) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.
Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et talle antaks vanglas kasutamiseks lisatekk. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse eesmärgi saavutamiseks praegusel juhul kohane taotleda Viru Vangla kohustamist väljastada kaebajale lisatekk (
Kaebusest nähtub, et kaebajal on nimetatud nõude osas läbitud ka vangistusseadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. 4. Seoses kaebaja esitatud tuvastusnõudega märgib kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (
lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (
Arvestades, et kaebaja eesmärk on vanglas lisateki saamine, on kohustamisnõue võrreldes tuvastamisnõudega efektiivsem õiguskaitsevahend, mistõttu ei ole praeguses asjas
Kohtule ei nähtu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks vaja esitada eraldiseisvat tuvastamisnõuet. 5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus tuvastamisnõude ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu
6.
lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tulenevalt
lõike 1 punktist 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust.
lõike 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.