KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2016 Tartu Kriminaalasja number 1-12-12478 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtuis

§ 22lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; L.T süüdistuses Kar

S § 217² lg 1, § 289, § 299 lg 1 järgi; Vjatšeslav Safonovi süüdistuses KarS § 400 lg 1, § 298 lg 1 järgi; OÜ Värimal süüdistuses KarS § 400 lg 2, § 298 lg 3 järgi, üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. oktoobri 2015 otsus Edasikaebuste esitajad Süüdistatava L.T kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, apellatsioon Süüdistatava F.M kaitsjad vandeadvokaat Raul Palmaru ja vandeadvokaat Andres Simson, apellatsioon Süüdistatava OÜ Värimal kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebus Kohtuistungil osalesid Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Süüdistatav L.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav F.M ja tema kaitsjad vandeadvokaadid Raul Palmaru, Andres Simson ja Leon Glikman Süüdistatavad F.M Isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 24.11.200926.11.2009 L.T Isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- puudub. Vjatšeslav Safonov Isikukood 35804032213, elukoht XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht XXX, juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- puudub. OÜ Värimal Registrikood 10693056, asukoht Kalda 2, KohtlaJärve, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend- puudub. Kaitsjad Süüdistatava L.T kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, Süüdistatava F.M kaitsjad vandeadvokaadid Raul Palmaru, Andres Simson ja Leon Glikman Süüdistatava OÜ Värimal kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Süüdistatava Vjatšeslav Safonov kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON: I. Viru Maakohtu
2. oktoobri 2015 kohtuotsus tühistada osaliselt, s.o
3. L.T-lt KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ja TsÜS § 37 lg 1 alusel Kohtla-Järve linna kasuks 840 069 euro 18 sendi välja mõistmises;
4. L.T-lt ja F.M-ilt solidaarselt KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt, TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel Kohtla-Järve linna kasuks 210 200 euro 51 sendi välja mõistmises.
5. OÜ Värimal ja Vjatšeslav Safonovi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi 25.05.2015 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 5664 eurot, rahuldamata jätmises. II. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
6. OÜ Värimal ja Vjatšeslav Safonovi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi 25.05.2015 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 5664 eurot, rahuldada.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 5664 eurot (s.h käibemaks 944 eurot) vandeadvokaat Nikolai Rõžovile riigi õigusabi osutamise eest.
8. Õigusabi kulud jätta riigi kanda. III. Kaitsja Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldada, süüdistatava L.T kaitsja ja süüdistatava F.M-i kaitsjate apellatsioon rahuldada osaliselt, s.o kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jätta apellatsioonid rahuldamata. IV. Välja mõista Eesti Vabariigilt F.M-i kasuks tema poolt kaitsjatele Andres Simson ja Raul Palmaru (Advokaadibüroo Simson&Varik) tasutud 2979 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud summa, s.o 8937 eurot (sh käibemaks) jääb F.M-i kanda. Lisaks jätta F.M-i kanda kaitsja Leon Glikmanile tasutud õigusabikulud summas 5471,28 eurot. 2 V. Välja mõista Eesti Vabariigilt L.T kasuks tema poolt kaitsjale Arvo Suuban (OÜ IdaViru Advokaadibüroo) tasutud 255 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud summa, s.o 765 eurot (sh käibemaks) jääb L.T kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtus anti üldmenetluses kohtu alla F.M süüdistuses KarS § § 294 lg 2 p 1, § 400 lg-te 1,2 – 22 lg 3, § 201 lg 2 p 3; § 217² lg 1, § 344 lg-te 1,

§ 22lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; L.T süüdistuses Kar

S § 217² lg 1, § 289, § 299 lg 1 järgi, Vjatšeslav Safonov süüdistuses KarS § 400 lg 1, § 298 lg 1 järgi ja OÜ Värimal süüdistuses KarS § 400 lg 2, § 298 lg 3 järgi.

1. Maakohtu otsusega tehti järgmised otsustused: 2.1 F.M mõisteti õigeks KarS § 294 lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmises N.O. lt, AS-ilt NNN , Vjatšeslav Safonovilt ja OÜ-lt Värimal. Vjatšeslav Safonov mõisteti õigeks KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. OÜ Värimal mõisteti õigeks KarS § 298 lg 3 järgi esitatud süüdistuses ning L.T 2 KarS § 217 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses seoses Raudi kalmistuga. 2.2 F.M tunnistati süüdi KarS § 400 lg-te 1,2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p-d 1,3 ja lg 4) - § 22 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. F.M tunnistati süüdi ka KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud ja KarS § 2172 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat 3 kuud ja KarS § 299 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. F.M tunnistati süüdi ka KarS § 345 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Lisaks tunnistati ta süüdi ka KarS § 294 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti F.M-i liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestati F.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-
2. november 2009, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1,3 ja KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui F.M ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loetakse
3. oktoober
4. Lisakaristusena kohaldati F.M-i osas keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. 2.3 L.T tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 299 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kergem karistus loeti raskeimaga kaetuks ning L.T iitkaristuseks on 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mis KarS § 73 lg-te 1,3 ning KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et L.T ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust loetakse alates
5. oktoobrist
6. Lisakaristusena kohaldati L.T osas keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses. 2.4 OÜ Värimal mõisteti õigeks KarS § 400 lg 2 järgi esitatud süüdistuses. 2.5 KrMS § 2742 alusel lõpetati menetlus V. Safonovi süüdistuses KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p-de 1,3) järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. 2.6 KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ja TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel mõisteti L.T-lt ja F.M-ilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200 eurot ja 51 senti. KrMS § 306 lg 1 p 11 II alt ja TsÜS § 37 lg 1 alusel mõisteti L.T-lt Kohtla-Järve linna kasuks välja 840 069 eurot ja 18 senti. 3 2.7 Lisaks lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused. Muuhulgas jäeti rahuldamata OÜ Värimal ja V. Safonovi kaitsja N. Rõžovi
7. mai
8. a taotlus riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramises summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jäeti OÜ Värimal ja V. Safonovi kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud riigi kanda.
9. Apellatsioonikorras ei ole vaidlustatud maakohtu otsustust p-de 2.1, 2.4, 2.5 osas. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
10. Maakohtu seisukoht menetluslikes küsimustes 4.1 Mõistlik menetlusaeg Mõistliku menetlusaja kulgu tuleb arvestada alates
11. a novembri II poolest, mil süüdistatavad said teada nende suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest. Tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama kriminaalasjaga (25 köidet anti kaitsjatele üle peale eeluurimise lõppu, suur ülekuulatud tunnistajate ja kahtlustatavate arv, süüdistuse maht ja sisu). Kohtueelne menetlus kestis 3 aastat, mida ei saa põhjendatuks pidada. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et tõendite kogumine oli tavapärasest keerukam või aeganõudvam. Kohtumenetluse viibimise tingis kaitsjate hõivatus ning ühe süüdistatava haigus. Kohus möönis mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses. 4.2 Jälitustoimingutega kogutud tõendite ning elektrooniliste tõendite lubatavus Kohus rahuldas kaitsjate taotluse riigisaladust mittesisaldavas osas jälituslubade ja taotlustega tutvuda. Ülejäänud osas jättis kohus kaitsjate taotluse toimikuga tutvumiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kaitsjad ei esitanud toimikutega tutvumise taotlust prokuratuurile KrMS § 225 korras, millest kohus järeldas, et kohtueelses menetluses kaitsjatel kahtlusi jälitustoimingute seaduspärasuses ei tekkinud. Kuna kohtueelses menetluses sellist taotlust ei esitatud, siis ei pidanud kohus põhjendatuks võimalike tõendite tuvastamist kohtult. Jälituslubasid andnud kohtunik oli selleks pädev isik. Tema pädevus tulenes otsesõnu KrMS § 24 lg-st
12. Jälitustoiminguks loa andmise määruse nõuetekohasuse hindamisel lähtutakse selle andmise ajal kehtinud redaktsioonist. KrMS § 114 lg 1 sätestas, et jälitustoiminguks antakse luba määrusega. Antud juhul tõdes maakohus, et jälitusloa andmiseks puudus põhistus ning piirdutud on standardsete ja deklaratiivsete formuleeringutega. See aga ei tähenda, et jälitustoiming ei olnud õiguspärane (vt ka Riigikohtu seisukoht asjades nr 3-1-1-68-14 ja 3-1-1-14-14, p 779). Kohus leidis, et käesolevas asjas olid KrMS § 110 lg-st 1 tulenevad jälitustoimingu eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud. Rikutud ei ole ka põhimõtet. Tegemist oli peitekuritegudega, mille avastamine tavapäraste uurimistoimingutega on peaaegu võimatu. Samuti oli antud asjas suur avalik menetlushuvi. Täiendavate ja jälitustoimingute lubade pikendamise taotluses kirjeldas prokuratuur seniste toimingute tulemusi, mis kinnitasid veelkord linnavalitsuse ametnike tegevuses ja linna tellimusel töid teostatavate ettevõtjate käitumises kuriteotunnustega tegude olemasolu. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et jälitustoimingute teostamine oli põhjendatud ning kooskõlas KrMS-i nõuetega. Jälitustoimingute teostamine oli seaduspärane ning jälitusprotokollid on kriminaalmenetluses lubatavaks tõendiks. Ebatavaliseks ei saa pidada sedagi, et jälitustoimik avati koheselt pärast kriminaalmenetluse alustamist. Menetlust alustati uurimisasutusele laekunud vihje alusel. Elektrooniliste tõendite lauskontrolli kohus vajalikuks ei pidanud, märkides, et kaitsjad ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks alust arvata, et asitõendina äravõetud elektroonilistest andmekandjatest tehtud tõmmised ning varukoopiate räsiväärtuste andmed ei ole õiged. Kohus osundas kohtus asjatundjana üle kuulatud A.R. ütlustele ja selgitustele ning leidis, et kohtumenetluse käigus ei tuvastatud ühegi elektroonilise tõendi kogumisel või vaatlusel sellist minetust, mis tingiks tõendi täies ulatuses ebausaldusväärsena kõrvale jätmist. Kohus möönis, et protokollides on eksimusi nt 4 kuupäevade, kellaaegade, faili pealkirjade või lisade pealkirjade fikseerimisel, ent tegemist on eelkõige kirjavigadega, mitte aga asitõenditel olevate andmete sisu ebaõige kajastamisega.
13. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Vaidlus puudub selles, et L.T ja F.M olid süüdistuses kirjeldatud perioodil ametiisikuteks KarS § 288 lg 1 (v.r) tähenduses. Taoline roll vastab kehtiva redaktsiooni kohaselt avaliku ülesande täitmiseks antud ametiseisundile. 5.1 V. Safonovile ja OÜ-le Värimal esitatud süüdistus konkurentsialase süüte toimepanemises KarS § 400 lg-te 1,2 ning F.M-ile konkurentsialastele süütegudele kaasaaitamises KarS § 400 lg-te 1,

§ 22lg 3.

Süüdistuse kohaselt viidi 2009. a Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt erinevate töötegijate/teenuste osutajate leidmiseks läbi rida hankemenetlusi (Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuumide remont, Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuumide remont, Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remont, Kohtla-Järve Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osaline remont ja hooldustööde teostamine), mille käigus F.M kasutas korduvalt ära oma ametiseisundit, luues põhjendamatult soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele, osutas neile kaasabi pakkumuskutse saajate ringi pääsemiseks ja hankevõidu saavutamiseks. Ajavahemikul 2009. a juulist kuni novembrini F.M-i vaimse ja füüsilise kaasabi toel erinevate ettevõtjate poolt toimepandud konkurentsi kahjustav tegevus oli suunatud sellele, et hankekonkurssidel saavutaksid võidu vastavalt kas OÜ SSS , AS NNN või OÜ KKK . Hankekomisjonile ja võimalikele kõrvalseisjatele loodi väärarusaam sellest, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid. Tegelikult aga vormistati kokkulepitud võitjate pakkumused selliselt, et nad oleksid võrreldes ülejäänud ettevõtjate nimel tehtud pakkumistega soodsamad. Tagati olukord, kus teatud hangete osas oli kaubaturg kindla ettevõtjate ringi käes. 5.1.1. Kohtla-Järve Spordikeskuse ujula meeste duširuumide remondi osas märkis kohus, et eelkõige jälitusprotokollidest ja R.H. i ütlustest nähtub, et initsiatiiv konkursi korraldamiseks ja otsustus tuli F.M-ilt . Kõnest R.H. ile on aru saada, et korraldus konkursi läbiviimiseks on antud alles siis, kui oli nõusolek R.H. ilt tööde teostamiseks etteantud tingimustel. Samuti oli ette antud suurusjärk, mille raamesse peaks pakkumine jääma. R.H. i rolliks jäi otsida teised kaks ettevõtet, kellele linnavalitsus saadaks kutsed konkursil osalemiseks ning kes lepiks kokku R.H. iga pakkumuste suuruse või kelle nimelt R.H. pakkumused koostaks ja annaks allkirjastamiseks. Sellise käitumise puhul ei saa rääkida lubatud koostööst KonkS tähenduses. Kõik kolm ettevõtet said aru, et tegemist on n-ö sihitud konkursikutsega, mille saajate ring on piiratud ning neil ei saanud tekkida arusaama, et nad ka tegelikkuses konkureerivad. Kõik kolm pakkujat said aru, et vastavalt F.M-i poolt tehtud hinnapakkumisele, peaks konkursi võitma SSS OÜ. V.Š. ja N.A. allkirjastasid teadlikult hinnapakkumised, mis olid OÜ SSS omast kõrgemad. Nad said aru ka sellest, et kokkulepete tulemusel välistatakse teiste ettevõtete kandideerimine, kes reaalselt oleksid tööde teostamisest huvitatud ja kes pakuks OÜ-le SSS tegelikku konkurentsi. 5.1.2 Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remondi (2009.

