletõkke mastikiga (Lisa 1 Pilt_7). 8. Korruste elektrikilpides
2. a)tähistada faasi- ja PEN-juhid nõuetekohaselt (EVS-HD 60364-5-51 p 514.3), jaotuskilbi elektriohutuse tähis ehk „OT“ sümbol puudub (EVS-EN 50110-1 p 4.7),
3. b)elektriskeemid puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7), korrusekilpidel puuduvad nimetused (EVS EN 50110-1 p 4.7), kaitselülitite tähistused puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7) (mõned päevad tagasi majaelanikutele Ravi 3 KÜ esindaja andsid üle õiged skeemid aga teostus joonised on puudu)
4. c)puudub elektrikilpide markeering,
5. d)toitekaablite sisse lülitamine ei vasta standartidele,
6. e)puuduvad toestusjoonised,
7. f)elektrikilpides on katteta ühenduskarp - paigaldada kate (EVS-HD 60364-4-41 p 412.2). Kokkuvõtvalt leiti aktis, et teostatud töödes on palju puudusi mis vajavad ümber tegemist, kuna tehtud tööd ei vasta nõuetele mh materjali kasutamise osas. Kõige ohtlikemaks puudusteks, mis tööde käigus on tehtud on alljärgnev:
8. a)maandusjuhtmeid on kasutatud faasijuhina või vastupidi
9. b)maja peakaitse on 100A, kuid peatoiteliiniks kilbist LK (liitumiskilp) kilbini PJK (maja) on kasutatud valet tüüpi ja mittesobiva kaablilõikega kaablit. Kõik ülalloetletud puudused näitavad, et renoveerimistööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ning sellisel kujul renoveeritud elektripaigaldise kasutamine, kus on kasutatud mittesobivat materjali ja ebaõigeid töövõtteid on ohtlik inimeste elule ja tervisele. Eriteadmistega isik R. Ševtšuki 20.04.2022 kohtuistungil esitatud arvamuse kohaselt on kostja poolt kasutatud materjalide puhul vastavus lepingu lisaks olnud hinnapakkumisele osaline. Puudub tööde tellijaga kooskõlastatud eelprojekt või joonised tööde kohta. Esimese asjana jäi silma, et kasutatud kaabel ei vasta nõuetele, mis kehtivad alates 2017 aastast. Kaabli markeering peab olema HF ohutusklass , sealt ei tohi eralduda halogeene. Tuli ilmsiks, et on rikutud järgmist punkti, kui maja elektrisüsteem on algselt PEN ning kui sellest peakilbist liigub kaabel majja, muutub see kaabel PEN-ks ja tagasi tuleb jälle PEN. Lisaks oli kasutatud vana 4-soonelist kaablit, millest oleks pidanud vabanema, kuid see muudeti 1-sooneliseks kaabliks millega tehti maandus. Sellest tulenevalt võib tekkida maanduskontakti kadumine. Rikutud on ohutusnõudeid ja samuti ei vasta ka kutse-eetikale kuidas üks elektrik peaks neid töid tegema. Kuna nende tööde mõte oli vastavalt hinnapakkumisele ja materjalile majas renoveerimistöid teha siis sisuliselt midagi ei renoveeritud. Hinnapakkumises oli ka uue maanduse tegemine kuid ka neid töid ei teostatud. R. Š.väitis, et oli üllatunud, et selles asjas oli tehtud audit. Seda võib teha konkreetsele elektripaigaldisele, kilbi või süsteemi kohta, kuid ei selgunud, miks see audit läbi viidi. R. Š. ei leidnud seda auditit avalikust süsteemist. R. Š. arvamuse kohaselt on seoses kostja poolt teostatud töödega maja elektrisüsteem kostja poolt renoveeritud osas kuni elektrikilpideni kasutamiseks ohtlik. Maakohus ei pea usaldusväärseks kostja poolt esitatud MHV Elektrikontroll OÜ 25.05.2020 akti. Nimetatud akt on vastuolus sama isiku poolt 15.06.2020 koostatud auditi tulemustega. Auditi koostaja H. K. poolt antud 05.05.2021 toimunud kohtuistungil tunnistajana antud selgitused mõlema auditi vastuoludega kohta jäid ebaselgeks. H. K. on kahes erikuupäeval koostatud auditis andnud sisult samale loetelule erinevad hinnangud. Samas 15.06.2020 auditi tulemused langevad osaliselt kokku Baltic Elektrical Installations OÜ 14.05.2021 akti nr 14052021 tulemustega. 9.

§ 644

lg.1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja vastusest tulenevalt oli kostjale teada hageja pretensioonid tööde osas hiljemalt 25.05.2020, kui teostati hageja juhatuse liikmete poolt 27.04.2020.a akti alusel MHV Elektrikontroll OÜ poolt teostatud tööde audit. Tööd lõpetati 2020 maikuus. Maakohus järeldab, et hageja on tööde tellijana teavitanud töövõtjat puudustest mõistliku aja jooksul.

1. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole kostjale lepingust taganemise avaldust esitanud, samas hagi esitamisega kostja vastu on hageja selgelt väljendanud lepingust taganemise soovi. Maakohus on seisukohal, et hageja taganes lepingust hagi esitamisega kohtusse kostja vastu lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõudes.
2. Maakohus nõustub hageja väitega, et kuna tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, on kostja kaotanud hageja usalduse ning ei ole mõistlik nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist ja lepingust taganemine on põhjendatud.
3. Hageja nõuab kahju hüvitamist

§ -de 115 lg.1 ja 128 lg.3 alusel. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et töö ei vasta lepingutingimustele (

§ 641

, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (

§ 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 tähenduses (vt ka Riigikohtu 3.

aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Hageja põhistab kahju tekkimist sellega, et kostja teostas hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel korterelamus elektrisüsteemi renoveerimistöid, kuid teostatud tööd on sedavõrd ebakvaliteetselt teostatud, et ebakvaliteetse töö ümbertegemise tõttu peab hageja kandma täiendavaid kulutusi (

§ 128lg.3).

Maakohus tuvastas (eelkõige Baltic Elektrical Installations OÜ 14.05.2021 akti nr 14052021 ja eriteadmistega isiku R.S. arvamuse alusel), et kostja on lepingut rikkudes teostanud tööd ebakvaliteetselt (töö ei vasta töövõtulepingus kokkulepitule) ja see asjaolu takistab hagejal töövõtulepingu eset (05.04.2020 töövõtulepingu nr,20-02 p.1) selle otstarbe järgi kasutada (kasutamine on ohtlik ja võib põhjustada kahju kortermajale ja elanikele). Baltic Elektrical Installations OÜ on oma 19.05.2021 hinnapakkumises näidanud elektritööde maksumuseks 2208 eurot. Hageja esitas kahjunõudena tulevikus kostja poolt teostatud ebakvaliteetse töö ümbertegemise kuluna 2208 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele ja sellest on tekkinud hagejale kahju, sest hageja peab laskma kogu kostja poolt teostatud töö ümber teha. Maakohus on seisukohal, et kostja töövõtjana vastutab lepingu rikkumise eest

§ 642alusel.

Kostja poolt lepingu rikkumine seisneb töö nõuetele mittevastavuses (maja elektrisüsteem on kostja poolt renoveeritud osas kuni elektrikilpideni kasutamiseks ohtlik). 13. Arvestades seda, et hageja ja kostja vahel 05.04.2020 sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud maksumus oli koos käibemaksuga 3300 eurot ja eriteadmistega isik R. Š. arvamuse kohaselt kostja majas sisuliselt elektrisüsteemi ei renoveerinudki, so kogu lepingu esemeks olnud töö tuleb uuesti teostada, on Baltic Elektrical Installations OÜ 19.05.2021 hinnapakkumise märgitud kulu 2208 eurot kohtu hinnangul mõistlik kulu ning kostjal tuleb nimetatud kulu

§ 115lg.1 ja 128 lg.3 alusel hüvitada.

Kostja vaidles küll hagile tervikuna vastu, kuid ei vaidlustanud kahju (tulevikus tekkiva kulu) suurust. Menetluskulude jaotus

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (TsMS § 176 lg 1). Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Jaanek Pahka, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
4. Hageja 06.05.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 2959,80 eurot (s.o riigilõiv 375 eurot, tunnistajatasu 34,80 eurot, õigusabikulud 2550 eurot). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja õigusabikulud koosnevad (kokku 25,5 h ulatuses): − 23.09.2020.a kliendiga kohtumine, kohapeal tööde ülevaatamine, dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine – 4 h − 19.01.2021.a Kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine kostja vastusele ja esitamine kohtule – 1,5 h − 01.03.2021.a ettevalmistumine kohtuistungiks ja esindamine kohtus – 1,5 h − 19.04.2021.a paikvaatlus – 1 h − 05.05.2021.a Kohtunõude täitmine, täiendatud hagiavalduse koostamine, 05.05.21 kohtuistungil esindamine – 3 h − 19.05.2021.a. Eksperdiga vaatluse tegemine 15.05.21 ning 16.05 ja 19.05.21.a, haginõude suurendamise avalduse ja taotluste koostamine ning kohtule esitamine – 4,5 h − 28.08.2021.a Vastuse koostamine kostja arvamusele ja taotlusele - 1 h − 15.11.2021.a Seisukoht kostja 02.11.21 taotlustele – 1,5 h − 18.04.2022.a Ettevalmistus kohtuistungiks, esindamine kohtus 20.04.2022 – 4 h − 30.04.2022.a Kompromissläbirääkimised kostja lepingulise esindaja juures – 1 h − 06.05.2022.a kohtukõne teeside koostamine – 2,5 h
5. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmisest väiksema tasuga.
6. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
7. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-11514, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine (hagiavaldus, seisukoht vastaspoole vastusele, lõplikud seisukohad jms) ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
8. Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, menetluse kestvust, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 20 tundi (25,5 tunni asemel), s.h hagiavalduse, hageja seisukohtade/taotluste koostamine, kohtuistungitel osalemine ja nendeks ettevalmistamine, kompromissi ettevalmistamine, vaatlused, kohtuteeside ja menetluskulude nimekirja esitamine. Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud käesolevas menetluses on 2000 eurot.
9. Hageja on tasunud 29.12.2020 riigilõivu 125 eurot ja 19.05.2021 250 eurot, s.o kokku 375 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
10. Hageja on kandnud tunnistajatasu 07.06.2021 summas 34,80 eurot. Tunnistajatasu on asja läbivaatamise kulu, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 2409,80 eurot (s.h õigusabikulud 2000 eurot, tunnistajatasu 34,80 eurot ja riigilõiv 375 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25. Ts

MS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik