← Eesti

2-20-15191/87

Obsah (5)§ 45§ 92§ 80§ 82§ 83

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15191 Ts

§ 45

lg 1 alusel, sest ta on asjade valduse vabatahtlikult üle andnud ega ole väitnud, et kostja oleks OÜ-lt G.L.A Agentuur valduse omavoliliselt saanud. 3.2. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluste asjade omanik. Kohtule on hageja esitanud asjade omandamise tõendamiseks 10.12.2015 vara üleandmise akti, millega C on andnud hagejale tasuta kasutamiseks ja edaspidi utiliseerimiseks esemed ja mööbli osad (t lk 14).

§ 92

lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja esitatud aktist ei nähtu, et pooled oleksid leppinud kokku esemete ja mööbli omandi üleminekus. Need on aktiga üle antud hagejale tasuta kasutamiseks ja edaspidi utiliseerimiseks. Seega leiab kohus, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 mõistes (üks isik (kasutusse andja) kohustub andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks). Nimetatud akti järgi ei ole asjade omand hagejale üle läinud. Muid asjakohaseid tõendeid hageja poolt asjade omandamise kohta ei ole asjas esitatud. 3.

  1. Samuti ei ole hageja tõendanud omandi üleminekut 04.04.2022 esitatud menetlusdokumendi lisaga 1, milles C selgitab kohtule adresseeritud kirjaliku kinnitusega 15.12.2015 aktiga seonduvat. Esiteks ei nähtu, millal see on koostatud ja allkirjastatud. Samuti ei lükka see ümber kohtu eelpool tuvastatud tõlgendust, et 15.12.2015 aktiga vara omandit üle ei antud, kuna sellest kinnitab C, et „vara üleandmise päeval ma ei saavutanud kokkulepet X-ga selle kohta, kas ta võtab vara pikaajalise kasutamise eesmärgiga või ostab seda.“ Kinnituse kohaselt alles hiljem lepiti kokku, et X ostab vara. Samas ei ole kinnituses täpsustatud, millal oli „hiljem“ ja mis vara osas see kokkulepe väidetavalt tehti. 3.
  2. Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani täpsustanud oma nõuet ega esitanud nõuet tõendavaid tõendeid ning kohus on sellele juhtinud tähelepanu, leiab kohus, et identifitseerimata vara väljanõudmise hagi ei ole võimalik rahuldada ka siis kui hageja oleks oma omandiõigust tõendanud, kuna sellist otsust ei oleks võimalik pärast täita. 3.
  3. Kuna hageja ei tõendanud, et ta oleks väljanõutavate asjade omanik, siis pole vaja hinnata hageja esitatud kolmandate isikute kinnitusi selle kohta, et vaidlusalune vara asus kostja kasutatavates ruumides ehk oli kostja valduses. 4

(8)Hageja apellatsioonkaebus
  1. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ja palub selle tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
  2. Puudub vaidlus selles, et G.L.A Agentuur OÜ sai asjad valdusse lepingu alusel. Vastustaja ja hageja vahel ei ole sõlmitud lepingut, mis võiks õigustada vastustaja valdust vara suhtes. Lähtudes sellest kohtu p-s 14.2 esitatud järeldused jäävad täiesti ebaselgeks.
  3. Hageja kinnitas, et ta leppis kokku C-ga sellet, et 10.12.2015.a aktis loetletud vara läks hageja omandisse üle. C kinnitas, et selline tehing leidis aset ja ta andis hageja omandisse üle 10.12.2015.a aktis märgitud vara. Seega ei ole põhjendatud kohtu järeldus, et tõendamata C ja X kokkulepe omandiõiguse üleandmise kohta.
  4. Ei ole selge, mis põhjusel kohus ei analüüsinud objektiivseid tõendeid (Stark OÜ arve ja hindamisakti, dtl. 40-41) mis tõendavad asjaolu, et ööklubi ruumides oli paigaldatud valveseade, mille ostjaks oli hageja. Isegi, kui rahuldamata jääb hageja nõue C’lt ostetud vara osas, siis pidi kohus andma hinnangu hagejale nõudele tagastada valveseade või hüvitada selle maksumus. Antud vara puhul puudub igasugune vaidlus selle kohta, et valveseade on hageja omandis.
  5. Kohtu etteheide selles, et haginõue on ebaselge, hageja mitu korda seletas, et hageja kirjeldus vara osas on antud selle täpsustega, mida hageja saab teha. Näiteks diivanid olid toodetud individuaaltellimusel, mille tõttu puudub võimalus nimetada diivanite tootja või muud tunnused. Hageja ei saa täpsemalt kirjeldada vara tunnuseid. Kohtu etteheitele, et hageja ei esitanud varast fotosid selgitab hageja järgmist: hageja kavatses teha fotod külastades salajaselt ööklubi, kuid menetluse lõppstaadiumil hakkasid kehtima COVID-piirangud ja klubi oli suletud.
  6. Kuid igal juhul kui varal puuduvad eritunnused (nt mark, seerianumber jne) siis ei saa hageja kirjeldada vara täpsemalt kui seda on tehtud hageja poolt esitatud menetlusdokumentides.
  7. Esile toodud põhjustel leiab hageja, et maakohtu otsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Hageja palub otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavalduse rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele
  8. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  10. Hageja on esitanud vindikatsioonihagi, s.o omaniku hagi valduse kaitseks, millega nõutakse

