Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 50§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 28. august 2023 1-23-1719 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kr

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. juuni
2. a otsus Arvet Kuuse kaitsja Agne Koks Süüdistatav Arvet Kuusk isikukood 37109116027, elukoht XXX. Eesti Vabariigi kodanik, F Mont OÜ juhatuse liige, kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Jurist Agne Koks kokkuleppel Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Marja-Liina Talimaa RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Jätta Arvet Kuuse menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Arvet Kuuske süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.08.2021 kella 12:40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla alevikus Posti ja Õnne tänava ristmikul mootorsõidukit CF Moto registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,80 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus A. Kuusk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Kuusk toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Maakohtu otsus 2. Maakohtu otsusega tunnistati A. Kuusk süüdi

§ 424lg 1 järgi.

Teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (14.15.08.2021) karistusaja hulka, mistõttu jäi karistust kanda 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva.

§ 73lg-te 1,3 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui A.

Kuusk ei pane 1 aasta ja 8 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1,

§ 424lg 3 alusel võeti A.

Kuuselt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused.

1. Maakohtu seisukohad A. Kuuse süü tõendatuses on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et A. Kuusk oli süüdistuses kajastatud ajal 14.08.2021.a kella 12:40 paiku Viljandimaal asuvas Mustla alevikus Posti ja Õnne tänavate ristmikul alkoholijoobes. (süüdistatava ütlused- oli enne politseiga kohtumist tarvitanud õlut ja viina, puhus sündmuskohal Mustlas joobe välja, tunnistas joovet, üksinda käis ja tõi kodust enda isikut tõendava dokumendi, siis viidi politseijaoskonda puhuma). Süüdistatava ütlustega on kooskõlas politseiametnikest tunnistajate M.S. , A.P. ja H.H. ütlused ning 14.08.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrükist, õiendist mootorsõiduki CFMOTO reg märgiga XXX kohta ja 14.08.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuv. 3.2 Tunnistaja A.P. ütlustega on tõendatud, et 14.08.2021.a oli ta politseiametnikuna enda töökohustusi täitmas. Lõuna paiku, keskpäeval Mustlas mööda Õnne tänavat Posti tänava poole liikunud ja ATV-d juhtinud A. Kuusel ei olnud peas kiivrit. A. Kuusega suheldes oli tema silmadest aru saada, et juhil on joobe tunnused, algul juht eitas joovet, aga suhteliselt kähku nõustus, et on joonud. Kontrollis A. Kuuse seisundit ka indikaatorvahendiga ja ATV juht tunnistas, et on joonud. A. Kuusel isikut tõendavat dokumenti kaasas polnud, ta kodu oli sealsamas lähedal, käis tõi mõne minuti jooksul kodust dokumendi. ATV juhi joove tuli tõendada tõendusliku alkomeetriga, andsid juhi üle kohale tulnud politseipatrullile. Tunnistaja M.S. ütlustega on tõendatud, et 14.08.2021.a päevasel ajal orienteeruvalt kella poole 1 ja 2 vahel Mustlas ilma kiivrita ATV juhiga A. Kuusega suheldes oli juhi häälest aru saada, et ATV juht võib olla joobes, mida juht ka tunnistas, avaldades, et on joonud õlut. ATV juht ei andnud selget vastust, kus kiiver on. Juhi jutt oli ebalev, see ei olnud selge. ATV juhi kõne maneer oli selline, mis andis aluse oletada, et isik võib olla joobes. ATV juhiga näost näkku suheldes isiku kehahoiakust, silmavaatest, alkoholilõhnast suust, häälest, vestlusest, selle sisust aru saada, et isik võib olla tarvitanud alkoholi. Mingi hetk toimus isikul alkomeetrisse puhutamine. 1,09 näitas alkomeetri näit. Ei mäleta täpselt, kas ATV juht tõi sealt enda isikut tõendava dokumendi või tal oli see kohe esitada. Sündmuskohal fotografeeris ATV juhi isikut tõendavat dokumenti enda telefoniga ja tegi ka sündmuskohast enda telefoniga foto. Välijuht H.H. tegeles ATV juhiga seonduva sündmusega edasi. 2 Tunnistaja ütluste kohaselt tunnistas A. Kuusk sündmuskohal oma süüd, kahetses ja palus kergemat karistust. Tunnistaja H.H. ütluste kohaselt ta küsis A. Kuuselt, kust ta ATV-ga tuli. A. Kuusk vastas, et ta käis naabri juures vastasmajas ja ei tahtnud ATV-d sinna jätta, tahtis, et see kodus oleks. Tunnistaja läks koos A. Kuusega sündmuskohalt Viljandisse tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, mida selgitasid ka A. Kuusele. Enne Viljandisse minekut toimetas ta ATV A. Kuuse koduhoovi, ATV käivitus koheselt. H.H. ütlustega on kooskõlas ka süüdistatava ütlustega selle kohta, et politseiametnik Heinaste istus ATV peale ja sõitis sellega tema koduõue ning seejärel pidid nad sõitma politseijaoskonda puhuma. A. Kuuse ütluste kohaselt teadis ta, et ta viiakse politseijaoskonda puhuma, kuid ta ei teadnud seda, et ta kahtlustatavana kinni peetakse. 