← Eesti

1-23-3264/6

Obsah (6)§ 238§ 414§ 180§ 175§ 315§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3264 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R

§ 238

lg 2 alusel vähendada Jano Ilvesele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ning mõista Jano Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jano Ilvese eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2023.a 05.03.2023. a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Jano Ilvese kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates Jano Ilvese vanglasse saabumisest.

§ 414

lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. 2. Menetluskulu/makseinfo

§ 180

lg 3 alusel jätta Jano Ilvese sundrahast pool, so 543,75 eurot ja kaitsja tasust pool, so 389,52 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Jano Ilveselt menetluskulud 933,27 (üheksasada kolmkümmend kolm eurot ja kakskümmend seitse senti) eurot alljärgnevalt:   kaitsja tasu 389,52 eurot; sundraha 543,75 eurot. Võimaldada Jano Ilvesel menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99923700026252 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Jano Ilvest süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.12.2019. a otsusega nr 1-19-9849 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 03.03.2023. a kella 19.00 paiku Tartu linnas XXX juures tahtlikult mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles 2

(12)alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus Jano Ilves liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Jano Ilves toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse Jano Ilvest selles, et tema isikuna, kes pole kunagi omandanud B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.11.2016. a otsusega nr 1-16-7738 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta 20.04.2016. a, 22.04.2016. a ja 15.05.2016. a, karistus pöörati 14.03.2018. a kohtumääruse alusel täitmisele, viibis vangistuses perioodil 07.06.2018. a 11.01.2019.
  1. a)ja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.12.2019. a otsusega nr 1-19-9849 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta 08.12.2019. a, viibis šokivangistuses perioodil 10.02.2020. a - 08.05.2020. a.), mis liideti Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 25.01.2021. a kohtuotsusega nr 1-21-494 (viibis vangistuses perioodil 28.11.2020. a - 24.08.2022.
  2. a)ning lisaks olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.03.2023. a kohtuotsusega nr 4-23-238 karistatud 27.12.2022. a mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi, millised karistused on kõik kehtivad, juhtis oma elustiilist tulenevalt tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 03.03.2023. a kella 19.00 paiku Tartu linnas XXX juures alkoholijoobes olles mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Eeltooduga rikkus Jano Ilves liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Jano Ilves toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS A Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 3
(12)sätestab joobeseisundi liigid, milleks punkti 1 kohaselt on alkoholijoove ja punkti 2 kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 38 lg 1 järgi kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 2 punktist 1 tulenevalt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Jano Ilves juhtis 03.03.
  1. a kella 19.00 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja R. K. ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tunnistaja politseiametnik R. K. andis kohtueelses menetluses ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et olles tööl 03.03.
  2. a teostas tunnistaja koos kiirreageerijatega avaliku korra üle järelevalvet Tartu linnas. Umbes kella 18.55 ajal märkas R. K., et Pikal tänaval suunaga Kalda tee poole visati tema ees sõitvast sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX juhipoolsest aknast välja suitsukoni. Tunnistaja peatas kell 19.00 sõiduki Sõpruse puiestee T
  3. Sõidukini jõudes tutvustas tunnistaja R. K. ennast juhile ning soovis näha juhiluba. Juht vastas, et tal ei ole kaasas ja tal on XXX juhiload, mis asuvad XXX. Kuna tunnistaja R. K. tundis sõiduki juures olles tubaka ja alkoholi lõhna, siis palus ta juhil tulla sõidukist välja, et tuvastada isik ja teha alkoholi kontroll. Isikuks osutus Jano Ilves. Tunnistaja R. K. ütlustest nähtub, et Jano Ilves vastas küsimuse peale, kas ta on täna alkoholi tarvitanud, et kaks tundi tagasi kaks lonksu siidrit. Indikaatorvahendi näit oli 1,30 mg/l ning enne tõendusliku alkomeetriga kontrollimist ei saanud Jano süüa, juua ega ka suitsetada. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et Jano Ilves peeti kinni
  4. märtsil
  5. a kell 19.24 Tartu linnas Sõpruse puiestee
  6. J. Ilves vabastati 05.03.
  7. a kell 10.
  8. Süüdistatav Jano Ilves tunnistas kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes mootorsõiduki joobes ning juhtimisõiguseta juhtimist. Jano Ilves selgitas, et 03.03.
