← Eesti

1-14-3418/130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3418 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. mai 2016 määrus I.N-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu I.N, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. mai 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. mai 2014 otsusega mõisteti I.N-ile KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 2 p-de 4, 8, 10 järgi § 64 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks arvestati 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
  6. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti I.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
  7. november
  8. Viru Vangla esitas
  9. aprillil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Maakohtu
  11. mai 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.N-i on kriminaalkorras karistatud 21 korda ning ta kannab kuuendat vanglakaristust. Kuriteod on pandud toime rahalise kasu saamiseks ning soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Lisaks on süüdlane varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust väga kõrgeks. Vangistuses on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivseks tuleb pidada, et kinnipidamisasutuses on I.N osalenud majandustöödel ja sotsiaalprogrammides ning õppinud riigikeelt. Kohtu hinnangul ei kaalu aga I.N-i võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht ja lähedaste toetus) üles tema varasemat elukäiku ja käitumist vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused). Määruskaebus
  12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.N, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Kinnipeetava hinnangul võttis kohus liialt arvesse tema minevikku ja jättis kõrvale I.N-i praeguse seisundi. Süüdlane on vanglas endaga töötanud ning soovib muutuda. Kuigi tal oli selleks võimalus ka varem, olid I.N siis valed prioriteedid. Nüüdseks on ta seda mõistnud ega kavatse tulevikus enam kuritegelikult käituda. Ringkonnakohtu järeldused
  13. Ka ringkonnakohus ei vabasta I.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega. Kuigi kinnipeetav on avaldanud soovi ennast parandada, oleks tema ennetähtaegne vabastamine siiski ennatlik.
  14. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel võtab kohus arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. I.N-i puhul ei toeta need asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist. Isikul on 21 kriminaalkaristust ning ta viibib vangistuses juba kuuendat korda. Juba ainuüksi need arvud eeldavad väga mõjukaid ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid, kuid I.N-i puhul neid ei esine. Kuigi isik on kinnipidamisasutuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on ta korduvalt rikkunud ka vangla korda. Seega ei toeta ka käitumine karistuse kandmise ajal I.N-i vabastamist. Samuti välistab ennetähtaegse vabastamise väga suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. On ilmselge, et mõistetud karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. Edasise vangistuse jooksul saab I.N jätkata kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega tegelemist ning süvendada tekkinud positiivseid muutusi enda mõtlemises.
  15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
  16. mai 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.