1. a)puhul luges kohus tunnistajate V.Š. i ja S.P. i ja S.P. i ütlustega tuvastatuks, et AAA OÜ ja VVV OÜ nimelt linnavalitsusele esitatud pakkumised olid koostatud R.H. i poolt. Seda kinnitavad ka tema arvutist OÜ SSS läbiotsimisel leitud failid ja vaatlusprotokollid. Linnavalitsuse vastuskirjast ja selle lisadest nähtuvalt esitas linnavalitsus sotsiaalmaja tubade remondipakkumise 21. septembril 2009 äriühingutele SSS , AAA ja VVV ning võitjaks kuulutati OÜ SSS . Kõigi ülejäänud pakkumuse summad on samad, mis kajastusid OÜ SSS leitud arvutist leitud failides. Kohus tegi tõenditest järelduse, et R.H. oli isikuks, kelle otsustuse alusel tehti valik ülejäänud kahe konkursile kaasatava ettevõtte osas. Ta pidi olema teadlik enne konkursi ametlikku väljakuulutamist konkursi toimumisest ning andma linnavalitsusele teavet, millistele ettevõtetele pakkumuskutsed saata. Seega omas ta informatsiooni planeeritavast konkursist ja korraldust teiste ettevõtete otsimiseks. R.H. leidis ettevõtjad, kes olid nõus „kaasa mängima“, koostas nende 5 nimelt pakkumused, võttis neile allkirjad ja edastas linnavalitsusele. Analoogselt eelmise episoodiga ja selles esitatud põhjustel nentis kohus, et sellise käitumise puhul ei saa rääkida lubatud koostööst KonkS tähenduses. 5.1.3 Kohtla-Järve Kunstide Kooli sissepääsu trepi ja katuse osalise remondi (2009. a okt-nov) puhul luges kohus linnavalitsuse dokumentide, KKK e OÜ läbiotsimisel ära võetud dokumentide ja R.H. i ning kolme ettevõtja vahel toimunud telefonivestlusega tõendatuks, et nii P.F. , R.H. kui ka Safonov olid teadlikult tekitanud olukorra, kus konkursi tulemus oli ette ära otsustatud. Samuti pidid nad mõistma, et oma tegevusega takistavad nad teiste ettevõtete ausat konkurentsi. Asjaolu, et võitja oli juba ette ära otsustatud, kinnitavad ka P.F. i ütlused, et ta alustas töid juba enne tööde teostamise lepingu sõlmimist. 5.1.4 Hooldustööde teostamise (2009. a august) puhul luges kohus tunnistajate V.S. ja V.R. i ütlustega tõendatuks, et konkursist said nad teada kas N.O. või teiste AS NNN töötajate kaudu. AS NNN esindajad võtsid nendega ühendust, et nendele kuuluvad ettevõtted esitaksid konkursil fiktiivsed pakkumised. Tegelik soov konkursil osalemiseks ja selle võitmiseks neil puudus. Pakkumuste koostamise ettevalmistamisega tegelesid AS NNN esindajad, nemad üksnes allkirjastasid pakkumuse. V.S. ja V.R. i ütlustest järeldub, et nemad oma tegevusega lõid olukorra, kus konkursi võitjaks sai olla AS NNN . V.S. ütlustest tuleneb, et tegevuse eesmärgiks oli tagada, et konkursi võidaks kohalik ettevõtja. Peale AS-i NNN ei olnud aga kohalikel tööde teostamiseks vajalikku võimekust. Taoline asjade käik eeldab, et N.O. l pidi olema teave väljakuulutatava konkursi kohta. Ta sai ise otsustada, millistele ettevõtetelele lisaks AS-ile NNN kutsed saata, kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegeles just tema nn „kaasamängijate“ otsimisega. See asjaolu lükkab ümber T.S. ütlused, et ta otsis ise ja otsustas, millistele ettevõtetele kutsed saata. Keegi linnavalitsuse töötajatest pidi olema N.O. t informeerinud konkursist ja andma talle võimaluse valida ettevõtteid, kes temaga „konkureeriks“. Kohus osundas jälitustoimingu protokollidele ning luges tuvastatuks, et N.O. ja F.M kohtusid vahetult enne konkursikutsete väljasaatmist vähemalt kahel korral ning nende kohtumiste käigus lepiti kokku ettevõtete ring, keda linnavalitsus lisaks AS-ile NNN konkursile kutsub. Seda, et F.M-i teadmisel ja korraldamisel oli lepitud kokku, kes kõnealusel konkursil osalevad ning et konkursi võitja oli juba ette ära otsustatud, tõendab F.M-i ja N.O. vahel peetud telefonikõne 31. augustist 2009, kus F.M helistades N.O. le ütleb, et kaks pakkumist on olemas ning küsib, millal kolmas tuleb. Selle peale vastab N.O. , et V.R. ilt peab tulema ja et ta kohe uurib. Kõneluse sisust nähtub, et F.M oli teadlik, et N.O. otsib välja ettevõtted, kes on nõus „kaasa mängima“. 5.1.5 Kohus märkis, et süüdistuses näidatud tegevuse tulemusel ei kujunenud linnale pakutav hind reaalse konkurentsi tingimustes, vaid lähtus konkursi kokkulepitud võitja suvaotsusest. Sellega rikuti hangete korraldamise põhilisi eesmärke ning välistati nende ettevõtete osalemine hangetes, kes oleksid olnud reaalselt huvitatud hanke esemeks olevate tööde teostamisest ning soovinuks teha seda ausa konkurentsi tingimustes. 5.1.6 KarS § 400 koosseisuliste tunnuste tuvastamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas ettevõtjad kujutasid endast ka tegelikke konkurente. Selleks tuleb tuvastada, kas nad tegutsesid ühel asjaomasel turul. Kohus leidis, et süüdistuse esemeks olevate hangete objektiks olnud tööd ja teenused olid sellised, millega loodavaid hüvesid või lisaväärtusi oli võimalik tarbida vaid Kohtla-Järve linnas, mis sai olla ka tööde tellijaks. Seega piirdus turg Kohtla-Järve linnaga. Samas oleks teenuseid võinud pakkuda ka ettevõtjad, kes teevad sarnaseid töid teistes piirkondades. Antud olukorras tuleb asjaomaseks teenuseturuks pidada Eesti üldehitusturgu ning Eesti teede- ja hooldusturgu. 5.1.7 Formaalselt olid kõik süüdistuses nimetatud ettevõtted konkurendid. Omaette küsimus on, kas kõik ettevõtted omasid tegelikkuses ka tahet konkurssi võita ning valmidust süüdistuses kirjeldatud töid teha. Antud juhul ei olnud ettevõtetevaheline suhtlus enne pakkumuste esitamist suunatud 6 ühispakkumuse esitamiseks, vaid konkreetse konkursi võitja kokkuleppimiseks. Pakkumused vormistati selliselt, et võitis see ettevõte, kelle esindaja koostas ka teiste konkureerivate ettevõtete hinnapakkumised. Viimaste esindajad üksnes allkirjastasid pakkumuse. Sisuliselt välistati hangete hindade kujunemine vaba konkurentsi tingimustes. Hangetel osalenutel oli seega väga selge konkurentsi kahjustav eesmärk, mis on KonkS § 4 lg 1 p 1 kohaselt keelatud. 5.1.8 Lisaks rikuti vaba konkurentsi tingimusi sellega, et F.M-i kaasabil loodi olukord, kus igal konkursil sai üks ettevõtjatest ebakohase eelise nimetada kaks ettevõtjat, kes temaga hankel osalema kutsutakse. Selliste piirangute seadmist tuleb käsitleda keelatud koostööna KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses. 5.1.9 Nii kokkulepitud võitja, kui ka tema välja valitud ettevõtete esindajad said hästi aru sellest, et nendevahelise koostöö tulemusel ei kujune linnavalitsusele pakutav hind ausa konkurentsi tingimustes, vaid kokkulepitud võitja poolt kindlaksmääratud suuruses. Samuti said nad aru, et teiste ettevõtete pääsemine konkursile on välistatud. Sellega luges kohus tuvastatuks vähemalt kaudse tahtluse olemasolu ettevõtjate vahelises koostöös. Peale Safonovi on kõigi teiste suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud, kelle süü KarS § 400 lg 1 (kehtiva redaktsiooni järgi KarS § 400 lg 2 p-de 1,3) järgi luges kohus tõendatuks. 5.1.10 F.M oli süüdistuses kirjeldatud konkurentsikuritegude toimepanemisel määrav roll. Temapoolse panuseta ei oleks konkurentsi kahjustava eesmärgiga toimunud ettevõtjate vaheline koostöö olnud üldse võimalik. Tema, olles Kohtla-Järve linnapeana teadlik linnavalitsuse plaanidest erinevate tööde tellimisel ning omades pädevust anda alluvatele korraldusi, kasutas ära oma ametipositsiooni ja andis ebaseaduslikult ettevõtjatele informatsiooni plaanitavate tööde teostamiseks konkursi korraldamisest. Samuti tegi ta konkreetsetele ettevõtjatele ettepaneku osaleda konkursil ning võimaldas konkurendid ise valida. Seejuures oli ta teadlik sellest, et n-ö kaaskonkureerimise tingimuseks on see, et isik on nõus tegema keelatud koostööd ettevõtjaga, keda ta ise võitjana näha soovis. Konkurss kuulutati välja alles pärast selliste ettevõtete leidmist. Tema tegevus võimaldas ettevõtjatel määrata linnavalitsusele pakutava tööde teostamise hinna väljaspool reaalset konkurentsi enda suva järgi ning ühtlasi piirata kolmandate ettevõtete pääsemise hangetele. 5.1.11 F.M-i süüteo kvalifikatsiooni (süüdistuse kohaselt KarS § 400 - § 22 lg 3) osas leidis kohus, et tegemist ei ole mitte kaasaaitamisteoga, vaid süüteo toimepanemisele kihutamisega. On ilmne, et just F.M-i tegevuse tagajärjel tekkis ettevõtjates soov konkurentsialaseid rikkumisi toime panna. Puudub teave, et ettevõtjad oleksid asunud kokkuleppeid sõlmima ka juhul, kui F.M neile sellest teada ei oleks andnud. 5.1.12 Ettevõtjate koostööl oli turule oluline negatiivne mõju. Sisuliselt loodi olukord, kus välistati täielikult kohalikus omavalitsuses hankemenetluse läbiviimise eesmärkide toimimine ja hankeprotsess oli üksnes näilik. Arvestades episoodide arvu ja koostöös osalenud ettevõtjate arvu ning võrreldes seda Kohtla-Järve linna elanikkonna suurusega, võib teha järelduse, et need ettevõtjad moodustasid olulise osa Kohtla-Järvel tegutsevatest ettevõtjatest. Samuti osundas kohus jälitustoimingu protokollidest saadud infole, millest nähtuvalt oli ka teiste hankemenetluste info jagamine tavapärane. Kohus ei tuvastanud KonkS § 6 lg-s 1 nimetatud tingimusi, mis välistaksid kokkulepete keelatuse. 5.2 Linna varaliste huvide kohustuse rikkumine ning sellega seonduvalt dokumentide võltsimine, dokumentide võltsimisele ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamine Kokkuvõtlikult seisneb F.M-ile ja L.T-le esitatud süüdistus selles, et nad rikkusid linna varaliste huvide järgimise kohustust AS-iga NNN sõlmitud töölepingu nr 2-8.3/180 täitmisel. Nad aktsepteerisid arveid ja auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde kohta esitatud teostatud tööde akte, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid ning lasid nende arvel teha linnaeelarvest alusetuid väljamakseid. Samuti aitasid nad kaasa varasemalt esitatud aktide muutmisele ja vahetamisele. 7 Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest Kaevuri ja Ringi/Kingi tänaval tehtud tööde osas. 2 F.M-ile ja L.T-le esitati süüdistus KarS § 217 lg 1 (enne 15. märtsi 2007 KarS § 289) järgi. F.M-i süüdistus KarS § 344 lg-te 1,2 ja § 22 lg 3 järgi seisneb kaasaaitamises juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimisele. F.M-i süüdistus KarS § 345 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi seisneb kaasaaitamises juriidilise isiku (ja selle huvides tegutseva füüsilise isiku) poolt võltsitud dokumendi kasutamisele, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. L.T-le esiti lisaks süüdistus KarS § 299 lg 1 järgi, s.o ametiisiku poolt dokumendi võltsimises. 5.2.1 Vaidlust ei ole selles, et linnavalitsus sõlmis 31. augustil 2006.a eelnevalt läbiviidud riigihanke ’Remondi- hooldus- ja korrashoiutööd ning seotud teenused’ võitnud ettevõttega AS NNN töövõtulepingu nr 2-8.3/180 (edaspidi ka: 31. augusti 2006 leping), mis kehtis perioodil 31. august 2006 - 31. august 2009. Lepingu esemeks olid muu hulgas Kohtla-Järve linna teede ja tänavate remonditööd, mille hulka kuulusid hankelepingu Lisa 1 järgi asfaltbetoonkatte ehitus, jooksev remont (kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate) ja auguremont (tihedast kuumast peeneteralisest graniitkillustikust asfaltbetoonsegust kate) ning Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa tänavate hooldustööd. 5.2.2 Lepingu täitmise küsimustes oli linnavalitsuse esindajaks L.T ning AS NNN esindajaks V.S. . Lepingu punkt 4 sätestas, et töövõtja annab ehitustööde tellija kasuks garantii tähtajaga 24 kuud töö/ehitusobjekti ülevaatuse akti allkirjastamisest arvates. Lepingu hinnaks oli 227 610 000 krooni ja tellija kohustus tasuma töövõtjale lepingu hinna tellija esindaja kinnitatud teostatud tööde aktide põhjal esitatud arvete alusel (p 6.2). Kokku oli lepitud, et töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks teostatud tööde akte 1 kord kuus, hiljemalt 5 tööpäeva enne kuu lõppu ning pretensioonide puudumisel kohustusid poolte esindajad aktid kinnitama hiljemalt viiendal üleandmise päevale järgneval tööpäeval (p 6.3). Tööde vastuvõtmise korda reguleeris lepingu p 8. 5.2.3 Hankedokumentatsiooni tehnilisest kirjeldusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et ka remonttöid telliti üksnes Ahtme ja Järve linnaosas, kuivõrd kirjelduses sisalduv teede ja tänavate loetelu (koos pindaladega) sisaldab vaid nende linnaosade teid ja tänavaid. Seega on välistatud, et pakkumuste esitajad said lähtuda arusaamast, et neil tuleks hanke võitmise korral teostada remonttöid ka teistes linnaosades, mille teede ja tänavate arvu ning mahtu hanke tingimused ei sisaldanud. Ükski lepingu osaks olevatest täiendavatest kokkulepetest ei sisalda lepingu muudatust remonttööde tööpiirkonna osas. Seega oli AS NNN kohustatud töövõtjana teostama remonttöid üksnes Ahtme ja Järve linnaosades ning linnavalitsuse esindajatel oli kõnealuse lepingu raames omakorda pädevus nõuda remonttööde teostamist ja teha väljamakseid üksnes nimetatud kahes linnaosas tehtud tööde eest. 5.2.4 Süüdistuse kohaselt allkirjastas ja esitas AS NNN juhatuse liige N.O. ajavahemikul 2006 septembrist kuni 2009 septembrini kavatsetult AS NNN nimelt ja huvides Linnavalitsusele kinnitamiseks sisult ebaõigeid auguremonttööde, asfaltkatte pealispinna ühekordsete pindamistööde ja teede/tänavate kapitaalremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse akte. N.O. kasutas ära oma pikaajalisi häid ning usalduslikke suhteid linna juhtkonnaga ja tegutses kindla eesmärgiga saada AS NNN kasuks linnalt rohkem raha, kui nimetatud ettevõttel oleks selleks töövõtulepingu nr 2-8.3/180 järgi tegelikult alust olnud. Oma olemuselt oli tegemist jätkuva süüteo – dokumentide võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine – osategudega. Seejuures oli linnapoolne kontroll AS NNN tegevuse ja linnale esitatud andmete õigsuse üle enam kui formaalne ning üldjuhul pigistasid selleks pädevad ametnikud toimunud rikkumiste suhtes silma kinni. Muuhulgas esines juhtumeid, kus töid akteeriti ja arveid tasuti enne töödega tegelikult alustamist. Samuti vormistati vajaduse korral tööde vastuvõtuülevaatuse akte ja AS NNN poolt linnale erinevate tööde kohta esitatud eelarveid korduvalt tagantjärgi ümber, et varjata toimuvate ülemaksete ebaseaduslikkust. Ajavahemikul 2006. a septembrist kuni 2009. a augustini tellija esindajale L.T-le kinnitamiseks esitatud auguremonttöid puudutavate aktide kohaselt teostas AS NNN Kohtla-Järve teedel ja tänavatel auguremonti kokku 2 331 171,41 m2-l, mille 8 eest linn tasus ühikuhinnaga 30.- krooni (s.o 1,92 eurot) /m2 kokku 69 935 142,30 krooni (so 4 469 670,24 eurot; summale lisandus käibemaks). AS NNN nimelt linnale esitatud auguremonttööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele, aktidesse olid remonditud teelõikude pindalad märgitud korduvalt mahtudes, mis ületasid teelõikude (teeregistris kajastatud) mõõtmeid (so aktide kohaselt oli mitmetel tänavatel teostatud auguremonti suuremas mahus, kui oli nende tänavate tegelik kogupindala). Samuti sisaldus aktides arvukalt ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid tehtud töödest tänavatel, milliseid ei eksisteerinud (aktidesse märgitud tänavad puudusid riigihanke tehnilisest kirjeldusest ning linna teede ja tänavate nimekirjast). Lisaks oli Ahtme ja Järve linnaosades teostatud tööde kohta esitatud aktidesse korduvalt märgitud töid tänavatel, mis asuvad teistes linnaosades. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest arvukatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. 5.2.5 Aktidesse märgitud tegelikke mõõtmeid ületavate auguremonttööde kogumaht oli 196 785,4 m2, mille eest linn tasus ASile NNN kokku 5 903 562.- krooni (so 377 306,38 eurot; summale lisandus käibemaks). Aktidesse märgitud, kuid hanke tehnilises kirjelduses loetletud linnatänavate nimekirjast puuduvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud auguremonttööde kogumaht oli 247 569,01 m2, mille eest linn tasus ASile NNN kokku 7 427 070,87 krooni (so 381 144,17 eurot; summale lisandus käibemaks). Sellest faktiliselt Sompa linnaossa jäävatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud (kuid teiste piirkondade alla akteeritud) auguremonttööde kogumaht oli 67236,31 m2 (kogumaksumusega 2 017 089,15 krooni; summale lisandus käibemaks) ning linna teede ja tänavate nimekirja mittekuuluvatel teedel ja tänavatel väidetavalt teostatud auguremonttööde kogumaht oli 180 332,7 m2 (kogumaksumusega 5 409 981,72 krooni; summale lisandus käibemaks). Süüdistuse kohaselt ei olnud 2009. a märtsis teostatud kontrolli järgselt F.M huvitatud põhjendamatute väljamaksete avalikustamisest ja ASile NNN alusetult makstud summade tagasinõudmisest. Eesmärgiga vältida edasisi võimalikke probleeme ning kõrvaldada jäljed juba toimunud rikkumistest, pöördus F.M N.O. poole ja laskis viimasel valeandmeid sisaldavad vastuvõtu-ülevaatuse aktid sellisel moel ümber teha, et neist kaoksid E.G. poolt osundatud vead. F.M-i sekkumise tulemusel ja tema kaasabil tegi N.O. aktid ajavahemikul 2009. a märtsi lõpust kuni mai lõpuni ümber (eelduslikult toimus see AS NNN kontoris (Jõhvi küla 11, Jõhvi vald, Ida-Virumaa)), korrigeerides erinevate tänavate osas töömahte või asendades algsetes aktides olnud tänavad kas osaliselt või täielikult suvaliste uute tänavanimetustega. Pärast seda allkirjastati (kinnitati) kõik 14 ümbertehtud akti uuesti nii töövõtja kui ka tellija esindajate (vastavalt N.O. ja L.T ) poolt. Seejärel korraldas F.M linna raamatupidamises originaalaktide väljavahetamise uute (ümbertehtute) vastu, mille käigus algupärased aktid kõrvaldati ja üldjuhul hävitati. 5.2.6 F.M-ile ja L.T-le on esitatud süüdistus ka selles, et 2009. a juunis-juulis teostas AS NNN linnale asfaltbetoonkatte pealispinna ühekordseid pindamistöid Kohtla-Järve teedel ja tänavatel kokku 96174 m2, mille eest linn tasus ASile NNN ühikuhinnaga 42.- krooni (s.o 2,68 eurot) / m2 kokku 4 039 307 krooni (so 258 158,77 eurot; km-ta). Töövõtuleping nr 2-8.3/180 selliseid töid otseselt ette ei näinud. Kuigi nii Ahtme mnt kui ka Estonia pst osas oli varasemalt hankelepingu raames teostatud kapitaalremonti ning 2009. a polnud garantiitähtajad veel möödunud, tehti samade teede osas suuremahulisi lisakulutusi pindamistöödele. Seetõttu oli sisuliselt tegemist väljamaksetega, milliste tegemise õiguspärasus töövõtuleping nr 2-8.3/180 alusel on kaheldav. Eelnimetatud tööde osas allkirjastas ja esitas N.O. AS NNN nimelt ajavahemikul 2009. a juunist juulini tellija esindajale (L.T-
2. le)kinnitamiseks vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/tegelikkusele mittevastavaid andmeid pinnatud teelõikude pindalade kohta (so aktidesse oli pindamistööde maht märgitud kokku 10849 m2 võrra tegelikust suuremana). 9 Hoolimata aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. N.O. eelnimetatud tegevuse, aga samuti L.T poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS NNN poolt esitatud arvete alusel kokku vähemalt 455 658 krooni (s.o 29 121,85 eurot; summale lisandus käibemaks) enam kui AS-il NNN olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Ülekanneteks oli oma viseeringuga AS NNN poolt esitatud arvetel andnud loa/nõusoleku kas linnapea (F.M) või aselinnapea (L.T). Faktiliselt sai AS NNN nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 5.2.7 Lisaks eelnevale heidetakse L.T-le ette, et ajavahemikul 2009 a maist kuni septembrini koostas, allkirjastas ja esitas N.O. AS NNN nimelt tellija esindajale (L.T-
3. le)kuuel korral kinnitamiseks teede kapitaalremonttöid puudutavaid vastuvõtu-ülevaatuse akte, mis ei vastanud faktiliselt tehtud töömahtudele. Aktidesse oli korduvalt ja tahtlikult märgitud ebaõigeid/ tegelikkusele mittevastavaid andmeid kasutatud materjalide, tehtud tööde või osutatud teenuste koguste kohta. Samuti oli real juhtudel aktidesse märgitud põhjendamatult kõrgeid ühikuhindu. Hoolimata vastuvõtu-ülevaatuse aktides sisalduvatest valeandmetest ignoreeris tehtud tööde aktidele vastavust kontrolliv L.T eelnimetatud puudusi, võttis tööd vastu ning kinnitas aktid oma allkirjaga, tegemata AS-ile NNN esitatud andmete osas ühtegi märkust. N.O. eelnimetatud tegevuse, aga samuti L.T poolt aktide kinnitamise ja aktides esitatud andmetega nõustumise tulemusel kohustus Kohtla-Järve linn tasuma põhjendamatult akteeritud tööde eest AS NNN poolt esitatud arvete alusel 1 522 908,50 krooni (s.o 97 331,59 eurot; summale lisandub käibemaks) enam kui AS-il NNN olnuks reaalselt tehtud töömahte ja lepingutingimusi arvestades õigus saada. Faktiliselt sai AS NNN nimetatud summa ulatuses kriminaaltulu ning Kohtla-Järve linnale oli valeandmeid sisaldavate aktide esitamise ning linna varaliste huvide mittejärgimisega tekitatud suur varaline kahju. 5.2.8 Kohus analüüsis auguremonttööde vastuvõtmise akte ebaõigete andmete esinemise osas ja tegi tööde vastuvõtmise aktide, hanke tehniliste kirjelduste ja tunnistajate ütluste põhjal järgmised järeldused: - tööde vastuvõtmise aktide 1-31 alusel tehti linna varade arvelt AS-ile NNN alusetuid väljamakseid kokku summas 12 350 259,90 krooni, koos käibemaksuga 14 575 929,43 krooni (931 571,68 eurot). - Otsuse p-des 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et 14 tööde vastuvõtmise akti erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses teostatud AS-ile NNN väljamakseid. Mingil ajahetkel on linnavalitsus algselt eksisteerinud aktid asendanud, kuid algseid akte või nende koopiaid jäi vähemalt kahe linnavalitsuse töötaja (E.G. , L. ) valdusesse; - Peaaegu kõikide aktide mõlemad versioonid olid elektroonsel kujul N.O. elukohas leitud mälupulgal, mis kinnitab, et nende koostajaks või koostamise korraldajaks oli N.O. . - Valdav osa esialgseid ja uusi akte erinevad üksteisest tööde objekti poolest. Esialgsetel oli objektiks märgitud kas Järve või Ahtme linnaosa, uutel aga Kohtla-Järve projektid. Erinevad ka teede ja tänavate loetelud, kus väidetavaid töid on teostatud. Samas on tööde maht ja maksumus aktides sama ning mõnel juhul on muudetud üksnes tööde teostamise perioodi. - Asjaolu, et osa algselt Järve ja Ahtme linnaosade kohta vormistatud vastuvõtuaktidest vormistati tagantjärele ringi Kohtla-Järve linna objektide vastuvõtuaktideks, kinnitab muu hulgas ka linnavalitsuse raamatupidamise poolt 31.08.2006 lepingu täitmise kohta peetud jooksev aruanne. Sellest tabelist nähtub üheselt, et eelnevalt käsitletud arvetega samas suuruses olevaid väljamaksete summasid on 10 seostatud konkreetselt kas Järve või Ahtme linnaosaga ning need seostamised kattuvad algsetes aktides nimetatud linnaosadega. Kui aktid oleks olnud algusest peale vormistatud kui „Kohtla-Järve linna objektid“ poleks raamatupidaja (kes ei kontrolli tööde faktilist teostamist ja aktide sisu vastavust sellele) saanud teha vastavaid kandeid konkreetsete linnaosade lahtrisse. Sel juhul oleks loodud kas täiendav lahter nende aktide ja arvete jaoks, mis ei puuduta ühtki konkreetset linnaosa või siis poleks üldse peetud arvestust linnaosade kaupa (8 kd, tl 185). - Aktidest erinevate versioonide olemasolu ainsaks loogiliseks selgituseks see, et sarnaselt otsuse punktides 6.6.1-6.6.12 käsitletud aktidele, oli ka nendes algselt linnavalitsusele esitatud aktides näidatud tööde teostamist konkreetsetel tänavatel suuremas mahus, kui oli tänava tegelik suurus või suuremas mahus kui 31. augusti 2006 leping ette nägi. Samuti oli neis näidatud tööde teostamist tänavatel, mida tegelikkuses ei eksisteerinud või mis ei paiknenud Ahtme ja Järve linnaosades. - Linnavalitsuse esindajana aktsepteeris L.T kõiki neid akte ning arved tasus linnavalitsus täies ulatuses. - Aastal 2009, kui mingil põhjusel oli tõusetunud kahtlus, et paljudes aktides olevad andmed ei ole õiged ning tunnistaja E.G. teostatud kontroll seda ka kinnitas, koostati tagantjärgi 14 ebaõigete andmetega akti kohta uued aktid, mille lõppsummad nii tööde mahtude kui ka maksumuse osas kattusid esialgsete aktidega (et need ei läheks vastuollu esitatud arvete ja tehtud maksetega), kuid teostatud tööde sisu, st üksikud tänavad ja nende pindalad, olid erinevad. Ülejäänud ebaõiged aktid jäeti muutmata. N.O. ja L.T allkirjastasid uued aktid ning need toimetati linnavalitsuse dokumentatsiooni hulka. Kohtueelse menetluse ajal esitati nende koopiad ka uurimisasutusele. - Eluliselt ei ole usutav, et keegi sokutas tagantjärgi kahe linnavalitsuse töötaja (L. ja E.G. ) valdusesse hoopis need aktid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. Esiteks kumbki nendest kahest töötajast ei omanud ligipääsu teineteise valduses olevatele dokumentidele ja teiseks oli mõlema töötaja valduses üksnes osa süüdistuse esemeks olevatest aktidest. Puudub igasugune alus arvata, et nendel aktidel olevad N.O. ja L.T allkirjad oleksid võltsitud (kumbki neist ei ole seda menetluse kestel väitnud ja ka visuaalsel vaatlusel on need sarnased teistel dokumentidel olevate allkirjadega). Seega tegemist on igal juhul olukorraga, kus N.O. ja L.T on allkirjastanud ühel ja samal perioodil ühes ja samas mahus tehtud tööde kohta mitu akti, mis lõppsummades kattuvad, kuid sisu osas erinevad ning arve on sealjuures esitatud vaid ühe kohta. Lisaks olid mõlemad aktide versioonid olemas N.O. valdusest leitud ühel mälupulgal, mis kinnitab, et need on koostanud üks ja sama isik või siis on need koostatud ühe ja sama isiku korraldusel. Neil asjaoludel ei ole võimalik teha järeldust, et keegi võis N.O. kõnealuseid akte ilma, et viimased oleks olnud sellest teadlikud. või L.T nimelt koostada - Linnavalitsuse poolt väljamaksete tegemise aluseks olid reaalselt siiski E.G. ja L. valduses olnud aktide versioonid. Linnavalitsuse poolt saatekirjaga uurimisasutusele esitatud 14 akti versioonid, on aga koostatud tagantjärele eesmärgiga varjata fakti, et linnavalitsus on teinud AS-ile NNN alusetuid väljamakseid ebaõigeid andmeid sisaldavate alusdokumentide alusel. - Uute aktide loomine toimus 2009 a kevadel E.G. teostatud kontrolli järgselt, eelduslikult lõpetati uute aktide koostamine 25. mail 2009 ning anti samal päeval kokkulepitud kokkusaamise ajal N.O. poolt F.M-ile üle. Millisel ajal N.O. ja L.T need allkirjastasid ning aktid linnavalitsuse raamatupidamisdokumentides esialgsete vastu välja vahetati, ei ole olemasolevate tõendite pinnalt üheselt tuvastatav, kuid kindlasti pidi see toimuma enne, kui linnavalitsus esitas nende dokumentide koopiad uurimisasutusele 2010 a jaanuaris ja juunis. - N.O. ja L.T tegevuses esinevad vastavalt KarS § 344 lg-s 1 ja 299 lg-s 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivsed tunnused. N.O. koostas ning N.O. ja L.T allkirjastasid 11 tööde vastuvõtmise akti, mis olid sisult ebaõiged ning koostatud varasemalt linnavalitsusele esitatud aktide (mille alusel oli juba AS-ile NNN tehtud ka väljamaksed) väljavahetamiseks. Tööde vastuvõtmise 11 aktide näol on ilmselgelt tegemist dokumentidega, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Aktide linnavalitsuse poolse kinnitamise järgselt tekkis AS-il NNN õigus esitada aktis märgitud tööde alusel linnavalitsusele arve tööde eest tasumiseks. Esialgsete aktide alusel olid need arved juba esitatud ja ka tasutud. Kui selgus, et arvete aluseks olnud aktid sisaldasid ebaõigeid andmeid, siis koostati tagantjärele uued aktid, mis pidanuks vältima alusetult saadud maksete tagasinõudmist AS-ilt NNN . Kuivõrd võltsitud aktid olid reaalselt AS NNN nimelt ka linnavalitsusele esitatud ning linnavalitsus esitas need omakorda kohtueelse menetluse käigus ka uurimisasutusele (kui toimunud tehinguid kinnitavad alusdokumendid), siis on tuvastatud ka KarS § 345 objektiivsete tunnuste esinemine st võltsitud dokumendi kasutamine. Kuivõrd nii võltsimine kui ka võltsitud dokumentide kasutamine oli pandud toime selleks, et välistada AS NNN kohustust maksta tagasi alusetult AS-ile NNN tasutud summad, siis on kohtu hinnangul tuvastatud, et mõlemad teod olid pandud toime AS NNN huvides KarS § 14 lg 1 mõttes. - Subjektiivsest küljest pidid N.O. ja L.T aru saama, et nad allkirjastavad uuesti akte samade perioodide ja mahtude kohta, mida nad on juba kord allkirjastanud. N.O. oli lisaks ise vahetult uute aktide koostaja või siis korraldas AS-i NNN nimelt uute aktide loomist. Nii 31. augusti 2006 lepingust kui ka tunnistaja L. ütlustest nähtuvalt esitati tööde vastuvõtmise akt tavapäraselt koheselt pärast väidetavate tööde teostamist, st samal kuul või järgmise kuu algul. Olukorras, kus aga 2009. a kevadel või hiljem allkirjastati 2007. ja 2008. a akte, pidid mõlemad allkirjastajad aru saama, et tegemist on tagantjärele aktide koostamise ehk võltsimisega. - Hiljemalt 2009. a kevadel pidi ka F.M teada saama esialgsetes aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest. On tuvastatud, et samal perioodil toimus ka uute aktide koostamine just nimelt nende aktide osas, mille ebaõigsusest oli E.G. F.M-i informeerinud. On ilmne, et uute aktide loomine pidi toimuma just F.M-i initsiatiivil pärast E.G. lt saadud informatsiooni. Puuduvad andmed, et N.O. ja L.T võisid mingitel muudel põhjustel hakata tagantjärele osaliselt akte ümber tegema ning neid linnavalitsuse dokumentatsioonis esialgsete vastu välja vahetama. - F.M-i korraldusel võltsimise toimumisele viitab ka see, et kuigi F.M sai teada ebaõigetest aktidest ja nende alusel tehtud maksetest, ei nähtu ühestki kogutud tõendist, et linnavalitsus oleks linnapea korraldusel asunud alusetult makstud summasid tagasi nõudma. Linna vara heaperemeheliku haldamise kohustuse täitmise korral (vastavalt Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p 2 ja lg-le 2) pidanuks aga E.G. lt saadud informatsioonile järgnema justnimelt taoline käitumine – st tekitatud kahju suuruse väljaselgitamine ja kahju hüvitamise nõude esitamine. Et seda ei tehtud, näitab, et F.M otsustas probleemi lahendada muul viisil – korraldada ebaõigete aktide tagantjärele ümbertegemine nii, et nendes kajastuvad andmed ei annaks alust väita, et linnavalitsus on teinud alusetuid väljamakseid. 5.2.9 Erinevalt prokuröri poolt F.M-i tegevusele antud karistusõiguslikust hinnangust (KarS § 344 lg-d 1,