  9. a kella 19 ajal oli ta Tartus, kuna tema XXX K. S. läks kooli. Ühed autovõtmed jäid Jano Ilvese kätte. Jano Ilves jalutas linnas koos sõpradega ringi ning tarvitas alkoholi. J. Ilves tarvitas enda sõnul alkoholi ka eelmisel päeval, ta jõi nimelt viina. Enne kella 19 läks Jano Ilves kooli juurde, ta pidi auto viima Annelinna. J. Ilves tunnistas, et ta tundis rooli istudes, et ta on joobes, aga ta ei saanud aru, et ta oleks nii joobes olnud. Jano Ilves hakkas autoga Annelinna sõitma ning Annelinna ringteel tuli talle politseibuss järgi ja pidasid teda kinni. Politsei kontrollis sõiduki dokumente ja J. Ilves pandi puhuma. J. Ilvese ütlustest selgub, et esialgu puhkus Jano Ilves välja 1,10 joobeks. Siis pidi ta tõenduslikku aparaati puhuma, mis näitas joobeks 0,
  10. Edasi toimetati Jano Ilves Tartu Vanglasse. Jano Ilves selgitas ütlusi andes sedagi, et sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX kuulub tema XXX. Jano Ilvese sõnul juhtimisõigust tal ei ole, pole kunagi ka olnud ning autokoolis ta käinud ei ole. 4
(12)Õiend mootorsõiduki kohta kinnitab fakti, et XXX registreerimisnumbriga XXX on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et Jano Ilves juhtis 03.03.
  1. a sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ning ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 03.03.
  2. a kell 19.00 liiklusseaduse § 91 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuigi süüdistatav J. Ilves mäletas ütlusi andes, et tema joobeks mõõdeti indikaatorvahendiga 1,10 mg/l kohta ning tõendusliku alkomeetriga 0,83 mg/l kohta, nähtub siiski tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0021 tuvastati 03.03.
  3. a kell 19.13-19.24 Jano Ilvese väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 +/- 0,09 mg/l kohta. Mõõtetulemus 0,89 mg/l kohta. Tunnistaja R. K. ütlustest tuleneb, et ta tundis 03.03.
  4. a sõiduki juures olles tubaka ja alkoholi lõhna ning juht J. Ilves tunnistas R. K., et enne sõidukit juhtima asumist tarvitas alkoholi. Ka süüdistatav J. Ilves tunnistas, et ta tarvitas enne sõitma asumist linnas koos sõpradega alkoholi. Samuti tarvitas J. Ilves eelmisel päeval kanget alkoholi viina. Seega on tõendatud ka see, et süüdistatav J. Ilves oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta. Kohus on veendunud, et J. Ilves pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime korduvalt. Nimelt on Jano Ilvest Tartu Maakohtu 10.12.
  5. a otsusega nr 1-19-9849 karistatud KarS § 424 lg 1 ja KarS § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Seega on kohtuotsusega tõendatud, et Jano Ilvest on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevalt nimetatud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et Jano Ilves, keda on varem karistatud Tartu Maakohtu 10.12.
  6. a otsusega nr 1-19-9849 alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 03.03.
  7. a kella 19.00 paiku Tartu linnas Sõpruse puiestee 8 juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,89 mg/l kohta. Seega täitis süüdistatav Jano Ilves oma tegevusega KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Selgitamaks välja, kas J. Ilves on toime pannud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul pani J. Ilves korduva joobes juhtimise toime kavatsetult. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et ta oli igati teadlik sellest, et tema seisund ei ole sobilik sõiduki juhtimiseks alkoholijoobe tõttu. Süüdistatav jõi enne juhtima asumist sõpradega linnas alkoholi. Ta tarvitas kanget alkoholi ka eelmisel päeval. Seega saab J. Ilvese ütlustest järeldada, et ta teadis enne 5
(12)sõitma asumist, et ta on alkoholijoobes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Jano Ilves teadis, et ta juhib sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud ja õigusvastane tegevus ning sellest hoolimata asudes joobeseisundis juhtima mootorsõidukit, kinnitab see, et süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Jano Ilvese poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud Jano Ilvese õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. B Süüdistus KarS § 4231 järgi KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega tuleb kohtul tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, temal mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus luges otsuse punktis II.I tõendatuks, et Jano Ilves juhtis 03.03.
  1. a kella 19.00 paiku Tartu linnas Sõpruse puiestee 8 juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX. Jano Ilvesel juhtimisõiguse puudumist tõendab 06.03.
