← Eesti

1-20-7133/10

Obsah (4)§ 75§ 424§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-7133 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 18.11.2020 otsusega tunnistati A.K süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.06.19.06.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja A.K-le mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.11.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 4.12.

  1. Katseaja kestus on 18.11.2020 – 18.05.
  2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus on 3.06.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse kohtult A.K-le alkoholi tarvitamise keelu määramist. Süüdimõistetu pani 25.02.2021 toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o A.K kõrvaldati sõiduki juhtimiselt seoses alkoholi piirmäära ületamisega. Kuna hooldusalune on seadnud endale eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda ning ta osaleb jätkuvalt sõltuvusravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“, on näha, et A.K on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et A.K-le alkoholi tarvitamise keelu lisakohustusena määramine on eesmärgipärane. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab A.K-le ette 25.02.2021 tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 8.03.2021 vastusest kriminaalhooldaja päringule nähtub, et 25.02.2021 on A.K seoses alkoholi piirmäära ületamisega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Koostati ka väärteoprotokoll. 25.02.2021 tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükk tõendab, et A.K väljahingatavas õhus oli 25.02.2021 alkoholi 0,59 mg/l. 17.03.2021 kirjalikus seletuses tunnistas A.K, et juhtis 25.02.2021 mootorsõidukit, kuna arvas, et on kaineks saanud. Tartu Maakohtu 19.05.2021 otsusega nr 4-21-1618 on A.K karistatud LS § 224 lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuotsus jõustus 28.05.2021. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtule teada, et asjas nr 4-21-1618 on tegemist erakorralises ettekandes viidatud 25.02.2021 toime pandud väärteoga. PPA vastust kriminaalhooldaja päringule, tõendusliku alkomeetri ja Tartu Maakohtu 19.05.2021 otsuse väljatrükki ning kriminaalhooldusaluse kirjalikku seletust kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et A.K pani 25.02.2021 tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületades. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et A.K-le ei ole määratud alkoholi tarvitamise keeldu. See tähendab, et alkoholi tarvitamist süüdimõistetu poolt rikkumiseks lugeda ei saa. Samas on kohus seisukohal, et kui hooldusalune paneb alkoholi tarvitamise tõttu toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, tuleb sellele

§ 74lg 4 kohaselt reageerida.

Kohtu arvates pani A.K väärteo toime tahtlikult. Teda on ka varem alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. Alkoholisisaldus süüdimõistetu väljahingatavas õhus pole olnud piiripealne, millest alates algab vastutus 2

(3)mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Süüdimõistetu väidet, et tema arvates oli ta sõitmisele asumise hetkel (mis tahes põhjusel) kaine, ei loe kohus arvestatavaks. A.K iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohaselt osalenud programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alates 10.06.2020 (mida tõendab ka Lõuna-Eesti Haigla 23.10.2020 väljastatud tõend) ning on enda sõnul jätkanud programmis osalemist praeguse ajani. Kohus ei näe põhjust seda süüdimõistetu väidet kahtluse alla seada. Samuti on süüdimõistetu korrektselt täitnud teisi käitumiskontrolli nõudeid (välja arvatud ühel korral registreerimiskohustust, millise rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik teda hoiatanud). A.K senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et süüdimõistetul esineb alkoholiga liialdamist, mille tõttu on ta käesoleva katseaja jooksul pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Sellise tendentsiga aga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad õigusrikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. A.K isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Kohus selgitab siinkohal, et seadus alkoholi tarvitamise keelu määramiseks süüdimõistetu nõusoleku olemasolu ei eelda. Alkoholi tarvitamise keelu rakendamine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta. Olgu lisatud, et kui A.K jätkuvalt paneb toime õigusrikkumisi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida A.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu ja

§ 74

lg 4 alusel kohus määrab A.K-le

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.