MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära ehk 600 eurot.
lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud 2 päeva, mis vastab 3 päevamäärale ehk ärakandmisele kuulus 54 päevamäära, s.o 540 eurot. Harju Maakohtu 25.11.2021. a otsusega nr 1-21-6579
lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning kohaldades
MS § 238 lg 2 vangistusega 2 aastat.
lg 1 kohaselt arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud 7 päeva ning lõplikuks kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 23 päeva.
lg-te 1, 2 ja 3 kuulus koheselt kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aastat 9 kuud 23 päeva jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata juhul kui Konstantin Orlõšev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
Katseaeg algas 25.11.2021, katseaja lõpp 24.11.
a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 17.02.
Süüdi tunnistada Konstantin Orlõšev
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Konstantin Orlõševile vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel arvata Konstantin Orlõševi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 11.08.2022 kuni 12.08.2022 ning 11.05.2022 kuni 12.05.2022, s.o 4 (neli) päeva ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista 5 (kuud) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 4.
lg 2 kohaselt mõista Konstantin Orlõševile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust 25.11.
a Harju Maakohtu poolt Konstantin Orlõševile mõistetud rahaline karistus summas 540 eurot täitmisele iseseisvalt.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti süstemaatiliselt 11.05.2022 kella 15.44 ajal Rapla maakonnas Märjamaa alevis xxx asuvas Coop Märjamaa Konsumi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rapla Tarbijate Ühistule kuuluvad 8 tk hambapastat Sensodyne Rep & ProExt maksumusega 6,10 eurot/tk, 6 tk hambapastat Sensodyne Repair ja Protect maksumusega 6,10 eurot/tk, 4 tk hambapastat Sensodyne Rep& Pro White maksumusega 6,10 eurot/tk, 3 komplekti Gillette Mach3 varuterasid maksumusega 25,90 eurot/tk, kokku kaupa summas 187,50 eurot. Seejärel möödus seljakotti peidetud kaubaga kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid süütegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, sest ta peeti kinni. Kaup tagastatud kauplusele, kahjustatud kauba väärtus kokku 54,90 eurot. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 08.08.2022 kella 14.23 ajal Tallinnas xxx asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist OG Elektra AS-le kuuluvad 3 pakendit šašlõkki maksumusega 4,48 eurot/tk, šašlõki keefirimarinaadis maksumusega 4,98 eurot, kanašašlõki maksumusega 5,98 eurot; 2 pakki merevaigu grillvorsti maksumusega 5,48 eurot/tk, kokku kaupa summas 35,36 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades AS-le OG Elektra kahju 35,36 eurot. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 11.08.2022 kella 20.25 ajal Tallinnas xxx asuvas R-Kioskis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist XAS-le kuuluvad hapukoore sibula krõpsud Taffel maksumusega 1,80 eurot, mille pani oma dressipluusi alla ja seejärel möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid süütegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Seega pani Konstantin Orlõšev süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
MENETLUSE KÄIK 12.05.2022, 12.08.2022 ja 12.09.2022 esitas Konstantin Orlõšev taotlused asja arutamiseks lühimenetluses (tl 84-86). 15.06.2023 toetas kaitsja Natalia Suvorova esitatud taotlusi (tl 90, 91). 3 1-23-3898 20.06.2023 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti (tl 92-94) Konstantin Orlõševi süüdistuses
Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid kannatanu Rapla Tarbijate Ühistu kokku summas 54,90 eurot ja kannatanu AS OG Elektra kokku summas 35,36 eurot. 30.06.2023 andis Harju Maakohus Konstantin Orlõševi süüdistatuna
Kohus võttis menetlusse kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid (tl 100102). 23.08.2023 toimus kohtuistung lühimenetluses (tl 108-112). Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kõigis kolmes episoodis, neist kahes on tegemist vargustega väheväärtuslike asjade vastu ja ühes on varastatu väärtus suurem. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, selgitanud, et kuriteod on toimepandud alkoholi sõltuvuse tõttu. Prokurör viitab, et kolm episoodi on toime pandud katseajal, nii nagu ka viimase kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegu, mille eest määratud rahaline karistus on tasumata. Prokurör leiab, et kohane karistus on vangistus kolm kuud, millest tuleb maha arvata lühimenetluse sätete kohaselt 1/3 ja eelvangistuses viibitud aeg.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, rahaline karistus jätta iseseisvalt täitmisele. Prokurör palub tsiviilhagid rahuldada. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud, Konstantin Orlõšev südamest kahetseb toimepandut. Konstantin Orlõšev on astunud samme, et alkoholiprobleemiga tegeleda. Kaitsja rõhutab, et põhjustatud kahjud on äärmiselt väikesed. Hagidele vastu ei vaidle. Palub leebet karistust ja leiab, et rahalist karistust ei peaks iseseisvaks täitmiseks jätma. Süüdistatav Konstantin Orlõšov palus viimases sõnas karistuseks trahvi või tingimisi vangistuse, et minna rehabilitatsioonikeskusesse. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Konstantin Orlõševi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud nii tema enda süü tunnistamisega kui ka teiste uuritud tõenditega järgnevaga. I 11.05.2022 kuriteoepisoodis (Coop Märjamaa Konsum) Rapla Tarbijate Ühistu avaldusega selle kohta, et 11.05.2022 kella 15.40 ajal xxx Märjamaal asuvas kaupluses varastas meesterahvas kaupa, milledest on kahjustada saanud 3 tk SENSODYNE REP&PRO EXT FR hambapastat, 3 tk SENSODYNE REP AIR&PROTECT hambapastat ja 3 tk SENSODYNE REPPRO WHITE hambapastat, kõikide väärtusega a 6,10 eurot, koguväärtusega 54,90 eurot. Taotletakse kahju hüvitamist (tl 28). Koostatud aktist nähtub, et lisaks eelnevalt märgitule oli varastatud 5 tk SENSODYNE REP&PRO EXT FR hambapastat, 3 tk SENSODYNE REP AIR&PROTECT hambapastat ja 1 tk SENSODYNE REP&PRO WHITE hambapastat, kõikide väärtusega a 6,10 eurot ning 3 tk terad GILETTE MACH3, väärtusega a 25,90, koguväärtusega 77,70. Märgitud esemed, erinevalt eelnimetutest, on rikkumata kujul tagastatud (tl 31). Kannatanu esindaja H. V. ütlused (tl 38-39) tõendavad samuti kokku 18 hambapasta ja 3 komplekti Gillette vargust 11.05.2022 kell 15.41-15.44 Coop Märjamaa Konsum kaupluses ning varguse toimepannud mehe kinnipidamist poetöötajate poolt. Esindaja selgitab, et varastatu koguväärtus oli 187,50 eurot, kuid kaup tagastati kauplusele. Rikutud olid sellest 54,90 euro väärtuses kaupa, millise osas esitatakse hagi (tl 42, 43). Tunnistaja L. V.