§ § 22 lg 3 ja § 345 lg-1,

§ 22

lg 3), leidis kohus, et F.M-i tegevus tuleb ümber kvalifitseerida kaastäideviimisena nii võltsimise kui ka võltsitud dokumentide kasutamise osas. L.T tegevus aga kvalifitseerida KarS § 299 lg 1 järgi. 5.2.10 Süüdistuse kohaselt sisaldasid ebaõigeid andmeid 2009. a juunis ja juulis AS-i NNN nimelt esitatud tehtud tööde vastuvõtu-ülevaatuse aktid nr 81, 87, 77, 80, 88, 82. Aktide kohaselt oli aktides teostatud pindamistöid rohkem, kui tegelikkuses. Kohtu olulisemad järeldused süüdistuses kirjeldatud pindamistööde vastuvõtmise aktidega seonduvate rikkumiste osas olid järgmised: - On põhjust järeldada, et teostatud tööde akrediteerimisel lähtuti eelarves märgitud summast, mitte aga reaalselt teostatud tööde mahust. Ka tunnistaja B. a ütlused kinnitavad, et tööde täpsed mahud selguvad alati tööde käigus. Seega on põhjust arvata, et aktid koostati samades mahtudes kui eelarved, ilma et linnavalitsuse esindaja oleks kontrollinud, kas sellises mahus ka töid tehti. Aktide allkirjastamise ajaks ei olnud veel ka olemas tunnistaja V.I. i teostatud mõõtmiste tulemusi. Nende saabumisel ei pidanud aga linnavalitsus vajalikuks liigselt tasutud summade tagasinõudmist, mis omakorda näitab, et 12 linnavalitsuse esindajad tegid teadlikult linnale kahjulikke tehinguid, võtsid alusetult kohustusi ja jätsid alusetult tasutud summad tagasi nõudmata. - F.M-i kabinetis toimunud läbiotsimisel leiti aktid, mis kajastavad tööde teostamist, kuid erinevalt nendest aktidest, mis olid nii töövõtja kui ka linnavalitsuse esindaja poolt allkirjastatud, on F.M-i kabinetist leitud aktidel teine numeratsioon (aktid nr 217-219, 221-223), nendes märgitud tööde mahud kattuvad tunnistaja V.I. i poolt antud mõõtmistulemuste andmetega (samuti V.S. i kabinetist leitud käsikirjaliste märkmetega) ning neil on üksnes V.S. i allkiri, linnavalitsuse esindaja allkiri puudub. Nendega koos olid ka vastavasisulised eelarved, mis olid samuti linnavalitsuse esindaja allkirjata (5 kd, tl 171-196). Kõnealuste aktide eksisteerimise ainsaks loogiliseks selgituseks on see, et algsed ebaõigeid andmeid sisaldavad aktid sooviti tagantjärele ringi teha. Mingil põhjusel jäi see ettevõtmine lõpule viimata, st linnavalitsuse esindaja neid ei allkirjastanud, küll aga oli neil AS-i NNN esindaja allkiri. Fakt, et aktid leiti F.M-i kabinetist, näitab, et ta pidi olema teadlik soovist koostada varasemate valeandmetega aktide asemele uued ning selle protsessi korraldamine pidi olema tema korraldusel. Aktid viitavad ka sellele, et kui osapooltele sai selgeks, et valeandmetega aktide tõttu võib tekkida probleeme, siis vigade tunnistamise asemel sooviti lahendada need aktide võltsimisega. - Linnavalitsusele pidanuks olema hiljemalt 2009. a maikuus (kui E.G. esitas aruande ebaõigete aktide kohta ja toimus nende võltsimine) selge, et AS NNN esitatud aktid sisaldavad hulgaliselt ebaõigeid andmeid tehtud tööde ja nende mahtude kohta. Sellest hoolimata ei rakendatud mingeid meetmeid, et kontrollida edaspidi AS NNN poolt väljastatavaid akte. L.T on ülekuulamisel öelnud sõnaselgelt, et tema ei käinud mõõdulindiga neid töid mõõtmas. Tema sõnul kontrolliti mahte geodeetiliste mõõtmistega, mida tehti koheselt pärast pindamistöid. Ilmselt pidas L.T silmas tunnistaja V.I. i ettevõtte teostatud töid, mis teatavasti olid tehtud AS NNN tellimusel ning kindlasti mitte juunis ja juulis enne aktide kinnitamist. L.T ja F.M linnavalitsuse esindajatena ei võtnud ette mingeid samme selleks, et tagada linna enda poolt tööde vastuvõtmisel kontrolli läbiviimine – kas mõne linnavalitsuse spetsialist poolt või (taoliste eriteadmistega töötaja puudumise korral) tellides omaniku järelevalve korras mõnelt ettevõttelt vastavat teenust. - F.M ja L.T olid teadlikud, et AS NNN ei ole usaldusväärne töövõtja ning koostatud aktid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Hoolimata sellest kinnitati pindamistööde aktid ja nende alusel esitatud arved ning lasti raamatupidamisel teha väljamaksed. Isegi hiljem, kui oli saadud tunnistaja V.I. i teostatud mõõtmistulemused, ei võtnud nad midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Kõik need asjaolud kogumis näitavad, et mõlemad süüdistatavad olid algusest peale ebaõigetest aktidest teadlikud ning mingil põhjusel huvitatud sellest, et linna varade arvelt tehakse AS-ile NNN alusetuid väljamakseid. - Väljamaksed teostati F.M-i korraldusel. Tema nõudmisel andis L.T omakorda raamatupidamisele korralduse väljamaksete tegemiseks. Vähemalt kahe akti (nr 81 ja 87) puhul oli F.M ise kogu protsessist detailideni teadlik. Seega on põhjust arvata, et ta oli seda ka teiste ASiga NNN seotud tööde ja teenuste puhul. Kuigi tegelikkuses olid mõlemad teadlikud aktide ja nende alusel väljastatud arvete ebaõigsusest, mõlemad aktsepteerisid neid ning lasid raamatupidamisel teha vastavad väljamaksed AS-ile NNN ega võtnud midagi ette selleks, et hiljem alusetuid väljamakseid tagasi nõuda, lähtus kohus süüdistusaktis toodud süüdistuse piiridest, milles F.M-ile pannakse süüks vaid kahe akti alusetut aktsepteerimist ja nende alusel väljamaksete tegemiseks korralduse andmist. - Kokku tehti aktide alusel alusetuid väljamakseid summas 455 658 krooni (koos km-ga 539973,59). Sh kahe esimese akti alusel summas 170 406,60 krooni (km-ga 202 889,15). Üksnes L.T-le esitatud süüdistuses kajastatud aktide alusel summas 285 251,40 krooni (km-ga 337 084,44). 5.2.11 Süüdistuse kohaselt sisaldasid kuus (aktid nr 45, 51, 76, 192, 193, 195) AS-i NNN kapitaalremondi tööde vastuvõtmise-ülevaatuse akti ebaõigeid andmeid. Valeandmeid esitati 13 asfaltbetoonkatte paksuse, koguste ja hindade, äärekivide lammutus- ja paigaldusmahtude, freesitöödele kulunud aja, asfaltkatte äraveo ja utiliseerimise mahtude, ehitusprahi väljaveo mahtude ja hindade, ettevalmistus- ja ettenägematute tööde kohta. Kohus tegi järgmised järeldused: - Süüdistus rajaneb olulises osas teedeehituslikus ekspertiisiaktis kajastuvale ekspertarvamusele (4 kd, tl 66-119). Tegemist on TTÜ Teede Instituudi Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja O.T. u poolt teostatud ekspertiisi aktiga. Uuringute kirjeldusest nähtub, et geodeetilised mõõdistamised teostati asfaltbetoonkatte pindala määratlemiseks. Mõõtmistulemuste kohaselt langesid need ligilähedaselt kokku akteeritud mahtudega. Puurkehade võtmine toimus asfaltbetoonkatte paksuse ja koguste kindlaksmääramiseks. Ekspertiisiaktis on selgitatud metoodikat, toodud arvutused ja selgitatud, millele lõppkokkuvõttes eksperdiarvamus katte paksuse ja koguste osas põhineb. Äärekivide lammutusja paigaldusmahtude ning lammutatud äärekivide ära veo koguste määratlemiseks kasutati objektelementide loendust ning massi ja kogupikkust arvestades matemaatiliste arvutuste kaudu koguste kindlaksmääramist. Eraldi on ära toodud selgitused ka freesimistööde mahtude, ehitusprahi äraveomahtude jms. koguste kindlaksmääramiseks tehtud arvutuste või uuringute kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on mitmete tööde osas alus kahelda akteeritud mahtude õigsuses (freesitööd, transporditeenused, lammutatud asfaltkatte ära vedu ning ehitusprahi väljavedu), mis annab alust väitele töövõtja kasumi suurenemisest vähempaigaldatud segu koguste või vähemtehtud töödega saavutatud kokkuhoiu arvelt. Kohus märkis, et alus kahelda ekspertiisiaktis kajastatud andmete ja arvamuse õigsuses puudub. - N.O. esitas arved asfaltbetooni sisseostu kohta, ent kohus märkis, et esiteks puuduvad arvetel märked konkreetsete objektide kohta, kuhu materjalid on viidud. Teiseks, kui kõrvutada arvetel näidatud asfaltbetoonkatte tüüpe ja koguseid, ei kattu need aktides osutatud tüüpide ja kogustega. Seega ei lükka need arved ümber eksperthinnangus toodud väiteid ega tõenda, et kõnealustele objektidele paigaldati aktis näidatud mahtudes asfaltbetoonkatet. Samadel asjaoludel tõdes kohus, et ka N.O. esitatud jäätmekäitluse arved ei tõenda süüdistuse esemeks olevatelt objektidelt väidetavalt ära viidud jäätmete mahtu, kuivõrd neil arvetel ei ole viiteid jäätmete päritolu kohta ja ka jäätmete liigiline koosseis (nt kalmistujäätmed, metsamajandusjäätmed, olmejäätmed) näitab, et need pärinevad kas täies ulatuses või osaliselt muudelt objektidel. AS NNN tegeles lisaks teede remondile ka tänavate puhastusteenuse osutamisega, samuti kalmistu hooldamisega. Need asjaolud viitavad, et arvetel näidatud jäätmed pärinevad pigem nende teenuste osutamisest. - Eelkõige aktides kajastatud ehitusprahi väljaveo mahud näitavad, et tegemist ei saa olla reaalsete osutatud teenuste mahtudega. Ekspert on asjakohaselt viidanud, et akteeritud ehitusprahi maht ületas objektidelt ära viidud asfaltkatte ja äärekivide mahte. Võimatu on kujutada ette, mille tagajärjel võis linnasisesel ja majadevahelisel teedeehitusel tekkida taolistes mahtudes ehitusjäätmeid lisaks üles võetud asfaltkattele ja äärekividele. Arvestades siinkohal asjaolusid, et esialgseid eelarveid suurendati hiljem just eestkätt ehitusprahi mahtude arvelt ning varasemalt on tuvastatud, et AS NNN esitas korduvalt oma aktides tõele mittevastavaid andmeid, siis on ka antud juhul põhjust arvata, et tegemist on alusetult akteeritud mahtudega. Taoline järeldus kinnitab, et eksperdi antud arvamused on usaldusväärsed ning puudub alus neis kahelda. - L.T ütlustest nähtuvalt linnavalitsus ise teostatud tööde vastavust esitatud aktidele ei kontrollinud. Samuti ei olnud omanikujärelevalve teostamiseks tellitud teenust, mistõttu on ilmne, et aktides kajastatud andmete kontrollimist ei ole reaalselt võimalik tagantjärele teostada üksnes visuaalse vaatluse teel. Sel viisil saab küll hinnata nt tööde pindala ligikaudset suurusjärku ning äärekivide arvu, kuid muus osas eeldaks tööde vastuvõtmisel aktis kajastuvate andmete kontrollimine pidevat eelnevat kontrolli tööde objektidel. Viimast aga antud juhul ei tehtud. Samas ülaltoodud põhjustel pidanuks ehitusprahi väljaveo mahud ka ilma igasuguse järelevalve teostamiseta tekitama tööde vastuvõtjas küsimusi andmete õigsuse osas. Nimetatu ning fakt, et juba 2009. a kevadel oli linnavalitsuse esindajatele sh L.T-le teada, et AS NNN on korduvalt esitanud erinevates aktides valeandmeid, 14 pidanuks nii L.T kui teised ametnikud hindama eriti kriitiliselt aktides kajastatud andmeid enne kui neid kinnitati. Asjaolu, et mingit järelevalvet ei teostatud ja aktid on kinnitatud hoolimata olulistest ilmselgetest ebaõigetest andmetest, näitab, et valeandmetega aktide aktsepteerimine toimus teadlikult ning otsese sooviga teha linna vara arvelt alusetuid väljamakseid. - Vastavalt ekspertarvamuse pinnalt tuvastatule on kõigi kuue teede kapitaalremondi akti peale kokku akteeritud L.T teadmisel töid ja materjale tegelikust 1 317 246,68 krooni (km-

