Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 73§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-4994 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahe

) § 25 lg-te 1 ja 2 –

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, millest tulenevalt loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lea Sarapule Tartu Maakohtu 26.

augusti 2020. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-20-4841) mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendati Lea Sarapule mõistetud vangistus 234 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Muu hulgas kohustati Lea Sarapud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelati Lea Sarapul käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi.

2. detsembril 2021 esitas kriminaalhooldusosakond maakohtule erakorralise ettekande, kuna Lea Sarapu polnud enda terviseseisundi tõttu suuteline üldkasulikku tööd tegema. Tartu Maakohtu
3. detsembri
4. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne osaliselt ning peatati üldkasuliku töö tegemine kaheks kuuks.
6. juunil 2022 laekus maakohtule kriminaalhooldusosakonna teine erakorraline ettekanne, mille kohaselt polnud Lea Sarapu teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Samuti ei allunud Lea Sarapu kriminaalhooldusametniku kontrollile ega olnud kättesaadav alkoholi tarvitamise kontrollimiseks. Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. Esimese astme kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
9. juuli 2023 ning kohustas kriminaalhooldusosakonnal võimaldada Lea Sarapule istuvas asendis üldkasuliku töö tegemist.
11. märtsil 2023 esitas kriminaalhooldusosakond maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, kuna Lea Sarapu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega jäeti seegi rahuldamata. Lea Sarapule määrati lisakohustus pöörduda sõltuvusprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ ning kohustus läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratav sõltuvusteemaline sotsiaalprogramm. Samuti pikendas kohus üldkasuliku töö tähtaega kuue kuu võrra (kuni
14. jaanuarini 2024).
16. augustil 2023 saabus maakohtusse neljas erakorraline ettekanne, milles taotleti Lea Sarapule mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest nähtub, et Lea Sarapu jätkab alkoholi tarvitamist ega ole läbinud sõltuvusprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“.
18. septembril 2023 toimus Tartu Maakohtus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik leidis, et vangistus tuleb täitmisele pöörata. Lea Sarapu soovis kriminaalhooldust jätkata ning teatas, et ta pole pärast
19. augustit 2023 alkoholi tarvitanud ning on valmis minema sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Maakohtu määrus
20. Tartu Maakohus rahuldas
21. septembri
22. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Lea Sarapule mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. Tartu Maakohtu
23. augusti
24. a otsusega tunnistati Lea Sarapu süüdi kümnes kuriteoepisoodis, mis seisnesid süstemaatiliselt kauplustest alkoholi varastamises. Ka Tartu Maakohtu
25. juuli
26. a otsusega tunnistati Lea Sarapu süüdi alkoholi varguses, kuid siis jäi tegu katsestaadiumisse. Eelnev ning Lea Sarapu käitumine kriminaalhooldusel olles kinnitavad, et tal on tõsine probleem alkoholi tarvitamisega. Hoolimata korduvatest võimalustest, on süüdimõistetu suhtunud üldkasuliku töö tegemisega kaasnevate nõuete ja lisakohustuste täitmisse hooletuse ja ükskõiksusega. Lea Sarapu suhtes on kohtule enne käesolevat ettekannet esitatud kokku kolm erakorralist ettekannet, kuivõrd süüdimõistetu ei sooritanud üldkasuliku töö tunde, ei allunud kriminaalhooldusametnike kontrollile ega olnud kättesaadav alkoholi tarvitamise kontrollimiseks. Samuti rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kohus peatas korduvalt üldkasuliku töö tegemise tähtaja, määras Lea Sarapule lisakohustuse pöörduda sõltuvusraviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“, lisaks määrati süüdimõistetule lisakohustus läbida sõltuvusteemaline sotsiaalprogramm ning pikendati üldkasuliku töö tähtaega. Selle asemel, et näidata üles kohusetundlikku suhtumist ja täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja nõudeid, rikkus Lea Sarapu kriminaalhooldusega kaasnenud tingimusi. Lea Sarapu ei ole kasutanud temale antud võimalust jätkata enda elu vabaduses ja vabaneda alkoholiprobleemist, mis ilmselgelt on ajendanud teda varem varavastaseid kuritegusid toime panema. Kuna Lea Sarapu ei ole motiveeritud kontrollnõudeid ja lisakohustusi korrektselt täitma, pole käesoleval juhul muud võimalust kui Lea Sarapule mõistetud karistus täitmisele pöörata. 2 Määruskaebus
28. septembril 2023 esitas Lea Sarapu Tartu Maakohtu
29. septembri
30. a määruse peale kaebuse, märkides et maakohus pole tema tervislikku seisukorda arvesse võtnud. Lea Sarapu toob välja, et ta kõnnib kahe karguga, tal on kusepidamatus, neeru- ja seljavalud, kõrge vererõhk ning probleemid südame ja hingamisteedega – kõik need tervisemured tekkisid tal pärast COVID-i põdemist. Muu hulgas märgib ta, et kriminaalhooldust on valesti tõlgendatud, kuna koduaresti teda määratud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
31. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult Lea Sarapule tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
32. Ehkki Lea Sarapu heidab maakohtule ette tema tervisliku seisundi arvestamata jätmist, ei seondu tema terviseprobleemid kuidagi tema poolt toime pandud rikkumistega. Nimelt ei heida kriminaalhooldusametnik talle erakorralises ettekandes ette mitte üldkasuliku töö tegemata jätmist, vaid alkoholikeelu rikkumist ning sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördumata jätmist. Seega ei õigusta ükski Lea Sarapu poolt kaebuses loetletud tervisemuredest tema poolt toime pandud rikkumisi. Vastuolulised on ka Lea Sarapu selgitused, mille ta andis
33. septembril 2023 toimunud maakohtu istungil: kui esmalt põhjendas ta programmis mitteosalemist liikumisvaevustega (jalgade halva olukorraga), siis mõni hetk hiljem tõdes ta, et ei osalenud programmis seepärast, et see olevat tasuline. Arvestades asjaolu, et tegemist on järjekorralt juba neljanda erakorralise ettekandega, on kolleegiumi meelest Lea Sarapu saanud küllaldaselt võimalusi oma elus korrektuure teha ning alkoholiprobleemiga tegeleda. Jätkates alkoholi tarvitamist ning hoides kõrvale sõltuvusprogrammis osalemise kohustusest, on Lea Sarapu näidanud oma käitumisega ebapiisavat motivatsiooni kriminaalhoolduse nõuetele allumiseks. Seetõttu pole põhjust arvata, et tema käitumist parandaks täiendavate lisakohustuste määramine või katseaja pikendamine. Saab vaid nentida, et Lea Sarapu tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
34. Puutuvalt Lea Sarapu väitesse, et teda pole koduaresti määratud, selgitab kolleegium, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud elama kohtu poolt määratud alalises elukohas ning alluma seal kriminaalhooldaja kontrollile. See tähendab, et käitumiskontrollile allutatud isikul tuleb kriminaalhooldaja jaoks olla kodus kättesaadav. Erakorralisest ettekandest ilmneb aga asjaolu, et näiteks
35. augustil 2023 ei avanud Lea Sarapu kriminaalhooldusametnikele ust ega vastanud telefonikõnele. Häälte järgi viibis Lea Sarapu aga kodus. Seega on Lea Sarapu takistanud tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist ka ajal, mil ta viibis faktiliselt kodus.
36. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
37. septembri
38. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3