4-23-1926/13

(263023000931)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi RK lepingulise esindaja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.05.2023.a otsusele väärteoasjas nr 263023000931 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: RK isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxx tn x xxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxx maakond; Töökoht: xxxxxxx xxxxxxxx õpilane; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx. Alaealise seaduslik esindaja: JS Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. Menetlusaluse isiku esindaja: Kaili-Helina Kolts RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 ja KarS § 87 lg 2 p 6 kohus otsustas:

1. Rahuldada RK lepingulise esindaja kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.05.2023.a otsus RK LS § 201 lg 1 alusel määratud karistuse osas.
2. Kohaldada RK suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 1 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja hoiatada teda kirjalikult. Kohus pidas võimalikuks piirduda hoiatusega, kuna tegemist on 14 aastase alaealisega, kelle süütegu ei ole raske ning süüdlane on selle toime pannud esmakordselt. Kuid kohus hoiatab, et õigusrikkumiste toimepanemine ei ole ühiskonnas aksepteeritav ning nende toimepanemisele järgneb alati riiklik hukkamõist. Alaealine vastutab oma 1

(5)4-23-1926 tegude eest ise ning süütegude korduv toimepanemine toob ka alaealisele vältimatult kaasa karistuse. Kohtuotsus edastada RK ja alaealise seaduslikule esindajale ning saata kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 16.augustil 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. 27.04.2023.a koostati väärteoprotokoll RK suhtes väärteoasjas nr
2. Väärteomenetluses tuvastati, et 24.02.2023.a kella 17.20 ajal, liikudes xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxx tee
3. kilomeetril, liikudes xxxxx tänava suunas, juhtis RK mootorsõidukit Pilot 125 omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus RK LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. Kohtuvälise menetleja 29.05.2023.a otsusega tunnistati RK süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning temale määrati karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku RK enda ütlustega. Menetlusalune isik pani temale süüks arvatud teo toime tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja luges karistust kergendavaks asjaoluks kahetsuse RK poolt, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja pidas isiku süüd keskmisest väiksemaks ning leidis, et alaealise suhtes tuleks rakendada taastavat õigust ning pakkus väärteokaristuse asemel heakorratöid. RK esindaja ei andnud nõusolekut heakorratööks. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahv ettenähtud karistuse keskmisest väiksemas määras omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
5. 12.06.2023.a esitas menetlusaluse isiku esindaja Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust teo toimepanemise tuvastatuse ja sellele antud õigusliku hinnangu üle ning kaebuse esemeks on RK väärteootsusega määratud karistus. Esinevad mitu karistust kergendavat asjaolu ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tegemist on menetlusaluse isiku esimese rikkumisega. RK on alaealine, kes õpib põhikoolis ja tal puudub sissetulek. Määratud rahatrahv ei ole õigustatud, kahju ei ole tekitatud. Kokkuvõttes VTMS §-des 29 või 30 sätestatud kaebaja palub trahv tühistada ja lõpetada menetlus alustel. 2

(5)4-23-1926 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Menetlusalune isik soovis minna isikliku krossimootorrattaga kodulähedasse metsa sõitma, kuid politsei pidas kinni. Mõistab oma eksimust ja palub suulist või kirjalikku hoiatust.
2. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja sõnul oli poja tegu kindlasti vale. Politsei oleks võinud anda selgitusi, mis võib juhtuda ja teha suulise hoiatuse.
3. Menetlusaluse isiku esindaja sõnul on RK tunnistanud, et ta eksis ja kahetseb ning saab aru oma veast. Ta on kinnitanud, et juhtimisõiguseta enam ei sõida. Käesoleval juhul on põhjendatud väärteokaristuse määramata jätmine. Karistatus võtab õiguse juhilubasid taotleda.
4. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Ei saa öelda, et kohtuväline menetleja poleks soovinud menetlust lõpetada, isikule pakuti õigust teha heakorratööd. Kahjuks sellele pakkumisele ei reageeritud. Pakutud tundide arvu ei oleks pidanud tegema ühel päeval, aga esindaja keeldus kategooriliselt. Kuna heakorratöödest keelduti otsustati, kahetsust arvesse võttes, karistada miinimumilähedase rahatrahviga. KOHTU SEISUKOHT
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
6. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud, kuid 14 aastasele alaealisele õigusrikkujale esmase süüteo eest määratud rahatrahv ei ole kooskõlas isiku süü suurusega, kehtiva karistusõigusega, üldise karistuspraktikaga ja kriminaalpoliitika põhialustega.
7. Asjas puudub vaidlus selle üle, et RK puudus 24.02.2023.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et RK juhtis 24.02.2023.a kella 17.20 ajal mootorsõidukit mootorsõidukit Pilot
9. 24.02.2023.a PPA Lääne prefektuuri patrullpolitseiniku Tiina Trofimova poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 14) kohaselt RK juhtis mootorratast Pilot 125 ning liiklusjärelevalve käigus tema kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu otsustati kõrvaldada RK sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 24.02.2023.a kell 17:20 kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. RK kinnitas oma allkirjaga otsuse kättesaamist 24.02.2023.a.
10. Liiklusregistri väljavõttest seisuga 24.02.2023 nähtub, et RK on üksnes jalgratturi juhiluba (tl 17).
11. Kohus tugineb otsuste tegemisel kirjalikele tõenditele ja menetlusaluse isiku enda ütlustele ning leiab, et tõendamist on leidnud RK poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. 3