  2. a kriminaalasja õiend, millest nähtub, et Jano Ilvesel kehtivaid juhilubasid ei leitud. Ka süüdistatav ise tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel, et juhtimisõigust tal ei ole, pole kunagi ka olnud ning ta ei ole isegi autokoolis käinud. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS § 4231 koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et KarS § 4231 kontekstis kirjeldab süstemaatilisus toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (vt RKKKm nr 3-1-1-75-15, p 8). KarS §-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd RKKKo nr 3-1-1-87-08, p 10 ja RKKKo nr 3-1-1-66-13, p 6.1) (RKKKo nr 1-20-3067/33, p 9). Jano Ilves on Tartu Maakohtu 01.11.
  3. a otsusega nr 1-16-7738 süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta
  4. aprillil
  5. a,
  6. aprillil
  7. a ja
  8. mail
  9. a. Tartu Maakohtu 14.03.
  10. a määrusega pöörati süüdistatavale karistuseks mõistetud vangistus täitmisele. J. Ilves viibis perioodil 07.06.
  11. a -11.01.
  12. a vangistuses. Jano Ilves tunnistati teist korda KarS § 4231 järgi süüdi Tartu Maakohtu 10.12.
  13. a otsusega nr 1-19-
  14. Otsusest nähtub, et mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta pani ta toime
  15. detsembril
  16. a ehk 11 kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. J. Ilves kandis eelnevalt nimetatud otsuse alusel šokivangistust perioodil 6
(12)10.02.
  1. a - 08.05.
  2. a ning Tartu Maakohtu 25.01.
  3. a otsuse nr 1-21-494 alusel viibis ta vangistuses perioodil 28.11.
  4. a - 24.08.
  5. a. Nende perioodide kestel ei olnud J. Ilvesel võimalust karistuse kandmise tõttu uusi mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisi toime panna, kuid vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist juhtis J. Ilves 27.12.
  6. a taas mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna. Sedapuhku karistati teda väärteokorras Tartu Maakohtu 09.03.
  7. a otsusega mh LS § 201 lg 1 järgi arestiga 12 päeva. Kuivõrd ka käesolevas kriminaalasjas on alust J. Ilvesele ette heita mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, mille süüdistatav pani toime 03.03.
  8. a, siis on Jano Ilves vaieldamatult pannud KarS §-s 4231 kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt. KarS § 4231 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et Jano Ilves pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul pani Jano Ilves mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. Jano Ilves andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, milles ta tunnistas, et teda on karistatud selle eest, et ta on autot ilma juhtimisõiguseta juhtinud. Seega oli süüdistatav talle etteheidetavat süütegu toime pannes igati teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ja ta ei või mootorsõidukit juhtida. Süüteo toimepanemise kavatsetust näitab üheselt see, et süüdistatavat on juba varem samalaadse süüteo toimepanemise eest korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud. Seega oli Jano Ilves teadlik juhtimisõiguse puudumisest, teo keelatusest ning karistatavusest, kuid see teadmine tema õigusvastast käitumist ei takistanud. Sellest järeldab kohus, et süüdistatava käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Seetõttu on kohus veendunud, et Jano Ilves pani KarS §-s 4231 kirjeldatud teo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on Jano Ilvese tegevus sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi tõendatud. Jano Ilvese süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Jano Ilvest võimalik karistada kuni nelja-aastase vangistusega ning sama sätte lõige 4 punkti 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 7
(12)Prokurör taotles kohtus Jano Ilvesele kahe aasta pikkust reaalset vangistust, kuna süüdistatav on oma käitumisega ilmekalt näidanud, et eelnevad karistused ei avaldanud talle eripreventiivset mõju, et uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatav on nüüdseks oma käitumisest vajalikud järeldused teinud, 5 kuud pole J. Ilves õigusrikkumisi toime pannud ega alkoholi tarvitanud ja tal on olulised põhjused, miks hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, nagu perekond ja töö. Kaitsja arvates on prokuröri poolt taotletud karistus kaks aastat reaalset vangistust liiga range. Kaitsja hinnangul oleks nii Jano Ilvese kui ka ühiskonna puhul kõige otstarbekam, et kohus asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et J. Ilvese joove 0,89 mg/l väljahingatavas õhus oli üle kriminaalse joobe alammäära ning õigusrikkumised pani süüdistatav toime reedesel päeval kella 19.00 paiku, mil liiklustihedus on üldteadaolevalt keskmisest suurem. Seega arvestades joobe määra ning teo toimepanemise aega on potentsiaalsete ohvrite arv ning võimalik kahju suurem. Karistusregistri andmetel on J. Ilvest kriminaalkorras karistatud neljal korral ning väärteokorras kahel korral. Tartu Maakohtu 01.11.
  1. a otsusega nr 1-16-7738 tunnistati Jano Ilves süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti tunnistati J. Ilves süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti talle 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mis asendati 600 tunni üldkasuliku tööga. Kuna Jano Ilves aga asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde ei teinud, pöörati Tartu Maakohtu 14.03.