-G. ütlused kinnitavad 4 1-23-3898 täiendavalt, et töötades märgitud ajal kassas, andis turvavärav ühe meesterahva möödudes häiret. Kui tema üritas meesterahvast peatada, hakkas see jooksma, juhataja abiga said nad meesterahva kätte Meelespea kaupluse juures asuva lagunenud maja juurest. Seejärel kutsusid nad politsei. Selgus, et isik oli varastanud 18 hambapastat ja 3 tk terasid Gillette MACH 3, tekitades kogukahju 187,50 eurot. Kuna toodete karbid oli muljuda saanud, siis neid enam müüki panna ei saanud. Eeltoodut kinnitab ka asitõendi - Märjamaa Konsumi turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokoll 12.05.2023 (tl 32-36 koos salvestisega), millest nähtub, kuidas meesterahvas (kohtumenetluses süü tunnistamisega tuvastatuna Konstantin Orlõšev) võtab 11.05.2022 kell 15.41 kaupluse ülemiselt riiulilt 10 korda hambapasta karpe ja paneb need ostukorvi. Seejärel liigub nahahooldustarvete riiuli juurde ja võtab riiulist 3 komplekti Gillette varuterasid, paneb ostukorvi. Kell 15.43 võtab Konstantin Orlõšev seljast seljakoti ja ostukorvis olevaid asju seljakotti panema, kell 15.44 hakkab ta liikuma, jättes maha tühja ostukorvi. Kell 15:44:09 möödub Konstantin Orlõšev peatumata kassast, seljakott seljas ja lahkub kauplusest. Asjaolu, et Konstantin Orlõšev on kuriteo toimepanijana kinnipeetud on tõendatud ka tema kinnipidamise protokolliga 11.05.2023 kell 16.17 (tl 44-45), millisest nähtub, et ta peeti kinni xxx Märjamaa alevik. Süüdistatav Konstantin Orlõšev on enda kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 46, 47) tunnistanud 11.05.2022 kõige kallimate hambapastade ja žiletiterade vargust, selgitades, et soovis need edasimüügiks varastada, et saada raha. Konstantin Orlõšev kinnitab, et pani asjad poes seljakotti, misjärel väljus poest. Turvaväravad hakkasid tööle, ta jooksis ära. Teda saadi kaupluse juures koos asjadega kätte ja kutsuti politsei. Kõik asjad andis tagasi. II 08.08.2022 varguse episoodis (Grossi Toidukaubad) OG Elektra AS avaldusest (tl 2-3) nähtuvalt võttis meesterahvas 08.08.2022 kella 14.18 paiku Tallinnas xxx asuvast kaupluses kaupa (šašlõkk klassikalises marinaadis M&M 600 grammi, kokku 3 tk, a väärtusega 4,48 eurot, koguväärtusega 13,44 eurot; šašlõkk keefiri marinaadis 600 grammi 1 tk, väärtusega 4,98 eurot; kanašašlõkk ploomimarinaadis M&M 800 grammi 1 tk, väärtusega 5,98, Merevaigu grillvorst 750 grammi 2 tk, a 5,48 eurot, koguväärtusega 10,96 eurot) kogumaksumusega 35,36 eurot, lahkus kauba eest tasumata. Kaup tagastamata. Esitatud tsiviilhagi kokku summas 35,36 eurot. Varguse toimepanemist tõendab 01.09.2022 asitõendi - Grossi kaupluse turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokollist nähtuv (tl 6-8, koos salvestisega), mille kohaselt (kohtumenetluses süü tunnistamisega tuvastatuna Konstantin Orlõšev) halli riietatud ja Nike seljakotiga siseneb kaupluse müügisaali kell 14:18:48, võtab ostukorvi, kõnnib lihaosakonda, kus kell 14:20:10 kükitab ja sirutab 4 kord käe leti suunas, võtab kaupa ja paneb ostukorvi. Kell 14:21:02 võtab teises osakonnas seljakoti seljast ja paneb sinna ostukorvist pakendid, seejärel võtab ostukorvi kastme ja veel midagi ning liigub edasi. Kell 14:23:47 jätab ostukorvi koos sisuga kassa juurde ja väljub kauplusest peatumata kassa juures, väljudes kell 14:23:49 müügisaalist. Samuti on süüdistatav Konstantin Orlõšev kahtlustatavana 12.09.2022 ütlusi andes tunnistanud (tl 70-71), et varastas märgitud lihatooted, sõi šašlõki ja vorsti ise ära. III 11.08.2022 episoodis (R-Kiosk) X AS avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tl 9, 11) selle kohta, et 11.08.2022 kella 20.25 ajal Tallinnas xxx asuvas Bussiterminali R-Kioskis võttis meesterahvas, kes tuvastati kui Konstantin Orlõšev, hapukoore sibula krõpsud Taffel maksumusega 1,80 eurot ja lahkus kauba eest tasumata. Kaup rikkumata kujul tagastatud. Turvatöötaja