3.3 14.08.2021.a patrullpolitseinik H.H. Viljandimaal Mustla alevikus Posti ja Õnne tänavate ristmikul koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt A. Kuusk kõrvaldati 14.08.2021.a kell 12:40 mootorsõiduki CFMOTO reg märgiga XXX juhtimiselt, kuna juhi suust oli tunda alkoholilõhna. 3.4 14.08.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrüki juurde kuuluvalt õiguste tutvustamise lehelt nähtub, et A. Kuusele on enne tõendusliku alkomeetri kasutamist tutvustatud tema õigusi korrakaitseseaduse § 38 järgi ja A. Kuusk on seda kinnitanud enda allkirjaga ja kuupäeva: „14.08.21“ kirjutamisega. Samalt õiguste tutvustamise lehelt nähtub, et A. Kuusk on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. 3.5 14.08.2021.a tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud, et 14.08.2021.a ajavahemikul kell 13:43 kuni 13:47 kasutati A. Kuuse poolt tõenduslikku alkomeetrisse puhumise lõpptulemiseks jäi 0,80 mg/l kohta. A. Kuusk on tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tutvumist kinnitanud sellel enda allkirjaga. 3.6 Kaitseaktis taotletud tunnistajatest andis kohtus 28.06.2023 ütlused Raul Liiv, kelle sõnul mitte A. Kuusk,vaid hoopis tema juhtis ATV-d. 3.7 Kaitseaktis taotletud teise tunnistaja A.M. i kohtueelses menetluses 02.11.2021 antud ütlused kaitsja taotlusel kohtutoimikusse vastu KrMS § 291¹ alusel. A.M. i ütluste kohaselt nägi ta 14.08.2021.a A. Kuuske oma ATV-ga Õnne ja Posti tänavate ristmikul, A. Kuusk oli oma ATV-ga tee ääres ja istus ATV peal. Tunnistaja ei näinud, et ATV oleks liikunud, mootor ei käinud. Politsei saabumist nägi alles pärast A. Kuuse juurest lahkumist, kui olid Põllu tänava ristile jõudnud ja tegid enda kasutuses oleva sõidukiga pööret kõrvaltänavale. 3.8 Süüdistatava A. Kuuse kohtus antud ütluste kohaselt pole ta süüdistuses märgitud ajal 14.08.2021.a ATV-d juhtinud, politsei Mustlasse Posti ja Õnne tänavate ristmikule saabudes ATV seisis ja ta oli seisva ATV juures. Viimases sõnas avaldas A. Kuusk, et tema elukohas üle tee naabripoiss on talle suurim vihavaenlane, kuid A.P. le suurim sõber. See naabripoiss helistaski A.P. le, et A. Kuusk juhib joobes ATV-d. Politsei selle peale kohale tuligi. Süüdistatav arvas, et politsei tegi talle n-ö ära. 3.9 Süüdistatava ning tunnistajate R.L. i ja A.M. i ütluste usaldusväärsuses maakohus kahtles osas, millises nad väidavad, et A. Kuusk pole 14.08.2021.a ATV-d juhtinud. 3.10 Kahtluse aluseks on A. Kuuse ebajärjekindel käitumine menetluse kestel. 3 Kui 14.08.2021.a vahetult pärast politseiga kohtumist avaldas A. Kuusk politseile esmalt, et ta pole alkoholi tarbinud, siis mõne aja pärast juba võttis õigeks, et oli alkoholi tarbinud. Nähtub see tunnistaja A.P. ütlustest. A. Kuusk kohapeal Mustlas kasutatud indikaatorvahendi tulemust ja Viljandi politseijaoskonnas kasutatud tõendusliku alkomeetri näitu ei vaidlustanud ja tunnistas end alkoholijoobes ATV juhtimises süüdi ka esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel. Alkoholijoobes ATV juhtimist tunnistas A. Kuusk 14.08.2021.a ka politseiametnikele H.H. le ja M.S. le. Pärast esimest kahtlustatavana ülekuulamist aga A. Kuusk enda ütlusi muutis ning kohtus andis ütlusi, milliste kohaselt ta pole ATV-d juhtinud. Ütluste muutmist on A. Kuusk põhjendanud sellega, et talle ei selgitatud tema õigusi ja ta ei teadnud kahtlustust, seda ei tutvustatud, talle ei selgitatud etteheidetava kuriteo asjaolusid ja kvalifikatsiooni, ning arvas, et tunnistab ennast avalikus kohas joobes viibimises süüdi. Ta oli traumeeritud ja šokis, mistõttu tunnistas, et oli avalikus kohas joobes. 3.11 Maakohut süüdistatava selgitused enda positsiooni muutmise kohta ei veenud. Kohtu arvates A. Kuuse käitumine sündmuskohal, sooviga mõjutada politseid, et tal minna lastaks, viitab sellele, et ta oli ATV-d juhtinud alkoholijoobes ja ta jäi sellega politseile vahele ja sellega on kooskõlas tema politseile avaldatud süü omaksvõtt. Esialgne süü omaksvõtt on kooskõlas tema osavõtul 14.
2. ja 15.08.2021.a koostatud tõenditega. A. Kuusk on allkirjastanud tema osavõtul koostatud kirjalikud dokumendid avalduste ja märkusteta ning kaebusteta, pole teinud kohtueelse menetleja ning ühegi politseiametniku aadressil ühtegi kaebust. 3.12 Tõele ei vasta süüdistatava kohtus esitatud väited selle kohta, et talle ei tutvustatud 14.08.2021.a õigusi ja ta ei saanud toimuvast õigesti aru, kuna ta ei teadnud kahtlustust, selle sisu ja kvalifikatsiooni, arvas, et talle heidetakse ette avalikus kohas joobes viibimist. Viljandi politseijaoskonnas tutvustati A. Kuusele enne tõendusliku alkomeetri kasutamist tema õigusi korrakaitseseaduse § 38 järgi, A. Kuusk kinnitas seda enda allkirjaga. Ka 14.08.2021.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A. Kuusele on tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, mida ta on kinnitanud protokolli esilehel enda allkirjaga ning täiendavalt on talle paberkandjal kätte antud ka kahtlustatava õiguste deklaratsioon. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis on olemas ka mootorsõiduki joobes juhtimise kohta kahtlustus

