§-ga 43 ja HMS §-ga 6. Korralduse põhjendava osa p 4.2 järgi, puudub vastustajal seaduse kohaselt volitus anda keskkonnaluba enne detailplaneeringu kehtestamist (
), sest Viljandi Linnavalitsuse arvates on keskkonnaloa väljastamiseks vajalik kehtestada uus detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise otstarvet,. Korralduse põhjendava osa p-s 4.3 on viidatud, et KOKS § 6 lg 1 järgi on ruumiline planeerimine omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, ning väidetakse, et vastustaja ei ole pädev ümber hindama kohaliku omavalitsuse pädevuses olevaid seisukoht, ning viidatakse Riigikohtu 10.06.2010 otsusele asjas nr 3-3-1-38-10, p 17. Kaebaja vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. Esiteks, kohaliku omavalitsuse üksuse arvamusega seonduvat keskkonnaloa andmise menetluses reguleerib
.
lg 1 järgi, keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks.
lg 2 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
lg 3 sätestab, et kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise 2 menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Seega,
§-st 43 ei järeldu, et kohaliku omavalitsuse üksuse negatiivne seisukoht keskkonnaloa andmise kohta on keskkonnaloa andjale, st vastustajale siduv. Teiseks, eelnevat järeldust kinnitab ka
eelnõu seletuskiri.
eelnõu (Riigikogu XI koosseisu 799 SE) seletuskirja, lk 41 kohaselt: „Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust loa andmise kohta ei ole siduvana sätestatud. Kehtivas õiguses ei ole selles küsimuses ühtset lahendust (siduv on nõusolek vee erikasutusloa puhul, kaevandamisloa puhul on omavalitsusüksuse nõusoleku puudumise korral vajalik Vabariigi Valitsuse heakskiit, kiirgustegevusloa ega välisõhu saasteloa puhul omavalitsusüksuse nõusolekut seadus ei nõua) ning seadustiku eriosas on võimalik ka selles küsimuses erandite kehtestamine. Üldreeglina peaks kohaliku omavalitsuse üksuse ärakuulamine olema nõuandva iseloomuga ning keskkonnakaitse küsimustes otsuste tegemine olema riigielu küsimusena pädeva riigiorgani otsustada. Arvamuse mittesiduvale iseloomule viitab asjaolu, et omavalitsusüksuse arvamuse andmisel oluliste argumentide ringi pole eelnõus piiratud, samuti pole viidatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alusena kohaliku omavalitsuse üksuse sellekohasele seisukohale. Seisukoha esitamisel peaks omavalitsusüksus andma eelkõige hinnangu, kas esineb aluseid, mis lubavad keskkonnaloa andmata jätta. Üldsõnalise arvamuse korral, milles keeldutakse loa andmisest ilma selle aluseks olevaid asjaolusid märkimata, peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama, et tema arvamust ei saa vabalt arvestada. Omavalitsusüksuse seisukoha esitamiseks näeb eelnõu ette suhteliselt lühikese tähtaja, ent lubab ka edasises menetluses jätkuvat osalemist. See annab võimaluse varakult teada saada võimalikest keskkonnaloa andmist mõjutavatest teguritest ja õigeaegselt kavandada keskkonnatingimuste sätestamist või kiirendada loa andmise otsustamist.“ Seetõttu, ka seadusandja tahe
kehtestamisel ei näinud ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus keskkonnaloa andmise kohta oleks vastustajale siduv. Kolmandaks, asjakohatu on korralduse viide Riigikohtu 10.06.2010 otsusele asjas nr 3-3-1-38-10, p
ei sätesta, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõus. Seega ei ole käesolevad asjaolud võrreldavad Riigikohtu 10.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-38-10 lahendatud kohtuasja asjaoludega. Neljandaks, korralduse seisukoht, et vastustaja ei saa kontrollida Viljandi Linnavalitsuse seisukoha põhjendatust, on vastuolus HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega. Riigikohus leidis 24.03.2021 otsuses asjas nr 3-18-687, p 15: „Kolleegiumi hinnangul on Maa-amet pädev kontrollima, kas kehtiva õiguse kohaselt on võimalik maaüksust katastrisse kanda (sh seda, millistes piirides saab kinnisasja jagada). HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustustatud selgitama välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega pidi Maa-amet tuvastama tähtsust omavad asjaolud, et hinnata soovitud katastriüksuse kande õiguspärasust. MaaKatS v.r § 8 lg 2 pole ainus norm, mida peab maakatastri kande tegemisel järgima. Maa-amet pidi lähtuma ka VeeS v.r §-st 5 ja AÕS §-st 133. Seejuures ei ole Maa-amet ületanud oma pädevust. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et Maa-amet asus kande õiguslikke aluseid kontrollides hoopis omandiküsimusi lahendama (tuvastama maa tegelikku omanikku väljaspool konkreetset haldusmenetlust) ja järelevalvemenetlust läbi viima. Kuna kaebaja taotletav registrikanne oli õigusvastane, tuli selle tegemisest keelduda (põhiseaduse 3 (PS) § 3 lg 1).” Eelnev seisukoht kehtib ka käesoleval juhul – vastustaja on pädev kontrollima, kas esineb
