KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pulli juuresolekul, tõlk Eve Einland-Ots osavõtul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- september 2023 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-23-7962 (digitoimik) Tsiviilasi O.R.’i hagi I.N. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500,00 eurot Hageja: O.R., sünd xxxxxxxxxxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht hagis ja registris: Xxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar,e-post menetlus@tamar.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: I.N., sünd xxxxxxxxxxxx, Eesti isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht registris Xxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht avaldamata, e-post xxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2023.a, Pärnus RESOLUTSIOON
- Rahuldada O.R.`i hagi I.N. vastu.
- Lahutada O.R.`i (sündinud xxxxxxxxxxxx Ukrainas, Eesti isikukood xxxxxxxxxxxx) ja I.N. (sündinud xxxxxxxxxxxx Ukrainas, Eesti isikukood xxxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Ukrainas Xxxxxxxxxxxx linnas Xxxxxxxxxxxx oblasti justiitsvalitsuse Xxxxxxxxxxxx perekonnaseisu-aktide riikliku registreerimise osakonnas xxxxxxxxxxxx.a ,kande nr
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda (alus TsMS § 164 lg 1).
- Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
- 01.06.2023 esitas O.R. kohtule hagiavalduse I.N. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O.R. (hageja) ja I.N. (kostja) abielu xxxxxxxxxxxx Ukrainas Xxxxxxxxxxxx Tsiviilasi nr 2-23-7962 linnas. Abielust on pooltel xxxxxxxxxxxx sündinud poeg Xxxxxxxxxxxx. Hageja elab ja töötab Eestis alates
- Kostja lastega saabus Eestisse 2019 aastal. Pooled elavad hageja tööandjale kuuluvas majas; elamisega seotud olulised kulutused maksab hageja. Alates kostja saabumisest Eestisse abikaasade abielulised suhted järk-järgult halvenesid ja tekkisid tülid. 2022 aasta kevadest halvenesid poolte abielulised suhted halvenenud, lisandusid abikaasade sünnimaal Ukrainas puhkenud sõjaga seotud lahkarvamused. Tülide ajal kostja on agressiivne, märatseb ja alandab hagejat ja seda tihti lapse juuresolekul. Abikaasad elavad praegu samas majas, kuna üürikorteri pidamine teiste kulude kõrval ei ole hagejal võimalik. Hageja ja kostja elavad eraldi tubades ja neil ei ole enam ühist majapidamist ega abikaasade kooselu. 1.
- Hageja soovib abielu lahutada ja on kostjale vastava ettepaneku teinud, kuid kostja ei ole nõus. Hageja leiab, et abielulised suhted poolte vahel on pöördumatult lõppenud ning palub abielu lahutada. Hagiavaldusele on lisatud: Ukraina välja antud xxxxxxxxxxxx abielutunnistuse koopia ja selle notariaalselt kinnitatud 24.07.2019 tõlge, Pärnu LV 25.05.2023 väljastatud Pärnus Xxxxxxxxxxxx asuvasse eluruumi registreeritud isikute nimekiri ja riigilõivu tasumise kviitung.
- 20.07.2023 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse, määras kohtuistungi aja ja kohustas REÕS § 4 alusel kohalduva õiguse kindlaks tegemiseks esitama hagejat andmed Ukraina kehtivas perekonnaõiguses abielulahutust puudutavate sätete kohta koos tõlgetega. Hageja täitis 05.08.2023.a seisuga kohtunõude.
- Hageja O.R. 22.09.2023.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et jääb hagi juurde ja palub poolte vahel xxxxxxxxxxxx sõlmitud abielu lahutada. Poolte abielulised suhted lõppesid 2022.a augustis, sellest ajast elavad ka erinevatel aadressidel, leppimist hageja võimalikuks ei pea. Lahutus on hageja kindel soov. Abielust on sündinud 1 alaealine laps. Laps elab ema juures ja peale lahutust jääb ema juurde elama. 3.
- Kostja I.N. kohtuistungil nõustus, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja kinnitas, et leppida ei soovi. Alaealine laps elab kostja juures ja jääb tema juurde elama. Lahutuse osas vaidlust ei ole. Peale lahutust perekonnanimi jääb samaks. Kostja jääb selle juurde, et abielu võib lahutada. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus on hagi menetlusse võtmisel kindlaks teinud, et hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on mõlemad abikaasad Ukraina kodanikud, mistõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995.a EV ja Ukraina vahelist õigusabilepingut. Eesti – Ukraina Õigusabi lepingu artikkel 27 lg 1 kohselt: Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Sätte esimesest lausest järeldub, et lahutamise osas kohaldub abikaasade kodakondsuse järgse riigi ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti kohus, kuna abikaasad elavad Eestis.
- Ukraina Perekonnaseadustiku § 112 lõike 1 kohaselt kohus selgitab välja abikaasade tegelikud vastastikkused suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused ning võtab arvesse alaealise või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus teeb abielu lahutamise otsuse, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus neist ühe huvidega või nende laste huvidega, mis omavad olulist tähtsust.
- Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti O.R.´i ja I.N. abielu xxxxxxxxxxxx.a Xxxxxxxxxxxx linnas Ukrainas. Pooled elavad Eestis alates 2019.a Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud hiljemalt 2022.a augustist ja neid ei saa taastada. Abikaasad elavad 2
(3)Tsiviilasi nr 2-23-7962 käesoleval ajal eraldi, leppimist võimalikuks ei pea ja soovivad abielu lahutada. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et poolte abielust sündinud laps jääb elama ema juurde. Ühisvara jagamist pooled käesolevas menetluses ei ole taotlenud.
- Kohtu hinnangul puudub antud asjas mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks, kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada. Ukraina Perekonnaseadustiku § 113 tulenevalt isikul, kes on muutnud oma perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist edaspidi kanda seda perekonnanime või taastada oma abielueelne perekonnanimi. Kohtule esitatud xxxxxxxxxxxx abielutunnistusest nähtuvalt pooled ei ole abiellumisel oma nime muutunud. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 3
(3)