M. J. (tl 10) ütlused kinnitavad, et tema nägi, kuidas halli dressipluusiga meesterahvas, tumedate poolpikkade pükstega paneb endale dressipluusi alla Taffeli krõpsupaki ja väljus seejärel kell 20.25 kioskist kauba eest tasumata. Märgitut kinnitab samuti 01.09.2022 asitõendi - R-Kioski turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokollist nähtuv (tl 25-26, koos salvestusega). Kell 20:24:34 kohtumenetluses süü tunnistamisega tuvastatuna Konstantin Orlõšev siseneb R-Kioskisse, kell 08:24:53 PM võtab paki krõpse ja peidab põue spordidressi alla. Kell 20:25:06 väljub ja hakkab jooksma, järgi jookseb turvatöötaja. Kell 20:45:35 on isik kinnipeetud ja tagasi toimetatud. Asjaolu, et Konstantin Orlõšev märgitud ajal ja kohas viibis on tõendatud ka 11.08.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 12), millest nähtuvalt tuvastati temal 11.08.2022 Viru Väljak 4 alkoholijoove ja ta 5 1-23-3898 peeti samas kahtlustatavana kinni (tl 13-16). 12.08.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel on Konstantin Orlõšev tunnistanud, et ei mäleta varguse toimepanemist, kuid peab võimalikuks kuriteo toimepanemist. Krõpsude vargust ise ei mäleta, raha 1,80 oli pangakaardil olemas (tl 1923, 70-72). Eeltooduga on ümberlükkamatult tõendatud, et just Konstantin Orlõšev sisenes märgitud kahte kauplusesse, kus asetas kaubad enda seljakotti, misjärel lahkus nendega kauba eest tasumata kauplustest. Samuti just Konstantin Orlõšev sisenes kioskisse, pani kioskis krõpsupaki põue peitu ja lahkus samuti kauba eest tasumata. Ülaltooduga on nii Konstantin Orlõševi enda süü tunnistamise, kuid ka turvakaamera videosalvestustega, tunnistajate ütluste kui ka esitatud avaldustega kogumis tõendatud, et Konstantin Orlõšev on toimepannud temale etteheidetud kuriteod, st kõik kolm kuriteoepisoodi. KVALIFIKATSIOON Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et varastatud kaubad olid Konstantin Orlõševi jaoks võõrad (ei olnud tema omandis) ning et tegemist on vallasasjadega ehk asjaolu, et asjad kuulusid kannatanutele (Rapla Tarbijate Ühistu, OG Elektra AS, X AS / R-Kiosk/). Märgitu nähtub nii kannatanute ütlustest, kuid seda on möönnud ka süüdistatav ise. Kuivõrd kõik varastatud esemed asusid kannatanute tegelikus valduses (kauplused, kiosk), siis võttes need asjad ebaseaduslikult ära (vaidlus puudub selles, et kannatanute luba puudus esemete võtmiseks) ehk peites seljakotti (kahel juhul kauplustes) ja ühel korral põue (kioskis), viies need selliselt kauplustest ja kioskist välja, lõpetas süüdistatav kannatanute faktilise valduse esemete üle ja kehtestas enda tegeliku võimu ehk valduse asjade üle, pöörates kaubad enda kasuks. Siinkohal tuleb tähele panna, et ühel juhul on tegemist lõpule viidud süüteoga (Grossi Toidukaubad), kus süüdistatav varastatud toidukaubad peale poest väljumist ise ära tarbis, selliselt omastas süüdistatav ebaseaduslikult äravõetud võõrad vallasasjad. Teisel kahel juhul jäi aga süütegu süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuivõrd ta peeti poetöötajate (Coop) ja turvatöötajate (R-Kiosk) poolt kinni, misjärel tema käest saadi kätte varastatud kaup. Arvestades, et Konstantin Orlõšev iga episoodi puhul väljus teadlikult peidetud kaubaga kassadest kauba eest tasumata möödudes, püüdes ära joosta ka turvatöötajate eest, manifitseeris ta selliselt kauba omastamise tahte. Samuti on Konstantin Orlõšev varguse toime pannud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus tuleneb lisaks faktikogumile (3 episoodi) tema eelnevast karistatusest. Nimelt on Konstantin Orlõšev eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 14.02.2022. a otsusega mh