1. ga)võrra rohkem ning samas summas on tehtud linna varade arvelt AS-ile NNN alusetuid väljamakseid. - Kõik aktid, mis sisaldavad töid või teenuseid, mida tegelikkuses ei ole osutatud või siis on osutatud aktis näidatust väiksemas mahus, on linnavalitsuse nimelt allkirjastanud L.T ning kinnitanud seeläbi tööde vastuvõtmist aktis kirjeldatud kohtades ja mahus. Eelnevalt tuvastatuks loetud asjaolud näitavad, et aktides kajastatud tööde teostamist ning nende kvaliteeti ei kontrollinud ei L.T ega ka keegi teine linnavalitsuse ametnik. Samas oli paljudes aktides kirjas selliseid töid, mille tõele mittevastavus pidanuks ilmnema ka ilma vahetu kontrollita juba ainuüksi akti lugedes – nt auguremont teedel, mida ei eksisteeri ja pole kunagi eksisteerinud (nt Tee-Dok Vana Ahtme, Vanalinna ümbersõit
2. jt)või teedel, mis ei asu 31.08.2006 lepingu objektiks olnud Järve ja Ahtme linnaosades, ebareaalsetes mahtudes ehitusprahi väljavedu. Aktide sisulist kontrollimata jätmist kinnitab ka tõik, et aktidel (va üks akt) ei ole kirjas tööde vastuvõtmise kuupäeva. Arvestades tehingute suurt väärtust, on tegemist äärmiselt ebatavalise vormistusega, kuivõrd on üldteada, et just tööde vastuvõtmise kuupäevast hakkavad kulgema erinevad nii lepingust kui ka seadustest tulenevad olulist tähtsust omavad tähtajad – nt maksete sooritamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, nõuete aegumistähtajad. - Teadlikult ebaõigete andmetega aktide kinnitamisele viitab ka see, et (auguremondi) tööde aktides on kirjas vaid tänava kogu suurus, mitte reaalselt remonditud aukude pindala. Neile ei ole lisatud mingeid andmeid (nt jooniseid või skeeme) selle kohta, mis näitaks, kus täpselt ja kui palju ühel või teisel tänaval tegelikkuses töid teostati. St et isegi juhul, kui tänaval, mille pindala on nt 6000 m2, parandati vaid üks auk, mille pindala oli nt 1m2, esitas AS NNN teostatud tööde eest akti ja arve mitte konkreetse augu pindala arvestades, vaid korrutades kogu tänava pindala ruutmeetrite arvu (so 6000) 30 krooniga. Sellisel viisil tööde vastuvõtmise vormistamisega loodi olukord, mis sisuliselt välistab võimaluse tagantjärele kontrollida, kas ja kui, siis millises ulatuses töid tehti. Kontrolli võimaluse puudumine raskendab aga omakorda teadlikult valeandmetega aktide esitamise ja kinnitamise tuvastamist. - Aktide üle ei hakanud L.T sisulist kontrolli teostama ka pärast seda, kui 2009. a kevadel oli F.M lasknud tal mitmed varasemalt vastuvõetud aktid ümber teha. Need faktid kogumis tõendavad, et L.T võttis teadlikult vastu ja allkirjastas ebaõigete andmetega akte, teades, et need aktid on AS-ile NNN väljamaksete tegemise aluseks ja ta võtab sel viisil linnale kohustuse tööde eest tasuda. Mõned AS NNN arved on ta ka ise linnapea asendajana viseerinud. Seega lõi L.T olukorra, kus linnavalitsuse raamatupidajad tegid L.T kinnitatud aktidele tuginedes ja AS NNN arvete alusel viimasele väljamakseid tööde eest, mida AS NNN tegelikult teinud ei olnud. Kokku oli alusetuid makseid summas 13 913 319,87 krooni (km-ga 16 433 149,69 krooni). - E.G. ütlustega ning jälitusprotokollis kajastuvate 25. mail 2009 toimunud telefonivestlustega on tõendatud, et F.M sai ebaõigete andmetega aktide vastuvõtmisest ja nende alusel AS-ile NNN maksete tegemisest teada hiljemalt 2009. a kevadel. Selle asemel, et esitada AS NNN vastu nõue alusetult makstud summade tagastamiseks, organiseeris F.M dokumentide võltsimise alusetute väljamaksete varjamiseks. Ja juba mõni kuu pärast seda andis ta L.T-le korralduse teha AS-ile NNN väljamakseid pindamistööde eest, mille tegemist polnud veel alustatudki, kuid mille vastuvõtmise aktid oli L.T poolt allkirjastatud (vt otsuse p 6.7). Seeläbi välistas F.M võimaluse, et tööde vastuvõtmisel oleks võimalik kontrollida tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Ka seejärel kui Linnavalitsusse jõudsid V.I. i andmed tegelikult tehtud pindamistööde mahtude kohta, ei võtnud ta midagi ette, et alusetult väljamakstud summasid tagasi nõuda. Taoline käitumine kinnitab, et F.M 15 lasi teadlikult teha AS-ile NNN alusetuid väljamakseid ning jättis juba varem alusetult tehtud maksed teadlikult tagasi nõudmata. - F.M-i korraldusel ümbertehtud aktide originaalversioonides oli alusetult näidatud töid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). F.M-i nõudmisel enne tööde alustamist akteeritud tööde maht oli tegelikult teostatust 170 406,6 krooni (km-ga 202 889,15 krooni) võrra suurem. 2 lg 1 tunnustele ja L.T-le 5.2.12 Järgnevalt hindas kohus F.M-i tegude vastavust KarS § 217 esitatud esimeste osategude (2006-15. märts 2007) vastavust KarS § 289 tunnustele. 5.2.12.1 Süüdistuse esemeks olevad väljamaksed on AS-ile NNN tehtud süüdistatavate korraldusel (st nende poolt kinnitatud arvete ja aktide alusel) linnavalitsuse raamatupidajate poolt linnavalitsuse pangakontodel oleva vara arvelt. Tulenevalt süüdistuse perioodil kehtinud Linna põhimääruse § 62 lgst 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara. Süüdistatavate jaoks oli tegemist võõra varaga, mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p-st 2 tulenevalt antud nende pädevusse. 5.2.12.2 Seega tegid süüdistatavad neile usaldatud võõra vara arvelt linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (ASile NNN ) väljamakseid. AS NNN arvelduskontodele tehtud ülekannete eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle AS-ile NNN . Otsuse p-s 6.10 nimetatud ulatuses olid need väljamaksed aga ebaseaduslikud, kuivõrd tegelikkuses ei olnud AS NNN teinud neid töid, mille eest arved olid esitatud. Või siis olid esitatud arved tööde kohta, mida 31.08.2006 leping ette ei näinud. 5.2.12.3 Kuna 31. augusti 2006 lepingu hankija ehk linnavalitsuse esindaja L.T oli teadlik, et osaliselt olid aktides näidatud tööd teostamata ning aktides on kajastatud töid, mis ei olnud 31. augusti 2006 lepingu objektiks, siis ei saa ebaõigete andmetega arvete alusel tehtud väljamakseid lugeda pettuse mõjul tehtud tehinguteks. 5.2.12.4 Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aktide kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linnavara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatavate kohustusega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest ning keeluga anda korraldust, mis on vastuolud õigusaktidega. Samad nõuded näeb ette ka kehtiva ATS § 51 lg 2 ja 5. 5.2.12.5 L.T-le esitatud süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest tuleneb, et hoolimata talle 31.08.2006 lepinguga pandud kohustusest, ei kontrollinud ta AS NNN esitatud aktides fikseeritud tööde teostamist ja aktsepteeris ebaõigeid andmeid sisaldavaid akte. Sealjuures on kokkuvõtvalt märgitud, et oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutava L.T tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. Sellisest sõnastusest tulenevalt on erinevalt F.M-i süüdistusest heidetud L.T-le ette, et tegevus ebaõigete andmetega aktide kinnitamisel oli teadlik tegevus. Tahtlikult valeandmetega aktide kinnitamine on kohtu hinnangul kohtumenetluse käigus ka tuvastatud. Tegelikkusele mittevastavaid akte kinnitades oli L.T väga hästi teadlik ka sellest, et nende aktide alusel esitab AS NNN linnale aktides nimetatud summades 16 arveid ning linnavalitsuse poolt (kas linnapea või tema asendaja isikus) arve kinnitamise eelduseks on omakorda L.T kinnitatud akti olemasolu. Seega oli L.T tegevus suunatud otseselt sellele, et tema kinnitatud ebaõigete aktide alusel teeks linnavalitsus linna varade arvelt ASile NNN alusetuid väljamakseid ja pööras seeläbi temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks. 5.2.12.6 Neil asjaoludel leidis kohus, et nii süüdistuses kirjeldatud kui ka faktiliselt tuvastatud asjaolud kinnitavad, et L.T tegevuses esinevad KarS § 201 tunnused, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida mitte KarS § 2172 lg 1 (ja § 289) vaid KarS § 201 järgi. 5.2.12.7 L.T tegevuse tulemusel näilike tehingute alusel AS NNN arvele kantud 16 433 149,69 krooni (ehk 1 050 269,68 eurot) tuleb ühtlasi käsitleda linnale tekitatud kahjuna, kuna linn ei saanud selle summa eest mingit vastusooritust. Kehtiva KarS § 121 p-st 2 tulenevalt ületab see summa suure kahju piirmäära (40 000 eurot). Kõnealune summa ületas suure kahju määra ka enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt (st ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt – nt 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni ja suur kahju seega 435 000 krooni). Omastamise toimepanek suures ulatuses on KarS § 201 lg 2 p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks. Arvestades sealjuures ka seda, et L.T pani omastamise toime ametiisikuna, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 201 lg 2 p-de 2,3 järgi. 5.2.13 F.M-i süüdistuses auguremonttööde aktide alusel esitatud arveid kinnitades ei ole faktilistes asjaoludes märgitud, et ta oli teadlik (või pidi teadlik olema), et aktid sisaldavad osaliselt ebaõigeid andmeid. Seetõttu ei saa F.M-ile teha ka etteheidet, et ta on tahtlikult kinnitanud arveid, mille alusel tehti ebaseaduslikke ülekandeid. Auguremonttööde osas on seega KarS § 201 kohaldamine välistatud. Küll aga oli F.M teadlik varakäsutusteks luba andes, et tegelikult ei ole nende aluseks olevates arvetes ja aktides nimetatud töid veel tegema asutud, ent ta lasi sellest hoolimata linna vara AS NNN arvelduskontole kanda. Seega linnapeana nendeks ebaseaduslikeks varakäsutusteks korralduste andmisega linna vara kolmandate isikute kasuks pööramise eest vastutab F.M koos L.T-ga samuti KarS § 201 lg 2 p 3 alusel. Kahju, mis nende kahe akti ja arve alusel tehtud ülekannetega tekitati, on süüdistuse kohaselt 202 889, 15 krooni. 5.2.13.1 Kohtuotsuse p-des 6.6.13, 6.6.17 -6.6.22, 6.6.24-6.6.27, 6.6.28 ja 6.6.32 tuvastas kohus, et linnavalitsuse poolt uurimisasutusele esitatud tööde vastuvõtmise aktid erinevad aktidest, mille alusel on tegelikkuses tehtud AS-ile NNN väljamakseid. Ehk teisisõnu - mingil ajahetkel on linnavalitsuses algselt eksisteerinud 14 akti asendatud ning kohtu hinnangul toimus see F.M-i teadmisel ja korraldamisel. Nimetatud 14 akti alusel tehti ASile NNN alusetuid väljamakseid summas 2 615 283,15 krooni (km-ga 3 086 034,12 krooni). 5.2.13.2 Süüdistuse kohaselt heidetakse F.M-ile ette seda, et saades teada neis aktides sisalduvatest ebaõigetest andmetest ning nende alusel tehtud alusetutest väljamaksetest, asus F.M toimunut varjama, lastes selleks koostada uued aktid, mis peaks kinnitama, et väljamaksed olid põhjendatud. Sel viisil vältis ta põhjendamatult väljamakstud summade linnale tagastamist ning rikkus seeläbi kohustust majandada linnavara heaperemehelikult ning kohustust täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. F.M-i tegevus oli suunatud Kohtla-Järve linna varaliste huvide mittejärgimisele, millega kaasnes linnale suure kahju tekitamine. 5.2.13.3 Kohus nõustus süüdistuse väitega, et saades teada põhjendamatult tehtud väljamaksetest, tekkis F.M linnapeana kohustus nõuda nende linnale tagastamist. Tagasinõude esitamata jätmisega ning selle asemel hoopis rikkumise varjamisega rikkus ta linna varaliste huvide järgimise kohustust. Selline käitumine vastab KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud teisele teoalternatiivile. Lisaks rikkumisele eeldab KarS § 2172 ka rikkumisega tekitatud suure varalise kahju tuvastamist. Antud kontekstis ei saa F.M-i tegevusega seostada faktilist alusetute väljamaksete teostamist, vaid üksnes alusetult makstud summade linnale tagastamise nõude esitamata jätmist. Arvestades 2009. a linna ja AS NNN 17 vahelisi lepingulisi suhteid olnuks kohene nõude esitamine ilmselt ka edukas. Nõude realiseerimata jätmisega välistas ta aga võimaluse, et linn saaks tagasi põhjendamatult kolmandale isikule üle antud vara summas 3 086 034,12 krooni (197 233,53 eurot). Kusjuures F.M-i korraldatud dokumentide võltsimine näitab üheselt, et ta ei kavatsenud seda nõuet ka tulevikus esitada. Seega tegemist oli linna varaliste huvide järgimise kohustuse kavatsetud rikkumisega. Eriti märkimisväärne on siinkohal, et tulenevalt Linnavara eeskirja § 39 lg 2 p-st 2 puudus F.M pädevus nõudest loobumiseks, seda saanuks otsustada vaid linnavolikogu. Sel moel linnale kuuluva nõudeõiguse maksmapanekust loobumise tõttu tagasi saamata jäänud summat tuleb kohtu hinnangul käsitleda kahjuna KarS § 2172 mõttes. 1 p-st 2 tulenevat 5.2.13.4 Nõue, millest F.M loobus, ületas mitmekordselt kehtiva KarS § 12 suure kahju miinimummäära (40 000 eurot). Kõnealune summa ületas suure kahju miinimummäära ka enne 01.01.2015 kehtinud KarSRS § 8 p 2 kohaselt (st ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt – 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni ja suur kahju seega 435 000 krooni). 5.3 F.M-ile KarS § 294 lg 1 ja KarS § 201 järgi esitatud süüdistus. Kokkuvõtlikult seisneb süüdistus selles, et 7. mail 2009 võttis F.M ühendust OÜ VVV juhatuse liikme V.Š. iga ja palus toimetada oma pojale R.S. ile autokoorma killustikku ja liiva. Selle eest palus ta raha mitte võtta, lubades arveldada teisiti. V.Š. täitis palve ja korraldas veo, mille eest faktiliselt tasus OÜ VVV . Vastutasuks teene eest pööras F.M tahtlikult ametiisikuna ja ametiseisundit ära kasutades ning kasutades Kohtla-Järve linnavara hulka kuulunud rahalisi vahendeid ebaseaduslikult OÜ VVV kasuks. Nimelt kuulutati 2009. a aprilli alguses välja riigihanke konkurss projekti „KohtlaJärve tööharjutuskeskuse loomine“, ent erinevatel põhjustel konkurss nurjus. Projekti käiku sekkus J. F.M, kes enne uue konkursi väljakuulutamist võttis 2009. a aprilli keskel ühendust V.Š. iga, kellele tegi ettepaneku konkursil osaleda ja see F.M-i kaasabil võita. V.Š. avaldas seejuures kahtlusi, et nii temal kui ka OÜ-l VVV puudusid hangete läbiviimise oskused ja kogemused ning taolise ülesande täitmine väljuks osaühingu tavapärase majandustegevuse raamidest. F.M rahustas seepeale V.Š. it, et reaalselt ei ole OÜ-l VVV vaja midagi teha. Vastavalt kokkuleppele ja eesmärgiga varjata asjaolu, et konkursi tegelik võitja on ette ära otsustatud, andis F.M linnapeana korralduse kuulutada 22. aprillil 2009 välja konkurss „Kohtla-Järve tööharjutuskeskuse loomine“ hangete leidmiseks. Korralduse saata ettepanekud pakkumuse esitamiseks andis F.M kolmele tema poolt eelnevalt kindlaks määratud ettevõttele (OÜ VVV , OÜ SSS , OÜ TTT. ) tähtajaga 24. aprill 2009. Pärast konkursi väljakuulutamist ning V.Š. ilt nõusoleku saamist kohtus F.M RiigiHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid ja linna RiigiHK §-s 11 sätestatud riigihanke korraldamise nõudeid rikkudes ajavahemikul 22-23 aprill 2009. a individuaalselt kõigi hinnapäringud saanud äriühingute juhtidega (vastavalt V.Š. , R.H. ja N.A. ). Toimunud kokkusaamiste käigus nõustusid teised ettevõtjad konkursil ’kaasa mängima’. Samas andis F.M kõigile ettevõtjatele selged juhised, millistel tingimustel tuli koostada hinnapakkumused (ta ütles ja kirjutas igale osaühingule eraldi ette, millise hinna peavad äriühingud oma pakkumustes esitama). Vastavalt F.M-i juhistele pidi OÜ VVV kui ettemääratud võitja pakkumus olema 10000.- krooni (millele lisandus käibemaks); OÜ TTT. pakkumus pidi olema 10800.- krooni (millele lisandus käibemaks) ja OÜ SSS pakkumus pidi olema 12000.- krooni (millele lisandus käibemaks). Vastavad summad märkis F.M omakäeliselt igakordselt ka ettevõtetele adresseeritud pakkumiskutse viimasele lehele. 24. aprillil 2009. a toimus protokollist nähtuvalt kolme eelnimetatud ettevõtte pakkumuste avamine ja parima pakkumise väljaselgitamine. Protokolli kohaselt toimus koosolek kell 13:00-13:45 ning sellest võtsid osa komisjoni esimees L.T , asendusliikmed Ü.L. ja J.T. . Parimaks tunnistati OÜ VVV pakkumus. Käesolevaks ajaks on teada, et tegemist on fiktiivse protokolliga, mis ei sisalda tegelikke asjaolusid. 18 24. aprillil 2009. a sõlmiti Kohtla-Järve Linnavalitsuse (linnapea isikus) ja OÜ VVV (V.Š. i isikus) vahel käsundusleping nr 2-8.6/136, millega OÜ VVV kohustus korraldama projekti „Kohtla-Järve tööharjutus-keskuse loomine“ raames erinevaid hankeid, koostama vastava hankedokumentatsiooni ning suhtlema nimetatud hangete läbiviimise käigus võimalike pakkujatega, vastates viimaste küsimustele. Nimetatud tööde teostamise kohta tuli OÜ-l VVV koostada hiljem ka käsundiaruanded, mille kinnitamine linna esindaja poolt oli eelduseks lepingujärgse tasu (kogusummas 11800.- krooni (so 754,16 eurot; sh käibemaks)) väljamaksmisele. 25. mail 2009. a ja 29. juunil 2009. a esitas OÜ VVV F.M-i juhiseid järgides linnale käsundiaruanded, millega deklareeriti ülal nimetatud projekti raames erinevate hangete korraldamisega seonduvalt tööde ja teenuste teostamist või osutamist. Samas ei teinud OÜ VVV kokkuleppel F.M-iga faktiliselt projekti raames deklareeritud töid, kuna kogu ruumide kohandamistööde, kui ka ruumidesse vajaliku mööbli, arvutite, õmblusseadmete ja tööriistade soetamise hankedokumentatsiooni koostas projekti koordineerinud A.K. u palvel A.V. . Samuti koostas A.V. kõik vastused erinevate hangete raames pakkujate esitatud küsimustele. A.V. i poolt koostatud materjalid ja vastused edastas A.K. p projektiga seotud Kohtla-Järve Linnavalitsuse töötajatele, kes omakorda edastasid need pakkujatele ja/või hangetest osa võtta soovivatele ettevõtjatele. OÜ VVV antud materjalide koostamise, redigeerimise või kontrollimisega seotud polnud ning kasutas osa antud materjalidest hiljem vaid fiktiivsete aruannete koostamiseks. Aruanded kinnitasid käsundiandjana vastavalt kas aselinnapea L.T (talle esitatud 25. mai 2009.a käsundiaruandes märgitu tegelikkusele vastavuse osas faktilist kontrolli teostamata jättes) või F.M (29. juuni 2009. a aruanne). Seejuures oli F.M teadlik, et tegelikult pole OÜ VVV mõlemal juhul aruannetesse märgitud töid teinud. Pärast käsundiaruannete kinnitamist esitas OÜ VVV (V.