KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1999 Haldusasi X kaebus Kaitseressursside Ameti ettekirjutuse nr

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 08.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4491 X kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi hindamisele 28.08.2023 kl 11.
2. Ettekirjutuse kohaselt on X varsemalt kutsutud terviseseisundi hindamisele 12.04.2023, kuhu isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA märkis, et kahepäevane töölt vabastus, mis kajastub töövõimetuslehel, ei põhjenda, miks ei olnud võimalik hindamisele ilmuda. Samuti hoiatatakse ettekirjutuses, et kui X terviseseisundi hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 640 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
3. X esitas KRA 08.06.2023 ettekirjutuse peale vaide, mille KRA jättis 11.08.2023 vaideotsusega nr 5-1/4016 rahuldamata.
4. X esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 08.06.2023 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks / tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud ettekirjutus põhjendamatu ning ettekirjutuses kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. KRA väide, et kaebaja ei esitanud tõendeid terviseseisundile mitteilmumise kohta on väär. Kaebaja on KRA- 3-23-1999 le esitanud haiguslehe, mis tõendab, et kaebajal ei olnud KRA määratud ajal terviseseisundi hindamisele ilmuda. Seega ei ole kaebaja isik, kellele võis KRA teha ettekirjutuse koos sunniraha määramise hoiatusega.
5. Kohus jättis 28.09.2023 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse eesmärgi, nõude ja põhjenduste täpsustamiseks aega 7 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus märkis, et kohtule on haldusasja nr 3-23-1639 materjalide põhjal teada, et kaebaja ilmus 28.08.2023 terviseseisundi hindamisele. Sellest tulenevalt on vaidlustatud KRA 08.06.2023 ettekirjutuse kehtivus käesolevaks hetkeks lõppenud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2) ning kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ettekirjutusel oleks enam mingit mõju või praktilist tähendust. Eelnevast tulenevalt palus kohus kaebajal selgitada, mida kaebaja kohtule esitatud kaebusega saavutada soovib ning kuidas vaidlustatud ettekirjutus riivab / rikub kaebaja õigusi käesoleval hetkel (

§ 44lg 1).

Kohus selgitas, et sellises olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14).

Viitega

§ 152

lg-le 2 palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib KRA 08.06.2023 ettekirjutuse tühistamisnõude asemel esitada kohtule KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kui jah, siis palus kohus kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

1. Kaebaja esitas 05.10.2023 kohtule menetlusdokumendi, milles taotleb KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja märkis, et tuvastamiskaebuse menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik, sest edaspidi, kui ta satub samasse olukorda, saab ta tugineda KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasusele. Samuti annab KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine aluse nõuda kaebajale tekitatud kahju. Samuti märkis kaebaja, et jääb kõigi kaebuses toodud põhjenduste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb kaebust menetlusse võtmata lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

1. Praegusel juhul on kaebaja täitnud KRA 08.06.2023 ettekirjutuses sätestatud kohustuse, st kaebaja ilmus terviseseisundi hindamisele 28.08.
2. Selle tõenduseks võtab kohus haldusasja nr 3-23-1639 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde KRA 29.08.2023 saadetud teatise (

§ 62lg 2).

HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni haldusaktiga antud kohustuse täitmiseni ning seega on KRA 08.06.2023 ettekirjutuse kehtivus käesolevaks hetkeks lõppenud. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ettekirjutusel oleks enam mingit mõju või praktilist tähendust. Ka kaebaja ei ole kohtule välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tühistamiskaebuse menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtupraktikas on selgitatud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14). 2

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja on 05.10.2023 menetlusdokumendis taotlenud jätkata menetlust KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, mis seisneb selles, et vastustaja edaspidiselt ei koostaks / saadaks kaebajale õigusvastaseid ettekirjutusi. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine eelkirjeldatud motiivil põhjendatud, sest igas haldusmenetluses tuleb asjaolusid hinnata individuaalselt ning isegi juhul, kui kaebaja terviseseisundit tuleb mingil põhjusel KRA-l uuesti hinnata, siis puudub alus arvata, et selle menetluse asjaolud kattuvad käesoleva vaidluse asjaoludega. Seega ei näe kohus, et vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaebajat tulevikus tema õiguste kaitsmisel (vt ka

§ 38lg 4).

Kohus peab oluliseks ka märkida, et kaebuses toodud põhjustel ei näe kohus ka vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust. Terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1 p 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. KVTS § 226 lg 2 sätestab, et KVTS § 226 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KRA rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Seega võib selline ettekirjutus sisaldada ka sunnirahahoiatust. Lisaks põhjendab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise soovi sellega, et ta saab hiljem / tulevikus nõuda vastustajalt talle tekitatud kahju hüvitamist.

§ 45

lg 2 teine lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Seega ei saa ka sellel motiivil pidada tuvastamiskaebuse menetlemist põhjendatuks. Kui kaebaja leiab, et KRA on talle 08.06.2023 ettekirjutusega tekitanud kahju, siis on kaebajal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus (mille raames kontrollib kohus ka ettekirjutuse õiguspärasust). 9. Eelnevast tulenevalt ei anna kaebaja põhjendused alust jätkata menetlust KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamisnõudega ning seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata

§ 152lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

10.

§ 43

lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 järgi ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109

lg 2).

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus ei pidanud käesolevas asjas vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, sest kaebaja võimalikud menetluskulud (v.a kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv) jäävad igal juhul tema enda kanda. Vastustajale saaks panna kaebaja menetluskulude kandmise kohustuse vaid juhul, kui vastustaja tingituna halduskohtule kaebuse esitamisest annab välja kaebuses nõutud haldusakti või teeb kaebuses nõutud toimingu. Praegusel juhul ei lõpetanud kohus menetlust eeltoodud põhjusel, vaid menetluse lõpetamise tingis asjaolu, et kaebaja täitis KRA 08.06.2023 ettekirjutuses sätestatud kohustuse juba enne kohtule kaebuse esitamist ning kaebaja ei esitanud selliseid põhjendusi, mis annaks alust arvata, et tühistamis- või tuvastamiskaebuse menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik. Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (v.a kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv) tema 3

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu 20 eurot. See riigilõiv tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel

§ 104lg 5 p 4 alusel kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4