← Eesti

2-23-9391/12

Obsah (7)§ 423§ 363§ 5§ 168§ 174§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-9391 Kohtuasi P. K. a hagi STOCKWERKE

) § 3111 lg 3 alusel elektrooniliselt kätte

  1. augustil
  2. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus
  3. augustil
  4. Hageja esitas
  5. augustil 2023 kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, töövaidluskomisjoni otsuse ja muud dokumendid, kuid hagiavaldust hageja ei esitanud. Hageja esitas
  6. augustil 2023 kohtule tähtaja pikendamise taotluse, milles märkis, et ei saanud dokumentide esitamisega ise hakkama ning soovib pöörduda juristi poole. Hageja palus tähtaja pikendamist kuni
  7. septembrini
  8. Kohus rahuldas hageja tähtaja pikendamise taotluse. Hageja kohtu määratud tähtajaks hagiavaldust ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja töövaidluse lahendamise seaduse (Tv

LS) § 58 lg 7 alusel. 4.

§ 423lg 3 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Tv

LS § 58 lg 7 näeb ette, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita TvLS § 58 lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus TvLS § 58 lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vastanud hagiavalduse nõuetele. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esitada töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusena osas, millega töövaidluskomisjon hageja nõuded rahuldas. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334-340, 363-370).

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5

lg 1 järgi ka menetletakse.

§ 363

lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida, vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma. Hagejal tuli hagis välja tuua selge nõue (hagi ese) ja nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus). Kohustas kohus hagejat esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas 31. juuli 2023 kohtumääruses, et kui hageja ei esita kohtule oma avaldust 2

(3)hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Kohus selgitas, et sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus
  1. septembril
  2. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi kostja vastu töövaidluses läbi vaatamata

§ 423lg 3 ja Tv

LS § 58 lg 7 alusel. Kuna kohus jätab hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata, ei jõustu töövaidluskomisjoni 19. juuni 2023 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/728/23. 5.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jättis hagi läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 6.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja esitamisel peab kohus

§ 176

lg 8 alusel määrama hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. See takistab menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.