§ 424

lg 1 järgi, milles on kajastatud samasugune kuriteo kirjeldus nagu süüdistusaktiski. Kahtlustatava kinnipidamise protokollis on A. Kuusk omakäeliselt kajastanud, et tal avaldusi ja märkusi ei ole. 3.13 Kaitseaktis nimetatud ja kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud videosalvestiselt nähtuv on ebapiisav, seadmaks kahtluse alla tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste usaldusväärsust ja tõele vastavust selle kohta, et nad nägid neile ATV-ga mööda Õnne tänavat Posti tn suunas lähenemas ATV-d, mille juhil polnud kiivrit peas. 3.14 06.06.2022.a paikkonna vaatlusprotokolliga ja M.S. sündmuskohal 14.08.2021 tehtud fotoga on tõendatud, et Posti tänav kulgeb Õnne tänava vahetus läheduses sirgelt ja Õnne tänav asetseb Posti tänavaga täisnurga ehk 90⁰ all, Posti ja Õnne tänavate piirkonnas on eramajad, selles kohas kortermajad ja teised suured hooned puuduvad ning eramajade krundid on suhteliselt suured, majad-hooned ei asetse tihedalt üksteise kõrval, vaid pigem hõredalt, puudepõõsaste tihedus on varieeruv, Viljandi poolt Mustla keskuse suunas tulles vahetult enne Õnne tn ristmikku on Posti tänaval küll üks mansardkorrusega elumaja (Posti tn 7), kuid enne seda 4 maja on hõreda taimestikuga aia ala (Posti tn 7) ja selle haljastus võimaldab Posti tänaval asudes diagonaalis näha ka paremale Õnne tänava suunas. 3.15 Kaitsja esitatud videosalvestisel on püstitatud väide, et Posti tänaval ristmiku poole liikudes oli Õnne tänaval asuv ATV näha 15-20 m kauguselt. Kohus on seisukohal, et politseisõiduki järel oleval haagisel asuvat veesõiduki suurust arvestades ei saanud politseisõidukil olla suur kiirus ning politseisõidukil oli võimalik Õnne tänavalt neile lähenevat ATV-d märgates enda sõiduk peatada selliselt, et osa paadist jäi Õnne tn ristmikule. Selles osas on tunnistajate M.S. ja A.P. ning süüdistatava ütlused kooskõlas, et esialgu peatus politseisõiduk Posti ja Õnne tänavate ristmikule jõudes selliselt, et osa paadist kattis ära Õnne tänava ühe sõidurea. 3.16 Tunnistaja R.L. a ütlused on vastuolus H.H. ja süüdistatava ütlustega. Tunnistaja R.L. a ütluste tõele vastavuses selle kohta, et ATV oli hoopiski tema juhtimisel ja see tema juhtimisel olnud ATV Mustlas Õnne tänaval vahetult enne Posti tänavat tõrkus ja suri välja ning enam ei käivitunud, on alust kahelda, kuna nii tunnistaja H.H. kui ka süüdistatava ütluste kohaselt käivitus ATV selle H.H. poolt A. Kuuse koduhoovi toimetamiseks koheselt. Maakohus tunnistaja R.L. i ütlustele otsust ei raja ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. 3.17 Süüdistatava ütlused on ebajärjekindlad ja vastuolulised osas, mis käsitlevad A.M. i asukohta politsei sündmuskohale saabumise ajal. Esmalt väitis süüdistatav, et A.M. oli veel seal kohal, kui politsei tuli. Seejärel väitis aga süüdistatav, et A.M. ei olnud politsei saabudes kõrval, just läks minema. Süüdistatava ütluste tõele vastavuses A.M. i sündmuskohal käimise osas ja kohus selles osas süüdistatava ütlustele otsust ei raja ning jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. 3.18 Süüdistatava ja tunnistaja A.M. i ütlused vastuolus ning A.M. i väidetud Põllu tänavalt polnud sündmuskoht nähtav. See tuleneb elektroonsetest kaardiandmetest. Seetõttu on maakohtu arvates tunnistaja A.M. i ütluste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses alust kahelda. Maakohtu arvates tegelikkuses A.M. it sündmuskohal Mustlas Posti ja Õnne tänavate ristmikul 14.08.2021.a ei käinudki. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda tunnistajate M.S. ja A.P. ütluste tõele vastavuses. Kohus rajab süüdimõistva kohtuotsuse neile tunnistajate ütlustele. 3.19 A. Kuusk pani 14.08.2021.a toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A. Kuuse käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 3.20 Maakohus mõistis A. Kuusele karistuse keskmises määras – 1 aasta 6 kuud vangistust, kuid kuna A. Kuusk on varem kriminaalkorras karistamata ning liiklusalaseid väärteokaristusi on kehtivaid ainult üks, siis on põhjendatud vangistust kohaldada

