Obsah (5)

§ 1132§ 402§ 4034§ 94§ 113

2-23-120409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindaja

§ 1132

lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud ja edastanud nõudekirjad, pretensioonid ning hagiavaldused nii posti kui ka e-posti teel. Lisaks on edastatud kostjale meeldetuletavaid SMS ning üritatud kontakti saada telefoni teel. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

1. Kohus määras hagejale tähtaja esitada andmed laenuvõitja krediidivõimelisuse kontrollist, esitada võlgnevuse kujunemise asjaolud ja arvutused ning välja tooma ka asjaolusid ülesütlemise avalduse kostjale kättetoimetamisest.
2. Vastuseks kohtu nõudmisele on hageja toonud ette järgmist: E AS on Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsev äriühing, kellele on antud tegevusluba nr 4.1-1/
3. Antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetluse raames dokumente kostjale kätte toimetatud ning kostja menetluses ei osale, seega ei ole esitanud vastuväited ka antud küsimuses. Võttes arvesse eeltoodut, jääb kohtu taoline nõue krediidivõimelisuse tõendamiseks hagejale arusaamatuks. Tsiviilasjas 222-10060 Ringkonnakohus leidis, et tarbijal on õigus krediidi saamisel eeldada, et laenuandjad järgivad seadusi ja sh ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka kohus saab sellest eeldusest lähtuda, kui avaldaja või usaldusisik ei too eeldust ümberlükkavaid asjaolusid esile või kohtul endal ei teki põhjendatud kahtlust. Antud menetluses eeltoodud asjaolusid 3/7 2-23-120409 hagejale teadaolevalt ei esine, seega tuleb lähtuda ka eelmainitud eeldusest. Hageja on kirjeldanud kuidas toimub krediidikonto avamise protseduur. Et klient pidi end registreerima E veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil ja olles eelnevalt põhjalikult tutvunud lepingu tingimustega.
4. Viru Maakohus 09.08.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 28.08.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 14. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks lugeda järgmised peamised faktilised asjaolud: 1) E AS ja kostja vahel on 11.01.2020 sõlmitud arvelduskrediidileping nr 22632003, mille alusel on kostja saanud limiiti kuni 2000 eurot. 2) Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

2) Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 47,38% aastas. 3) Kostjale tehtud väljamakseid summas 2860 eurot. 4) Kostja rikkus lepingu ning krediidiandja edastas kostjale 30.12.2022 täiendava maksetähtaja teate. 5) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja õiguseellasel oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 16.01.

1. Kostjale 16.01.2023 edastati teade lepingu lõpetamisest E AS poolt. 6) Tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. 13.02.2023 on edastatud kostjale teade nõude loovutamisest.
2. Hagiavalduse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid põhivõla katteks summas 970,69 eurot ning hageja nõuab kostjalt tasumata jäänud põhinõude tasumist summas 1649,31 eurot. Sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 22632003 järgi on intressimäär 38,02% aastas. Hageja nõuab kostjalt tasumata jäänud intressi tasumist summas 250,82 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised alates 17.01.2023 kuni 15.09.2023 on summas 55,8 eurot. 4/7 2-23-120409 16.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 17.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

1. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
2. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
3. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169- 13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu
4. märtsi
5. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 1724). 5/7 2-23-120409 21.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 22. Hageja hinnangul ei pea hageja olukorras, kus kostja ei esitanud vastuväiteid, tõendama kostja krediidivõimekuse kontrolli järgimist. Tuleb lähtuda eeldusest, et tarbijal on õigus krediidi saamisel eeldada, et laenuandjad järgivad seadusi ja sh ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. 23. Hagejal oli tulenevalt

§ 4034

lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. 24. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja laenulepingu järgi tagasi maksnud.
2. Kostja on kasutanud arvelduskrediiti 2860 euro ulatuses. Kohtu arvutuste järgi tegi kostja tagasimakseid kokku summas 2093,29 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping ülesöeldud 16.01.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 766,71 eurot. 27.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress kuni 31.12.2022 0,00% ning alates 1.01.2023 kuni 16.01.2023 oli intress 2,5%.
3. Kostjal on tasumata intress on 0,84 eurot ajavahemiku eest alates 1.01.2023 kuni 16.01.2023 määras 2,5% aastas krediidisummalt 766,71 eurot.
4. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas 6/7 2-23-120409 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 766,71 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse jõustumisest.

30. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt

§ 4034lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid.

Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et vastavalt eelmistes punktis väljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata. 31. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 766,71 eurot, intress 0,84 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest. Menetluskulud 32. Ts

MS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ning 62% ulatuses hageja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot.
2. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 133 eurot (38% 350-st).
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7/7