-s sätestatud olukord, st kinnistul jäätmete käitlemise taotluses näidatud viisil nõuab detailplaneeringu kehtestamist, millega muudetakse kinnistu kasutamise otstarvet. Viiendaks, vastustaja seisukoht, et Viljandi Linnavalitsuse arvamus on vastustajale siduv, on vastuolus HMS § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse põhimõtetega ning jätab EKT täielikult Viljandi Linnavalitsuse meelevalda. Nimelt, isegi kui EKT esitaks Viljandi Linnavalitsusele kinnistu kohta detailplaneeringu algatamise taotluse, ei ole millegagi tagatud see, et: (
ega ükski teine
säte ei sätesta, et kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus keskkonnaloa andmise kohta on keskkonnaloa andjale, st vastustajale siduv. Seetõttu, Viljandi Linnavalitsuse arvamus, et keskkonnaloa andmiseks on vaja kehtestada uus detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise otstarvet, ei olnud vastustajale siduv. Korralduse vastupidine seisukoht on vastuolus
§-ga 43 ning HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega ja § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõtetega. 4.2. Kinnistul jäätmete käitlemine taotluses näidatud viisil on kooskõlas üldplaneeringu ja detailplaneeringuga. Seetõttu, korraldus on vastuolus
Korralduse põhjendava osa p 4.4 järgi, kui loa andjale esitatakse taotlus enne detailplaneeringu kehtestamist, ei ole loa andjal reeglina volitust loa andmisest koheselt (enne planeeringu kehtestamist) keelduda, vaid loa andmise tähtaeg pikeneb vastavalt
lõikele 4; siiski kui keskkonnaloa taotlus esitatakse enne planeerimismenetluse alustamist, ei ole ka loa andmise tähtaja pikendamine
lg 4 alusel võimalik, ning sellisel juhul on põhjendatud loa andmisest keeldumine
Seega, vastustaja lähtus korralduse andmisel seisukohast, et enne taotluse alusel keskkonnaloa andmist tuleb kehtestada detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise sihtostarvet. Vastustaja seisukoht on ebaõige. Esiteks,
sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Teiseks, detailplaneeringu (kaebuse lisa 21) kaartide „Ehitusõigus“ ja „Krundijaotusplaan“ kohaselt on positsioonidega 16, 19 ja 20 tähistatud kruntide, st kinnistule vastavate kruntide ehitusõiguseks märgitud ärimaa (büroo, kaubandus, teenindus) 50% ja tööstusmaa 50%. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.2 teine lõik näeb ette, et: „Mitme maakasutusega sihtotstarbega kruntidel on lubatud kõigi nimetatud krundile määratud sihtotstarvete protsent vahemikus 0 kuni 4 100% ilma täiendava detailplaneeringu koostamiseta.“ Seega – kaebaja saab kasutada kinnistut kuni 100% ulatuses tootmismaa otstarbel. Üldplaneeringu (kaebuse lisa 22) põhikaardil on kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks märgitud tööstus-hoonete maa, kusjuures kinnistu Musta tee äärne maa-ala on täiendavalt tähistatud märkega „Polüfunktsionaalsus lubatud“. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 7 selgitatakse, et polüfunktsionaalsus lubatud kõrvalfunktsioonina tähendab: „Aladel on üldjuhul lubatud juhtfunktsiooniga määratletud tegevused. Juhul kui krundi arendamise soov erineb juhtfunktsioonist, tuleb tagada uue funktsiooni sobivus juhtfunktsiooniga. Sobivust tuleb kaalutleda detailplaneeringuid koostades, arvestades naaberkinnistute huve. Kui detailplaneeringut pole vaja koostada, on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek, välja arvatud tööstushoonete maade puhul.“ Kolmandaks, detailplaneeringus ja üldplaneeringus on kinnistu sihtotstarbeks märgitud tööstusmaa. MaaKatS §-s 181 sätestatud katastriüksuste sihtotstarvete loetelus ei ole tööstusmaad näidatud. Seetõttu tuleb lugeda, et detailplaneeringus ja üldplaneeringus näidatud tööstusmaa on tootmismaa sihtotstarve MaaKatS § 181 lg 3 ja kuni 30.06.2018 kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 3 mõttes. MaaKatS § 181 lg 3 p 5 järgi, tootmismaa on tootmiseesmärgil kasutatav maa; tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas jäätmekäitlusehitiste alune maa, välja arvatud jäätmehoidla maa. Seega, tootmismaa sihtotstarbega maad võib kasutada jäätmete käitlemiseks, välja arvatud jäätmehoidla, st prügila tarbeks (vt MaaKatS § 181 lg 6). Järelikult, kinnistul jäätmete käitlemine taotluses näidatud viisil on detailplaneeringu ja üldplaneeringuga kooskõlas. Neljandaks, kinnistul jäätmete käitlemisega taotluses näidatud viisil ei kaasne hoonete püstitamist (vt kaebuse lisa 13). PlanS § 125 lg 1 kohaselt, detailplaneeringu koostamine on nõutav muuhulgas linnades kui asustusüksustes ehitusloakohustusliku: (
§-ga
Korralduse andmise alusena on viidatud
Selle kohaselt, keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest muuhulgas juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. Korraldusest võib järeldada, et vastustaja hinnangul on kaebaja kavandatav tegevus, st jäätmete käitlemine kinnistul vastuolus üldplaneeringu ja detailplaneeringuga. Juhul, kui keskkonnaloa taotleja kavandatavaks tegevuseks on nõutav detailplaneeringu kehtestamine, kuulub kohaldamisele
, mitte
lg 1 p 4.
