) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt
Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja K. U. ja kostja M. U. abielu sõlmimine on XX.XX.XXXX. a kinnitatud XXX notar K. A. u poolt. Poolte esitatust nähtuvalt on nende abielulised suhted lõppenud ja kumbki pooltest ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Hageja avaldas soovi, et pärast abielu lahutamist taastataks tema endine perekonnanimi K. . Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et K. on hageja sünnijärgne perekonnanimi. 2 Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus hageja sünnijärgse perekonnanime - K. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 6.
lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega
Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.