Obsah (5)

§ 101§ 97§ 100§ 108§ 102

Tsiviilasi nr 2-23-5007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5007 Tsiviilasi AA

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist 2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4 kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot) ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101

lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 54,17 eurot). Elatise summa alates

1. aprillist 2023 on ühes kuus 206,16 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda
2. aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
3. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Mõista DD. DD. lt välja BB. BB. kasuks: 3.
5. elatis
6. a märtsikuu eest 137,25 eurot; 3.
7. elatis alates
8. aprillist 2023 kuni BB. BB. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist 2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4 kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot) ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot;

§ 101

lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 54,17 eurot). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra perekonnaseaduse § 101 lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates

1. aprillist 2023 on ühes kuus 175,24 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda
2. aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
3. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Mõista DD. DD. lt välja CC. CC. kasuks: 4.
5. elatis
6. a märtsikuu eest 128,75 eurot; 4.
7. elatis alates
8. aprillist 2023 kuni CC. CC. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 1. aprillist 2023 249,78 eurot), millele lisandub vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 4 kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot) ning millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 50 eurot;

§ 101

lg 5) ja pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 54,17 eurot). Saadud tulemust vähendatakse 15% võrra perekonnaseaduse § 101 lg 7 esimese lause alusel. Elatise summa alates