lg 1 p-s 4 peetakse silmas olukorda, kus keskkonnaloa taotleja kavandatav tegevus ei vasta kehtestatud piirmääradele (nt AÕKS § 10, VeeS § 77, jne). Seetõttu:
lg 1 p 4 ei ole asjakohane ning vastustaja tugines korralduse andmisel asjakohatule normile. Samuti,
kommentaarides, p 2.4.4 märgitakse
lg 1 p 4 kohta, et: „Õigusaktides sätestatud nõueteks on vaatamata oma üldisele sisule ka
3. peatükis sätestatud käitaja kohustused. Seejuures tuleb muidugi arvestada, et valdav osa käitaja kohustustest kuulub täitmisele juba loa saamise järgselt tegevuse käigus ning nende kohustuste täitmise ennetava hindamise võimalused on piiratud. Teatud käitaja kohustuste (nt
) rikkumise ilmselgetel juhtudel võiks siiski tulla kõne alla ka loa andmisest keeldumine, kuigi võib eeldada, et praktikas ei tule kuigi sagedasti ette selliseid situatsioone, kus keeldumine on võimalik üksnes sellise suhteliselt keeruka õigusliku konstruktsiooni kaudu (mitte näiteks mõne teise
Tulenevalt sellest, et keskkonnaloa andmisest keeldumine on isiku jaoks üldjuhul suhteliselt koormav otsus ning
Kaebaja toob välja, et korraldus rikub kaebaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud ettevõtlusvabadust, st kaebaja õigust kasutada kinnistut oma majandustegevuseks, st jäätmete käitlemiseks. 4.4. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustaja ja Viljandi linn tuginevad enda vastustes asjakohatutele seisukohtadele, korrates varasemat ning viidates muu hulgas Riigikohtu praktikale, millel puudub käesoleva kaasuse asjaoludega puutumus. Vastustaja seisukohad on esitatud eesmärgiga kohut eksitada (vt ka 03.07.2023 vastuse punkt 7). 6 Vastustaja tõlgendab
§-e 43 ja 55 ebaõigesti, arvates, et
Vastustaja pidi
kohaldama arvestades
§-i 43. See tähendab, et Vastutaja peab ka
puhul andma sisulise hinnangu selle kohta, kas Kaebaja planeeritav tegevus on kooskõlas Viljandi linna planeeringutega (vt ka 03.07.2023 vastuse p 8). 4.5. Sõltumata kaebaja muudest seisukohtadest soovib kaebaja rõhutada järgmist. Kohtul on võimalik käesolev vaidlus lahendada lõplikult, hinnates vastavalt
ja § 52 lg 1 punkti 4 tähenduses sisuliselt seda, kas Kaebaja planeeritud tegevus on kooskõlas Viljandi linna kehtestatud planeerimisalaste haldusaktidega (detailplaneering ja üldplaneering). Nimelt on kooskõla hindamise näol tegemist hindamisotsusega, mis allub intensiivsemale kohtulikule kontrollile, sh on kohtul võimalik asendada haldusorgani hinnangud enda omadega (vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus asjas nr 3-20-2474, p 20); Nii Vastustaja kui Viljandi linn omistavad enda vastustes olulist tähendust sellele, justkui oleks Vastustaja poolt Kaebaja planeeritava tegevuse võrdlemine detail- ja üldplaneeringus tooduga ning vastupidiselt Viljandi linna seisukohale keskkonnaloa andmine oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat piirav (näiteks Vastustaja vastuse punkt 2.5 ja 3.1 alapunkt 2) ja Viljandi linna vastuse punkt 3.5). Kaebaja juhib tähelepanu, et viited kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiale on kohatud, kuivõrd küsimus pole antud asjas mitte selles, kas ja mida kohaliku omavalitsuse üksus võiks planeerimismenetluses otsustada, vaid selles, kuidas tõlgendada kehtivaid ning seeläbi pooltele siduvaid haldusakte (üldplaneering ja detailplaneering). Pärast planeerimismenetluse tulemusena detail- või üldplaneeringu kehtestamist ei ole küsimus kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiast enam asjakohane. 4.