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi, ilma kriminaalhoolduseta, katseajaga 1 aasta 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses 14.-15.08.2021.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui A.

Kuusk ei pane 1 aasta 8 kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5

§ 50

lg 1 p 1,

§ 424lg 3 alusel võttis kohus A.

Kuuselt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks kuuks. Apellatsioon 4. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning mõista A. Kuusk õigeks talle etteheidetavas süüteos. Mõista Eesti Vabariigilt A. Kuusk kasuks välja 1845 eurot Tartu Maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks ning apellatsiooni koostamise kulude katteks 1500 eurot. Kokku 3345 eurot. 4.1 Apellant on seisukohal, et kohtuotsuse tühistamise aluseks on kriminaalmenetlusnormide oluline rikkumine ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Kohtuotsuse põhjendused ei ole piisavad ning veenvad on vastuolulised kogutud tõenditega, millised on hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.2 Vaidlus puudub selles, et A. Kuusk oli tarvitanud alkoholi. Küll aga ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et A. Kuusk oleks mootorsõidukit juhtinud. 4.3 Kohus kuulas tunnistajana üle M.S. . Kuigi tunnistaja mäletas, et ta võttis ära ATV võtmed ja jättis need enda kätte, ei osanud ta võtmeid kirjeldada. Samuti ei osanud ta öelda, kas A. Kuusk käis dokumenti toomas kodus või oli keegi kaasas. Kaitsja taotlusel avaldati tunnistaja kohtueelsel menetluses antud ütlused, kus ta ei maininud sõnagi ATV võtmete võtmisest. Kaitsja arvates on see oluline asjaolu. Samuti ei osanud M.S. kirjeldada ümbritsevat, mis kinnitab asjaolu, et ta ei näinud tegelikult ATV liikumist. 4.4 Kohus on välja toonud, et tunnistajad M.S. i ja A.P. i ütluste kohaselt nägid nad, et Mustlas Viljandi poolt tulles Posti tn suunas läheneb mööda Õnne tn ATV. Kuidas aga oli võimlik Õnne tn liikumist näha ja et sellised ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, kohtuotsusest ei selgu. Üldised väited, ei lükka ümber tõsiasja, et Õnne tn liikumist ei ole võimalik Posti tn näha ja selle kohta esitas A. Kuusk tõendina videosalvestuse. Kohus asus seisukohale, et taoliselt tehtud videosalvestis ei ole piisav, et seada kahtluse alla tunnistajate Sassi ja Pähkeli ütlused. Mida kohus täpsemalt on silmas pidanud, ei ole mõistetav. 4.5 Kohus on veel välja toonud, et paikkonna vaatlusprotokollist nähtuvalt on haljastus hõre ja nähtavust takistavaid põõsaid ja muud taimestikku näha ei ole. Kaitsja kohtuga ei ole nõus ning märgib, et asjaolu, et Õnne tn liikumist ei ole märgata, kinnitab esitatud videosalvestis. Millel põhineb kohtu arusaam, ei ole selge. Kaitjsa osutab, et sündmuskoha vaatlust menetluses ei tehtud. Hilisema vaatlusprotokolli koostamine 06.06.2022, milles märgitud ATV asukoht on fiktsioon ja selle aluseks ei ole võetud tegelikku ATV asukohta, vaid M.S. poolt tehtud, tõendina kõlbmatu foto. A. Kuuske nimetatud toimingust ei teavitatud ja teda toimingule ei kaasatud. 4.6 Kohtueelses menetluses taotles A. Kuusk ütluste seostamist olustikuga, milline algselt ka rahuldati, kuid hiljem prokurör seda vajalikuks ei pidanud. Põhjus on kaitsjale teadmata. A. Kuuse ainus võimalus oli esitada videosalvestis kohtus. 4.7 KrMS §-dest 7 ja 14 tulenevalt ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega nagu antud asjas 6 kahetsusväärselt aset on leidnud. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus asus ise tuvastama ka asjaolusid. 4.8 Kohus kuulas tunnistajana üle ka A.P. . Kaitsja küsimusele, et kas tee on sirge või on mingid kurvid, vastas rtunnistaja, et on sirge, mis ei vasta tegelikkusele. Kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed. 4.9 Tunnistajana kuulati üle ka politseiametnik H.H. . Tunnistaja sõnul seisis ATV suunaga peatee poole Õnne tn ja vahemaa oli 10-20 m Posti tn ja ATV vahel. ATV võtmete asukohta ei mäleta. Samuti olevat A. Kuusk tunnistanud end süüdi, kuid arusaamatuks jääb asjaolu, et kus ja millise uurimistoiminguga on see info saadud. Kaitsja leiab, et tunnistajana ei saa käsitada isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. Politseiametnik H.H. ei näinud, et A. Kuusk oleks ATV-d juhtinud. 4.10 Kaitsja ei ole nõus maakohtuga selles, et tunnistaja R. Liivi ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja kinnitas ATV juhtimist. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et A. Kuusk ei sõitnud ATV-ga. 4.11 Õigeks ei loe kaitsja kohtu seisukohta selles, et A. Kuusk on ebajärjekindlalt käitunud. Ta on algusest peale võtnud õigeks, et on tarvitanud alkoholi. Kahtlustatava esimesel ülekuulamisel A. Kuusele ei tutvustatud õigusi selliselt, et ta nendest aru saaks. Õiguste selgitamiseks ei piisa sellest, kui isikule antakse tema õiguste blankett ning öeldakse, et lugege läbi ja kirjutage alla. 4.12 Tunnistaja A.M. i ütlustega tõendatud, et A. Kuusk ei juhtinud ATV-d Õnne tn. Kohus on A.M. i ütlusi pidanud ebausaldusväärseteks, sest Põllu tänavalt ei ole võimalik näha Posti ja Õnne tänava risti. Kohus taaskord meelevaldselt otsinud põhjuseid, et lükata tunnistaja ütlused tagasi. 4.13 A. Kuusele on kohtuotsuses ette heidetud, et viimane on justkui korduvalt avaldanud soovi, et tal minna lastakse, öeldes A.P. le „ ära jama“. Kohtuistungil kinnitas A. Kuusk, et „ Alvar, ära jama“ tähendas tema jaoks seda, et ta ei sõitnud, mitte ei üritanud kuidagi vabaneda. 4.14 Kohus on pidanud usaldusväärseks M.S. ütlusi selles, et ta võttis ATV võtmed eest. Samas ei pidanud kohus tähtsaks seda, et M.S. ei osanud kirjeldada ATV võtit. 4.15 Kohus on välja toonud, et A. Kuuse omaksvõtt kattub tema osavõtul kriminaalmenetluse alguses koostatud dokumentides nähtuvaga. Milliseid dokumente kohus silmas peab ei ole välja loetav. 4.16 Kogutud tõendid viitavad kuriteokoosseisu puudumisele ja seda ennekõik subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Maakohtu otsuses ei sisaldu selgeid seisukohavõtte subjektiivse koosseisu tuvastatuse küsimuses. Subjektiivse koosseisu käsitlemata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 - § 306 lg 1 p 1 mõttes. 4.17 Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millele tuginedes saanuks kujuneda kohtu järeldus, et A. Kuusk täitis

