1-23-4850/28

1-23-4850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4850 Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi Martin Nebolsin KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Martin Nebolsin, ik 38109290228, EV kodanik, XXX, eesti keel, eluk XXX, kriminaalkorras karistatud viiel korral viimati Tartu Maakohtu 08.02.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7088 KarS § 1572 lg 1, § 213 lg 2 p 1, 344 lg 1, 345 lg 1, § 4231 järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud, kandmise algus 29.07.2022, elukoht: XXX
2. augusti 2023 otsus RESOLUTSIOON Jätta Martin Nebolsini apellatsioon Pärnu Maakohtu
3. augusti 2023 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu 23.08.2023 otsusega mõisteti M. Nebolsin kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 7, 6, 9 järgi süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti M. Nebolsinile liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.02.2023.a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7088 mõistetud raskema karistusega 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ning kandmisele kuuluvaks loeti vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud. Lk 1 / 4 1-23-4850 KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 15.07.2022.a, s.o 1 (üks) päev ning kandmisele kuuluvaks vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva, mille algust arvestada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse algusest, s.o 29.07.2022.a.
5. Süüdistatav M. Nebolsin esitas Pärnu Maakohtu 23.08.2023 otsusele apellatsiooni (pealkirjaga määruskaebus). Süüdistatav avaldab, et ei ole nõus talle mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse karistusega. Mõistetud karistus ei olevat seadusega kooskõlas, sest on liiga range ja ta tuleks mõista õigeks. Süüdistatava väitel on menetluses tehtud vigu ‒ kasutades ära kokkulepet on petetud välja suured menetluskulud 2468,22 eurot. Süüdistatav peab end maksevõimetuks ja polevat võimalik tasuda sellist nõuet ja seega pole õige temalt sellist summat nõuda. Ekspertiisikulu on ebaseaduslik, sest ekspertiis ei ole seotud kogu ulatusest temaga, tema DNA puudus osadelt testidelt. Ka on ebaõiged ja liialdatud advokaadi tasud, sest 680 euro ulatuses pole advokaat kulutusi ja töötunde teinud. M. Nebolsin taotleb maakohtu otsuse, sh menetluskulude tühistamist ja kohustada maakohut tegema uue otsuse.
6. Prokurör märgib ringkonnakohtule edastatud kirjalikus vastuses, et kaebuse esitaja pole arvestanud, et ta mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, mis piirab edasikaebeõigust. Apellandi kaebuses ja vaidlustatud kokkuleppemenetluse asjas ei esine ühtegi KrMS-st tulenevat alust, mis tooks kaasa KrMS §-at 3411 tulenevalt Maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku tagasisaatmise prokuratuurile. M. Nebolsin sõlmis vabatahtlikult kaitsja osavõtul kokkuleppe, nõustudes nii talle mõistetava karistuse kui ka temalt välja mõistetavate menetluskuludega. Talle selgitati õigusi kokkuleppemenetluse, sh õigust loobuda sõlmitud kokkuleppest ja piiratud kaebeõigust. Sellele vaatamata jäi M. Nebolsin ka maakohtu istungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Apellatsioonis ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema vaba tahe ja et oleks rikutud kokkuleppemenetluse norme. Asjaolu, et peale kohtuotsuse tegemist tundub isikule, et mõistetud karistus on liiga range ja menetluskulud liiga suured, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Seega tuleb jätta M. Nebolsin kaebus KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et M. Nebolsini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
8. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka nimetatud. M. Nebolsini kaebusest nähtuvalt ei ole süüdistatav nõus kokkuleppemenetluses mõistetud karistuse rangusega (kuigi kaebuses mingeid argumente selles osas esitanud pole) ja väljamõistetud menetluskulude suurusega. Kaebaja väitel olevat maakohtu menetluses tehtud süüdistatavat kahjustavaid vigu, mis seisnevad ebaseaduslike menetluskulude väljamõistmises ja mille osas taotleb süüdistatav maakohtu otsuse tühistamist.
9. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 245 lg 1 p-de 9 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas nii karistuse liigi ja määra kui ka süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude suuruse osas (võimalusel absoluutsummana). KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
10. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 18.07.2023 Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör I. Kalda, süüdistatav M. Nebolsin ja tema kaitsja A. Neiland kriminaalasjas kokkuleppe (kd IV, tl-d 89-92). Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör maakohtult M. Nebolsini Lk 2 / 4 1-23-4850 süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõistetavaks karistuseks vangistust pikkusega 1 aasta 6 kuud. Samuti taotleb prokurör liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1 alusel, suurendades mõistetavat karistust 08.02.2023 Tartu Maakohtu poolt mõistetud vangistusega 2 aastat ja 2 kuud ning kandmisele kuulub 2 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 15.07.2022 eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuulub 2 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise algusest, s.o 29.07.
11. Menetluskuludena taotleb prokurör süüdistatavalt välja mõista kokku 2468,22 eurot, sh sundraha, ekspertiisikulud ja määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub hüvitamisele 12 kuu jooksul osade kaupa (kd IV, tl 91). Kokkuleppest nähtuvalt moodustab määratud kaitsja tasu menetluskuludest kokku 658,72 eurot. DNA ekspertiiside maksumusest on määratud M. Neblosinile hüvitamiseks kõigi kolme ekspertiisi puhul kolmandik ekspertiisi maksumusest. Kokkuleppest ilmneb, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, samuti seda, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Süüdistatav M. Nebolsin on omakäeliselt kinnitanud, et talle on neid õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi selgitatud (kd IV, tl 89 pöördel). Süüdistatav on kokkuleppe omakäeliselt allkirjastanud ja avaldanud, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist (kd IV 91 pöördel).
12. Kokkuleppe arutamisel 23.08.2023 maakohtu istungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus selgitas süüdistatavale tema õigusi, sh õigust kokkuleppest loobuda. Süüdistatav M. Nebolsin avaldas, et süüdistus ja karistus ning kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmine on talle arusaadav, samuti menetluskulude väljamõistmine. M. Nebolsin kinnitab, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ja midagi lisada kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ei ole (kd IV, tl 110 pöördel
13. Kohtuistungi protokollist ei ole sedastatav, et süüdistatavale M. Nebolsinile ei oleks olnud arusaadav, et kokkuleppes sisaldus nii karistus kui ka menetluskulu (sh kaitsjatasu ja ekspertiisikulu), millele ta andis nõustuvalt allkirja. Süüdistatav kinnitas kokkuleppe sõlmimist vabal tahtel, ega esitanud pretensioone mõistetava karistuse ega väljamõistetavate menetluskulude osas. Kolleegium saab eeltoodust järeldada, et süüdistatav oli nõus nii karistuse kui menetluskuludega ning vastupidist polnud maakohtul põhjust arvata. M. Nebolsini kaebusest ei nähtu, peale üldistava etteheite menetlusnormi väidetavatele rikkumistele, ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu või karistuse mõistmise osas otsust tehes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao sätteid või § 339 lõige 1 nõudeid. Seega ei ole süüdistataval M. Nebolsinil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust vaidlustada.
16. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
17. peatüki
18. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta süüdistatava apellatsioon läbi vaatamata.
19. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et apellatsiooni menetlemist ei tingi iseenesest asjaolu, et apellatsioonimenetluse kestel vabanes süüdistatav 15.09.2023 tingimisi enne tähtaega varasema otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Pärnu Maakohtu 23.08.2023 otsuse resolutsioonist nähtub, et süüdistatav peab mõistetud liitkaristusest ära kandma 2 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust, mille algust arvestatakse eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse algusest alates 29.07.
20. Pärast maakohtu otsuse jõustumist peab kohus saatma süüdimõistetule KrMS § 414 lg 1 korras teatise, mis ajaks vanglasse ilmuda, et ära kanda seni kandmata karistus. Lk 3 / 4 1-23-4850
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava M. Nebolsini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4