Š. i isikus) F.M-i juhiseid järgides Kohtla-Järve Linnavalitsusele kaks fiktiivset arvet kogusummas 11 800.- krooni (sh käibemaks) väidetavalt OÜ VVV poolt teostatud tööde eest: 31. mai 2009.a Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud arve nr 414 tasumiseks andis oma viseeringuga nõusoleku F.M-i asendav aselinnapea L.T , kes polnud teadlik F.M-i väljamõeldud kuriteoskeemist. 4. juunil 2009.a tasus linn selle arve alusel OÜ-le VVV 5900.- krooni (s.o 377,08 eurot; sh käibemaks). 29. juunil 2009.a Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitatud arve nr 494 tasumiseks andis oma viseeringuga nõusoleku F.M . 30. juunil 2009.a tasus linn selle arve alusel OÜ-le VVV 5900.- krooni (so 377,08 eurot; sh käibemaks). 5.3.1 KarS § 294 koosseis hõlmab nii vara või muu soodustuse vastuvõtmist kui ka lubamisega nõustumist. Antud juhul küsib F.M oma pojale tasuta vara üleandmist ning V.Š. nõustus seda tegema. F.M on ametiisikuks KarS § 294 tähenduses. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et vähemalt V.Š. ile ja N.A. ile kirjutas F.M ette, millises summas tuleb pakkumine esitada. Kohus luges tunnistajate ütluste, käekirjaekspertiisi aktiga tõendatuks, et F.M kirjutas riigihangete korra § 1, § 14 lg 2,3 ja § 32 lg-s 3 sätestatud nõudeid rikkudes kõikidele konkursil osalenud ettevõtetele ette, millises summas tuleb pakkumine teha ning kõige soodsam pidi olema OÜ VVV , et saavutada formaalselt selle ettevõtte võit konkursil. 5.3.2 Fakti, et kogu konkurss toimus F.M-i kontrolli all ning võitjaks pidi saama just tema soovitud ettevõte, kinnitavad ka jälitusprotokollis fikseeritud kõned, millest nähtub, et konkursi tähtpäeval so 24. aprillil 2009 helistas F.M isiklikult R.H. ile ja N.A. ile ning tundis huvi kas viimased on ikka pakkumuse esitanud. Paar tundi hiljem helistas F.M uuesti N.A. ile ja ütles, et avasid tema pakkumuse ja selles märgitud summaga mitte rahul olles küsis, kas ta siis ei vaadanud, mis ta talle pliiatsiga kirjutas. Ja kui N.A. selgitab, et F.M ju ise ütles, et kõige tähtsam, et mitte vähem kui 10 oleks, vastab F.M , et oli vaja, et neil kõigil oleks rohkem kui 10, ühel täpselt kümme. Kuid N.A. il oli märgitud käibemaksuta summa alla 10. F.M ütleb seepeale N.A. ile, et 19 trüki ümber ja too kohale palun. (8 kd, tl 83-97a). Seega kontrollis F.M konkursi käiku, selles osalejate ringi, pakkumuste summasid ja otsustas ka konkursi võitja. Asjaolu, et F.M lasi pakkumuste avamise järgselt ühe pakkumuse ümber teha, on konkursi korraldamise nõuete oluline rikkumine. Asjaolu, et linnapea sai taolisel viisil sekkuda, kinnitab, et Linnavara konkursi komisjonil ei olnud tegelikkuses mitte mingisugust otsustusõigust ja linnapea võis igal suvalisel ajahetkel konkursi korraldamisesse sekkuda ja määrata oma suva järgi kindlaks konkursi võitja, lastel vajadusel osalejatel ka pakkumusi ringi teha. Selline linnapea käitumine ei saanud olla Linnavara komisjoni liikmetele teadmata, kuivõrd ei ole reaalne, et pakkumuskutsete vastuvõtmisega ja avamisega tegeles linnapea ainuisikuliselt. Teistele ametnikele ei saanud jääda märkamatuks, et mõni osaleja esitas pakkumuse mitu korda ja sealjuures ka pärast pakkumuste ametlikku avamist. Seda enam, et uue pakkumuse esitas ettevõtja, kes esialgse pakkumuse kohaselt pidanuks osutuma võitjaks, kuna tema pakutud summa oli väikseim. 5.3.3 Antud juhul ei suutnud ükski väidetavalt 24. aprillil 2009 toimunud komisjoni koosolekul osalenud ametnik seda koosolekut meenutada. J.T. , kes on protokolli (2 kd, tl 113-114) kohaselt olnud koosoleku protokolli koostaja, ei suutnud kohtuistungil protokolliga tutvudes selle sisu mõista, mistõttu on kaheldav kas tema eesti keele oskus oli piisav selleks, et ta oleks olnud võimeline seda protokolli iseseisvalt koostama. Eelnevast lähtuvalt on põhjust arvata, et komisjoni koosolekut taolisel kujul ei toimunud ning sisulise otsustuse tegi F.M ainuisikuliselt, hiljem vormistati selle kohta komisjoni protokoll, mis näitaks, et hankemenetlus oleks justkui korrektselt toimunud. 5.3.4 Asjaolu, et F.M tegeles isiklikult linnas välja kuulutatud hangetega ning nende raames tõusetunud küsimustega, kuigi selleks oli olemas vastav komisjon, kinnitab see, et tema kabinetist leiti hanke dokumente, konkursil osalejate kirju linnavalitsusele ning viimase vastuseid neile (kusjuures need ei olnud F.M-i enda poolt allkirjastatud, 5 kd, tl 163-170). Samuti edastasid linnavalitsuse töötajad talle meilitsi osalejate soovijate küsimusi (5 kd, tl 205-216). 5.3.5 V.Š. i ütlustest nähtuvalt ei teostanud OÜ VVV konkursi esemeks olnud töid, st hangete korraldamist. Sellist väidet kinnitavad tunnistaja A.V. i ütlused, mille kohaselt koostas ta kõnealuse konkursi esemeks olnud hangete dokumentatsiooni ja vastas hangete kohta esitatud küsimustele hoolimata sellest, et tema äriühing ÄÄÄ OÜ ei osutunud esmase konkursi raames sobivaks pakkumuse esitajaks. Ta tegi seda A.K. u palvel ja mingeid hüvesid selle eest ei saanud. (12.08.2014 protokoll). Ka tunnistaja A.K. u ja linnavalitsuse töötaja T.S. ütlused kinnitavad, et OÜ VVV hanke sisulise töö teostamisega ei tegelenud. Nimetatut kinnitavad ka tunnistajate arvutitest leitud e-kirjad koos manuses olevate hankedokumentidega. Kohus luges tuvastatuks, et konkursi esemeks olnud tööd teostas sisuliselt A.V. , kellel OÜ-ga VVV mingit puutumust ei olnud. 5.3.6 25. maist ja 29. juunist 2009 OÜ VVV nimelt koostatud käsundiaruandest esimese on linna poolt kinnitanud L.T ja teise F.M. Linnavalitsuse arvelt on OÜ-le VVV tehtud väljamakseid kokku 11 800 krooni (km-ga). 5.3.7 Võttes arvesse sündmuste ajalist telge – 2009. a aprilli lõpus organiseerib F.M konkursi ja korraldab seda teadlikult nii, et võitjaks osutuks V.Š. i ettevõte ning 7. mai 2009 kõnet V.Š. ile, milles F.M palub viia oma pojale tasuta liiva ja killustikku ning asjaolu, et 2009. a juunis tehakse F.M-i korraldamisel linnavalitsuse arvelt OÜ-le VVV näilike tehingute alusel kaks ülekannet summas 11 800 krooni, mis jäävad OÜ-le VVV , pidi V.Š. mõistma, et F.M-i pojale tasuta ehitusmaterjalide tarnimist küsiti vastuteenena F.M-i poolt organiseeritud skeemi eest. Samuti ei lugenud kohus usutavaks, et V.Š. nõustus ilma igasuguse tasu või vastuteeneta taolist varakäsutust tegema. Mõlemad osapooled olid teadlikud, et samal ajal organiseeritakse tehingut, mille raames omastatakse OÜ VVV kasuks linna vara. Mõlema asjaosalise jaoks oli palve esitamine ja selle täitmine justkui iseenesest mõistetav. Oma pojale liiva ja killustiku toimetamise küsimine oli vastuteene küsimine F.M-i poolt OÜ VVV kasuks toimepandava linna varaliste vahendite omastamise eest. 20 5.3.8 Linna vara arvelt näiliku tehingu alusel väljamaksete tegemist tuleb lugeda seadusega mittelubatud teo toimepanemiseks. F.M sai aru, et tegemist on näiliku ja seega tühise tehinguga, mille tulemusel OÜ VVV tegelikult hüvesid ei saanud, ent ta andis sellele vaatamata korralduse arvete tasumiseks. 5.3.9 Tulenevalt 2009.a kehtinud Linna põhimääruse § 62 lg-st 1 ja Linnavara eeskirja § 2 lg-st 1 oli kontodel olev vara Kohtla-Järve linna vara, mis oli F.M-i jaoks võõra vara ning mille valitsemine oli Linnavara eeskirja § 3 lg 1 p-st 2 tulenevalt antud tema pädevusse. Seega tegi F.M temale usaldatud võõra vara arvelt Linnavalitsuse raamatupidajate vahendusel kolmandale isikule (OÜ-le VVV ) väljamakseid, mille eesmärk oli anda linna vara omand ülekannete ulatuses üle OÜ-le VVV . Need ülekanded olid täies ulatuses ebaseaduslikud, kuna tegelikkuses ei olnud OÜ VVV käsundiaruannetes ja arvetel näidatud töid teostanud. F.M oli varakäsutuseks korralduse andmisel sellest teadlik. 5.3.10 Arvestades, et mõlemad lepingu pooled teadsid ebaõigetest andmetest, tuleb väljamakseid käsitleda näilike tehingutena TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 2 ja § 84 lg-st 1 on näilikud tehingud tühised ning nende alusel saadu tuleb vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastada. Ebaõigete andmetega aruannete ja arvete kinnitamine ja näilike tehingute alusel linna vara omandi kolmandale isikule üleandmine ei olnud kindlasti linna huvides ning oli seega vastuolus TsÜS §-st 35 tuleneva juriidilise isiku juhtorgani liikme üldise lojaalsuskohustusega, samuti Linna põhimääruse § 64 lg-st 2 tuleneva nõudega, et linna vara kasutatakse vaid avalikuks otstarbeks, linna valitsemiseks ja tulu saamiseks. Samuti Linnavara eeskirja § 3 lg-s 2 sätestatud linna vara valitseja kohustusega majandada tema valitsemisel olevat linnavara heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. Näilike tehingute alusel linna vara omandi üleandmine oli vastuolus ka tegude toimepanemise ajal kehtinud ATS § 59 lg-st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 F.M-ile tulenevate kohustustega täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5. 5.3.11 F.M-i poolt taoliste varakäsutuste organiseerimine vastab KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustele, s.o isikule usaldatud muu võõra vara kavatsetult ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on pandud toime ametiisiku poolt. Kuigi kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisuliseks tunnuseks, märkis kohus, et ebaseadusliku varakäsutusega tekitas F.M linnale kahju summas 11 800 krooni (754,16 eurot). Samas on OÜ VVV tänaseks selle summa tagastanud. 6. Karistus F.M on pannud toime KarS § 400 lg 1 ja 2 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1, 3 ja lg 4) - § 22 lg 2; § 299 lg 1; § 345 lg 1; § 2172 lg 1; § 201 lg 2 p 3 ja § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. L.T tegevus vastab KarS § 201 lg 2 p 2,3 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustele. V. Safonovi käitumises on tuvastatud KarS § 400 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 400 lg 2 p 1 ja 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kohus arvestas nimetatud sätete karistusraame, kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid, samuti karistust kergendavate asjaolude puudumist ning mõistliku menetlusaja rikkumist kohtueelses menetluses ning põhistas karistuste mõistmist järgmiselt. 6.1 Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega. F.M-ile ja L.T-le mõistetavate karistuste puhul tuleb arvestada rikkumiste paljusust ja süütegude toimepanemist pikema perioodi vältel, viimast eelkõige L.T puhul. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli mõlema süüdistatava tavapäraseks käitumismustriks saanud erinevate linna varalisi huvisid kahjustavate tegude toimepanek ning seeläbi linnale kahju tekitamine. Sel põhjusel on kergemaliigilise karistuse mõistmine välistatud. 6.2 Erilist hukkamõistu väärib F.M-i kui kuritegude initsiaatori roll. Konkurentsikuriteod on toime pandud F.M-i kihutamisel. Samuti tuli F.M-ilt korraldus dokumentide võltsimiseks ja nende kasutamiseks. Nende toimepanek teise süüteo varjamiseks on käsitletav raskendava asjaoluna 21 KarS § 58 p 9 mõttes. Ka omastamistegude puhul on tuvastatud nende asetleidmine F.M-i initsiatiivil ja korraldamisel. Samuti toimus altkäemaksu võtmine F.M-i enda küsimisel, mitte aga pakkuja initsiatiivil. Arvestada tuleb, et küsitud vara väärtus oli siiski väike. 6.3 Võrreldes F.M-i süüga, on L.T süü dokumentide võltsimisel ja kahe omastamisteo osateo toimepanemisel oluliselt väiksem, kuivõrd initsiaatoriks ja korraldajaks oli F.M ja L.T üksnes korralduste täitjaks. 6.4 Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et F.M-ile tuleb kõikide temale etteheidetavate kuritegude toimepanemise eest mõista karistus maksimaalsele lähedases määras. Üksnes altkäemaksu küsimine väärib alla keskmise karistust. L.T-le tuleb võltsimise eest mõista karistus, mis on keskmises määras ning omastamise eest osategude paljusust ja kahju suurust arvestades karistus, mis on lähedane maksimaalsele. 6.5 Arvestades F.M-ile ja L.T-le süüksarvatavate tegude paljusust ning nende raskust, kuid teisalt ka varasemate karistuste puudumist pidas kohus üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks pöörata neile mõistetud karistused täitmisele osaliselt. Ehk teisisõnu rakendada šokivangistust. Siinkohal ei saa aga mööda vaadata süütegude toimepanemisest möödunud pikast ajast (ca kuus aastat), mis kindlasti kahandab šokivangistuse mõju. Lähtudes lisaks nimetatule ka vajadusest kompenseerida kohtueelses menetluses toimunud mõningat mõistliku menetlusaja nõude rikkumist, jättis kohus KarS § 73 lg-st 1 ja 3 ning KrMS § 306 lg 1 p-st 61 F.M-ile ja L.T-le mõistetud vangistused täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et nad ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.6 Kuivõrd F.M ja L.T panid neile etteheidetavad teod toime oma ametikohustusi süstemaatiliselt rikkudes, sh linna varalisi huve korduvalt ja olulises määras rikkudes, pidas kohus edasiste rikkumiste vältimiseks vajalikuks kohaldada nende mõlema suhtes KarS § 49 alusel keeldu töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavatel töökohtadel. 6.7 V. Safonovi õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada kui kriminaalmenetluse lõpetamisega vastavalt KrMS § 2742 sätetele. 7. Kuriteoga tekitatud kahju 7.1 Osundades KrMS § 306 lg 1 p-s 11 ja Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-105-10 sedastatule, põhistas maakohus tsiviilhagi väljamõistmist järgmiselt. 7.1.1 Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kannatanu esindaja ehk Kohtla-Järve linnapea, kes on pädev kannatanu nimel tsiviilhagi esitama, on süüdistatuna kohtu all kannatanu varalisi huve rikkuvate süütegude toimepanemises. Seega ei saa kannatanu seaduslik esindaja enda vastu tsiviilhagi esitada. Ka tsiviilkohtumenetluses on hagi esitamine linnale kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks välistatud seni, kuni J. Solvojov täidab linnapea ülesandeid. Asjade sellist käiku kinnitab ka tõik, et linnapea ei võtnud midagi ette selleks, et nõuda alusetu rikastumise sätete alusel tagasi AS-ilt NNN näilike tehingute alusel äriühingule üleantud vara. Arvestades, et linnapea sai näilikest tehingutest teada hiljemalt 2009. a, on tänaseks mööda lastud ka TsÜS § 151 lg-st 1 tulenev 3-aastane nõude aegumistähtaeg. On ilmne, et kannatanu huvid ja õigused tekitatud kahju hüvitamiseks jäävad väljaspool kriminaalmenetlust kohtu aktiivse sekkumiseta kaitseta. 7.1.2 Kriminaalmenetluse raames võimaliku kahju väljamõistmine ei tohi olla süüdistatavatele ega kaitsjatele üllatuslik. Süüdistusakti p-s 2 on märgitud, et faktiliselt on linnale tekitatud kahju süüdistuses märgitud osas, tsiviilhagi esitatud ei ole. Seega on süüdistatavatele algusest peale teada, et neile heidetakse ette kahju tekitamist süüdistuses välja toodud faktiliste asjaolude kirjelduses. Kõikidel istungitel on osalenud kaitsjad, kellele on teada KrMS § 306 lg 1 p-st 11 tulenev kohtu kohustus 22 otsustada vajadusel kahju hüvitamine ka ilma tsiviilhagita. Seega on neil olnud võimalik esitada vastuväiteid ning küsimuse lahendamine ei saa olla nende jaoks üllatuslik. 7.1.3 Perioodil 2006-2009 kehtinud Linna põhimääruse § 38 p-st 1 kuulusid F.M ja L.T Linnavalitsusse, mis on omakorda KOKS § 4 p 2 ja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses juriidilise isiku juhtorgan. KOKS § 10 lg-st 1 tulenevalt on nii linnavalitsus kui ka linnapea linna seaduslikud esindajad. 7.1.4 TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kui juhtorgani liige rikub oma kohustusi ja tekitab seeläbi juriidilisele isikule kahju, on ta selle eest juriidilise isiku ees vastutav (TsÜS § 37 lg 1). 7.1.5 L.T ja F.M põhjustasid omastamise ja usalduse kuritarvitamisega linnale kahju. Erinevate omastamistegudega pöörasid nad ebaseaduslikult linna vara kolmandate isikute (AS NNN ja OÜ VVV ) kasuks. Lisaks jättis F.M linna huve rikkudes ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööratud linna vara tagasi nõudmata. OÜ VVV on tänaseks saadud vara tagastanud, mistõttu selles osas ei saa võimalikust kahju nõude olemasolust rääkida. Samas AS NNN vastu ei ole linn nõuet esitanud ning käesolevaks ajaks on nõudeõiguse esitamine kolmeaastase aegumistähtaja möödumise tõttu ka välistatud. Seega ei ole linnal muid võimalusi kahju hüvitise saamiseks, kui pöörata nõue juhtorganite liikmete vastu, kelle tegevuse tagajärjel linna vara alusetult kolmandale isikule üle anti ning õigeaegselt tagasi nõudmata jäeti. Seega tegemist on nõudega, mis tuleneb juriidilise isiku ja juhtorgani liikme sisesuhtest, mis on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase lepingulise õigussuhtena. 7.1.6 Kuna juhtorgani liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-133-10), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab olema tõendatud, et juhtorgani liige on oma kohustust rikkunud, et juriidiline isik on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). 