lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 9 Maakohus leiab, et vabastades parema käe, liginedes külje pealt kannatanule ja sooritades liikumise pealt löögi vastu kannatanu vasakut külge, oli see ilmselgelt süüdistatava eesmärk. Süüdistatav pidas kindlasti võimalikuks, et selliselt tegutsedes saab ta kindlasti eesmärgi täidetud ning kannatanu ei jõua reageerida ja vastupanu osutada. Nagu maakohus juba korduvalt märkis, täitis kannatanu löögi saamise hetkel oma töökohal tööülesandeid, ei ohustanud ega provotseerinud süüdistatavat kuidagi ning oli süüdistatava poole küljega. Lisaks ülalloetletud isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele uuris maakohus kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid- ja asitõendeid, millele on viidatud ja mida kirjeldatud käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist ja süüdistatav on täitnud KarS §121 lg.2 p.3 sätestatud kuriteokoosseisu. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §121 lg.2 p.3 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse 10 eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas kuriteokoosseisus. on süüdistatav süüdi ühes II raskusastme Eriasjade prokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Kaitsja selles osas kaitsekõnes oma seisukohta ei väljendanud. Maakohus nõustub eriasjade prokuröri seisukohaga. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus järgmisi asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ja kannab käesoleval ajal eluaegset vangistust. Seega on ta uue kuriteo toime pannud vangistuse kandmise ajal. Lisaks sellele arvestab maakohus ka kuriteo toimepanemise järel saabunud tagajärge. Kannatanule ei tekitatud püsivalt või pikaajaliselt mingeid jäädavaid tervisekahjustusi, tekitatud valu ja hematoom on sellised, mis aja jooksul mööduvad ilma sekkumiseta. Ka Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendist nähtub, et meditsiinilist abi ei vajanud kannatanu ei 01.10.2020 ega ka mitte 05.10.2020. Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus eriasjade prokuröriga selles osas, et käesoleval ajal kantav reaalne vangistus ei ole süüdistatavale piisavat mõju avaldanud ja ta jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdistatav süü suurust hindab maakohus keskmiseks. KarS §121 lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega näeb eelnimetatud sanktsioon leebeima karistuse liigina ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes kannab alates 08.09.2000 eluaegset vangistust. Maakohtule on küll esitatud Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Gerli Mändoja poolt 07.01.2021 koostatud tõend isikule tehtud väljamaksete kohta ning teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, kuid keskmise päevasissetuleku suurus on selles teatises märkimata. Samas möönab maakohus, et vaid antud asjaolu ei anna alust jätta süüdistatavale rahaline karistus mõistmata. Eelkõige arvestab maakohus karistuse liigi määramisel seda, et süüdistatav kannab eluaegset vangistust ning pani uue, taaskord isikuvastase kuriteo toime vangistuses. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei 11 avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. Kohtukõnes leidis eriasjade prokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §121 lg.2 p.3 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tagajärgi, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut ning asjaolu, et nimetatud karistuse määr on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalam, leiab maakohus, et eriasjade prokuröri ettepanek karistuse suuruse osas on põhjendatud.
lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides §64 lg.2, 4, 5 sätestatut.
lg.4 kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale KarS §121 lg.2 p.3 järgi 01.10.2020 toimepandud kuriteo eest karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna süüdistatav on Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusega süüdi mõistetud KrK §101 p.3, 5, 8 ja §199-1 järgi ning karistatud eluaegse vangistusega, siis tulenevalt KarS §64 lg.4 mõistab maakohus süüdistatavale liitkaristuseks eluaegse vangistuse. Süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algus on alates 24.01.2023 (vt. ka Riigikohtu 10.06.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-8746). Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg.3 on sama seadustiku §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Riigikohtu 16.11.2010 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-83-10 p.28 märgitule tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja KarS §5 sundraha väljamõistmisel kohaldatav ei ole. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka 30.06.2014 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-14-14 p.1073. 12 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr.124 on töötasu alammäär 2023 summas 725 €. Eeltoodu alusel kuulub summas 1087,50 €. süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas 13.04.2021 taotluse summas 97,20 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liisa Nuudi Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 13.04.2021 määrusega summas 97,20 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 97,20 €. Süüdistatava kaitsjaks kohtulikus menetluses oli vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa, kes esitas 17.06.2022 järgmise kaitsekulude taotluse: - ettevalmistamine kohtuistungiks 108 € - kohtuistungil 17.06.2022 osalemine 149 € - tasu sõidule kulutatud aja eest 12,50 € - sõidukulud 20,25 € - käibemaks 57,95 €. Maakohus peab seda taotlust kokku summas 347,70 € põhjendatuks. Vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa poolt 31.03.2022 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 793,80 € on rahuldatud Viru Maakohtu 04.04.2022 määrusega samas summas. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 1141,50 €. Maakohtu istungil taotles eriasjade prokurör asitõenditena lisatud DVD-plaadi jätmist kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsja selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub eriasjade prokuröri seisukohaga ning leiab, et DVD-plaat salvestisega tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.