Obsah (8)

§ 424§ 69§ 65§ 68§ 16§ 56§ 57§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Kriminaalasja number 1-23-4237 Kohtukoosseis Triin Harak Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Krimin

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Toomas Liiva, Helen Puks Süüdistatav Kaitsja Jaan Pihu, isikukood: 37906236535; elukoht: xxx; neli kehtivat väärteokaristust; kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.07.2022 otsusega nr 1-22-3295

§ 424

lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 69

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 238 tunni ulatuses koos lisakohustustega. Tartu Maakohtu 22.05.2023 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, so 2 kuud ja 7 päeva täitmisele. Tõkend: Vahistamine alates 10.06.

1. Vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Jaan Pihu

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Jaan Pihule mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Jaan Pihule karistuseks 1 aasta vangistust. 1 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.07.2022.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõista Jaan Pihu liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Jaan Pihu karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.06.

2. Jaan Pihu suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte hiljem kui mõistetud vangistuse ärakandmisel.
3. Arvata menetluskulude hulka: • kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 463,20 eurot ja • sundraha summas 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas 1550,70 eurot, s.o kaitsjatasu ning sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 1550,70 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates, hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Jaan Pihut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 26.10.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-8788 ja 18.07.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-22-3295 ning millised karistused on kehtivad, juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 10.06.2023 kella 17.06 paiku xxx maakonnas xxx vallas xxx külas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l (lõplik mõõtetulem), sõites esmalt xxx külas asuva xxx talu hoovist välja kruusateele ning seejärel keeras kruusateelt paremale põllu peale ja olles saanud politseipatrulli poolt peatumismärguande peatus. Eeltooduga rikkus Jaan Pihu kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on 2 vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Jaan Pihu toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Jaan Pihu süüditunnistamist ja karistamist

§ 424lg 2 järgi 3 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Jaan Pihu karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna Jaan Pihul on eelmisest karistusest kandmata 2 kuud ja 7 päeva siis

§ 65

lg 2 alusel tuleb see liita ja mõista Jaan Pihule liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Prokurör rõhutab, et vaadates tunnistaja A. K.i ütlusi, ilmneb siiski, et teataja teadis, et Jaan Pihu on sõitmas pikemat distantsi ja mujal kui vaid metsavahel prügi viimiseks põllu peale. Prokurör märkis, et Jaan Pihut on elu jooksul 17 korda kriminaalkorras karistatud, käesolevalt arutatakse 18nda karistuse üle. Seega tuleks talle üle keskmise määra karistus mõista, et ei peaks jällegi hakkama tegelema isiku järgmiste kuritegudega. See on ainuke võimalus suunata inimest, kellel on ükskõik ühiskonna reeglitest. Kui kaitsja arvab, et võiks menetluskulusid vähendada siis prokuratuur sellele vastuväiteid ei esita. 3. Süüdistatav Jaan Pihu kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas enda süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Jaan Pihu ei soovinud ütlusi anda. Viimases sõnas avaldas Jaan Pihu, et tõesti oli roolis, aga see ei olnud plaanis, kahetseb kõike ning tunnistab, et tal on probleeme alkoholiga, palub kohtult kergemat karistust. 4. Jaan Pihu kaitsja vandeadvokaat Otto Preem leidis, et süüdistus on põhjendatud ja Jaan Pihu tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Kaitsja palus mõista Jaan Pihule sanktsiooni keskmisest kergem karistus, kuna isik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ning arvestada tuleb tuvastatud teo toimepanemise kohta ja asjaolusid. Jaan Pihu juhtis sõidukit xxx külas, vähekasutataval teel, mistõttu mingit ohtu oma tegevusega kõrvalistele isikutele ei tekitanud. Jaan Pihu on tunnistanud, et tal on tõsised probleemid alkoholisõltuvusega ja nimetatud asjaolu viis ta ka antud kuriteo toimepanemisele. Tegemist on terviseprobleemiga, mille vastu aitab reaalne ravi. Vanglas olles on Jaan Pihu asunud juba vastavaid programme läbima, et edasisest alkoholi tarvitamisest vabaneda. Seega juhtunu ei ole pahatahtlik käitumine, vaid on seotud tema sõltuvusega. Samuti taotleb kaitsja võimalust menetluskulude ositi tasumiseks 1 aasta jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 5. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Jaan Pihu esitas kohtumenetluses taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad. Süüdistus

§ 424

lg 2 järgi 6.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb

§ 424

lg 2 järgi teo kvalifitseerimiseks 3 esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus.

