Obsah (8)

§ 64§ 487§ 168§ 663§ 659§ 67§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-127055 Kohtuasi Revensen OÜ

) § 3141 lg-le

1. Maakohus luges e-kirja hagejale kättetoimetatuks
2. augustil
3. Seega tuli hagiavaldus esitada ning puudused kõrvaldada hiljemalt
4. septembriks
7. septembril 2023 esitas hageja kohtule taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks kuni
8. septembrini 2023, tuues põhjuseks suure töökoormuse. Maakohtu määrus ja põhjendused
9. Harju Maakohus keeldus
10. septembri
11. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis hageja taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 4.
12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus enda määratud tähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 64lg 1)).

Praegusel juhul tuleneb hagi esitamise tähtaeg

§ 487

lg-st 1, mille kohaselt kohustab hageja esitama 14 päeva jooksul ettenähtud vormis hagiavalduse. Hagi esitamise tähtaja sätestab seadus, mistõttu kohus ei saa seda tähtaega pikendada. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Hageja ei esitanud tähtaegselt oma nõude põhjendust, mistõttu keeldus maakohus

§ 487lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

4.2. Menetluskulud jättis maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu hageja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna menetluses ei ole menetluskulusid tekkinud, jättis maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada hageja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning võtta hagi menetlusse. 5.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus alusetult keeldunud hagi esitamise tähtaja pikendamisest. Hageja tugines oma väidetes tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaridele § 487 lg 3 kohta, mille kohaselt kohtul on tähtaja määramisel kaalutlusõigus. Seega on tegemist on kohtu määratava tähtajaga, mida kohus saab mõjuval põhjusel pikendada. Hageja palus võtta tema
3. septembril 2023 esitatud hagi menetlusse. 5.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 7. Määruskaebuse väidete kohaselt on

§ 487

lg-st 1 tulenev hagi esitamise tähtaeg kohtu määratud tähtaeg, mida kohus saab menetlusosalise taotlusel mõjuval põhjusel 2 2-23-127055 pikendada. Seega oleks maakohus pidanud määrama hagejale hagi esitamiseks uue tähtaja. Maakohus keeldus põhjendamatult tähtaja pikendamisest ning hagi menetlusse võtmisest. 8. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et

§ 487lg-s 1 sätestatud 14-päevane tähtaeg on kohtu määratav tähtaeg.

Viidatud sätte sõnastusest tuleneb kohtule võimalus kohustada hagejat esitama hagiavaldusele ettenähtud vormis hagi 14 päeva jooksul. Kolleegiumi hinnangul tuleb viidatud sätet tõlgendada selliselt, et kohtul on kaalutlusõigus selles, kas vastav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks üldse määrata. Kuid viidatud sätet ei tuleks mõista nii, et kohtul on õigus oma äranägemise järgi ka tähtaeg määrata, s. t määrata seaduses sätestatust erinev tähtaeg (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-116229, p 9). Viidatud sättes on tegemist samasuguse tähtajaga nagu seda on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ehk tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga. 9.

§ 67

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega, kuna hagi esitamise tähtaeg tuleneb seadusest, ei saanud hageja taotleda selle pikendamist, vaid oleks saanud taotleda tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise taotlust ei ole hageja esitanud ning ei ole toonud esile ka ennistamise taotlemist võimaldavaid asjaolusid. Seega jättis maakohus hageja tähtaja pikendamise taotluse põhjendatult rahuldamata, mistõttu tuli ka hagi menetlusse võtmisest keelduda. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal võimalik pöörduda oma nõudega uuesti kohtu poole. Menetluskulud 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 kohaselt hageja kanda.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 12.

§ 372lg 5 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 3