Obsah (17)

§1003§ 6§ 169§ 173§ 158§ 162§ 168§ 165§ 65§ 150§ 171§ 23§ 66§ 170§ 172§ 175§ 193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2023.a Tsiviilasja number 2-22-4556 Tsiviilasi E. R. (pankrotis) pankrotimenetlus Menetlustoiming

§1003

lg 5 p 6 nõue jah jah 2,81 16043282 141 II 16037554 14,76 II 16037554 87 II 14117651 87 II 10645726 12624119 470,96 246 II II Võlgniku vastuväid e ei ei ei 1,91 ei ei 0,20 ei ei 1,18 ei ei 1,18 6,38 3,33 jah ei ei ei ei

2. Vellet Kohtutäitur Katrin Vellet Creditreform Eesti OÜ E. K.
7. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Kohtutäitur Mati Kadak ERA Liisingu Inkassoteenused AS AB Kreditex AS Kokku 12624119 149,88 II 10887820 192,93 II 3710828035 6 70000349 1951,82 II 1322,17 II 133,48 II 10625474 841,04 II 12041659 658,02 II ei 2,03 ei jah 2,61 ei jah 26,43 ei jah 17,90 ei ei 1,81 7384,45 ei jah 11,39 8,91 jah ei ei 100%
8. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
9. Vabastada Martin Krupp E. R. pankrotihalduri kohustustest.
10. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
11. Määrata E. R. pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks toimingutasuna 1962 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku 2354,40 eurot.
12. Määrata E. R. pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.
13. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 784,80 eurot (sh käibemaks), pankrotihaldur Martin Krupp kasuks. Väljamakse teostada Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a XXXXXXXXXXX Swedbank AS).
14. Välja mõista võlgnikult ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 1569,60 eurot.
15. Algatada E. R. kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
16. E. R.l esitada üks kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1.03.2024, järgnev 1.03.2025 ning kolmas aruanne 1.03.
18. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
19. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib 2 määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 06.05.2022 kuulutas Harju Maakohus välja E. R. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Krupp. Pankrotihaldur esitas 31.07.2023 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. 16.09.2023 kohtumäärusega on kohus kinnitanud võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja. Haldur taotleb menetlus lõpetamist raugemisega, jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, määrata halduritasu suuruseks 2175 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2610 eurot. Anda võlgnikule halduritasu tasumiseks menetlusabi riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks) ning määrata tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ülejäänud halduritasu summas 1740 eurot välja mõista võlgnikult. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikule kuulus 20%-line osalus XXX OÜ-s (registrikood xxxxxxxx, osamaks 500 eurot). Pankrotihaldur on korraldanud äriühingu osaluse müügiks enampakkumisi, mis kõik nurjusid osalejate puudumise tõttu. Äriühing on kustutatud. Võlgniku sissetulekuteks on olnud toimetulekutoetus, millele tulenevalt TMS § 131 ei saa pankrotihaldur sissenõuet pöörata. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Võlgnikule kuulus 20%-line osalus XXX OÜ-s (registrikood xxxxxxxx, osamaks 500 eurot). Pankrotihaldur on korraldanud äriühingu osaluse müügiks enampakkumisi, mis kõik nurjusid osalejate puudumise tõttu. Enampakkumise teated on avaldatud järgnevalt: 03.10.

1. a alghinnaga 500 eurot, 07.11.
2. a alghinnaga 400 eurot, 24.11.
3. a alghinnaga 200 eurot, 20.01.
4. a alghinnaga 100 eurot, 17.05.
5. a alghinnaga 10 eurot. Äriühing on registrist kustutatud. Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole. Harju Maakohtu 06.05.
6. a kohtumäärusega määrati ajutise pankrotihalduri tasuks 1 100 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1 320 eurot. Ajutise halduri tasust 784,80 eurot (sh käibemaks) maksti menetlusabina välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasust on maksmata 535,20 eurot. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 2 175 eurot, millele lisandub käibemaks 435 eurot, kokku 2 610 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara nii ajutise pankrotihalduri tasu kui ka pankrotihalduri tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta: Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.07.
7. a. ning vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 25.08.
8. a. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja esitatud nõudeavaldustele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur esitas kohtule 26.08.
9. a lõpliku võlausaldajate nimekirja, mille kohus kinnitas 16.09.
10. a määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 15 võlanõuet kogusummas 7 384,45 eurot. Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei tehta. 3 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Äriühing, millise osalust võlgnik omas, on kustutatud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, mille tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.07.
11. a. Pankrotihaldur esitas kohtule 26.08.
12. a lõpliku võlausaldajate nimekirja, mille kohus kinnitas 16.09.
13. a määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 15 võlanõuet kogusummas 7 384,45 eurot. Võlgnikule kuulus 20%-line osalus XXX OÜ-s (registrikood xxxxxxxx, osamaks 500 eurot). Pankrotihaldur on korraldanud äriühingu osaluse müügiks enampakkumisi, mis kõik nurjusid osalejate puudumise tõttu. Pankrotihaldur on teinud päringuid võlgnikule tema sissetulekute ning tööle asumise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on tal probleem alkoholi liigtarbimisega ning sellest tulenevalt tööle asuda ei saa. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud
14. a tagasi seoses tema alkoholiprobleemiga. Võlgnikul ei ole õnnestunud leida stabiilset täiskoormusega tööd, et katta igapäevaseid kulutusi ning teenindada võetud kohustusi. Võlgnik on kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 02.02.
15. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-4654 on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi (avaliku korra raske rikkumine vägivallaga). Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik viimasel viiel aastal arvelduskontosid kasutanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust kasutas võlgnik kolmanda isiku arvelduskontot ning tegi arveldusi sularahas. Pankrotimenetluse kestel on võlgnikule avatud arvelduskonto AS-is SEB Pank. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelnev ebaseaduslik sh kuritegelik tegevus ja hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Võlgnik ei ole leidnud püsivat töökohta, et katta igapäevased kulutusi ning võetud kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul on makseraskused tekkinud
16. a. ning püsiv maksejõuetus kujunes välja
17. a. Pankrotihalduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise kohta: Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt

