← Eesti

2-23-126507/6

Obsah (5)§ 372§ 75§ 371§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-126507 Tsiviilasi A. P.P. C. hagi I. R. A. B. L. C. vastu võlgnev

) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 5. Juhindudes

§ 75

lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 371

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

  1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I) artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-
  2. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
  3. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus selgitab, et isiku peamine või alaline elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe.
  4. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja aadressiks XXX. Rahvastikuregistri andmetel on nimetatud aadress kehtetu alates 10.07.2022 ning kostja kehtivaks elukoha aadressiks on märgitud XXX. Rohkem kostja elukohaandmeid registrisse kantud ei ole. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja Eestis maksustavat tulu kunagi teeninud. Kinnistusraamatu andmetel kostja ei oma Eestis kinnisasju, liiklusregistri andmetel puuduvad tal registreeritud sõidukid. Politsei- ja Piirivalveamet on Pärnu Maakohtule 02.08.2023 teatanud, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit. Rahvastikuregistri andmetel on kostja XXX sündinud XXX kodanik, kelle emakeel on XXX keel ning kes elab XXX. Seega puudub kohtu andmetel kostjal Eestis elukoht, kohtule kättesaadavatest allikatest ei nähtu seost Eestiga, sh tahet Eestis elada.
  5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

10. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja menetluses ei ole osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.