1. Tunnistaja A. K. ülekuulamise protokolli kohaselt teostas ta 10.06.2023 tööülesandeid koos patrullpolitseinik V. D.ga. Kell 16.46 andis juhtimiskeskus teada laekunud teatest, mille sisuks oli, et võimalik joobes ja lubadeta juht liigub xxx suunaga xxx poole. Teataja sõnul oli sõidukiks tumedamat sinist värvi xxx. Isiku nimeks pidavat olema Jaan Pihu. V.D. sõitis xxx arvatava joobes juhi elukoha suunas. Isiku arvatav elukoht on xxx talu xxx küla xxx vald. Sõites mööda kruusateed märkasid nad ühe maja juurest kirjeldustele vastavat sõidukit väljumas ja sõiduk suundus kruusateele. Patrulli märgates keeras sõidukijuht sõidukiga kõrval asuvale põllule, mis jäi temast paremat kätt ja tema kodutalu xxx suunas. Talu, mille hoovist sõidukijuht sõidukiga eelnevalt väljus, oli xxx talu asukohaga xxx küla xxx vald xxx maakond. V.D. andis sõidukile peatumismärguande samal ajal põlevate siniste ja punaste märgutuledega, mille peale sõidukijuht peatus sõidukiga, mille registreerimisnumbriks on xxx, sõidukiks on sinine xxx . Tunnistaja ja V.D. tulid politseisõidukist välja ja suundusid sõiduki juurde. V.D. küsis sõidukijuhilt dokumenti, kuid isikul ei olnud dokumenti kaasas. Isiku ütluste ja rahvastikuregistri päringu põhjal selgus, et sõidukijuhiks oli Jaan Pihu (ik 37906236535). Liiklusregistri päringu järgi selgus, et isikul puudub juhiluba. Tunnistaja tundis isikul suust tulevat alkoholilõhna ja sooritas indikaatorvahendiga passiivses olekus joobekontrolli kell 17.06, mis näitas alkoholijoovet. V.D. sooritas indikaatorvahendiga aktiivses olekus joobekontrolli, mille näiduks oli 1,35 mg/L. V.D. tegi otsuse kõrvaldada isik juhtimiselt. Sõiduki võtmed andis isik üle elukaaslasele, kes oli sinna kohale tulnud. Nemad Jaan Pihuga sõitsid xxx politseimajja, et teostada joobekontroll tõendusliku alkomeetriga. V.D. sooritas Jaan Pihule joobekontrolli tõendusliku alkomeetriga kell 17.35-17.40, mille lõplikuks näiduks oli 1,26 mg/L (kriminaaltoimik lk 5).
2. Nähtuvalt 10.06.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, kõrvaldati Jaan Pihu samal kuupäeval kell 17:06 xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx talus sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on alkoholijoobes ja kuna tal puudus juhtimisõigus (kriminaaltoimik lk 3).
3. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille kahtlustatav on allkirjastanud, nähtub, et isiku väljahingatavas õhus mõõdeti 10.06.2023 kell 17.35-17.40 alkoholisisalduseks 1,26 mg/L. Tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 EST on taadeldud ja omab taatlustunnistust nr TTRC-23-00051 (kriminaaltoimik lk 2).
4. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Jaan Pihu kinni 10.06.2023 kell 17.06 xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx talus, seoses kahtlustusega selles, et tema juhtis sõidukit 10.06.2023 kell 17.06 ajal xxx, registreerimismärgiga xxx xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx talu juures isikuna, kelle alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna vähemalt 1,26 mg/L (kriminaaltoimik lk 8-10).
5. Kahtlustatava Jaan Pihu ülekuulamise protokollist nähtub, et Jaan Pihu tunnistas end süüdi ja selgitas, et alustas sõitu Xxx talu juurest, s.o Xxx külas, maja nurga juurest ja tahtis üle põllu sõita põllu peal asuvale lõkkeplatsile, et visata välja autos olev prügi. Ta ei roninud tee peale, vaid sõitis põllu peal. Sealsamas on nurga peal kruusateed, aga tema üle kruusatee ei sõitnud. Sõiduk oli xxx registreerimismärgiga xxx, mis kuulub elukaaslasele A. L.le. Ei usu, et elukaaslane teadis, et ta selle sõiduki võttis, sest ei öelnud talle. Tavaliselt ei lähe küsima, kui prügi läheb viima. Enne seda oli hommikul alkoholi tarbinud, talle tuli külla tuttav, kelle nime ei taha öelda, jõid koos alkoholi naabri pool. Jõi umbes paarsada grammi viina. Ei tundnud, et niimoodi purjus oleks olnud. Naabri poolt koju tuli pealelõunat. Siis oli vaja hiljem prügi viia, oli vaja sõita autoga umbes 80 meetrit. Auto peal oli igasugust prügi kuurist, viis lõkkeplatsile. Selleks istus autorooli. Muidugi ei oleks pidanud autorooli minema, aga ei mõelnud, et mingi 4 promill sees on. Elavad metsa sees, seal pole mingit liiklust, on eelviimane talu. Ta lõkkeplatsile veel ei jõudnud autoga, kui nägi, et tagant tuli politseiauto, 800 meetrit on suure tee pealt tulla, politsei tuli sealt suure tee pealt ja sõitis põllu peale talle järele. Politsei pani vilkuri peale, seejärel pani ta puhuma, näit oli 1 koma millegagi ja siis toodi ta xxx politseimajja. Ei tea, kuidas politsei üldse teadis sinna