§ 169

ning kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlgnik on avaldanud, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Pankrotihaldur märgib, et

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus 4 majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotihaldur märgib, et laekumisi pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete katteks toimunud ei ole. Samuti on võlgnik selgitanud, et tal ei ole võimalik tööle asuda alkoholi liigtarbimise tõttu. Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud oma 11.07.2023.a. saadetud e-kirjas: „Tere, Kogu mu igakuine sissetulek alates hetkest, mil ma pankrotti välja kuulutasin, on Mustamäe vallavalitsus abi. Kord kuus 200 eurot. Minu kuulud on 15 eur päev, alkohool + sigaretid. Ma ei tööta kuskil. Sest ma ei saa isegi proovipäevi läbi. Sest mul on probleeme alkoholiga. Siiani on mul alkoholiga väga suured probleemid ja ma ei saa sellest lahti. Veel, millal tööandja teeb lahti internet. Kohe näed et mina olen pankrotis ja mull olemas palju võlgu. Ei viitsi need sellised inimesed tööle võtta. Elan koos oma pensionärist emaga. Tõesti ajasin käed püsti. Hea et saan abi emalt. Kui ema ei olnud mulle aitanud, arvan olen juba õues. Väga palun Teid lõpeta minu pankroti protsess, loodan et tööandjat ei näe et olen pankrotis ja alustavad minuga rääkida parem. Te ise teate et kuni 41 aastat vana mull ei ole mitte midagi. Ja 90 % ei hakka mina juba olla rikkas selles elus.“ Võlgnik ei ole tööle asunud, ega teinud ka midagi oma sõltuvushäirete vastu võitlemiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid see on pigem võimalus, mitte iga võlgniku õigustatud ootus sisuliselt mitte midagi vastu andmata oma kohustustest vabaneda. Tulenevalt eeltoodust leiab pankrotihaldur, et kohustustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole antud juhul otstarbekas, kuna võlgnik ei ole siiani näidanud üles mingitki soovi oma elus midagi muuta. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt

§ 158lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2 000 eurot. 18.08.2023 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Martin Krupp poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad E. R. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 18.08.2023 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 01.09.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega 5 esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et E. R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Krupp tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lg-te 1 kuni 3 ja

§ 66

¹ lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 65

lg 11³ järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur palub määrata halduri tasu suuruseks kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr käesoleval ajal, s o 2175 eurot (725x3) millele lisandub käibemaksuga. Kohus selgitab, et kohaldab nii Pankrotiseaduse kui ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioone, kuna pankrotiavaldus on esitatud 29.03.2022 ja menetlusse on võetud 11.04.2022, kuuluvad kohaldamisele seega kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonid, samuti aastal 2022 kehtinud palga alammäär. Kuna kohus kohaldab TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määra pankroti välja kuulutamise ajal, s.o 2022 aastal, siis kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr on 1962 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust 6 toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määras, summas 1962 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, Saneerimismenetluse OÜ-le. Ülejäänud osas, so 1569,60 eurot välja mõista võlgnikult.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku E. R. kanda. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule 7 hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur vaidleb kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastu, kuna võlgnik ei ole, kuna võlgnik ei ole siiani näidanud üles mingitki soovi oma elus midagi muuta. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

4. tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 725 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 275 eurost (1 000-725) 25% (68,75 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (206,25 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 793,75 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 206,25 eurot. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 8
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 193³ lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 9