Obsah (6)

§ 190§ 17§ 126§ 125§ 196§ 147

4-23-2447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-2447 Kohtunik Inna Ombler Vai

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtusse saabus 24.07.2023 Alar Ehasalu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 04.07.2023 otsusele väärteoasjas nr 2317,23,
3. Harju Maakohtu 15.08.2023 määrusega määrati kaebus arutamisele kohtuistungil 29.08.2023 kell 09.
5. 29.08.2023 kell 09.00 toimuvale kohtuistungile kaebuse esitaja kohale ei ilmunud. Kohtule polnud saabunud kaebuse esitajalt e-kirja istungile mitteilmumise kohta või taotlust istungi 1/4 4-23-2447 edasilükkamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja mitteilmumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist. taotles kohtuistungil kaebuse esitaja Maakohtu määrus
6. Harju Maakohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse ja jättis 29.08.2023 määrusega

§ 126lg 2 alusel A.

Ehasalu esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd isik ei ilmunud kohtuistungile. 5. Kohus märkis, et kohtukutse edastati A. Ehasalule esmalt 15.08.2023 e-posti aadressile, milliselt saabus kohtusse kaebus (XXX, tl 51). Kuivõrd kaebuse esitaja ei kinnitanud kohtukutse kättesaamist e-kirja teel, edastati kohtukutse tähtsaadetisena aadressile XXX Tallinn ning kohtule tagastatud väljastusteatest nähtuvalt jäeti kohtukutse postkasti 22.08.2023 (tl 57). Kaebuse esitajale edastati peale 15.08.2023 ka korduvalt kohtukutse e-posti aadressile, kuid ka antud e-kirjadele kaebuse esitaja ei reageerinud (tl 53, 56). Samuti üritati isikuga kontakti saada telefoni kaudu, helistades väärteoprotokollis märgitud telefoninumbrile XXXXXXX, kuid antud telefonile ei vastatud (tl 55). Maakohus märkis, et sama telefoninumber on märgitud ka isiku poolt esitatud vastulauses, millise ta esitas kohtule kaebuse lisana. 6.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohus on teinud endast kõik oleneva, et edastada isikule kohtukutse (korduv kohtukutse edastamine e-posti teel, kutse edastamine tähtsaadetisena, isikuga püüd saada kontakti tema poolt antud mobiilinumbril), kuid isik ei ole kohtu korduvatele kohtukutsetele reageerinud. Maakohus märkis, et kaebuse esitamine on kaebuse esitaja huvides ning asjaolu, et isik otsustab eirata kohtu poolt edastatud kohtukutseid, on tema valik ning maakohus nõustus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et selline käitumine näitab, et isik teadlikult eirab kohtusse ilmumise kohustust. 7. Seega asus maakohus seisukohale, et isik oli teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest, kuid ta ei ilmunud kohtuistungile, samuti ei teavitanud ta kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kohtule ei ole esitatud ka

§ 125lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Maakohus rõhutas, et kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik ning tulenevalt isikule edastatud kutsest pidi ta olema teadlik mitteilmumise tagajärgedest. Määruskaebus