§ 80

alusel välja asja valdus kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusse.

§-s 80 esitatav nõue tähendab asja omaniku nõuet asja ebaseaduslikult valdava isiku vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse. Vindikatsioonihagi (

§ 80

) puhul peab hageja

§ 82

lõikest 1 tulenevalt tõendama, et hageja on vaidlusaluste esemete omanik ning, et kostja valdab neid esemeid. Kostja peab

§ 83lõikest 1 tulenevalt tõendama, et tal on õigus asju vallata.

14. Asja materjalidest nähtub: - G.L.A. AGENTUUR OÜ äriregistri väljavõtte kohaselt olid G.L.A. AGENTUUR OÜ osanikud Y osaga nimiväärtuses 1278 eurot ja hageja X osaga nimiväärtuses 1278 5

(8)eurot. Y oli juhatuse liige perioodil 10.04.2008 kuni 04.09.2020 ning hageja alates 16.10.2014 (I kd, tlk 68-69). -27.11.2015 sõlmisid JEWE Keskuse OÜ ja G.L.A. AGENTUUR OÜ äriruumide üürilepingu (I kd, tlk 5-11), mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu esemeks aadressil Jõhvi, Narva mnt 4B asuva hoone II korrusel paiknevad äriruumid suletud netopinnaga 500 m2, mille asukoht ja piirid on näidatud lepingu lisas 1 toodud plaanil ning punkti 1.
  1. kohaselt võib ruume kasutada üksnes meelelahutusasutusena (ööklubi). Lepingu punkti 1.4.2 kohaselt annab üürileandja ruumid üürniku valdusesse koos ruumides paikneva sisseseadega, mille loetelu on toodud lepingu lisas
  2. -17.10.2019 sõlmisid JEWE Keskuse OÜ ja G.L.A. AGENTUUR OÜ 27.11.2015.a äriruumide üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, G.L.A. AGENTUUR OÜ-u poolt allkirjastas selle Y (I kd, tlk 12-13). - 05.11.2019 sõlmiti samade ruumide üürileping JEWE Keskuse OÜ ja Concert Team OÜ vahel (I kd, tlk 54-61). -Pooled ei vaidle selle üle, et peale JEWE Keskuse OÜ ja G.L.A. AGENTUUR OÜ vahel üürilepingu lõppemist jäi ruumides olnud mööbel ja muu sisseseade ööklubi pidamiseks üüritud pinnale ning seda hakkas kasutama kostja.
  3. Hageja väidab, et ööklubi ruumidesse jäänud sisseseade ja mööbel, osas, milles see ei kuulunud JEWE Keskuse OÜ-le, kuulub omandiõiguse alusel temale, kostja väidab, et tal on õigus esemeid vallata, kuna nimetatud esemed kuuluvad Y-le ja esemete omanik ning kostja on asjade valdamiseks sõlminud rendilepingu.
  4. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei tõendanud hagis märgitud esemete omandiõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning see võis viia valele järeldusele esemete omandiõiguse kuuluvuse kohta.
  5. Asjas esitas hageja 10.12.2015 vara üleandmise akti (I kd, tlk 14), millest nähtub, et aktis loetletud vara on C poolt hagejale üle antud tasuta kasutamiseks ja utiliseerimiseks. 04.04.2022 esitatud menetlusdokumendi lisas selgitab C 15.12.2015 aktiga seonduvat ning kinnitab, et hageja ostis temalt aktis märgitud vara (I kd, tlk 161). Asjas on esitatud mitmete füüsiliste isikute kirjalikud kinnitused ning maakohus tõi õigesti esile, et W on kinnitanud (tõlge I kd, tlk 21), et viibis
  6. a. detsembris mööbli ja valgustite soetamise juures C-lt ja teab, et vara soetati hageja vahendite arvel, et need edasi rentida G.L.A. AGENTUUR OÜ-le. Samasisulise kinnituse on andnud ka Jelena Jeltsova (tõlge I kd, tlk 21pöördel), kinnitusest nähtuvalt ta teadis, et hageja ostis endise klubi Night Life vara ja seadmed C käest, et need edasi rentida G.L.A. AGENTUUR OÜ-le. Arvestades, et nimetatud isikud olid kirjalike kinnituste järgi G.L.A. AGENTUUR OÜ töötajad, siis leiab ringkonnakohus, et hageja tõendid vaidlusaluse vara omandamise kohta C-lt on piisavalt veenvad vara suhtes hageja omandiõiguse tuvastamiseks. Hageja esitas asjas rendilepingu (I kd, tlk 15-16), millega rentis C-lt omandatud vara OÜ-le G.L.A Agentuur ning seda, et endise klubi Night Life vara ja seadmed veeti G.L.A. AGENTUUR OÜ poolt renditud ruumidesse kinnitasid mitmed isikud oma kirjalike kinnitustega. See ei tähenda aga seda, et hagi tulnuks kindlasti rahuldada, vaid tõendamiskoormis, et kostjal on õigus vara vallata, läks üle kostjale.