Lisaks eelmisele karistusele on Konstantin Orlõšev ka varasemalt mh
a otsusega). Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida
või
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Konstantin Orlõšev pani käesoleva varguse toime kolm kuud peale tema suhtes tehtud viimast kohtuotsust, sealjuures oli ta eelviimase kohtuotsuse (25.11.2021) alusel katseajal. Kohus rõhutab et mõlemad varasemad kohtuotsused sisaldavad süüdimõistmisi ka varguste toimepanemises, sh kauplustes. Konstantin Orlõšev on tunnistanud varguste toimepanemist seoses raha puudusega. Seega saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavatele saanud harjumuseks, s.h elustiiliks. Kuivõrd vargused on toimepandud sarnasel viisil (kauplus, kiosk, toidukaubad, rahapuudusele viidates), siis saab ka sellest järeldada, et 6 1-23-3898 toimepandud vargused moodustavad sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Konstantin Orlõšev pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (kauplustes kauba seljakotti peitmine, kioskis enda põue peitmine, seejärel kauba eest tasumata kassadest möödumine, sh ärajooksmine) ja teadis, et see tema tegevuse tagajärjel ka saabub (väljudes kauplustest/kioskist varastatud esmetega, jäävad asjad talle tarbimiseks või muul moel realiseerimiseks - müümiseks, et raha saada). Selliselt toimides viis süüdistatav enda kavatsuse Grossi Toidukaupade episoodis lõpuni täide (tarbis ise varastatu ära) ja kuritegu on lõpule viidud. Teise kahe episoodi puhul, nagu eelnevalt märgitud, jäid kuriteod seoses poemüüjate ja turvatöötajate sekkumisega ning tema kinnipidamisega lõpule viimata. Kuivõrd üks kuritegu on lõpule viidud, tuleb kogumis tema tegevus kvalifitseerida lõpuleviidud süstemaatilise vargusena. Eeltoodu alusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt ning Konstantin Orlõševi süü on täies mahus tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Konstantin Orlõšev on täisealine süüvõimeline isik. KARISTUS Kohus selgitab, et
lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatav toime pannud kavatsetult kolm II astme kuritegu ehk varguse episoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Sealjuures on kaks kuritegu jäänud tema tahtest sõltumata asjaoludel katsestaadiumisse ja üks kuritegu on lõpule viidud. Käesoleval juhul tekitas süüdistatav kannatanutele väheses ulatuses varalist kahju (35,36 ja 54,90 eurot), milliste osas ta on hagid täielikult omaks võtnud. Kahe kuriteoepisoodi puhul tuleb möönda, et varastatu väärtus oli väheoluline (1,80 eurot ja 35,36 eurot), kuid ühel juhul oli varastatu väärtus 187,50 eurot, mis on eelmärgitutest märgatavalt suurem summa. Kõik teod on toimepandud kavatsetult. Selliselt on süüdistatava teosüü kokkuvõttes keskmäärast oluliselt väiksem, kuid üle alammäära. Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tõepoolest on Konstantin Orlõšev kohtuistungil enda süüd tunnistanud ja väljendanud toimepandu suhtes kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei saa seda lugeda siiraks kahetsusavalduseks toimepandu suhtes. Konstantin Orlõšev on viidanud rahapuudusele ja alkoholi tarvitamisele, kui tegude toimepanemise põhjustele, samas on ta aga selgelt väljendanud ka enda teadlikkust nt katseajal olemisest, endale kehtestatud kontrollnõuete rikkumisest (alkoholi tarvitamise keeld), ühtlasi, ei ole ta ise näidanud üles initsiatiivi ka peale varguste avastamist kahetsust väljendavateks tegudeks (seisma jäämine, asjade rahumeelne üleandmine), vaid vastupidiselt - kahel korral on ta ära jooksnud, püüdes kaubaga minema pääseda ning ühel korral tuli tema suhtes kasutada ka sundi (lk 19-23, 46-48, 70-72, 108-112). Selline tegutsemine ei viita kahetsusele toimepandu suhtes, vaid 7 1-23-3898 kahetsusele enda kinnipidamise ja eeldatavalt karistuse kandmise suhtes. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus Konstantin Orlõševi kahetsusavaldust siiraks ega puhtsüdamlikuks ega arvesta seda iseseisvalt karistust kergendava asjaoluna. Kohus leiab samuti, et Konstantin Orlõševil elukoha puudumine, alkoholi pidev tarbimine ja rahapuuduse ettekäände toomine (kuritegude ajendina) ei viita sellele, et ta oleks olnud sellises raskes isiklikus olukorras, mida saaks käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Konstantin Orlõševile oli läbi määratud kriminaalhoolduse tagatud igasugune võimalus riiklike tugiteenuste tarbimiseks, sh alkoholiprobleemiga tegelemiseks, elukoha leidmiseks jms, kuid ilmselgelt puudus enne tema karistuse täitmisele pööramist temal endal sisemine motivatsioon enda elustiili muutmiseks. Konstantil Orlõševil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu 14.02.2022. a otsusega
Sealjuures tuleb tähelepanna, et samal ajal ta juba oli sellest eelneva, Harju Maakohtu 25.11.2021. a kohtuotsusega süüdi mõistetud mh
Samuti tuleb tähele panna, et Konstantin Orlõševile mõistetud tingimisi vangistus on tema enda rikkumiste tõttu ka täitmisele pööratud 01.02.2023. a Harju Maakohtu määrusega (tl 95-98). Käesoleval juhul on esitatud süüdistus kolmes episoodis, mis on järgnenud lühikese aja jooksul peale viimast kohtuotsust, samal ajal asus isik jätkuvalt katseajal ehk kohus saab teha järelduse, et süüdistatav on vargusi toime pannud sagedasti ega ole seni mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud. Eeltoodud andmetest nähtub seega, et Konstantin Orlõšev on mitmekordselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh süstemaatiliste poe (kioskitest) varguste eest. Esitatud materjalidest nähtub üheselt, et seni antud võimalused (kriminaalhooldus, rahalise karistuse mõistmine) ei ole pannud süüdistatavat kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kõik eelnimetatu annab aluse karistuse korrigeerimiseks eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes suurema poole. Kuivõrd süüdistatav on varguse toime pannud süstemaatiliselt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued kuriteod märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale eelmist kohtuotsust, olles sealjuures katseajal, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Seda arvesse võttes, leiab kohus, et olles karistatud
lg 2 p 9 järgi, pannes uue korduva kuriteo
lg 2 p 9 järgi toime lühikese aja jooksul peale viimast kohtuotsust, tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale rangem karistus ning märgitud asjaolu annab aluse karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Võttes arvesse, et Konstantin Orlõševi teosüü on keskmisest määrast oluliselt väiksem, kuid üle alammäära, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuid esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, kuid arvestades siiski ka süü ja tsiviilhagide täielikku tunnistamist, kui positiivset iseloomustavat asjaolu, jääb kokkuvõttes Konstantin Orlõševi süü käesolevas asjas oluliselt alla keskmäära, mistõttu on kohane karistada Konstantin Orlõševit käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud. Eelmärgitud kaalutlustel ei nõustu seega kohus prokuratuuri poolt küsitud miinimumi lähedase karistusettepanekuga.
lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust, mida mh taotles süüdistatav ka ise kohtult. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks Konstantin Orlõševi puhul karistuse eesmärke järgmistel põhjustel. Esmalt, süüdistataval puudub legaalne sissetulek. Teiseks, Konstantin Orlõševile on juba mõistetud analoogse teo toimepanemise eest üle aasta tagasi (14.02.2022) rahaline karistus (540 eurot), milline on käesoleva ajani tasumata. Märgitu veenab kohut selles, et 8 1-23-3898 tal puuduvad rahalised vahendid ja/või sisemine motivatsioon rahalise karistuse täitmiseks. Süüdistatav ise on samuti kinnitanud, et ka varguste toimepaneku üheks põhjuseks on raha puudus. Teiseks, arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise sageduse osas, sealjuures katseajal olles kuritegude toimepanemises (sealjuures veel ühel korral selle eest rahalise karistuse saamise järel uuesti aktiivselt, 3 uue episoodi toimepanemises) ei oleks praegusel juhul süüdistatava rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei paneks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemise sagedust, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine ning täidetud ei oleks karistuse eesmärgid. Konstantin Orlõšev leidis, et talle võiks uuesti kohaldada tingimisi karistust. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid Konstantin Orlõševi karistuse täitmisele pööramata jätmise. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ega suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Sellele viitavad juba eelnevalt märgitud korduv süütegude toimepanek katseajal olles kui ka eelnevalt mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikule elustiiliks, ei ole põhjendatud isiku suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile. Süüdistatava suhtes on sellekohaseid meetmeid varasemalt rakendatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude sooritamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. Eeltoodust tulenevalt on Konstantin Orlõševile kolme kuriteoepisoodi eest kohaseks karistuseks 9 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel tuleb arvata Konstantin Orlõševi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 11-12.05.2022 ja 11-12.08.2022 ehk kokku 4 päeva ning tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 5 kuud ja 26 päeva. Kuivõrd Konstantin Orlõšev on käesolevad teod toimepannud katseajal, tuleb
a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega. Arvestades, et Konstantin Orlõšev on kandnud 25.11.2021 kohtuotsusega mõistetud karistust alates 16.03.2023 kuni 24.08.2023 kokku 5 kuud ja 9 päeva, on tema ärakandmata karistuseks 25.08.2023 seisuga 1 aasta 4 kuud ja 13 päeva. Seega on tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva. Kohus märgib vastuseks kaitsjale, et vastavalt KrMS § 64 lg 2 kuulub Harju Maakohtu 14.02.2022. a otsusega mõistetud rahaline karistus 540 eurot täitmisele iseseisvalt, ehk sellega liitkaristust ei moodustata. TÕKEND Käesolevas asjas on kohus
lg 2 alusel mõistnud Konstantin Orlõševile karistuseks reaalse vangistuse moodustades eelmise kohtuotsuse ärakandmata karistusega liitkaristuse, mis tingib karistusaja alguse arvutamise käesoleva kriminaalasja järgi. Konstantin Orlõševil käesolevas kriminaalasjas ei ole kehtivat tõkendit, ta kannab Harju Maakohtu 25.11.2021. a kohtuotsusega mõistetud karistust (alates 16.03.2023 kuni 08.01.2025). Märgitud asjaolu tingib vajaduse otsustada Konstantin Orlõševi tõkendi küsimus, võttes arvesse, et käesolev kohtuotsus jõustub KrMS § 408 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses ja/või kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud, mis tähendab, et Konstantin Orlõševile mõistetud vangistuse otsustus ei jõustu koheselt. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, 9 1-23-3898 kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Konstantin Orlõševil on käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka
Käesolevad kuriteod pani Konstantin Orlõšev toime 11.05.2022, 08.08.2022 ja 11.08.2022 ehk umbes kolm kuud peale tema suhtes viimati tehtud kohtuotsust (14.02.2022), alludes samal ajal käitumiskontrollile ja olles katseajal Harju Maakohtu 25.11.
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 25.08.2023 kehtib Vabariigi Valitsuse 09.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.