§ 424lg1 koosseisu. 7 4.18 Lisaks on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega Kr

MS § 339 lg 2 mõttes tegemist, kuna maakohus ei ole teatud osas järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid, s.o hinnata tõendeid kogumis, vaid on teinud seda valikuliselt. Kohtuotsus tugineb vastuolulistele tõenditele ja vastuolusid ei ole kõrvaldatud. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. PROKURATUURI SEISUKOHT

1. Prokuratuuri esinda palub jätta A. Kuuse kaitsja jurist A. Koksi apellatsiooni Tartu Maakohtu otsusele rahuldamata. Kaitsja on apellatsioonis toodud argumendid avaldanud ka maakohtu istungil ning maakohus on neid oma otsuses ka põhjalikult käsitlenud. Prokurör ei nõustu apellandiga ning leiab, et maakohus on uuritud tõendite pinnalt teinud põhjaliku ja veenvalt argumenteeritud otsuse. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, samuti on kohus hinnanud tõendite usaldusväärsust ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. Maakohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale A. Kuuse süüs talle esitatud süüdistuses. Apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks apellandi poolt taotletud viisil. Kuna apellatsiooni argumendid on samad, millised esitati süüdistatava ja kaitsja poolt ka maakohtus, maakohus on need tõenditega seostatult ümber lükanud ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, vastab apellatsioonis tõstatatud põhiküsimustele.
3. Kriminaalasjas pole jätkuvalt vaidluse all see, et A. Kuusk oli süüdistuses märgitud ajal 14.08.2021 kella 12.40 paiku Viljandimaal Mustla alevikus Posti ja Õnne tänavate ristmikul alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove väljahingatavas õhus 0,8 mg/l kohta.
4. Küll aga ajendas kaitsjat esitama apellatsiooni A. Kuuse õigeks mõistmiseks asjaolu, et kuigi A. Kuusk oli joobes, ei juhtinud ta mootorsõidukit, mistõttu ta tuleb õigeks mõista. Maakohtu tegi valesti kui tugines otsuse tegemisel ebausaldusväärsetele tõenditele, samas kui usaldusväärsed tõendid jättis alusetult kõrvale. Ringkonnakohtul tuleb tõendeid uuesti hinnata.
5. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud menetlusõiguse vastu, hinnangud on korrektsed, loogilised ja jälgitavad, mistõttu kaitsja etteheitega nõustuda ei saa. Asjaolu, et kaebaja kohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on menetlusõigust rikkunud.
6. Asjas on tuvastatud see, et 14.08.2021 olid politseiametnikud M.S. ja A.P. töökohustusi täitmas. Nende sõnul, sõites Viljandi poolt sisse Mustlasse, mööda peateed so Posti tänavat, nägid nad kõrvalteelt Õnne tänavalt lähenemas ATV-d, mille juhil puudus peas kiiver. Sellest tingitult peatasid nad oma politseisõiduki Posti ja Õnne tänava ristmikul, et selgitada ATV juhile kiivri kandmise kohustust. Kuna politseiametnikel tekkis põhjendatult kahtlus, et isik 8 võib olla joobes, kontrolliti indikaatorvahendiga, mille näit osutus positiivseks ning kutsuti Viljandist kohale politseiametnik H.H. .