7.1.7 L.T ja F.M tekitasid linnale kahju seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Nad rikkusid TsÜS §-st 35 tulenevat lojaalsuskohustust, samuti perioodil 2006-2009 kehtinud ATS § 59 lg -st 1 ja 62 lg 1 p-st 1 tuleneva nõuet täita oma teenistuskohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest (samad nõuded näeb ette ka kehtiv ATS § 51 lg 2 ja 5). Samuti rikkusid nad Linna põhimäärusest ja Linnavara eeskirjast tulenevat kohustust valitseda linna vara heaperemehelikult ning kasutada seda vaid linna valitsemiseks ja avalikuks otstarbeks. Nende rikkumiste tagajärjel tekitasid L.T ja F.M linnale kahju – tegid näilike tehingute alusel linna vara arvelt väljamakseid kolmandale isikule teenuste ja tööde eest, mida tegelikkuses linnale ei osutatud või mida linn ei olnud tellinud. Lisaks sellele F.M, olles saanud teada L.T , st teise linnavalitsuse liikme poolt toimepandud linna vara omastamisest, ei esitanud nõuet vara tagastamiseks. Nõudeõiguse teadliku realiseerimata jätmisega tekitas ta samuti linnale kahju. Ilma kõnealuste tahtlike rikkumisteta ei oleks linn teinud alusetuid varakäsutusi. Ja juhul, kui juba aset leidnud alusetutest varakäsutustest teada saades, oleks esitatud vastav tagastusnõue, saanuks linn tema vara arvelt alusetult rikastunud isikult linna vara tagasi nõuda. 7.1.8 Otsuse punktis 6.10 märkis kohus, et kokku tehti L.T poolt toime pandud rikkumiste tagajärjel alusetuid varakäsutusi summas 16 433 149,69 krooni (ehk 1 050 269,69 eurot). Eeltoodud alustel tuleb see summa L.T-lt linna kasuks välja mõista. 7.1.9 Otsuse punktides 6.7.1, 6.7.2 ja 6.15 jõudis kohus järeldusele, et tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt panid F.M ja L.T koos toime nendes punktides kirjeldatud linna vara omastamise ning seega vastutavad nad VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt selles ulatuses (so 12 966,98 eurot) tekitatud kahju eest solidaarselt. 7.1.10 Linnal jäi F.M-i poolt toime pandud usalduse kuritarvitamise tõttu realiseerimata linnal olev nõudeõigus summas 197 233,53 eurot. Tegemist on nõudeõigusega, mis tulenes omakorda otsuse 23 punktis 9.5 nimetatud rikkumisest. Seega vastutavad ka käesolevas punktis nimetatud kahju eest F.M ja L.T solidaarselt. 7.1.11 Eelnevat kokkuvõttes asus kohus seisukohale, et TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 ja 137 lg 1 alusel tuleb F.M-ilt ja L.T-lt mõista linna kasuks solidaarselt välja 210 200,51 eurot. TsÜS § 37 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub L.T-lt välja mõistmisele 840 069,18 eurot. 8. Menetluskulud 8.1 F.M-ilt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse välja mõista sundraha 585 eurot ning KrMS §-dest 175 ja 180 käekirjaekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DK-0078-10/1746) tasu summas 4420 krooni (so 282,49 eurot); dokumendiekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DM-000711/102) tasu summas 3849,06 krooni (so 246 eurot); dokumendiekspertiisi (EKEI ekspertiisiakt nr DM0077-10/1745) tasu summas 3861 krooni (so 246,76 eurot) ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,65 eurot. OÜ-lt ZZZ tellitud ehitise maksumuse kohta tellitud arvamuse kulud ning prokuröri poolt altkäemaksu süüdistuses 2 episoodist loobumise tõttu kaitsjatele makstud tasu 1/10 ulatuses (s.o summas 4964,60 eurot) jäeti riigi kanda. Ülejäänud osas tuleb kaitsjatele makstud tasu jätta F.M-i kanda. Täies ulatuses jääb F.M-i kanda ka määruskaebuse esitamiseks tehtud kulu, sest see osutus põhjendamatuks. Seoses süüdistusest loobumisega jäeti riigi kanda ka ehitustehnilise ekspertiisi tasu summas 41 111 krooni (e 2627,47 eurot) ja raamatupidamisekspertiisi tasu summas 24 799,86 krooni (e 1585 eurot), kuna tegemist ei ole kohtukõlbliku tõendiga. 8.2 L.T-lt kuulub riigituludesse väljamõistmisele sundraha, toimikukoopia ning TTÜ teedeehitusliku ekspertiisi kulu 4162,57 eurot. Seoses süüdistusest loobumisega Raudi kalmistu osas, tuleb 5% kaitsja A. Suubanile makstud tasust ( e 675 eurot, sh käibemaks) jätta riigi kanda, ülejäänud osas aga kaitsjale makstud tasu jätta L.T kanda. 8.3 OÜ Värimal ja V. Safonovi määratud kaitsja N. Rõžov on esitanud nimetatud isikutele õigusabi osutamise kulude hüvitamise taotlusi kokku summas 16 166,42 eurot. Sellest 10 502,42 euro osas on taotlused rahuldatud. Kohus vähendas riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu põhjusel, et advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega, jättes rahuldamata kaitsja 25. mai 2015 taotluse hüvitada tema poolt osutatud õigusabi tasu summas 5664 eurot. Ülejäänud osas jäävad OÜ Värimal ja V. Safonovi menetluskulud vastavalt KrMS §-le 181 ja 183 riigi kanda. Kohus põhistas kaitsjatasu rahuldamata jätmist sellega, et kaitsja ei esitanud taotlust süüdistatavate õigeksmõistmiseks ja ka V. Safonovi suhtes menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Sellega ei täitnud kaitsja oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning jättis kasutama seadusest tulenevad võimalused taotleda oma kaitsealuste huvides soodsamate või õigeksmõistvate lahendite tegemist. APELLATSIOONID JA TAOTLUSED 9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava L.T kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015. a otsus L.T süüdistuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Alternatiivselt taotleb kaitsja lõpetada menetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Menetluskulud jätta riigi kanda. 9.1 Kohus on võtnud otsust tehes aluseks vaid osa kohtus uuritud tõenditest, rikkudes põhistamiskohustust (KrMS § 337 lg 1 p 7). Samuti oli kohtulik uurimine ühekülgne (KrMS § 338 p 1). 9.1.2 Auguremonti puudutavat süüdistuse osa kajastades on kohtule esitatud „Remondi-, hooldus- ja korrashoiutööd ning nendega seotud teenused“ pakkumise kutse dokumendid, mille üheks lisaks nr 2 on „Riigihanke tehniline kirjeldus“ (sisukorra järgi 90-l lehel). Hanke tehnilise kirjelduse lisadena on 11.06.2014 kohtuistungil avaldatud kohtueelses menetluses Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt esitatud dokumendid „Riigihanke tehniline kirjeldus“ 93 leheküljel. Nimetatud koosnevad 1) esimesel kolmel 24 lehel tabelist, mis sisaldab Järve ja Ahtme linnaosade tänavate loetelu (E.G. poolt koostatud tabel) ja 2) ülejäänud osas planeeritavate hooldustööde loetelu tänavate kaupa. 9.1.3 Kohus tuvastas, et nimetatud tabelis ja ülejäänud tehnilises kirjelduses märgitud tänavate pindalad on erinevad ja pidas võimalikuks võtta aluseks 2010. aastal linna poolt järelpärimisele vastuseks edastatud kolmeleheküljelises tabelis märgitud pindalad ja seal sisalduva tänavate loetelu, kus pindalad on väiksemad ja osa tänavaid puudub. 9.1.4 Kohus jättis motiveerimatult arvestamata järgmised tõendid: 1) Riigihanke tehnilises kirjelduses puudus auguremonti puudutav osa tänavate loeteluna. Kohtu järeldus, et "hooldustööd on olemuselt erinevad remonttöödest kuna need võivad sisaldada ka näiteks asfaltkattega katmata teeservade, jalgradade, teeäärsete haljasalade või -ribade hooldust jms." on oletuslik ja vastuolus 11.06.2014 avaldatud sama hanke tehnilise kirjelduse ülejäänud lisadega, kus käsitletakse hooldustöid haljasaladel, kõnniteedel, bussipeatustes, muruniitmist ja hooldust üksikutel objektidel, tänavalõikudel (algse toimiku kd 19 tl 50 ja edasi); 2) Kohtu poolt nimetatud "ebamäärased lõigud või tänavate ositi" nimetamine ei puuduta auguremonti (ei sisaldu tööde vastuvõtu aktides) vaid muid hooldustöid konkreetsetel objektidel ja teelõikudel; 3) Vastuolud Riigihanke tehnilises kirjelduse erinevate osade vahel ei tõenda tänavate ja/või teede tegelikku pindala ega seda, millises ulatuses auguremonti tegelikkuses tehti. Kohus ei ole arvesse võtnud tunnistaja E.G. ütlusi 04.12.2014 istungil selle kohta, et "...tänavate mõõtmistöid teinud firma EI mõõtnud kõiki tänavaid..., töid tehti jäämaks eelarves selleks eraldatud summa 100000 EEK sisse". Seega ei saa välistada, et auguremondi töid tehti suuremas mahus, kui E.G. poolt koostatud kolmeleheküljelises tabelis oli märgitud tänavate pindalaks. 4) 31.08.2006 Töövõtu lepingu lisa- tehniline kirjeldus sisaldab järgmisi teede-tänavate nimetusi: Vanalinna ümbersõit - lisa 2J-4- nime all „linnaväline ümbersõit Järveküla teest Kalevi tänavani“ pindalaga 27650 m2. Vanalinn- lisa 2J-1 pindala 10900 m2 Tee Dok-Vana Ahtme- lisa 1A-4 pindalaga 5250 m2 Kingi tänav- (tegelikult Ringi t. Järve linnaosas) pindalaga 1450 m2, lisa 2J-3 Mõisamaa teelisa 2J-4- Mõisamaa pindalaga 480 m2. Ühelgi juhul pole L.T poolt auguremonti vastu võetud suuremas mahus/pindalal, kui hanke tehnilise kirjelduse teede hooldusesse puutuvates lisades on märgitud. Nimetatud teede-tänavate reaalset olemasolu ja asukohta on kirjeldanud E.G. , A.B. i, A.Be. , N.O. (avaldatud ütlused). 9.1.5 L.T ütluste kohaselt tema 2006. a hankedokumente ette ei valmistanud ja sai juhinduda vaid tema käsutuses olnud andmetest, milliste hulgast puudus E.G. koostatud tabel. Kohus ei andnud hinnangut E.G. 3. detsembril 2014. a antud ütlustele:“ "2006 aastal tegeles hanke ettevalmistamisega A.V. ..., A.V. sai tabeli, mis sellega edasi tegi ei tea..., tabelist võisid välja jääda mõni tänav-tee..., tabeli koostasin mina...“. 9.1.6 Pakkumise kutse dokumentide sisukorras on nimetatud hanke tehnilist kirjelust 90 lehel. 11. augustil 2010 on linna poolt menetlejale väljastatud nimetatud hanke tehniline kirjeldus 93 lehel, mis kinnitab L.T ütlusi, et E.G. tabelit aastatel 2006-2009 tal ei olnud ja sellest ta juhinduda ei saanud. E.G. poolt koostatud väidetav teeregistri väljavõte (ametlikke registriandmeid pole kohtule esitatud), millel põhineb süüdistus, on koostatud nimelt kolmel lehel. Auguremondi puhul oli L.T võimalik aluseks võtta ainult hanke tehnilise kirjelduse lisas märgitud hooldusesse puutuvaid pindalasid. Pole reaalne, et liivatamise, soolamise, koristamise puhul oleksid tänavate pindalad väiksemad, kui auguremondi puhul. 9.1.7 Maakohtu poolt on jäetud motiveerimatult arvestamata tõendina Hanke tehnilises kirjelduses lisades fikseeritud teede/tänavate pindalad. Auguremonditööde vastuvõtu aktides pole nimetatud mahtusid ületatud. 25 9.1.8 Sompa linnaosas tehtud tööd puudusid riigihankega tellitud tööde nimekirjast. Tunnistajad A.B. i, A.Be. kinnitasid, et auguremondi töid Sompa linnaosas tegelikult tehti. Toimunut võib hinnata riigihangete teostamise korra rikkumisena, kuid arvestades, et süüdistust sellest osas pole esitatud, kõik tööde vastuvõtu aktides nimetatud tänavad eksisteerivad, pole millegagi ümber lükatud väide, et tegelikkuses auguremondi töid Sompa linnaosas tehti ja seega pole põhjendatud ka kahju tekitamine linnale. 9.1.9 Kohus on alusetult asunud seisukohale, et auguremondi puhul oleks pidanud lähtuma iga üksiku augu parandamiseks tehtud kulutustest, kuid pole millegagi seda motiveerinud. Peaks olema arusaadav, et auke teekattes ei saa ette planeerida ja ka ühekaupa pärast tööde tegemist üle mõõta. Nimelt sellel põhjusel võeti hankes aluseks tänavate üldpindala ja sellest lähtudes kujunes auguremondi hind. Selles osas on kohus väljunud süüdistuse piiridest, kuna süüdistusaktis heidetakse ette tööde vastuvõtmist tänavatel, mida ei eksisteerivat või tööde tegemist suuremal pinnal, kui oli tänava üldpindala, mitte aga materjalide, tööjõu või muu sellise ülekulu aktsepteerimist. Maakohus on selles osas läinud vastuollu KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõuetega. 9.1.10 31.augusti 2006.a. Töövõtuleping nägi auguremondiks ette kokku 85 720 000 Eesti krooni s.h. käibemaks 18 %. Teostatud tööde eest tasuti 82 523 467 Eesti krooni koos käibemaksuga. Süüdistus pole tõendanud, et tööd oleksid üldse tegemata või tehtud väiksemas mahus. Seega ei saa rääkida kahju tekitamisest kohalikule omavalitsusele. 9.2 Käsitledes pindamist puudutavat süüdistuse osa on kohus alusetult võtnud aluseks ainult osa uuritud tõenditest. Kohus on põhjendamatult eiranud järgmisi tõendeid ja pole andnud hinnangut alljärgnevatele tõenditele. 9.2.1 Kohus tuvastas, et andmed pindamistööde mahtude kohta on erinevad. 14. juuni 2010 vaatlusel Maa-ameti esindajate osavõtul tuvastati Ahtme (77772 m2 ) ja Järve Linnaosas (7553 m2 ) kokku pinnatuks 85325 m2 . OÜ GGG mõõtmistulemuste põhjal teostati pindamist Ahtme linnaosas kokku 91039 ruutmeetril, Järve linnaosas 12738 ruutmeetril (kokku 103777 m2 ) . Teostatud töid on vastu võetud (akteeritud) Ahtme linnaosas 90807 m2 ja Järve linnaosas 12120 m2 (kokku pindamine 102927 m2). Kohus on võtnud oma järelduste aluseks 14.06.2010 mõõtmistulemused põhjendades seda vaid sellega, et kasutatud tehnika oli kalibreeritud ja mõõtjad pädevad. 9.2.2 OÜ GGG esindaja, tunnistajana üle kuulatud V.I. kinnitas, et tema poolt mõõtmisel kasutatud tehnika oli nõuetekohaselt kontrollitud. Kohtumenetluse käigus tema ütlusi kahtluse alla ei seatud ning ka kohtuotsuses endas on kohus need mõõtmistulemused oma järelduste aluseks võtnud heites süüdistatavatele ette nende tulemuste kasutamatajätmist. 9.2.3 Võrreldes erinevaid andmeid selgub, et 14. juuni 2010 vaatlusel pole arvestatud kõiki teelõike, mis ongi viinud erinevate tulemusteni võrreldes teise mõõtjaga. Nii pole Altserva tänava asfaltkatte pindamise kontrollmõõdistamise joonisel arvestatud tänava pinda enne raudteeülesõidukohta ning tänava lõpus on mõõtmisel aluseks võetud erinevad alad. Ridaküla tänava puhul pole 14. juunil 2010 vaatlusel arvestatud tänavalõiku kuni raudtee ülesõiduni (14. juuni 2010 mõõtmised on teostatud alates raudtee ülesõidust elamute poole, kuid töid teostati ka Ridaküla tänava ja Ahtme maantee ristmikul). Sinivoore tänava puhul pole arvesse võetud Järveküla teega piirnevat lõiku, milline pinnati koos Sinivoore tänaval tehtud töödega mahus 5197 m2 . Ahtme mnt. vaatlusel on erinevad mõõtjad lähtunud erinevatest pindamise alg ja lõpp-punktidest. 9.2.4 Kokkuvõtvalt on tegemist vastuoluliste mõõtmistulemustega. Olukorras, kus isegi vastavate eriteadmistega isikud saavad erinevaid mõõtmistulemusi, ei ole põhjendatud süüdistus tahtlikus valeandmete aktsepteerimises, dokumentide võltsimises L.T poolt. Süüdistataval puudusid vastavad erialateadmised ja kontrollmõõdistamisetel kasutatud tehnika mõõtmistööde läbiviimiseks. 26 Rahalisi vahendeid kontrollmõõdistustööde tegemiseks hankes ette polnud nähtud. Pindamistöödeks ettenähtud eelarvet ei ületatud. 9.3 Käsitledes kapitaalremonti puudutavat süüdistuse osa on kohus alusetult võtnud kohtuotsuse aluseks ainult osa uuritud tõenditest ja tuginenud oletustele. 9.3.1 Käsitledes tee-ehitusliku ekspertiisitulemusi, jättis kohus motiveerimatult tähelepanuta, et asfaltbetoonkatte paksuse ja koguste osas juhindus ekspert „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjast“, mis ei laiene kohalikele omavalitsustele ning viide, millele puudus ka 31. augusti 2006. a Töövõtu lepingus ja hankedokumentides. Saadud tulemused on hinnangulised. 9.3.2 Äärekivide osas leidis ekspert, et paigaldatud äärekivide kogus on 119,6 jm suurem, kui tegelik äärekivide pikkus. Selline järeldus on vastuolus OÜ GGG mõõtmistulemustega, mille kohaselt on vahetatud 245,9 meetrit. Freesimistööde osas on ekspert korduvalt märkinud (akti p. 2.5, 3.1.7, 3.2.7, 4.5.), et tegeliku töömahu kontrollimine on praktiliselt võimatu. Samale järeldusele asus ekspert lammutatud asfaltkatte äraveo ja utiliseerimise (akti p. 2.5., 3.1.8, 3.2.8, 3.3.8) jne. osas (ehitusprahi väljaveomahtud, ettevalmistus ja ettenägematute tööd). Nimetatud asjaoludele pole kohus mingit hinnangut andnud ja seega rajanud kohtuotsuse oletustele ja kontrollimatutele hinnangutele. 9.3.3 Kohtu etteheited süüdistatavale on otsitud ja ignoreerivad olulist osa L.T ütlustest, mille kohaselt tema kontrollis tehtavaid töid visuaalselt, tutvus töövõtja esitatud lisadokumentidega prügi, ostetud asfaldi kohta ning kontrollis töövõtja poolt peetavat päevikut. Nõudis mõõtmiste läbiviimist. Põhjendamatu on väide, et L.T oli teadlik väidetavatest valeandmetest aktides ja võttis sellele vaatamata tööd vastu. Isegi ekspert on kinnitanud, et tegeliku töömahu kontrollimine oli praktiliselt võimatu. Arvesse ei võetud, et süüdistataval puudusid vastavad eriteadmised ja tehnika mõõtmistööde läbiviimiseks. Rahalisi vahendeid mõõdistustööde tegemiseks ette polnud nähtud. 9.4 28.10.2015 kohtuotsusega tunnistati L.T süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 ja 299 lg 1 järgi. L.T-lt mõisteti Kohtla-Järve linna kasuks välja 840 069,18 eurot. Sellele lisaks mõisteti temalt ja F.M-ilt solidaarselt Kohtla-Järve linna kasuks välja 210 200,51 eurot Vastavalt KrMS § 3051 lg-le 2 kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. KrMS § 268 lg 2 sätestab, et süüdistust saab muuta enne kohtuliku arutamise lõppu. Süüdistust ei muudetud. KrMS § 268 lg 6 sätestab, et kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohtumenetluse käigus pole kordagi arutatud kahju väljamõistmist või kvalifikatsiooni muutmist. Kohus pole teinud kohtumenetluse pooltele ettepanekut avaldada oma seisukohti kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta või kahju hüvitamise küsimuses, millega on rikkunud viidatud norme. 9.5 L.T suhtes on möödunud mõistlik menetlusaeg. L.T osas on menetlus asjas toimunud alates 2009. aasta sügisest, s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni orienteeruvalt 6 aastat. Arvestades, et süüdistatav pole oma käitumisega kuidagi mõjutanud menetlustähtaja kulgu ja kohtumenetlus venis ka kohtust tulenevatel põhjustel (kohtuniku vahetusega seoses toimus viimane eelistung alles enam kui 10 kuud pärast süüdistusakti kohtusse saatmist) on L.T suhtes mõistlikku menetlustähtaega ületatud. 10. Viru Maakohtu otsuse vaidlustasid ka F.M-i kaitsjad vandeadvokaadid A. Simson ja R. Palmaru, kes taotlevad tühistada Viru Maakohtu otsus osas, milles F.M tunnistati süüdi KarS § 400 lg-te 1,