tema juurde tulla. Politsei küsis, kas ta on alkoholi tarbinud, tema jaatas, et oli natuke aega tagasi tarbinud. Politseiga ta sellest rääkis, et ta tee peal ei sõitnud, kuigi politsei sõnul sõitis Xxx talu tee peal. Xxx talu on tema naabri talu, majadel on umbes 100 meetrit vahet. Auto oli naabri D. M. talu maal, s.o Xxx talu maal, ta vahepeal kasutab tema autot, sealt sõitis enda maa peal, s.o xxx talu maal, asuvale lõkkeplatsile või selles suunas. Juhtimisõigust tal ei ole, ei saa teha, autokool on täielikult läbitud, aga ei saa teha rikkumiste pärast. Saab teha õppesõitu, aga ARK-i eksamit teha ei lasta. Teda on varem ka joobes juhtimise eest karistatud, viimane karistus oli 8 kuud ÜKT-d, sellest on 6 ära tehtud, 2 kuud on tegemata, seda tegi, aga on võlgnevus. Tunnistab, et tal on alkoholiga palju probleeme olnud. Kahetseb juhtunut (kriminaaltoimik lk 14-15). Kuna Jaan Pihu ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, on tõendiks Jaan Pihu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused.
6. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid asjakohased ja lubatavad. Samuti on tunnistaja A.K. ütlused, Jaan Pihu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll usaldusväärsed tõendid.
7. Kokkuvõtlikult nähtub eelpool analüüsitud usaldusväärsest tõendikogumist, et tunnistaja A. K. oli 10.06.2023 tööl koos patrullpolitseinik V. D.ga ja nad said kell 16.46 teate, mille sisuks oli, et võimalik joobes ja lubadeta juht liigub xxx suunaga xxx poole. Isiku nimeks pidavat olema Jaan Pihu. Patrull sõitis xxx arvatava joobes juhi elukoha suunas. Sõites mööda kruusateed märkasid nad ühe maja juurest, milleks oli Xxx talu, Xxx külas, kirjeldustele vastavat sõidukit väljumas. Sõiduk suundus kruusateele ning keeras põllu peale. Kuigi Jaan Pihu seda ütlustes ei kinnita, loeb kohus siiski politseiametnikust tunnistaja ütlustega, mille kohaselt sõitis isik ka kruusateel, viimatinimetatu tõendatuks. Kohtul puudub alus kahelda selles osas eelduslikult kainelt ja tähelepanelikult tööülesannete täitmisel asjaolusid tajunud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Prokuratuur tõi välja, et tunnistaja sõnul oli politseile laekunud teade, et joobes juht liigub xxx suunaga xxx poole, seega teataja teadis, et hakati sõitma xxx suunaga xxx poole (kohtutoimik lk 18). Kohtu hinnangul ei saa seda asjaolu pidada tõendatuks, ega ette heita isikule. Tegemist on tunnistajani vahendlikult jõudnud infoga, mille tõelevastavust algallikast ei saa kontrollida – so kust teataja sellise teabeni jõudis ning kas see reaalsuses ka tõele vastas. Jaan Pihu eelviidatud kinnitanud ei ole. Lisaks märgib kohus, et süüdistusaktis, mis määrab KrMS § 268 lg 1 järgi asja arutamise piirid, on Jaan Pihule ette heidetud siiski sõitmist vaid xxx vallas Xxx külas, sõites esmalt Xxx külas asuva Xxx talu hoovist välja kruusateele ning seejärel keerates kruusateelt paremale põllu peale, kus isik peatus. Seega saab kohtu hinnangul esitatud süüdistust silmas pidades esitatud tõendite alusel siiski lugeda tuvastatuks vaid seda, et Jaan Pihu juhtis sõidukit üksnes asulast eemal xxx külas, Xxx talust väljudes, suundudes kruusateele ning keeras seejärel põllu peale. Patrull peatas seejärel sõiduki xxx, mille registreerimisnumbriks oli xxx. Roolis oli Jaan Pihu. Teostati alkoholijoobe kontroll, mis näitas joovet. Isik toimetati xxx politseimajja, et teostada joobekontroll tõendusliku alkomeetriga, mille lõplikuks näiduks oli 1,26 mg/L.
8. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli Jaan Pihu ühes liitris 5 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,26 mg/l (lõplik mõõtetulem), oli ta järelikult 10.06.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes.
9. Jaan Pihu selgitas ülekuulamisel, et ei sõitnud autoga tee peal, vaid ainult põllu peal. Kohus märgib, et LS § 1 lg 21 kohaselt liiklusseaduse §-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed. Seega alkoholijoobes juhtimise keeld kehtib nii teel kui ka väljaspool teed, kaasaarvatud asustusest kaugel oleval inimtühjal põllul. Käesoleval juhul on siiski tuvastatud sõitmine ka Xxx talu hoovist väljudes kruusateel ning seejärel keerates alles põllu peale.
10. Arvestades, et Jaan Pihu on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 26.10.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-15-8788 (kriminaaltoimik lk 47-53) ja 18.07.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-22-3295 (kriminaaltoimik lk 54-57) ning millised karistused on kehtivad, pani ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