  7. Kostja esitas asjas 01.11.2019 rendilepingu (I kd, tlk 62-67 koos tõlkega), mille kohaselt rentis Y, kui omanik, kostjale Discovery klubis Narva mnt 8b, Jõhvi linn, paigaldatud seadmed ja vara. Nimetatud vara nimekiri sisaldab ka mitmeid mööbliesemeid, mis kattuvad hageja nimekirjas tooduga. Millal ja kelle käest Y vara omandas, on jäänud tõendamata. Kostja esitas ka rendilepingu, millega Y kui rendileandja, rentis vara OÜ-le G.L.A Agentuur (I kd, tlk 70) ning asjas on esitatud ka tõend, et vara, mille Y kostjale rentis kuulus OÜ-le Elex Music Group (I kd, tlk 76-79 6
(8)koos tõlkega). Kellelt ja millal aga Y vara omandas ja kuidas ning millal see OÜ-u G.L.A Agentuur poolt üüritud ruumidesse toimetati, see asjas esitatud tõenditest ei selgu. Kostja viidatud inventuuri akt (I kd, tlk 76-79) ei tõenda omandiõiguse teket, vaid seadmete/mööbli lattu hoiule võtmist.
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asjas selgitanud pooltele tõendamiskoormist, mistõttu võib olla võimalik, et pooltel on esitamata mingid väited näiteks kostjal selle kohta, kuidas ja kellelt Y vaidlusaluse vara omandas ning neid kinnitavad tõendid.
  2. Kuivõrd keskseks vaidlusküsimuseks on käesoleval juhul asjaolu, kellele kuuluvad omandiõiguse alusel hagis märgitud esemed, toob ringkonnakohus esile, et vaidluse lahendamiseks võib olla otstarbekas: 1) hagejal esitada tuvastushagi omandiõiguse kuuluvuse kindlakstegemiseks isiku vastu, kes väidab, et ta on esemete omanik või 2) kaasata esemete väidetav omanik iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel (vaata selle kohta Riigikohtu 03.10.2013.a lahendit nr 3-2-1-94-13, p 14). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-st
  3. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
  4. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et maakohus tuvastas, et arve nr 01010919 kohaselt on hageja tellinud Stark OÜ-lt Discovery klubi (Jõhvi, Narva mnt 4B) videovalve paigalduse (I kd, tlk 24). Arvelt nähtub, et paigaldus sisaldas ka seadmeid. Miks nende seadmete valduse üleandmise nõue jäi rahuldamata, see maakohtu otsusest ei selgu.
  5. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõuet ei saaks rahuldada ka seetõttu, et hagi ese on ebaselge, esitatud haginõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna seda ei ole võimalik pärast täita. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
  6. Õige on küll see, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06).
  9. Ringkonnakohus leiab, et kohtulahendi selguse osas teeb kohus hinnangulise otsustuse. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu arvates nõue ebaselge ja sellest tulenevalt ei oleks ebaselge ka võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsioon. Kostja ei väida, et hageja loetletud esemeid tema valduses ei ole, ta väidab, et ta sai valduse omanikuga sõlmitud rendilepingu järgi. Kostja on esile toonud tema poolt renditud vara nimekirja ning sealt nähtub, et olulises mahus puudub renditud seadmetel ja mööblil eritunnused. Ka hageja väidete järgi kostja ebaseaduslikus valduses oleval mööblil eritunnused puuduvad, sest need on tehtud eritellimusel, mitte konkreetse tootja poolt.
  10. Kuna maakohus on jätnud pooltele tõendamiskoormise selgitamata, seega on ka asjaolud olulises ulatuses tuvastamata ning asjas võib nõuetekohase eelmenetluse läbiviimisel lisanduda oluliselt uusi asjaolusid ning tõendeid, siis tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada 7
(8)asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus 26. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus, sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.