) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Tele2 Eesti AS vahel 14.08.2020 sõlmitud liitumisleping nr 852580383 koos lisadega, mille alusel sai kostja telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud kohustusi kokkuleppe kohaselt ning jättis tasumata arved jaanuari, veebruari ja märtsi 2022 eest. Esialgne võlausaldaja teatas 01.08.2022 kostjale, et on loovutanud võlgnevuse 22.07.2022 hagejale. Hageja esitas Harju Maakohtule 04.05.2023 hagiavalduse. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks oli proovitud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid korteriomanik kinnitas 14.03.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Samuti on dokumente proovitud kätte toimetada aadressil xxx, kuid omanik kinnitas 12.04.2023, et võlgnik ei ela juba aasta aega antud aadressil. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaaanne avaldati 19.06.2023 ning see loeti kätte toimetatuks 05.07.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.07.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 2 vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksuja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.