17.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on eeltoodud kriteeriumid täidetud. Jaan Pihu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt oli ta hommikul alkoholi tarbinud, jõi umbes paarsada grammi viina, kuid ei tundnud end purjus olevat. Hiljem oli vaja prügi viia, oli vaja sõita autoga umbes 80 meetrit. Kuna Jaan Pihu asus juhtima autot, hoolimata sellest, et oli eelnevalt tarvitanud kanget alkoholi - viina, pidas ta kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta asub kell 17.06 mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes olles. Seega pani Jaan Pihu kõnealuse teo toime kaudse tahtlusega. 18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Jaan Pihu on süüvõimeline. Seega tuleb ta

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 19.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb Jaan Pihu karistada vangistusega.

§ 424

lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kuigi

§ 424

lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole see praeguses asjas võimalik, sest Jaan Pihul puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.

1. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Kohus tuvastas eelpool, et Jaan Pihu juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit asulast eemal xxx külas, Xxx talust väljudes, suundudes kruusateele ning keeras seejärel põllu peale. Tegemist on asukohaga, kus ei ole aktiivne liiklus ning oht sattuda liiklusõnnetusse on väiksem. Ta ei põhjustanud ka liiklusohtlikku olukorda. Märgates politseid ta peatas kohe sõiduki, tunnistas oma rikkumist ning kahetses oma tegu. Jaan Pihu selgituste kohaselt oli tal plaanis sõita vaid umbes 80 meetrit, et viia autoga prügi põllul asuvale lõkkeplatsile. Kriminaaltoimiku materjalidega süüdistatava väidet kummutatud ei ole. Seega juhtis isik sõidukit siiski vähese liiklusega alal ning lühiajaliselt. Jaan Pihu joobeks mõõdeti 1,26 mg/L, see on 0,51 mg/L rohkem kogusest, millest LS § 69 lg 2 p 1 järgi algab alkoholijoove. Tegemist ei ole nö 6 „piiripealse“ joobeastmega, vaid arvestatavalt kriminaalse joobe piiri ületava joobega. Lähtudes eeltoodust, tuleb kohtu hinnangul Jaan Pihu süü suurus hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks.
2. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ning kohtuistungil (kriminaaltoimik lk 15, kohtutoimik lk 20). 22. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohus rõhutab, et

§ 424

lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul need ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse. Jaan Pihul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kahel korral karistati teda

§ 424järgi.

