4-23-1628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1628 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärteo

§ 224

lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 224

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kaheks otsuse sisu kuuks Kaebuse esitaja taotlus karistuse muutmine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 26.04.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,003234 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates tervikotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K.B. koostas 02.04.2023 väärteoprotokolli (tl 24). Peep Põntsonile heidetakse ette, et tema 02.04.2023 kella 02.01 ajal Tartu linnas XXX juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,31mg/l +-0,05mg/l. 4-23-1628
3. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Kajar Penti 26.04.
4. a otsusega määrati P. Põntsonile

§ 224lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks.

1. Menetlusalune isik esitas 18.05.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles sisuliselt palub juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga. Kaebaja sõnul jääb talle otsusest arusaamatuks, kas tal tuleb maksta trahv. Samas on ta valmis kogu segaselt sõnastatud summa maksma kohe teatele järgneval tööpäeval vms. Veel selgitab P. Põntson, et kirjutas ka kohapeal, et oli 10-12 tundi enne sõitmist joonud lahjat õlut ning ta tundis et igati värskena hoolimata öisest ajast. Samuti märgib kaebaja ära, et tal on XXX ja ta tarvitab tugevaid rohtusid, mistõttu ei tea ta, kuidas organism nende tõttu käitub. P. Põntsonile tundub, et XXX ja XXX funktsioon on oluliselt häiritud. Politsei midagi rohtude tarvitamise kohta ei küsinud ja setõttu seda arvesse ei võtnud. Mingisugust tahtlust rikkumise osas ei ole olnud. P. Põntson vajab juhtimisõigust igapäevaselt oma tööde tegemiseks metsas – tööobjektid on laiali erinevates piirkondades ning tööd ümber korraldada ei saa. Lõpetuseks lubab P. Põntson edaspidi alati kasutada korralikku alkomeetrit, isegi siis, kui ta alkoholi tarvitanud ei ole.
2. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 13.06.2023 enda kirjaliku seisukoha, milles leiab, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et menetlusaluse isiku süü on ikkagi väga suur. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja oli käesolevat karistust määrates olukorras, kus tuli langetada proportsionaalne valik menetlusaluse isiku liikumisvabaduste piiramise, liiklusohutuse säilimise ja karistuse soovitud mõju vahel. Samalaadsete süütegude toimepanemine varasemalt mitmel korral ilmestab menetlusaluse isiku lugupidamatut suhtumist Eestis kehtiva õiguskorra vastu. Otsuse tegemise ajal oli P. Põntsonil karistusregistri väljavõtte kohaselt all kaks kehtivat karistust, s.o

§ 223

lg 1,

§ 236

lg 1 järgi ning

§ 224lg 1 järgi, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata.

Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et rahatrahvi kohaldamine ei ole P. Põntsoni tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. P. Põntsonile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 kohaselt on väärteokorras karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 25) kohaselt kõrvaldati 02.04.2023 kella 02.01 ajal P. Põntson sõiduki Ford Galaxy juhtimiselt põhjusel, et ta juhtis sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (tl 26) kohaselt kasutati 02.04.2023 ajavahemikul kell 02.15 kuni 02.23 P. Põntsoni väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramiseks mõõteseadet Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF
2. Mõõtmistulemuste lõplik lugem oli 0,31mg/L. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/L, 2 4-23-1628 saadi mõõtetulemuseks 0,26 mg/L. Taatlustunnistuse (tl 29) kohaselt oli tõenduslik alkomeeter taadeldud 05.01.2023 ning vastas nõuetele. PPA personalispetsialisti teatis (tl 30) tõendab, et mõõteseadet kasutanud patrullpolitseinik K.B. on läbinud tõendusliku alkomeetri mõõtealase koolituse 30.01.
4. Kohtuistungil avaldati ka politseiametnik K.N. ütlused (tl 28), mis kinnitavad, et ta oli koos patrullpolitseinik K. B-ga patrullis, kui kella 02.00 ajal keeras neile XXX tn ja XXX ristmikul ette sõiduauto Ford Galaxy, mis liikus XXX tn suunas. Sõidukit otsustati kontrollida ning anti peatumismärguanne. Juhiks osutus P. Põntson. Tunnistaja paarimees kontrollis P. Põntsoni joovet esialgu indikaatorvahendiga, mille esmane näit oli 0,33 mg/L ning seejärel juba tõendusliku alkomeetriga, mille lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,26 mg/L. Tunnistaja sõnul ütles P. Põntson, et oli päeval alkoholi tarvitanud ning tal polnud aimugi, et võib veel alkoholijoobes olla.
5. P. Põntson on korduvalt ka ise tunnistanud (väärteoprotokollis, kaebuses, kohtuistungil), et oli sel päeval umbes 10–12 tundi varem joonud lahjat õlut. Mis puudutab fikseeritud mõõtetulemust, siis selles osas oli P. Põntson skeptiline ning märkis, et tema nägi musta ekraani kastilt numbrit. Mis on selle numbri täpsus ja mis on selle numbri tegelik viga, menetlusalune isik ei tea. Arvestades seda, mis on keskmise täiskasvanud inimese alkoholi lagunemise kiirus organismis, ei oleks tema hinnangul tohtinud mõõtetulemus üldse midagi olla.
6. Kohus on seisukohal, et alust mõõtetulemuses kahelda ei ole. Tegu oli taadeldud seadmega ning mõõtmist teostas selleks koolitatud politseiametnik. Lisaks mõõdeti tunnistaja sõnul alkoholisisaldust väljahingatavas õhus esmalt indikaatorvahendiga, mis näitas samuti, et isik on alkoholi tarvitanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et P. Põntson juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/L.
7. Oma kaebuses on P. Põntson rõhunud sellele, et mingisugust tahtlust rikkumist toime panna tal ei olnud - peale umbes 6 aastat tagasi põetud haigust on tal XXX ning pole teada, kuidas organism nüüd alkoholi töötleb ning kas see protsess võtab tavapärasest kauem aega. Samuti pole teada, kuidas mõjutavad ravimid tema XXX, XXX ja XXX tööd. Sisuliselt oli ta rooli istudes arvamusel, et 10–12 tundi tagasi joodud lahja õlu on tema organismist väljas.
8. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja hinnanguga teo subjektiivsele küljele. Juhul kui alkoholitarbimise ja sõidukit juhtima asumise vahele jääb piisavalt pikk ajavahemik, ei ole põhjendatud käsitleda tegu tahtlikuna. Kvalifikatsiooni seisukohast ei oma see siiski tähendust. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et P. Põntson on

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime pannud vähemalt kergemeelsusest. Kar

S § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik tunnistas, et oli sel päeval joonud lahjat õlut. Samuti tunnistas ta, et tal on varasemast ajast samalaadne rikkumine all. Ja kuigi tal on enda sõnul probleeme kopsudega ning ta on mõelnud korraliku alkomeetri soetamisele, pole ta seda senini teinud. Kohtu hinnangul teab selline inimene, et ta võib olla juhile keelatud seisundis (isegi juhul, kui alkoholi tarvitamisest oli möödunud P. Põntsoni poolt väidetav aeg), kuid rajab oma lootused tagajärje mittesaabumisele. 13. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise 3 4-23-1628 alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. P. Põntsoni sõnul on juhtimisõiguse olemasolu talle vajalik tööülesannete täitmiseks, kuivõrd tööobjektid asuvad erinevates piirkondades ning tööd ümber korraldada ei ole võimalik. Ta lubab edaspidi kasutada korralikku alkomeetrit ning palub kohtult juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga.

1. Kohtu hinnangul on raskemaliigilise karistuse määramine põhjendatud. P. Põntsonil on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste süütegude eest. Seejuures on teda ka varasemalt karistatud sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ning karistuseks määratud rahatrahv on tasumata. Tasumata on teinegi liiklusalase väärteo eest määratud rahatrahv. Menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud.
2. Kohus on seisukohal, et kaebuses välja toodud asjaolud ei tingi P. Põntsonile mõistetud karistuse muutmist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Tulenevalt lubatud alkoholi piirmäära ületamise ulatusest ja teo toimepanemisest ettevaatamatusest, saab kohtu hinnangul P. Põntsoni teosüüd väiksemapoolseks. Kuigi kohtuväline menetleja on nimetanud süüd suureks, on ta tegelikkuses määranud väiksele süüle vastava karistuse. Kohus selle muutmiseks põhjust ei näe.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 4