← Eesti

1-19-6252/2

Obsah (7)§ 424§ 121§ 73§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 5. august 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-6252 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meril

§ 424

lg 1 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav P.K, isikukood: XXX ; Eesti XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.04.2019.a otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi lõpliku karistusega 4 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi

§ 73alusel 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 04.08.2019.a kuni 05.08.2019.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.K

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada P.K eelvangistuses viibitud aeg 04.08.2019.a – 05.08.2019.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda P.K kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada P.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.04.2019.a otsusega nr 1-19-3104 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista P.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 69

alusel asendada 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust 235 (kahesaja kolmekümne viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb P.K ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on P.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata P.K-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

75 lg 4 alusel kohustada P.K alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata P.K-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 2. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta P.K sundrahast 205 eurot ja kaitsjatasust 189,20 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista P.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 200 eurot; kaitsjatasu 100 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et P.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 300 (kolmsada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 2

(5)Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700038788 ning selgituse “ P.K, otsus nr 1-19-6252, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.K süüdistatakse selles, et tema 04.08.2019 kella 02:30 paiku juhtis Tartus, Kaunase pst 69a juures mootorsõidukit (roller) Taotao CY50T-8 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus P.K kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (04.-05.august 2019), mille vältel P.K oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat 2 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust 17.04.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt P.K-le mõistetud karistuse ära kandmata osa – 4 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

§-de 73 lg 4 ja 69 alusel asendada P.K-le mõistetud 7 kuud ja 25 päeva vangistust 235-tunnise üldkasuliku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa 3

(5)elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et P.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 4 alusel võtab P.K endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et P.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 289 eurot ja 20 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot. Võttes arvesse P.K varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sisse tulekuks on XXX eurot kuus ja palk XXX eurot kuus ning et tema ülalpidamisel on XXX poeg), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 205 eurot ja kaitsjatasust 189 eurot ja 20 senti eurot. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 100 eurot ning osa sundrahast 200 eurot) – kokku 300 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades P.K tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 25 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav P.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.K süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 4

(5)KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.K menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 289,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. P.K taotles menetluskulude vähendamist ning nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga käib P.K-le arvestades tema sissetulekuid ilmselgelt üle jõu. Kohus jätab KrMS § 180 lg 3 alusel P.K sundrahast 205 eurot ja kaitsjatasust 189,20 riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades P.K varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 300 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.