) kohaselt volitus anda keskkonnaluba enne detailplaneeringu kehtestamist (korralduse p 4.2.) (kaebuse lisa 19). 5.2. Vastuseks teisele kaebuse väitele märgib vastustaja, et
kohaselt, kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei 7 anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist (Korralduse p 3.
lg 1 p 4 ei ole asjakohane norm (vt kaebuse p 21), selgitab vastustaja, et keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest mh juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (
Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist (
Vastustaja selgitab lisaks, et kui loa andjale esitatakse taotlus enne detailplaneeringu kehtestamist, ei ole loa andjal reeglina volitust loa andmisest koheselt (enne planeeringu kehtestamist) keelduda, vaid loa andmise tähtaeg pikeneb vastavalt
Siiski tuleb rõhutada, et kui keskkonnaloa taotlus esitatakse enne planeerimismenetluse alustamist, ei ole loa andmise tähtaja pikendamine
lg 4 alusel võimalik, ning sellisel juhul on põhjendatud loa andmisest keeldumine
A 23.03.2022 vaideotsuse p-d 4.1–4.5 ja
kommentaarid lk 278). Antud juhul ei olnud planeerimismenetlusega enne keskkonnaloa taotluse esitamist alustatud (korralduse p 4.4.) (kaebuse lisa 19). 5.
§-ga 43 ja HMS §-ga 6 selgitab vastustaja, et küsis Keskkonnaamet 06.05.2022 Viljandi Linnavalitsuse seisukohta muudetud taotluse kohta seoses detailplaneeringu vajadusega lähtudes
§-st 55 (Korralduse p 3.5.) (kaebuse lisa 19).
eesmärk on kaasata kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil keskkonnaloa alusel toimuv tegevus aset hakkab leidma, keskkonnaloa menetlusse võimalikult varajases staadiumis – ajal, mil loa andmiseks pädeval haldusorganil ei ole veel loa andmise või selle tingimuste kohta otsust tehtud (
5.4.2. Kaebaja on viidanud
eelnõu seletuskirjale (Riigikogu XI koosseisu 799 SE) lk
§-st 55 tuleneb keeld keskkonnaloa andmiseks enne soovitud tegevuse eelduseks oleva detailplaneeringu kehtestamist, siis menetlustähtaegade regulatsioonist ilmneb, et ka detailplaneeringu kehtestamise vajaduseta tegevused, mis eeldavad üldplaneeringu kehtestamist, võivad saada keskkonnaloa andjalt heakskiidu pärast sellise üldplaneeringu kehtestamist. Sellele viitavad
lg 4 teine ja kolmas lause, nähes ette keskkonnaloa andmise pärast planeeringu kehtestamist (Korralduse p 3.15.6.) (kaebuse lisa 19). 5.4.
lg 1 p-ga 4 selgitab vastustaja järgmist.
eesmärk on selgitada, millises järjekorras peavad erinevad haldusorganid andma käitise tegevuse alustamiseks vajalikke haldusakte. Sätte kohaselt tuleb olukorras, kus käitaja tegevuseks on vajalik nii (uue) detailplaneeringu kehtestamine kui ka keskkonnaluba, enne keskkonnaloa väljastamist kehtestada detailplaneering. Viimane võib nõutav olla nt maa-ala sihtotstarbe muutmiseks või uute ehitiste püstitamiseks (korralduse p 3.15.1.) (kaebuse lisa 19). Viljandi Linnavalitsuse 24.01.2022 esitatud arvamuse kohaselt üldplaneering ja hetkel kehtiv detailplaneering ei võimalda kinnistut kasutada jäätmekäitluse otstarbel ning kehtiv detailplaneering ei võimalda määrata kinnistul olevale hoonele ehitise kasutamise otstarbeks 12749 Jäätmekäitluse hoone (Korralduse p 2.8.) (kaebuse lisa 19). 9 Viljandi Linnavalitsuse 19.05.2022 esitatud seisukohast tulenevalt peab Musta tee 9 kinnistul asuv hoone, kus plaanitakse teostada jäätmete sorteerimist, pakkimist- ja ümberlaadimist olema detailplaneeringuga kooskõlas. Hoonet peab kasutama kasutusloas oleval otstarbel. Linnavalitsuse seisukoht on, et jäätmete käitlemisega tegeleva ettevõtte poolt kasutatavaks jäätmete ümberlaadimiseks mõeldud ala ei sobi Viljandi linna haldusterritooriumile, välja arvatud Pärnu mnt 36 kinnistu, mille määratud sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa. Linnavalitsuse prioriteet on arendada jäätmejaama kinnistut Pärnu mnt 36 (korralduse p 3.6.) (kaebuse lisa 19). 5.4.5. Keskkonnaamet märgib, et kaebuse lisas 23 toodud loetelu puhul on väljastatud keskkonnaload, mille menetlemisel kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks detailplaneeringu algatamist või muutmist. Keskkonnaamet märgib lisaks, et kui keskkonnaloa taotlus esitatakse enne planeeringu kehtestamist (
) on põhjendatud loa andmisest keeldumine
5.4.6. Vastustaja selgitab, et
lg-s 1 on sätestatud rida juhtumeid, mille puhul tuleb keskkonnaloa andmisest kindlasti keelduda.