(5)4-23-1926 Seega juhtis RK 24.02.2023.a kella 17.20 ajal, liikudes xxxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxxxxx tee

1. kilomeetril, liikudes xxxxxxx tänava suunas mootorsõidukit Pilot 125, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. RK teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohtu hinnangul ei ole 14 aastasele xxxxxxx xxxxxxxx õpilasele RK kohtuvälise menetleja poolt karistuse kohaldamine kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 lg- s 3 sätestatuga, mille kohaselt alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Asjaolu, et RK ema ei nõustunud pojale 18 tunni heakorratööde määramisega ei ole karistuse kohaldamise aluseks. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu aga vähimatki põhjendust, miks alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
3. Väärteoasja materjalidele lisatud kirjavahetusest nähtub, et kohtuväline menetleja pakkus 14 aastasele alaealisele karistuse kohaldamise asemel 18 tunni ulatuses heakorratööde tegemist omavalitsuse juures. Eelviidatud kirjavahetusest ei selgu, millisele seaduslikule alusele tuginedes kohtuväline menetleja sellise ettepaneku tegi, kuid tõenäoliselt juhindus menetleja VTMS § 30 lg 1 p-st 4, mille kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui alaealine menetlusalune isik on võtnud muu asjakohase kohustuse. Kohtu hinnangul oli kohtuvälise menetleja otsus, et RK ei ole karistust vaja kohaldada, igati põhjendatud, kuid temale pakutud 18 tundi heakorratöid ei ole aga RK isikut ja toimepandud tegu arvestades adekvaatne ega asjakohane kohustus. Menetleja poolt pakutud heakorratöö näol on sisuliselt tegemist üldkasuliku tööga, mille ühele tunnile vastab karistussedustiku § 69 lg 1 kohaselt üks päev aresti. 14 aastasele alaealisele pakutud kohustus ei ole proportsionaalne tema poolt toimepanduga ning on ühtlasi vastuolus menetleja enda järeldusega, et RK süü on keskmisest väiksem ning tema vastutust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohtu hinnangul ei olnud kohtuvälise menetleja poolt pakutud kohustus oma olemuselt ka asjakohane, s.t ei oleks aidanud RK mõista õigusrikkumise olemust ning selle tagajärgi ja ühiskonnas seaduskuulekalt toimima õppida.
4. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja poolt e- kirja teel alaealise seaduslikule esindajale heakorratööde tegemise ettepaneku tegemine ei ole korrektne. Kuigi menetlusalune isik on alaealine ei ole tema õigused menetluses piiratud, mis tähendab, et kõik teda puudutavad menetlusotsused tuleb menetlejal alaealisele endale selgitada. Käesoleval juhul on aga menetleja piirdunud e-kirja saatmisega alaealise seaduslikule esindajale, jättes menetlusaluse isiku kõrvale, mis ilmselgelt ei ole kooskõlas menetleja poolt kohaldada soovitud taastava õigusega. Taastav õigus on selline õigusrikkumiste käsitlemise viis, mis võimaldab tekkinud kahju heastada, kaasates mõjutatud osalisi, antud juhul siis alaealist menetlusalust isikut, ning luues turvalise keskkonna.
5. Kohus leiab, et käesoleval juhul on piisav mõjutamaks RK edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja samuti tagab õiguskorra kaitsmise huvid RK poolt kohtumenetluses osalemine ning tema suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 1 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamine ja RK kirjalik hoiatamine.
6. Kaebuse lahendamisel ilmnes seega materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning ka kaebuses osutati sellistele minetustele kohtuvälise menetleja otsuses. Seega kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse, millega RK määrati karistuseks rahatrahv 80 eurot. 4

(5)4-23-1926 (allkirjastatud digitaalselt) 5