7. Ringkonnakohtul ei tekkinud eelnimetatud politseiametnike ütluste usutavuses vähimaidki kahtlusi. Seejuures ei pea ringkonnakohus niivõrd oluliseks seda, mitme meetri kauguselt politseimatnikud silmasid kõrvalteelt lähenevat ATV-d. Ühegi põhjust, miks peaksid pikaajalise töökogemusega politseiametnikud A. Kuuske alusetult süüdistama ATV-ga sõitmises, samas kui isiku sõnul ta vaid vaid seisis-kõndis ATV lähenduses (vahel ka istus sellel), ei ole võimalik mõista. Süüdistatava versiooni kohaselt on tegu vihavaenlasest naabri kadedusega, kes kutsus välja tuttava politseiniku (A.P. ), kes siis politseisõidukiga paati järele vedades paarimehega kohale tõttas, et teda purjuspäi sõitmises n-ö vahele võtta, on sisutühi oletus, millel puudub vähimgi tõenduslik tõsiseltvõetavus. Pikemalt ringkonnakohus sellel, kas tunnistajad nägid-võisid või said üldse näha Õnne tänavalt peateele sõitvat ATV-d, ei käsitle. Märgib vaid lühidalt, et süüdistatava poolt maakohtule esitatud videosalvestis, kus süüdistatav sõidab autoga Mustlas mööda Posti tänavat, ei oma sellist tõenduslikku kaalu, et ümber lükata M.S. ja A.P. i ütlusi ning M.S. poolt sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuvat. Maakohus on analüüsinud põhjalikult kõike vastavate asjaoludega seonduvat ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
8. Kaebaja teeb etteheiteid menetlejale selles, et menetlustoiminguid ei tehtud korrektselt või jäeti põhjendamatult tegemata (sündmuskoha vaatlus, ütluste seostamine olustikuga).
9. Ringkonnakohus märgib, et menetleja otsustab tõendamisvajadusest tulenevalt, milliseid menetlustoiminguid on kriminaalasja teha vaja. Kohus uurib ainult neid tõendeid, millised on menetleja poolt kogutud ning kohtule esitatud (või siis on esitatud kohtus põhjendatud taotluse alusel menetlusosaliste poolt).
10. Kaebaja arvates on M.S. ja A.P. i ütlused ebausaldusväärsed ka seepärast, et A.P. ei näinud seda, et M.S. võttis enda kätte ATV võtmed. Veel arvas ta, et süüdistatav käis dokumenti kodust toomas üksi. Samas kohtueelsel uurimisel rääkis, et A. Kuusk käis koos M.S. ga dokumenti toomas. M.S. ütlused selles, et ta võttis enda kätte ATV võtmed, ei ole usaldusväärsed, seda ta ei osanud võtmeid kirjeldada. Samuti ei osanud ta kirjeldada ümbrust, püüdes teema mujale viia, mis kinnitab seda, et tegelikult ei näinud ATV liikumist.
11. Eelnimetatud kaebeargumendid loeb ringkonnakohus ebaolulisteks, otsituteks ning need vähimalgi määral ei õõnesta ringkonnakohtu silmis kogenud politseiametnike tunnistajate M.S. ja A.P. i ütluste usaldusväärsust. Kas A. Kuusk käis isikut tõendavat dokumenti-juhiluba, kodust toomas üksi või koos politseinikuga, ei oma süüteokoosseisu aspektist mingit tähtsust. Samuti on tähtsusetu A. Kuuse süü tõendamisel ATV võtme välimus. Võtmesse puutuvalt juhib ringkonnakohus tähelepanu M.S. maakohtus antud ütlustele, kus ta rääkis sellest, et tegi kohapeal kaks pilti. Üks neist on tehtud 10-15 m olustikust eemal, kust on näha ATV asukoht. Teine on tehtud isikut tõendavast dokumendist. Sellelt on näha ka see, et ATV võtmed on tunnistaja sõrme küljes.
12. Kaebaja arvates ei saa politseiametnik H.H. olla tunnistaja. Vastupidiselt sellele aga ringkonnakohus leiab, et saab küll. H.H. tõepoolest A. Kuuse kinnipidamise juures ei olnud ning nendest asjaoludest ta ütluseid anda ei tea. Ta saabus sündmuskohale hiljem kui A. Kuusk oli indikaatorvahendisse juba puhunud, näit oli positiivne ning M.S. ja A.P. hakkasid lahkuma Võrtsjärvele veepatrulli. Küsis A. Kuuselt, et kust ta tuli ATV-ga ning A. Kuuse sõnul olevat 9 ta tulnud naabri juurest vastasmajas ja ei tahtnud ATV-d sinna jätta. H.H. toimetas ATV süüdistatava koduhoovi, seejuures ATV käivitus koheselt. Samuti H.H. sõnul selgitas ta A. Kuusele, miks on tarvis sõita Viljandisse. Kõikides eelmärgitud asjaolude kohta sai H.H. tunnistajana ka ütlusi anda. Maakohtuga nõustuvalt loeb ringkonnakohus H.H. ütlused (niisamuti ka M.S. ütlused) lubatavaks tõendiks KrMS § 66 lg 2 1 p 2,3 alusel.