  2. a määrusega Jano Ilvesele Tartu Maakohtu 01.11.
  3. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub ilmekalt J. Ilvese suhtumine üldkasuliku töö tegemisse. Jano Ilves ajal, mil ta pidi üldkasulikku tööd tegema, tööl ei käinud, kuid sellest hoolimata ei teinud ta ka üldkasuliku töö tunde vastavalt ajakavale. J. Ilves selgitas kriminaalhooldusametnikule ärritunult, et ta ei saa XXX järelevalveta jätta ja XXX E. K., kes viibis XXX, XXX. Kohtus selgitas süüdistatav täiendavalt, et XXX oli haige, kuid ühtegi tõendit tal selle kohta esitada ei olnud. Kohus leidis, et J. Ilvese väljatoodud põhjendused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei ole aktsepteeritavad ega käsitletavad mõjuvatena. Tartu Maakohtu 02.11.
  4. a määrusega jäeti Jano Ilves karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et J. Ilvese peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on temal esinev alkoholisõltuvus ning ka Jano Ilves ise tunnistas, et üldkasuliku töö mittetegemine oli tingitud eelkõige alkoholi tarvitamisest. Seega nähtub eelnevalt nimetatud määrusest, et J. Ilves jättis talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid tegemata mitte XXX hoidmise tõttu, vaid alkoholi tarvitamisest tingituna. Eelnev kinnitab, et J. Ilves ei ole menetluse kestel olnud aus, vaid ta on otsinud vabandusi oma kohustuste rikkumise õigustamiseks. Jano Ilves kandis karistust ajavahemikul 07.06.
  5. a - 11.01.
  6. a.
  7. detsembril
  8. a ehk 11 kuud pärast Tartu Maakohtu 01.11.
  9. a otsusega nr 1-16-7738 mõistetud karistuse ärakandmist juhtis J. Ilves taaskord mootorsõidukit omamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. Nende tegude eest karistati süüdistatavat Tartu Maakohtu 10.12.
  10. a otsusega nr 1-19-9849 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud 8
(12)karistusest tuli Jano Ilvesel koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning karistuse ülejäänud osa jättis kohus KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Šokivangistust kandis süüdistatav perioodil 10.02.
  1. a - 08.05.
  2. a. Katseajal pani J. Ilves toime uue süüteo, nimelt karistati teda Tartu Maakohtu 25.01.
  3. a otsusega nr 1-21-494 KarS § 120 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Kohus mõistis Jano Ilvesele KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse, suurendades talle mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.
  4. a otsusega nr 1-19-9849 mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõistis J. Ilvesele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva reaalset vangistust. Viimati nimetatud otsuse alusel viibis süüdistatav vangistuses perioodil 28.11.
  5. a 24.08.
  6. a. Neli kuud pärast vanglast vabanemist pani J. Ilves taaskord toime uued õigusrikkumised. Tartu Maakohtu 09.03.
  7. a otsusega väärteoasjas nr 4-23-238 karistati Jano Ilvest LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi 27.12.
  8. a toime pandud väärtegude eest arestiga 12 päeva, mida süüdistatav kandis ajavahemikul 10.05.
  9. a - 22.05.
  10. a. Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod pani süüdistatav toime 03.03.
  11. a ehk vähem kui 3 kuud pärast 27.12.
  12. a toime pandud väärtegusid. Karistusregistrist nähtub seegi, et J. Ilvest on karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteo pani ta toime
  13. mail
  14. a ehk loetud päevad enne seda, kui ta asus LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi toime pandud tegude eest aresti kandma. Eelnevast nähtub, et süüdistatavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust. Temale mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga, kuid J. Ilves töö tunde ei sooritanud, mistõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Lisaks on süüdistatavale mõistetud karistuseks šokivangistus, millest tuli reaalselt ära kanda 3 kuud ning ülejäänud karistuse osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata, allutades J. Ilvese käitumiskontrollile. Katseajal pani süüdistatav toime uue kuriteo ning selle eest mõisteti talle liitkaristuseks reaalne vangistus. Eelnev näitab ilmekalt Jano Ilvese üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda ja talle määratud karistustesse. Süüdistatava käitumine annab alust arvata, et talle varem mõistetud karistused ei ole tema liiklusohtlikku käitumist vähimalgi määral mõjutanud ning õigeid järeldusi ta oma tegevusest ega ka karistustest teinud ei ole. Seega kohtu hinnangul esineb reaalne oht, et J. Ilves võib uusi liiklussüütegusid toime panna ka edaspidi. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning omatama juhtimisõigust, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt sellele suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Selline käitumine ei ole ühiskonnas ja liikluses tolereeritav. Kohtueelse ettekande kohaselt viis kriminaalhooldusametnik J. Ilvese 12.04.