1. aprillist 2023 on ühes kuus 166,74 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda
2. aprillil 2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal
3. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatis tasuda EE. EE. u arvelduskontole nr XXX iga kuu
5. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD
8. EE. EE. (hagejate seaduslik esindaja, laste ema) esitas
9. märtsil 2023 oma alaealiste laste AA. AA. (hageja I), BB. BB. (hageja II) ja CC. CC. (hageja III) nimel Tartu Maakohtule hagi nende isalt DD. DD. lt (kostja) elatise väljamõistmiseks.
10. mai 2023 määrusega kohustas rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus iga lapse kohta alates hagi tagamise avalduse esitamisest
11. mail 2023 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
12. Hagejad soovivad kostjalt miinimumsummas elatise väljamõistmist alates
13. märtsist
14. Nõude põhjenduste kohaselt lahkus laste isa XXX kuus kodust. Laste isa lapsi toetanud ei ole. Kokku lepitud suhtluskorra kohaselt pidid lapsed olema üle ühe nädalavahetuse isaga. Laste isa suhtluskorda täitnud ei ole. Lapsed elavad emaga. Kinnistu, millel asub hagejate ja nende esindaja eluase, on laste ema ja isa kaasomandis. Kinnitu on ostetud pangalaenuga, mida on jäänud maksta veel XXX aastat. Laste ema tasub majapidamisega seotud kulud ja poole pangalaenu maksetest. Laste ema sissetulekuks on peretoetused 910 eurot kuus. Laste vajadused on vastavalt 225, 185 ja 210 eurot kuus.
15. Kostja leiab, et mõlemad vanemad peaksid kandma lastega seotud kulutusi võrdses ulatuses. Arvestades hagiavalduses loetletud kulutusi, ei saa kostjalt nõuda suurema elatise tasumist kui kokku 310 eurot. Lisaks on kostja tasuda ka pool pangalaenust 123 eurot kuus. Kostjale ei ole teada, et hagejate ema oleks lastele igakuiselt selliseid kulutusi teinud, nagu on hagiavalduses märgitud. Hagiavalduses esitatud valeväiteid selle kohta, et kostja ei ole lapsi toetanud. Hagejate ema on teinud tagasikande, sooviga raha mitte vastu võtta. Hagejate ema oli teadlik tema sissetulekute puudumisest, mis sai alguse juba nende kooselu ajal. Kostja on asunud uuesti tööle alates XX.XX.XXXX. Maikuus toetas kostja lapsi summas 200 eurot. Sellele lisaks tasus kostja pangalaenu osamakse summas 123 eurot. Vastavalt võimalustele toetas kostja märtsis lapsi 300 euroga. Kostja on ka edaspidi valmis toetama lapsi igakuiselt 210 euroga ning tasuma pangalaenu osamakse 123 eurot. Kui vara jagamine hagejate esindajaga on lõpetatud, on kostja nõus lapsi igakuiselt toetama 300 euroga. Kostjal on raske lapsi toetada ja aidata, kuna suhtes laste emaga on väga keerulised. Lastega suhtlemine on ka raskendatud laste sagedaste haiguste tõttu.
16. Hagejate esindaja sõnul ei olnud kostja poolt makstud summade puhul tegemist laste ülalpidamiseks makstavate summadega. Kostja tegi märtsis ülekande 300 eurot, aga eelneval kuul tasus hagejate esindaja üksi nende ühist laenumakset. Kostja pidi võimalusel selle tagasi maksma. Selle raha maksis kostja tagasi saadud tulumaksust. Kostja sai laste eest kasutada täiendavat maksuvaba tulu. Laenumakse tasumise kohustus on kostja isiklik kohustus, mis ei puuduta lapsi. Hagejate esindaja sai juristilt kirja, mille kohaselt kostja soovib kinnistut endale, millega hagejate esindaja on nõus. Kostja kanda jääb ka laen, mis on tema enda soov. Tegemist on kostja isikliku asjaga, mis ei tohiks mõjutada laste toetamist või halvendada nende elukvaliteeti. 3
17. Asjas toimusid istungid
18. juunil ja
19. septembril
20. Laste ema selgituste kohaselt on ta õppinud XXXks. Ta ei tee õpitud tööd, kuna materjali kuurides on kostja oma ja tema ei tohi seda puutuda. Viimaselt töökohalt tuli laste ema ära, kui viimast last jäi ootama. Pärast kaasomandi lõpetamist koliks laste ema XXX XXXle lähemale, et saada endale tugivõrgustik. Hetkel puudub tugivõrgustik ja vaba aeg. Laste ema jäi selle juurde, et soovib kalkulaatori järgi lastele elatist kokku 540 eurot. Laste ema sõnul peab ta arvestama sellega, et kaasomandi lõpetamise järel elavad nad üürikorteris. Suhtluskord on paigas, üle nädala nädalavahetuse on lapsed isaga. Reaalselt on lapsed isaga vähem. Hagejate ema laenab iga kuu oma vanematelt raha juurde – isa kannab üle 100 eurot ja ema annab sulas, kui külas käib. Kostja ei ole nõus lastega haiguslehel olema. Lapsed said talvel ainult mõned nädalad lasteaias käia. Nad elavad XXX kaugusel poodidest. Kostja maksab elatist lastele kokku 300 eurot, millest laste ema maksab kostjale 100 eurot pangalaenuks tagasi. Kostja sõnul töötab ta XXXs ja tema töötasu suurus on 1200 eurot (neto). Kostja elab XXX ja peab autoga tööle sõitma (töökoht on XXXt 22 minuti kaugusel; 40 km üks ots, päevas sõidab 100 km läbi). Kostja sõidab oma autoga,
21. aasta XXX. Kostja maksab iga kuu Teliale 85 eurot (sh korteri wifi, telekanalid ja seadmete rent, mobiilside pakett). Korteri üüri üür on 350 eurot, millele lisanduvad kommunaalid umbes sama palju. Eluasemekulud maksab kostja oma elukaaslasega pooleks. Kostja elab koos elukaaslase ja XXX lapsega. Kui kostja maksab lastele 300 eurot, siis ülejäänud 600 kulub toidu, sõidu ja autohoolduse peale. Kostja ei saa teha ületunde, kui tööandja ei võimalda. Kostja suitsetab. KOHTU SEISUKOHT
22. Kohus leiab, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
23. Perekonnaseaduse (

) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.

§ 97

p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on EE. EE. u ja kostja alaealised lapsed. Lapsed elavad koos emaga, kostja ei ole perioodil, mille eest elatist nõutakse (st alates XX.XX.XXXX), lastega koos elanud. Seega on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma elatise maksmise teel. Hagejad on esitanud elatise nõuded vähem kui ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates
2. aprillist 2022 kuni
3. märtsini 2023 oli elatise baassumma 209,20 eurot. Alates
4. aprillist 2023 on elatise baassumma 249,78 eurot.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oli eelnimetatud summaks 46,44 eurot. Alates 1. aprillist 2023 on selleks 50,55 eurot.