13. Kaebaja püüab ringkonnakohut veenda selles, et tunnistajate R.L. i ja A.M. i ütlustega on politseiametnikest tunnistajate ütlused ümber lükatud. Need kinnitavad A. Kuuse väiteid selle kohta, et kuigi ta oli joobes, ei sõitnud ta ATV-ga, roolis oli olnud hoopiski R.L. , kes oli politseinike saabumise ajaks koju läinud. Nimelt jäi ATV seisma, sest vist olevat kütus otsa saanud ning R.L. läks seda oma koju tooma.
14. Ringkonnakohtul ei jäänud vähimadki kahtlust selles, kes oli ATV roolis sõitnud isikselleks oli süüdistatav A. Kuusk. Siinkohal tuleb märkida, et maakohus on üksikasjalikult analüüsinud A. Kuuse käitumist-suhtlust politseinikega sündmuskohal. Mingeid kahtlusi ei ole selles, et A. Kuuse käitumine annab selge arusaama sellest, et ta soovis et tal minna lastaks. Mingit veelkordset arutelu teemal, mida võis tähendada A. Kuuse öeldu „ära jama“, siin ringkonnakohus ei tee. Maakohus on seda niigi põhjalikult teinud, mistõttu sellele veel midagi juurde lisada või korrata on tarbetu. Üheselt on selge see, et kohapeal ei jäänud mingeidki kahtlusi kogemustega politseinikele selles, et A. Kuusk sai aru, et ta tabati mootorsõiduki juhtimiselt joobes ja ta n-ö omamehelikult avaldas soovi et tal minna lastaks.
15. R.L. i ütlused selle kohta, et ta läks A. Kuusele appi autot parandama (ka vaatama tõrkuvat ATV-d), sõitiski sellega ringi ümber naabermaja et saada A. Kuuse maja õue, Õnne tänaval see suri välja, ja niikauaks kui tema oma kodus Viljandis kütuse järel käib, jäi A. Kuusk tee ääres seisvat sõiduriista võimalike pahategijate eest valvama, ei ole usutavad. Maakohus on sellekohase põhjaliku analüüsi teinud ja maakohtu argumente ringkonnakohus ei korda. Ka tunnistaja A.M. i ütlustele (sõitis seisva ATV peal istuvast A. Kuusest mööda) antud hinnanguga nõustub ringkonnakohus, mille kordamine on samuti ebavajalik.
16. Kaebaja toob välja selle, et maakohtu hinnangul kattub A. Kuuse süü omaksvõtt tema osavõtul kriminaalmenetluse alguses koostatud dokumentidest nähtuvaga. Milliseid dokumente kohus silmas peab ei ole kaebaja arvates välja loetav.
17. Siingi jääb kaebaja vastuargument nõrgaks, kummutamaks maakohtu toekaid seisukohti dokumentaalsetest tõenditest tuleneva osas. Milliseid 14.08 ja 15.08.2021 koostatud dokumente maakohus seejuures silmas pidas, tuleneb selgesõnaliselt kohtuotsusest, kus neid üksikasjalikult analüüsiti (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, kahtlustatava õiguste deklaratsioon, vt kohtuotsuse lk 11jj). Kokkuvõtvalt ringkonnakohus märgib, et kaebeargument sellest, et A. Kuusk ei saanud aru oma õigusest ega dokumentidest, millele ta omakäeliselt, neid läbi lugemata alla kirjutas, jääb samuti edutuks. Tagantjärele enese distantseerimine arusaamisest, mis toimub, ja miks, ei tee maakohtu poolt analüüsitud kirjalikke tõendeid kohtukõlbmatuteks. Ringkonnakohus on veendunud, et A. Kuusk sai täpselt aru, et ta peeti kinni nimelt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtmise tõttu, ta oli nõus läbiviidud toimingutega ja sai aru oma õigustest ning kahtlustuse sisust, mida kinnitas vastava omakäelise allkirjaga, vähimaidki vastuväited seejuures esitamata.
18. Kaebaja leiab, et kogutud tõendid viitavad kuriteokoosseisu puudumisele ja seda ennekõike subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Maakohtu otsuses puudub selge seisukohavõtt subjektiivse koosseisu tuvastatusest. 10
19. Ringkonnakohtule jääb kaebaja väide arusaamatuks. Apellatsioonis esitatud argumendid räägivad selgelt seda, et ei olda nõus