1. 13.09.2023 esitas A. Ehasalu Harju Maakohtu 29.08.2023 määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub võtta menetlusse ja menetleda sisuliselt tema poolt maakohtule esitatud kaebust Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.07.2023 otsusele väärteoasjas nr 2317,23,
3. A. Ehasalu leiab esmalt, et maakohus on teinud määruse olematus väärteoasjas, kuivõrd väärteoasja numbriga 4-23-2447 ei ole olemas. Seejärel selgitab kaebaja, et Harju Maakohtu määruses nr 4-23-2447 nimetatud kutset ei ole ta kahjuks kätte saanud. Tema isikliku meiliaadressiga XXX arvuti meilihaldusprogrammi MS Outlook ligipääs gmail konto sissetulevate meilide serverile oli blokeeritud kui väheturvaline ühendus (gmail server nõuab 2-astmelist kontrolli) ja sissetulevaid e-kirju alla ei laetud. August on Eestimaal suvekuu ja puhkuste aeg ning inimesed enamus aega linnakorterist ära, samuti ka tema ja postkasti saabunud kirjad (kutse istungile) ja muu posti sai ta kätte alles pärast istungi toimumise aega. Tulenevalt sellel suvel eriti hoogustunud massiliste 2/4 4-23-2447 petukõnede ja petusõnumite lainega, ta ei vasta tema jaoks tundmatult numbrilt tehtud kõnedele ja sõnumitele.
4. Kaebaja nõustub maakohtu väitega, et kaebuse esitamine on kaebuse esitaja huvides, aga tema istungile mitte ilmumine ei olnud kohtu kutse eiramine, vaid istungi toimumise kutse mitte õigeaegne kättesaamine. Samas ei oleks olnud tal kohtule 24.07.2023 esitatud kaebuse materjalidele lisada uut ega täiendavat teavet. Kaebuse esitaja oleks oodanud kohtult tema 24.07.2023 esitatud kaebuse sisulist käsitlust. Maakohus otsustas aga kohtuvälise menetleja esindaja, s.o institutsiooni esindaja, kelle kohta kaebus oli esitatud, taotluse jätta A. Ehasalu 24.07.2023 Harju Maakohtule esitatud kaebus läbi vaatamata, rahuldada. Maakohtu selline lahend ühendab kaebaja hinnangul kohtud lahti riigi õigussüstemist, sest milleks sellist institutsiooni, kui kohtus kohtuväline menetleja ise otsustab, kas kaebus tema enda tegevuse kohta vaadatakse läbi või mitte. Menetlus ringkonnakohtus
5. 25.09.2023 esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha kohtuväline menetleja, kes leiab, et kaebuse väited on põhjendamatud ning palub jätta see rahuldamata. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebuse esitamine on isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu eeldatakse temalt ka teatud hoolsuskohustuse täitmist. Eelkõige peab kaebuse esitanud isik olema valmis vastu võtma kohtu kutseid ja muid dokumente, mille edastamist kohus peab vajalikuks. Käesolevas asjas on isik märkinud oma elukoha aadressiks XXX ja oma e-posti aadressiks XXX. Kohtuvälise menetleja toimikust nähtuvalt on isik nimetatud andmed edastanud ka kohtuvälisele menetlejale (väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis) ning samuti on väärteoprotokollis olemas ka isiku telefoninumber. Kohtule edastatud andmed olid seega õiged ja A. Ehasalu pidi olema valmis selleks, et maakohus saadab istungi toimumise osas vajaliku informatsiooni just ühele eelpool nimetatud aadressile. Maakohus on teinud kõik endast oleneva, et isikut kohtuistungi toimumise ajast teavitada. Kohtuistungil selgitas kohus, et A. Ehasalule on saadetud kutsed tavapostiga, tähitud postiga ja epostiga. Samuti püüdis istungisekretär korduvalt isikule helistada, kuid A. Ehasalu ei vastanud kordagi kohtu kõnedele ega reageerinud ka muul moel. Oluline on siinkohal märkida, et kohtuvälise menetleja tehtud üldmenetluse otsuse sai isik samalt e-posti aadressilt ilma probleemideta kätte. Lubamatu on olukord, kus isik lihtsalt ignoreerib kohtu püüdlusi temaga kontakti saada. Sedasi käitudes raiskab isik nii kohtu kui ka kohtuvälise menetleja piiratud ressurssi. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et A. Ehasalu kaebuses toodud selgitused ei ole eluliselt usutavad, tema käitumine on olnud selgelt pahatahtlik, ennast õigustav ja kantud soovist lükata karistuse täitmist edasi nii palju kui võimalik. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kohe kui maakohus jättis A. Ehasalu kaebuse läbi vaatamata, lahenesid kõik määruskaebuses kirjeldatud takistused ja isik sai kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kätte ilma probleemideta. Tuginedes kõigele eeltoodule asub kohtuväline menetleja seisukohale, et Harju maakohtu 29.08.2023 määrus väärteoasjas nr 2317,23,002716 (4-23-2447) on seaduslik, põhjendatud ning alused selle tühistamiseks kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse, arutatava asja materjalide ning kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu 3/4 4-23-2447 tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus on oma seisukohti piisavalt motiveerinud.
7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja etteheide maakohtule väärteoasja numbriga seonduvalt on asjakohatu. Tegemist on kohtuasja numbriga, mis määratakse igale kohtusse esitatud kaebusele või taotlusele ning kõik menetlusse esitatud dokumendid koondatakse selle numbri alla. Kohus ei menetle asja kohtuvälise menetleja poolt viidatud numbriga, kuid nähtuvalt maakohtu määrusest, on maakohus õigesti viidanud ka kohtuvälise menetluse numbrile ja lahendile, seega on arusaadav, millise numbriga väärteoasjas on maakohus lahendi teinud.
8. Kaebuses selgitatakse, et tulenevalt erinevatest asjaoludest ei saanud kaebaja talle saadetud kohtukutset kätte. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kõiki võimalikke võimalusi A. Ehasalule istungikutse kättetoimetamiseks kasutanud. Nimelt on isikule edastatud kohtukutse nii tähtsaadetisena posti teel kui ka e-postiga. Samuti on temaga proovitud ühendust saada telefoni teel. Seejuures on kaebaja ise oma kontaktandmed maakohtule esitatud kaebuses avaldanud ja just neid on maakohus ka kasutanud. Märkimist väärib, et kohtuvälisele menetlejale on esitatud samad kontaktandmed ning PPA otsuse on isik saanud kätte ja sellele kaebuse esitanud tähtaegselt. Samamoodi on ta kätte saanud ka Harju Maakohtu 29.08.2023 määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja ka sellele esitanud kaebuse tähtaegselt ning seda endiselt samalt e-posti aadressilt, millele on edastatud talle ka kohtuistungi kutse. Kaebaja poolt väljatoodud suveperioodil kodusel aadressil mitteviibimine ja telefonikõnedele mittevastamine on isiku valik, mida ei saa pidada objektiivseks takistuseks, miks ta ei oleks pidanud vastavate sidevahendite kaudu kohtukutseid kätte saama. Olukorras, kus isik on esitanud kohtule kaebuse, peab ta arvestama sellega, tal tuleb olla kättesaadav ja tema kohustus on tagada, et kohtul oleks võimalik isikuga tema enda poolt avaldatud sidevahendite kaudu kontakti saada.
9. Määruskaebuses tuuakse ka välja, et kuna kaebajal ei olnud PPA otsusele esitatud kaebuses väljatoodule midagi täiendavalt lisada, oleks A. Ehasalu oodanud, et maakohus lahendab kaebuse sisuliselt. Ringkonnakohus selgitab, et isiku kaebust lahendades juhib menetlust kohus ning maakohus pidas vajalikuks määrata asja arutamiseks kohtuistung, milline teguviis on igati seaduspärane. Pelgalt kaebaja hinnang, et asja oleks võinud arutada sisuliselt, ei anna alust maakohtule midagi ette heita. Samuti on asjakohatu kaebuses väidetu, et praegusel juhul oleks justkui kohtuväline menetleja otsustanud, kas kohus vaatab kaebuse läbi või mitte. Maakohus on määruses asjakohaselt viidanud

§ 126

lg-le 2, mis sätestab kohtu pädevuse jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi

§ 125alusel.

Praegusel juhul on kohus andnud kohtuvälisele menetlejale võimaluse seisukoha avaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse sõnastusest mõistetav, et otsustuse jätta kaebus läbi vaatamata tegi kohus. 16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 194,

§ 196

lg-test 1 ja 2 ning

§ 147

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4/4