  15. a kodukülastuse käigus läbi AUDIT testi alkoholi tarvitamise hindamiseks. Testi tulemuseks oli 25 puntki, mis viitab võimalikule sõltuvusele ning Tervise Arengu Instituudi hinnangul kahjustab selline alkoholi tarvitamise tase vaimset ja füüsilist tervist. J. Ilvese sõnul tarvitab ta alkoholi vähemalt kaks korda kuus ning peamiselt viina. On ette tulnud olukordi, kus ei suuda alkoholi tarbimist lõpetada ning on joonud mitu päeva järjest. Kohtus väitis Jano Ilves aga, et 9
(12)alates märtsist on alkoholiga ja rooli istumisega null. Täpsustusena märkis süüdistatav, et see tähendab seda, et ta ei ole tarvitanud alkoholi ja ei ole rooli istunud. Samas veel selle aasta aprillikuus tunnistas süüdistatav kriminaalhooldusametnikule, et ta tarvitab kanget alkoholi viina- vähemalt kaks korda kuus. Kaitsja põhjendas kohtuvaidluste käigus, miks süüdistatavale reaalset vangistust mitte mõista, sellega, et J. Ilvesel on nüüdseks põhjused nagu töökoha olemasolu ja perekond, miks hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kaitsja leidis, et süüdistatava kõige suurem heategu on see, et J. Ilves leidis XXX. Nad XXX ja koos XXX. On saavutatud armastus, J. Ilves hakkab väärtustama seda, et tal on XXX, koos on hea olla, nad saavad üksteist toetada materiaalselt. Reaalse vangistuse mõistmisega teeme kahju mitte ainult süüdistatavale, vaid ka tema perele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et XXX oli Jano Ilvesel olemas juba siis, kui ta kuritegusid toime pani. See asjaolu ei takistanud teda mitte kuidagi uusi süütegusid toime panemast. Seega ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et XXX olemasolu võiks kuidagi takistada Jano Ilvest uute kuritegude toimepanemisel. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Jano Ilvest tuleb karistada selliselt, et tal tekiks kindel tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuivõrd varem süüdistatav üldkasuliku töö tunde ei teinud ning jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab selgelt, kuidas J. Ilvesel on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel talle range karistuse kohaldamist. Üldkasuliku töö kohaldamise kahjuks räägib ka süüdistatava tervislik seisund praegusel ajal. Nimelt avaldas J. Ilves kohtus, et tal on XXX, mille tõttu ta ei saa enda töökohustusi XXX täita ja ei ole teada, millal ta XXX paraneb. Seega ei võimaldaks süüdistatava XXX ka üldkasulikku tööd teha. Kohus on veendunud, et käesoleval juhul saab uute süütegude toimepanemisest hoidumist tagada vaid reaalne vanglakaristus. Süüdistatav avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades ülaltoodut tuleb kohtu hinnangul mõista Jano Ilvesele karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras ehk 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Seega tuleb Jano Ilves süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, siis tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada Jano Ilvesele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 7 kuu vangistuse võrra ning mõista Jano Ilvesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Jano Ilvese eelvangistuses viibitud aeg 03.03.2023.a - 05.03.2023. a, so 3 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Jano Ilvese kandmata karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. 10

(12)

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates Jano Ilvese vanglasse saabumisest.

§ 414

lg 3 tuleneb, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jano Ilvese menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 779,04 (364,32 + 414,72) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 1087,50 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist
  2. a on 725 eurot). Maksukohuslaste registri väljavõttes on märgitud, et Jano Ilvese
  3. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli XXX eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub J. Ilvese deklareeritud sissetuleku suurus
  4. aastal, milleks oli XXX eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 0 eurot. J. Ilvesel on XXX. Süüdistatav avaldas kohtule, et ta töötab ettevõttes töölepingu alusel XXX, kuid praegusel ajal on ta XXX tõttu töövõimetuslehel. Prokurör taotles jätta sundrahast pool ja kaistja tasust samuti pool riigi kanda ning võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osadena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja toetas prokuröri taotlust menetluskulude vähendamise ja ajatamise osas. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel Jano Ilvese sundrahast pool, so 543,75 eurot ja kaitsja tasust pool, so 389,52 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Jano Ilveselt välja mõista menetluskulud 933,27 eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 389,52 eurot ning sundraha 543,75 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer 11

(12)Kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.