§ 424lg 1 järgse süüteo objektiivse teokoosseisu täidetusega.

Kaebaja seisukohast usaldusväärsed tõendid räägivad ju sellest, et A. Kuusk pole ATV-d juhtinud. Nagu eelnevalt ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud, ebausaldusväärsed tõendid põhjendatult kõrvale lükanud ja A. Kuuse süü tuvastanud usaldusväärsete isikuliste ja dokumentaalsete tõendite alusel. Usaldusväärne tõendikogum räägib selgelt keelt

§ 424lg 1järgse objektiivse teokoosseisu täidetusest A.

Kuuse poolt. 24. Kaebeväide selle kohta, et kohtuotsuses puudub kohtu seisukoht subjektiivse teokoosseisu osas, ei vasta tõele. Maakohus on otsuse lk 17 selgesõnaliselt välja toonud järgmise. Süüdistatava A. Kuuse ütluste kohaselt oli ta 14.08.2021 joonud viina ja õlut. Kuna A. Kuusk teadis, et oli alkoholi tarbinud, kuid sellele vaatamata juhtis alkoholi tarbinuna mootorsõidukit tänavaliikluses Viljandimaal Mustla alevikus, siis on alkoholijoobes ATV juhtimine toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A. Kuuse käitumine on õigusvastane ja süüline. 25. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. A. Kuuse õigusabi kulud jäävad KrMS § 185 lg 2 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11