§ 101

4 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja I ja hageja II lapsetoetuse suurus on 80 eurot ning hageja III lapsetoetuse suurus on 100 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Hagejate ema saab lasterikka pere toetust 650 eurot kuus (PHS § 21 lg 2), mida elatise arvutamisel arvestatakse pooles ulatuses. Seega tuleb elatisest maha arvestada pool lapsetoetusest (hageja I ja hageja II puhul 40 eurot ja hageja III puhul 50 eurot) ja pool lasterikka pere toetusest (325 eurot) jagatuna kahele ja jagatud seejärel toetust saavate laste arvuga, s.o 54,17 eurot. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 kohaselt elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega elatis

§ 101lg 6 järgi vähendamisele ei kuulu.

Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

§ 101

lg 7 kohaselt järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hageja I ja hageja II ning hageja II ja hageja III vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb hagejate II ja III elatise summat vähendada 15 protsendi võrra. 9. Seega olid

§ 101

alusel arvutatava elatise summad märtsis 2023 vastavalt 161,47 eurot (hageja I; 209,20 eurot + 46,44 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot), 137,25 eurot (hageja II; (209,20 eurot + 46,44 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot) x 0,85) ja 128,75 eurot (hageja III; (209,20 eurot + 46,44 eurot - 50 eurot - 54,17 eurot) x 0,85). Alates 1. aprillist 2023 on

§ 100

alusel arvutatava elatise summad vastavalt 206,16 eurot (hageja I; 249,78 eurot + 50,55 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot), 175,24 eurot (hageja II; (249,78 eurot + 50,55 eurot - 40 eurot - 54,17 eurot) x 0,85) ja 166,74 eurot (hageja III; (249,78 eurot + 50,55 eurot - 50 eurot - 54,17 eurot) x 0,85). 10. Isik vabaneb

§ 102

lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 5
3. Kohus leiab, et puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatava summa.

Kostja on töövõimeline ning omab stabiilset sissetulekut töötasu näol. Kostja töötab XXXs ja tema töötasu suurus on 1200 eurot (neto). Miinimumelatis kolme lapse peale kokku on 548,14 eurot kuus (alates

1. aprillist 2023). Pärast miinimumelatise tasumist jääb kostjale ca 650 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et elab koos oma uue abikaasa ja tema lastega üürikorteris (XXX). Samas kostja sõnul kulud makstakse pooleks. Ühiseid lapsi kostjal uue abikaasaga ei ole. Kostjal ei ole oma uue abikaasa laste ülalpidamiskohustust. Samuti on kostjal võimalik oma kulutusi piirata suitsetamisest loobumisega.
2. Kostja sõnul on ta märtsis toetanud lapsi 300 euroga. Hagejate esindaja sõnul ei olnud tegemist ülalpidamiseks makstud summaga. Nimelt kostja tegi märtsis ülekande 300 eurot, aga eelneval kuul tasus hagejate esindaja üksi nende ühist laenumakset. Kostja pidi võimalusel selle tagasi maksma. Selle raha maksis kostja tagasi saadud tulumaksust. Kostja sai laste eest kasutada täiendavat maksuvaba tulu. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta on märtsis 2023 lastele elatist maksnud. Elatise märtsi eest 2023 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja kindla summana ning alates
3. aprillist 2023 muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
4. Kohus on hagi taganud ja kohustanud kostjat menetluse ajal hagejatele elatist tasuma 100 eurot kuus iga lapse kohta. Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetav elatis tuleb lugeda tasutuks osas, milles kostja on hagejatele menetluse ajal elatist tasunud. 15.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt hagejate taotlusele kohus määrab, et kostjal tuleb tasuda elatis EE. EE. u arvelduskontole nr XXX iga kuu

1. kuupäevaks selgitusega „elatis“.
2. Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab TsMS § 164 lg 1 kohaselt kumbki pool oma menetluskulud eelduslikult ise. Kohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 6