Sga). Üheks aktuaalseks näiteks on kindlasti planeerimis- ja ehitusõigus, sealhulgas kehtestatud planeeringud (
kommentaarid p-d 2.4.1 ja 2.4.2, lk 293-294).
kommentaaride p 2.4.3 kohaselt „Kui keskkonnaloa andja peab teostama ka teiste valdkondade õigusaktidele vastavuse kontrolli, kasvatab see ühelt poolt selle haldusorgani halduskoormust ning teiselt poolt võib tekitada nn topeltkontrolli olukorra ehk samade eelduste kontrolli käigus mitme haldusorgani sekkumise isiku põhiõigustesse“.
lg-s 4 on näidatud tähtajad, mis võimaldavad kiirendada käitise rajamisega seotud haldusmenetluste läbiviimist ja esitada keskkonnaloa taotluse juba enne planeeringu kehtestamist. See on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus planeeringu kehtestamine lähiajal on ettenähtav. Keskkonnaloa taotluse esitamine enne detailplaneeringu kehtestamist on soovitatav ka juhul, kui soovitud tegevuse täpne kirjeldamine taotluses võimaldab KSH läbi viia detailplaneeringu menetluses ning loobuda KMH menetlusest loamenetluses. Kui keskkonnaloa taotlus esitatakse enne planeerimismenetluse alustamist, ei ole säte kohaldatav, ning sellisel juhul on põhjendatud loa andmisest keeldumine
lg 1 p 4 alusel (korralduse p 3.15.7., Keskkonnaameti 23.03.2022 vaideotsus p 4.4.) (kaebuse lisad 19 ja 11). Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest mh juhul, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (
5.5. Vastustaja jääb oma varem menetluses esitatud seisukohtade juurde, kuid peab oluliseks selgitada, et
5. peatükki (kuhu kuuluvad ka §-id 43 ning 55), mis reguleerib keskkonnalubade andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise aluseid ja menetlust.
ning § 55 ei käsita haldusakti kontrollieset, ehk selle alusel ei saa anda sisulist hinnangut, kas keskkonnaloa taotleja planeeritav tegevus on kooskõlas KOVi planeeringutega. Viidatud sätte eesmärgiks on selgitada, millises järjekorras peavad erinevad haldusorganid andma käitise tegevuse alustamiseks vajalikke haldusakte ning selle adressaadiks on Keskkonnaamet, kellel 10 puudub seaduse kohaselt volitus anda keskkonnaluba enne detailplaneeringu kehtestamist. HMS § 6 järgi on haldusorgan kohustustatud selgitama välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel, mida KeA kaebaja keskkonnaloa taotluse menetluses ka tegi.
§-ga 43 lg 1 kohaselt keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. KOV esitas 18.05.2022 KeA-le keskkonnaloa taotluse menetluses arvamuse (nr 5- /21/3742-17), millest nähtus, et keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevus Musta tee 9 kinnistul toob kaasa detailplaneeringu koostamise vajaduse. Nimelt Musta tee 9 kinnistul kehtiv detailplaneering ei võimalda kinnistule planeeritud jäätmekäitlustegevust kavandada ning on vaja kehtestada uus detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise sihtotstarvet.
kohaselt keskkonnaluba ei ole võimalik enne välja anda, kui tegevuseks vajalik detailplaneering on kehtestatud. Kuna
on käsitatav loamenetlust kui haldusmenetlust reguleeriva õigusnormina, oli käesoleval juhul põhjendatud rakendada menetluste järjekorra nõuet ning Keskkonnaametil oli õigus jätta enne sellise detailplaneeringu kehtestamist keskkonnaluba välja andmata. Keskkonnaloa andmisel kaalutakse eelkõige ressursi kasutamist ja sellega kaasnevaid mõjusid, planeerimisega seotud asjaolud kuuluvad kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, mida keskkonnaamet ei saa ümber hinnata, sh hinnata nende õiguspärasust.
kohaselt, kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodust tuleneval oli Keskkonnaametil õigus jätta keskkonnaluba EKTle väljastamata. Keskkonnaamet otsustab keskkonnaloa andmise kooskõlas keskkonnakaitseliste eesmärkidega, kehtivate õigusaktide ning kaalutlusõiguse alusel, võttes arvesse keskkonnaga seotud aspekte. Vastustaja ei saa asuda KOVi asemel hindama, kas keskkonnaloas taotletud jäätmekäitlustegevus sobib KOVi territooriumil konkreetsesse asukohta. Samuti on halduse kaalutlusotsuste puhul kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Vastustaja märgib, et
§-st 43 ja §-st 55 ei tulene vastustajale KOVi antud arvamusele sisulise hinnangu andmise kohustust.
§-st 43 kohaselt Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa taotluse pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele KOV-ile teadmiseks ning KOV esitas kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta, milles ilmnes, et taotluses nimetatud tegevuseks on vajalik kehtestada detailplaneering (muuta kehtivat detailplaneeringut). Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. KeA märkis 20.09.2023 vastuses EKT kaebusele, et omavalitsusüksuse arvamus menetlust läbiviivale organile (st loa andjale) ei ole siduv ning kui KOV leiab, et loa andmine ei ole kooskõlas kohaliku elukorraldusega või kavandatava ruumilise planeeringuga, on loa andjal, eeldusel, et loa andmine pole vastuolus kehtivate planeeringutega ja ei riku teiste isikute õigusi ega KOVi garantiid, võimalik keskkonnaluba anda. KOVi arvamusest aga nähtusid loa andmise 11 õiguspärasuse seisukohalt olulised asjaolud, mis piirasid keskkonnaloa andja kaalutlusruumi: nimelt arvestades KOVi ainupädevust otsustada kohaliku elu küsimuste üle, ei saa keskkonnaloa andja kohaliku omavalitsuse arvamuses toodud seisukohti loaga kavandatud tegevuse kooskõla kohta kohaliku eluga ümber hinnata. (Kask, O.jt. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2., täiendatud väljaanne. SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2015, lk 240-241) Tulenevalt KOVi arvamusest selgunud asjaolust, et keskkonnaloa taotluses toodud jäätmekäitlustegevuseks on vaja kehtestada detailplaneering ning kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist (
§-st 55), KeA otsustas kaebaja keskkonnaloa taotluse menetluses loa andmisest keelduda
Antud võimalusele viidatakse ka
i kommentaarides.5 (Kask, O.jt. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2., täiendatud väljaanne. SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2015, lk 278). 5.6. Vastuseks kaebaja väidetele menetluse peatamise kohta märgib vastustaja, et kaebaja ei soovinud menetluse peatamist ning sellest tulenevalt jätkas vastustaja taotluse menetlust (vt Keskkonnaameti 23.03.2022 vaideotsus nr 1-7/22/41-2). Menetluse jätkumisel lähtus Keskkonnaamet
Keskkonnaamet otsustas 21.07.2022 korralduses nr DM-117332-40, tuginedes Viljandi Linnavalitsuse arvamuses avaldatud olulisele asjaoludele (kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (RKHKo 3-3-1-87-13, p 12)),
§-le 55 ning Riigikohtu 10.06.2010 otsusele asjas nr 3-3-1-38-10 (p 17), keskkonnaloa andmisest keelduda
Antud võimalusele viidatakse ka
-i kommentaarides (Kask, O. jt. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2., täiendatud väljaanne. SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2015, lk 278.) 5.7. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et
ning § 55 ei käsita haldusakti kontrollieset, ehk selle alusel ei saa anda sisulist hinnangut, kas keskkonnaloa taotleja planeeritav tegevus on kooskõlas KOVi planeeringutega. Viidatud sätte eesmärgiks on selgitada, millises järjekorras peavad erinevad haldusorganid andma käitise tegevuse alustamiseks vajalikke haldusakte ning selle adressaadiks on Keskkonnaamet, kellel puudub seaduse kohaselt volitus anda keskkonnaluba enne detailplaneeringu kehtestamist (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid
on käsitatav loamenetlust kui haldusmenetlust reguleeriva õigusnormina, oli käesoleval juhul põhjendatud rakendada menetluste järjekorra nõuet ning Keskkonnaametil oli õigus jätta enne sellise detailplaneeringu kehtestamist keskkonnaluba välja andmata. 5.
lg 1 sätestas, et keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks.
lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Ka HMS § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Viljandi Linnavalitsus esitas 06.12.2021 arvamuse, milles tõi välja, et keskkonnaloa taotluses nimetatud jäätmekäitlustegevuseks on vaja kehtestada uus detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise sihtotstarvet – on viidatud keskkonnaloa taotluse menetluses oluline asjaolu. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (RKHKo 3-3-1-87-13, p 12). 5.10. Vastustaja märgib, et kohus lahendab kaebuse lähtuvalt nõudest. Kaebuse punktis 20 märgib kaebaja, et kinnistul jäätmete käitlemine taotluses näidatud viisil on kooskõlas üldplaneeringu ja detailplaneeringuga. Seetõttu, korraldus on vastuolus
Viljandi Linnavalitsus märgib 06.12.2021 arvamuses, et keskkonnaloa taotluses nimetatud jäätmekäitlustegevuseks on vaja kehtestada uus detailplaneering, millega muudetakse kinnistu kasutamise sihtotstarvet. Vastustaja märgib täiendavalt, et kohus ei saa käesolevas menetluses asuda hindama kaebaja keskkonnaloa taotluses planeeritava tegevuse vastavust Viljandi Linna detailplaneeringule ja üldplaneeringule, kuna see väljuks käesoleva vaidluse esemest. 5.
kohaselt kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Kuna
on käsitatav loamenetlust kui haldusmenetlust reguleeriva õigusnormina, oli käesoleval juhul põhjendatud rakendada menetluste järjekorra nõuet ning Keskkonnaametil oli õigus jätta enne sellise detailplaneeringu kehtestamist keskkonnaluba välja andmata. 5.14. Vastustaja selgitab, et vastustaja mitte ei ole keeldunud Viljandi linna arvamuse sisulisest hindamisest vaid arvestades KOVi ainupädevust otsustada kohaliku elu küsimuste üle, ei saa keskkonnaloa andja kohaliku omavalitsuse arvamuses toodud seisukohti loaga kavandatud tegevuse kooskõla kohta kohaliku eluga ümber hinnata. 5.15. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Keskkonnaameti hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud sellises ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Keskkonnaamet põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Kaebaja on Tallinna Halduskohtule esitanud menetluskuludega seoses kolm dokumenti: - 19.08.2022 kaebus (7
lõike 1 kohaselt keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. Keskkonnaamet küsis 06.05.2022 saadetud kirjas Viljandi Linnavalitsuse seisukohta Musta tee 9 uue detailplaneeringu vajaduse kohta. Viljandi Linnavalitsus edastas Keskkonnaametile 18.05.2022 nr 5-/21/3742-17 oma arvamuse. Selle kohaselt peab Musta tee 9 kinnistul asuv hoone, kus plaanitakse teostada jäätmete sorteerimist, pakkimist- ja ümberlaadimist olema detailplaneeringuga kooskõlas. Hoonet peab kasutama kasutusloas oleval otstarbel. Viljandi Linnavalitsus leidis, et taoline jäätmete käitlemisega tegeleva ettevõtte poolt kasutatavaks jäätmete ümberlaadimiseks mõeldud ala ei sobi Viljandi linna soovitud kohta. Lisaks on linnal olemas Pärnu mnt 36 kinnistu, mille määratud sihtotstarve on 100% jäätmehoidla maa ning linn soovib seal jätkata arendamist. Viljandi linnas ei ole vajadust kahe taolise koha järgi, seda enam, et elumajade juures taoline tegevus ei ole sobilik. Selle kõige kohta on aga parim võimalus anda hinnang läbi detailplaneeringu koostamise, mille käigus saab selgeks, kuidas kavandatav tegevus linna sobib, kuidas lahendatakse võimalikud kitsaskohad ja probleemid. Juhul kui kaebuse esitaja soovib hoonet asuda kasutama laohoonena, tuleb olemasolev kasutamise otstarve „elu- või ühiskondlik hoone“ asendada majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse 15 nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisa järgse sobiva otstarbega, kus on toodud ka vastav hoone otstarbe liik- 12748 Jäätmekäitluse hoone. Viljandi linn on nõus, et
kohaselt keskkonnaluba ei ole võimalik enne välja anda, kui tegevuseks vajalik detailplaneering on kehtestatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt on ruumiline planeerimine omavalitsusüksuse territooriumil KOVi pädevuses ning Keskkonnaamet ei oma pädevust ümber hindama KOV-i pädevuses olevaid seisukohti. Ainult linnal endal on võimalik hinnata keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse sobivust sellesse asukohta ning selle mõju kohalikule elukorraldusele. Seda on linn antud juhul ka teinud ja põhjendanud. Samuti ei ole mõistlik peatada loa taotlemist, kuna detailplaneeringu kehtestamise protsess on pikk. Eeltoodu tõttu ei ole Keskkonnaameti poolt välja antud vaidlusalune korraldus vastuolus
6.