Harju Maakohtu 26.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8788 tunnistati Jaan Pihu süüdi

§ 424järgi ning teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 14.08.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 2 aasta- võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 2 kuud. Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega nr 1-22-3295 tunnistati Jaan Pihu süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 69

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 238 tunni ulatuses koos lisakohustustega. Lisaks on isikut rahatrahviga karistatud 04.08.2020 väärteootsusega LS § 224 lg 2 järgi, so mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on isikul korduvaid õigusrikkumisi seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholi tarvitanuna. Tulenevalt isiku alkoholisõltuvusest, mida isik ka kinnitas, on suur risk, et Jaan Pihu jätkab liikluskuritegude toimepanemist ning käesolevat rikkumist ei saa käsitleda isikupoolse üksiku juhusliku eksimusena. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kuivõrd Jaan Pihu on taaskord asunud mootorsõiduki rooli alkoholijoobes, saab järeldada, et senised karistused ei ole viinud loodetud tulemuseni. 18.07.2022 otsusega mõistetud üldkasulik töö on isikul osaliselt sooritamata ning talle kohaldatud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmine kulgenud konarlikult. Ka kriminaalhooldaja on 26.06.2023 kohtueelses ettekandes avaldanud, et isiku käitumine viitab kriminaalhooldaja hinnangul sellele, et ta ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma. Ta ei mõista joobes juhtimise ühiskonnaohtlikkust, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja ohustab joobes juhtimisega kaasliiklejaid. Jaan Pihu on küll öelnud, et soovib oma alkoholiprobleemiga tegeleda ning on vanglas olles juba liitunud vastava programmiga, kuid kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest selgub, et vabaduses olles ei panustanud ta aega alkoholiprobleemiga tegelemisse. Jaan Pihu olles arvel üldkasuliku töö raames, rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning jättis sooritamata temale määratud üldkasuliku töö tunnid. Samuti katkestas ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Jaan Pihu lisati uuesti eelmainitud programmi, kuid ta ei näidanud välja initsiatiivi osalemiseks ning ei ilmunud grupitundidesse. Tulenevalt eeltoodust esitas ametnik 18.04.2023 kohtule 7 erakorralise ettekande, tehes ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele. Tartu Maakohtu 22.05.2023 määrusega nr 1-22-3295 pööratigi Jaan Pihule Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele (kriminaaltoimik lk 58-61). Ka sellest ei teinud isik õigeid järeldusi suunamaks oma käitumist seaduskuulekaks ning hoidumaks uutest samalaadsetest kuritegudest. Kõigest 3 nädalat peale eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmata osa reaalsele täitmisele pööramist, asus isik taaskord joobeseisundis mootorsõiduki rooli. Käesolevaks hetkeks ei ole vangla asunud 22.05.2023 kohtumäärust nr 1-22-3295 (jõustunud 01.07.2023) Jaan Pihu osas täitma. Seega on nimetatud karistus Jaan Pihul kandmata. Kohtu hinnangul on isiku käitumine selgelt ohtlik kaasliiklejatele ning tema võime varasematest, sh tingimuslikest, karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav karistus peab andma ka ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on õiguskorras selgelt taunitav süütegu. 23. Arvestades süü suurust ning pidades silmas ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus põhjendatuks määrata Jaan Pihule karistus, mis ületab oluliselt sanktsiooni alammäära, kuid jääb siiski pisut alla sanktsiooni keskmise. Jaan Pihule tuleb mõista

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb seega 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.07.2022.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõista Jaan Pihu liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Kuna antud juhul Jaan Pihu peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Jaan Pihu kinnipidamisest, s.o alates 10.06.2023.a. Kriminaalmenetluse kulud 24. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtueelses menetluses tuleb menetluskulude hulka arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Otto Preemi tasu Jaan Pihule osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 86,40 eurot (kriminaaltoimik lk 82-84). Asenduskaitsja Kalju Kutsar esitas eelistungil osalemise eest taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 28,80 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses (kohtutoimik lk 14). Kohtumenetluses esitas kaitsja Otto Preem taotluse 348 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks (kohtutoimik lk 21-22). Kohtu hinnangul on kaitsja taotletud tasude ja kulude suurus kooskõlas käesoleva asja menetluse käiguga ja menetlustoimingutes osalemiseks kulunud ajaga ning neid saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses. Seega on taotlus põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata KrMS § 175 lg 1 p 4 ja Justiitsministri

1. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) alusel menetluskulude hulka. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1087,50 eurot. 8 Seega kriminaalmenetluse kulu (1087,50+86,40+28,80+348=1550,70). kokku on 1550,70 eurot
2. Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul, millega oli nõus ka prokuratuur. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud, arvestades ka asjaolu, et vangistuse kandmise ajal on isikul sissetuleku hankimise võimalused piiratud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et isik mõisteti käesoleva kohtuotsusega vangistuslikku karistust kandma, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 9