§ 22lg 2, Kar

S § 201 lg 2 p 3, KarS § 2172 lg 1, § 299 lg 1, § 345 lg 1 ja § 294 lg 1 järgi ja mõista F.M õigeks. Samuti tühistada otsus F.M-ilt sundraha ja kahju 27 väljamõistmises. Alternatiivselt taotlevad kaitsjad kriminaalmenetluse lõpetamist F.M-i suhtes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Veel taotletakse süüdistatavale menetluskulude hüvitamist. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 10.1 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine 10.1.1 Kohtulahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis

1. aprillil 2013 andis isikud kohtu alla üks kohtukoosseis,
2. oktoobri
3. a otsusega mõistis nad süüdi teine kohtukoosseis. Kohtuniku vahetamise aluseks oli Viru Maakohtu esimehe käskkiri. Kohtute seadus kohtuasjade ümberjagamist ei tunne, samuti ei ole võimalik asja menetlevat kohtunikku seadusest tuleneva põhjenduseta õigusemõistmiselt kõrvaldada. Seega on tegemist KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Lisaks seab kohtuniku erapooletuse asja lahendamisel kahtluse alla järgmine: 1) kaks episoodi kvalifitseeriti raskemaks; 2) mõisteti oluliselt raskem karistus, kui seda taotles prokurör; 3) mõisteti maksimaalne võimalik karistus II astme kuritegude eest; 4) kahju mõisteti välja omaalgatuslikult. 10.1.2 Jälitustegevusega kogutud tõendid Jälitustegevusega tõendite kogumisel on rikutud seaduse nõudeid ja need tõendid tuleb jätta otsuse tegemisel arvestamata. Kohus on leidnud, et motiveeringu puudumine jälitustoiminguks loa andmise määruses ei tähenda automaatselt seda, et jälitustoiming ei olnud õiguspärane ja et jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kaitsjad sellega ei nõustu. Kriminaalasjas kohtule esitatud jälitustegevuse määrustes puuduvad KrMS § 145 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 nõutavad motiivid, kaalutud ei ole nn põhimõtet, pole kaalutud süüdistatavate põhiõiguste riivet võrreldes õiguskorra huvidega, esinevad vastuolud ja järgnevate jälitusperioodide osas ei ole esitatud motiive. Käsitlemata on jäetud jälitustegevuse üldine kogupikkus (vt ). Sõnastuse osas kattub see määrusega, mis on tunnistatud seadusevastseks kriminaalasjas nr 1-12-
4. Käesolevas asjas esimeseks jälitustoiminguks loa andmise ajal ei saanud järgnevatel põhjustel eksisteerida põhjendatud kuriteokahtlust: kõrvutades jälitustoimingus loa andmise määrust ja kriminaalasja toimikut, nähtub, et menetlus algatati
5. märtsil
7. märtsil 2009 teostati esimene menetlustoiming – järelpärimise edastamine kaheksasse krediidiasutusse kuue isiku pangaväljavõtte väljastamiseks.
8. aprillil 2009 teostati järelpärimine neljale krediidiasutusele. Lisaks on kohus luba andes viidanud KrMS § 119 lg-tele 1,2, mis käsitlevad kuriteo matkimist, milline otsustus puudub ka resolutsioonist. Ebaõigele sättele viitamine osundab kaalutlusõiguse teostamata jätmisele. Kaevatavatest määrustest nähtub, et kontrolli ei ole sisuliselt teostatud, määruse sõnastus kordub ja põhjendused praktiliselt puuduvad. Kuna kaevatavate määruste puhul ei ole sisulisi põhjendusi esitatud, on ka kontrolli teostamine hilisemalt välistatud. Asjakohatud on kohtu etteheited kaitsjale selles, et jälitustoimikutele oleks pidanud ligipääsu taotlema kohtueelses menetluses ning et selline taotlus saab olla põhjendatud vaid siis, kui kaitsjal tekivad kahtlused jälitustegevuse seaduslikkuse osas. Kohtu sisukohad ei põhine seadusel. Kohus on osundanud KrMS §-le 225, mis aga ei näe ette, et kaitsjal on õigus esitada taotlusi üksnes kohtueelse menetluse lõpus. Säte reguleerib vaid taotlusi seoses kohtueelse menetluse lõpetamisega, ega ekskludeeri taotluse esitamist kohtule. Kohus ei viidanud seega ühelegi seadusele, mis takistaks kohtule jälitustoimikutega tutvumise taotlust esitamast. Kaitsja leiab, et jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll jälitustoimingutele ligipääsu teel oli võimalik üksnes kohtus. Kohtuotsuse kontseptsioon on vastuolus menetluskorda sätestavate normide ja menetlusloogikaga. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et KrMS § 297 võimaldas enne kohtuliku arutamise lõppu täiendavaid tõendeid koguda. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaitsja sai jälitustegevuse tõendeid 28 kahtluse alla seada ja kaitseõigust sisuliselt teostada alles pärast kohtus jälitustegevust lubavate määruste saamist. Kaitsja taotles esmalt juurdepääsu jälitustegevust lubavate määruste saamist ja alles teiseks juurdepääsu jälitustoimikutele. Defektsete lubade saamine süvendas veendumust tutvumisvajaduses, mida kaitsja küll põhistas, ent millele kohus ei esitanud ühtki motiivi. Kaitsja pole senini teadlik jälitustoimikutes sisust ning ei saa olematu teabe suhtes esitada kaitseväiteid. Jälitustegevus toimus ajal, mil kehtis JTS ning mil imperatiivsed olid jälitustegevuse alustamise motiveeritud otsused. Jälitustegevuse läbiviimine nõutava otsuseta viitab ebaseaduslikule jälitustegevusele. Jälitusprotokollid ei ole vormistatud jälitusasutuse juhi poolt. Vastavalt KrMS § 113 lg-le 3 kirjutab jälitusprotokollile alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik. Määramise ja vastavate volituste kohta andmed puuduvad. Kohus ei ole otsuses nende olemasolu tuvastanud. Ainus õiguslik alus jälitustoimikute mittetutvustamiseks saanuks olla riigisaladus, mida aga kohus tuvastanud ei ole. Kokkuvõtlikult leiavad kaitsjad, et jälitustegevuse käigus kogutud teave ei saa olla tõendiks kohtulahendi tegemisel, kuna esitatud määrustes on rikutud KrMS § 145 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 ning KrMS § 110 nõudeid. Kuna jälitustegevusega kogutud tõendid on saadud seaduse nõudeid eirates, taotlevad kaitsjad jätta tõendite hindamisel need tõendikogumist kõrvale. 10.1.3 Elektroonilised tõendid Kohus leidis, et protokollides on eksimusi nt kuupäevade, kellaaegade, failide pealkirjade või lisade pealkirjade fikseerimisel, ent tegemist on kirjavigade, mitte tõenditel olevate andmete sisu ebaõige kajastamisega. Apellandid leiavad, et kui prokuratuur väidab, et konkreetne fail loodi mingil konkreetsel kuupäeval, ent see ei kajastu protokollis ega väljatrükis ning asjatundja selgituste alusel ei ole võimalik veenduda, et fail ka konkreetsel kuupäeval sellise sisuga loodi, ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada faili loomist sellel kuupäeval. Tegemist ei ole kirjavigadega, vaid küsimusega, kas konkreetse tõendiga saab mingit asjaolu tõendada. Asjatundja selgituste alusel ei ole võimalik üheselt öelda, kas nt mingi fail loodi konkreetsel kuupäeval või kopeeriti andmekandjale konkreetsel kuupäeval või muudeti seda konkreetsel kuupäeval. Kohus on aga aktsepteerinud väiteid, mille tõelevastavuses ei saa kindel olla. Kohus on lähtunud OÜ SSS ruumides läbiotsimisel leitud andmekandja puhul faili atribuutidest, mis näitavad selle loomise ja viimase salvestamise ajaks
9. juuli
10. Samas on hinnapakkumus OÜ SSS nimelt, mille loomise ja muutmise ajaks näitavad faili atribuudid
11. juuli
12. Arvestades asjatundja selgitusi, ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et failid loodi sellel ajal. Kohus on N.O. elukohast leitud failide osas kahtluseta lähtunud protokollis olevast faili loomise ja muutmise ajast, kuigi nende tõeväärtus on küsitav. Arvestades otsuse tegemisel ka elektrooniliselt kogutud tõenditega, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna ebaselgetele tõenditele tuginemine võis kaasa tuua ebaseadusliku kohtuotsuse. 10.2 Konkurentsialastele süütegudele kaasaaitamine 10.2.1 F.M-ile on esitatud süüdistus neljas episoodis ettevõtjate ja ettevõtete konkurentsi kahjustavale kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele kaasaaitamises. Seejuures väidetavad toimepanijad erinevates episoodides kohtu all ei ole (v.a Safonov ühes episoodis). Kaasaaitajana on F.M-i sisuliselt süüdistatud teiste isikute poolt väidetavalt toimepandus. F.M-ile etteheidetud teod ei kujuta endast KarS § 400 lg-te 1,

§ 22lg 3 toimepanemist. 29 Kar

S § 400 eeldab ettevõtjate vahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust või otsust, mistõttu tahteavaldusi saavad teha ikkagi ettevõtjad, kes on täideviijad teovalitsemise põhimõtte kohaselt ( ). Süüdistus peab avama iga süüdistatava käitumisaktid eraldi (vt RKKKo 3-1-1-6811, 3-1-1-22-10 ja 3-3-1-31-10). Süüdistuse faabulast jääb arusaamatuks süüdistatava konkreetne käitumisakt, aga ka see, kust tulenevad süüteokoosseisu imperatiivsed tunnused (tahtlus seoses põhiteoga ja osavõtuteoga). Süüdistusaktis ei ole välja selgitatud, kas kõik väidetavad kokkulepped, kooskõlastatud tegevus või otsused leidsid aset või tehti ettevõtjate vahel (vt KarS § 400 lg 1 objektiivne koosseis), samuti jääb selgusetuks, milliste ettevõtjate vahel täpselt milline tegevus aset leidis. Täpsustatud ei ole ka KarS § 400 eraldi punktides kirjeldatud tegude võimalikku esinemist. Süüdistusaktis puudub turumääratlus (on vaid sisulise analüüsita märgitud, et turuks on Kohtla-Järve linna munitsipaaltellimustega seotud hooldustööde ja ehitusturg, vt süüdistusakti lk 45). Süüdistusaktis märgitud sedastust ei saa pidada kohaseks turumääratluseks. 10.2.2 Kohus on eksinud tõendite hindamisel, mis on viinud valede lõppjäreldusteni 1) Kohtla-Järve Spordihoone siseujula meeste duširuumide remont 2009. a juulis. Selles osas kuulati tunnistajatena üle kolm isikut. Nendeks olid süüdistuse kontseptsiooni kohaselt kuriteo täideviijad. F.M-i süüdistust puudutavas osas on kohus analüüsinud R.H. i ütlusi ja jälitusprotokolli. Kohus on leidnud, et arvestades taoliste konkursside läbiviimisel ja osalemisel väljakujunenud praktikat, jäi R.H. , kui sisuliselt F.M-i soosiku rolliks otsida teised kaks ettevõtet, kellele linnavalitsus saadaks samuti kutsed konkursil osalemiseks ning kes lepiks R.H. iga kokku oma pakkumuste suuruse või kelle nimelt R.H. pakkumised koostaks ja neile allkirjastamiseks annaks. Kohus on siinjuures jätnud arvestamata R.H. i ütlused, kus viimane eitas seda, et tema oleks mingil viisil aidanud leida teisi ettevõtteid või need välja valinud. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei arvestanud V.T. ja teiste konkursikomisjoni liikmete ütlustega selles, kuidas valiti äriühingute ring, kellele kutseid saata. 2) Kohtla-Järve sotsiaalmaja tubade remondi hange. Kohus ei viita ühelegi tõendile. Kohus viitab üksnes otsuse p-s 5.5 R.H. i ütlustele, kes kinnitas, et F.M-iga tal selle konkursi osas mingit jutuajamist ei olnud. 3) Kolmas ja neljas episood. Kohus on analüüsinud üksnes jälitustoimingu protokolle. Apellandid leiavad, et üksnes ühe tõendi pinnalt järelduste tegemine ei ole võimalik. Neljanda episoodi osas leidis kohus, et telefonivestlused kinnitavad, et võitja oli F.M-i poolt ette ära otsustatud. Apellandid märgivad, et jälitustoimingute protokollidest ei ilmne, et P. P.F. oleks F.M-ile teatanud, keda ta soovib teiste osalejatena näha või mingil muul viisil teada andnud midag