). Kui loa andjale esitatakse taotlus enne detailplaneeringu kehtestamist, ei ole loa andjal reeglina volitust loa andmisest koheselt (enne planeeringu kehtestamist) keelduda, vaid loa andmise tähtaeg pikeneb vastavalt
Kui aga keskkonnaloa taotlus esitatakse enne planeerimismenetluse alustamist, ei ole loa andmise tähtaja pikendamine
lõike 4 alusel võimalik ning sellisel juhul on põhjendatud loa andmisest keeldumine
Viljandi linn on seisukohal, et Keskkonnaamet on korralduse andmisel kohaldanud õigusnorme õigesti. 6.4. Kohatu on vastutaja väide, nagu oleks kaebuse esitaja seetõttu, et Keskkonnaamet arvestas linna arvamusega, Viljandi Linnavalitsuse meelevallas. Keskkonnaamet täitis seadust, mitte ei tulnud linnale vastu vmt. Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa 16 andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist (
). On loomulik, et enne täidetakse need seadusest tulenevad nõuded (detailplaneeringu algatamise kohustus) ning alles siis hangitakse luba seadusega lubatud kohas tegevuseks. Viljandi linna pahatahtlikkuse kohta esitatu on linnale solvav ega ole millegagi tõendatud. Viidatud võimalik pahatahtlikkus aadressil Metsküla tee 4 on vale, kuna kaebaja võttis ise tagasi 25.08.2022 sellel kinnistule küsitud keskkonnaloa taotluse. Tuletame meelde, et Eesti Keskkonnateenused AS on olnud linnale väga pikaajaline partner nii jäätmeveo kui ka teede- ja tänavate korrashoiu valdkonnas ning meile teadaolevalt on koostöö alati sujunud. Esimest korda kuuleb linn, et kaebuse esitaja süüdistab linna pahatahtlikkuses. Lõppkokkuvõtteks on Viljandi linn seisukohal, et Keskkonnaameti 21.07.2022 korraldus nr DM117332-40 on põhjendatud ja õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 8. Kohus on kindlaks teinud järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud. 8.1. Käesolevas asjas ei ole sisulist vaidlust, et 8.1.1. Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS esitas Keskkonnaametile 01.10.2021 keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1009475-2 (tl 6-23), mille Keskkonnaamet võttis menetlusse 05.11.2021 (tl 24) ning viis läbi selle menetluse avatud menetlusena. 8.1.2. Keskkonnaamet esitas 05.11.2021 taotluse vastavalt
lg 1 arvamuse andmiseks Viljandi Linnavalitsusele, kes esitas oma arvamuse taotluse kohta 07.12.2021 (tl 27-28). Samuti edastati taotlus arvamuse avaldamiseks piirinaabritele, kes esitasid oma ühise arvamuse (tl 32). 8.1.
§-le 55, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud taotluse rahuldamiseks, sest nähtuvalt vaidlustatud korraldusest on see sisuliselt ainuke vastustaja põhjendus taotluse rahuldamisest keeldumiseks.
eesmärgiks ainult selgitada millises järjekorras peavad erinevad haldusorganid andma käitise tegevuseks vajalikke haldusakte ning see ei puudutaks kuidagi haldusaktide andmise õigusliku ja faktilise hindamise kohustust. 18 Kohus leiab, et vastustaja tõlgendus ei vasta siinkohal ei nimetatud normi sõnastusele ega ka mõttele.
tekst on sõnastatud järgmiselt: Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Kohus nõustub kaebajaga, ja leiab, et normi sõnastusest nähtub üheselt, et selle normi õigeks rakendamiseks tuleb muuhulgas kontrollida normis toodud keskkonnaloa andmise eelduse – on vaja kehtestada detailplaneering – paikapidavust. 12. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et tulenevalt asjaolust, et
näeb ette ainult kohaliku omavalitsuse arvamuse andmise keskkonnaloa taotluse kohta, mitte välistava nõusoleku andmist, ei ole antud juhul asjakohane vastustaja viide Riigikohtu 10.06.2010 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-38-10, sest selles analüüsis Riigikohus olukorda, milles sisaldus MaaPS § 20 lg 1 p 9 näol imperatiivne keeld uuringuloa andmiseks, kui kohalik omavalitsus sellega ei nõustu.
sellist imperatiivset keeldu, mis tuleneks paljalt kohaliku omavalitsuse arvamusest, ei sisalda ja arvamusele lõplikult siduvat tähendust otsustamisel ei anna. Järelikult on õige kaebaja seisukoht, et oluline asja otsustamisel on mitte kohaliku omavalitsuse arvamus detailplaneeringu kehtestamise vajadusest, vaid selle vajaduse tegelik olemasolu. Seetõttu tuli vastustajal kohaliku omavalitsuse arvamusest erineva seisukoha olemasolul selles küsimuses lõppotsuse tegijana loamenetluses ise HMS § 6 sätestatud uurimiskohustust täites välja selgitada vastava eelduse olemasolu ja täidetus. Arvestades oma järeldust selles küsimuses ning ka võimalikes muudes kaalumist vajavates küsimustes, tuli vastustajal langetada põhjendatud otsus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.