KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-17954 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

§ 111

lõigete 1 ja 2 koostoimes alus 16.01.2019 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. Asjas puudub vaidlus, et 16.01.2019 lepingu osapooled olid lähikondsed, kuna kingituse saaja ehk kostja II on võlgniku tütre mees. Samuti on kohus tuvastanud, et kinkeleping sõlmiti vähem kui 5 aastat enne ajutise halduri nimetamist. Kingisaaja ega võlgnik ei ole tõendanud, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Seega tuleb 16.01.2019 sõlmitud leping kehtetuks tunnistada.

1. Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja oleks esmalt pidanud nõudma ühisomandi lõpetamist. Kostjate vastuväide ei ole põhjendatud. Antud juhul tegid võlgnik ja tema abikaasa 16.01.2019 lepingu sõlmisel tehingu, mille tulemusel nende ühisomand kõnealusele korteriomandile lõppes ning tekkis kostja II ainuomand. Seetõttu ei olnud vaidlusalune korteriomand hageja nõude esitamisel ühisomandis ning hagejal ei olnud võimalik nõuda selle osas ühisomandi lõpetamist. Alles pärast 16.01.2019 sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamist tekib uuesti ühisomand ning üksnes seejärel on pankrotihalduril võimalik nõuda võlgniku osa ühisomandist. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebuse kostjad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta võlgniku kanda.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt sisaldab otsuse resolutiivosa mitmeid vigu. Vaidlusaluse korteriomandi aadress ei ole XXX, Tallinn, vaid XXXX, Tallinn. Lisaks on kohus jätnud jõusse hagi tagamise, mis on seatud AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu) kasuks, kuid käesoleval ajal on hagejaks võlgniku pankrotihaldur Peeter Sepper.
4. Kinkelepingu täies ulatuses kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav. Kostjad selgitasid asjas 11.01.2022 toimunud kohtuistungil, et võlausaldajate huvisid ei kahjusta see, kui tagasi võidetakse üksnes pankrotivõlgnikule kuulunud osa korteriomandist, sest tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel tekib igal juhul ühisomand. Kas see ühisomand tekib kostja II ehk tänase omaniku ja pankrotivõlgniku vahel või tekib see pankrotivõlgniku ja ta endise abikaasa pärija vahel, ei oma võlausaldajate huvide kahjustamise seisukohast tähtsust. Puudub igasugune alus revideerida pankrotivõlgniku abikaasa kui kinkija tahteavaldust. Pankrotihaldur oleks pidanud esitama hagi tehingu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, seda pankrotivõlgniku varakäsutuse osas. Kostjad on seisukohal, et kohtutel ei ole antud juhul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada, sest hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemas menetluses esitanud (alternatiivset) taotlust tunnistada tehing kehtetuks osaliselt ning kanda korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse võlgnik ja kostja II. 5
5. Tehingu kehtetuks tunnistamine

§ 111lõigete 1 ja 2 alusel ei ole lubatav.

Kinkeleping sõlmiti 16.01.2019 ning ajutine haldur määrati 13.03.2020. Seega ei tehtud tehingut ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (

§ 111lg 1 p 1).

Kostjad avaldasid istungil, et puudub vaidlus, et kostjad on elukaaslased, kuid kostjad ei ole võtnud omaks, et nad on lähikondsed. Kostja II ei ole kostja I abikaasa. Hageja väidab, et pankrotivõlgnik oli juba kinke hetkel 16.01.2019 maksejõuetu. Nimetatud väide on tõendamata. Kinke tegemise hetkel 16.01.2019 ei eksisteerinud pankrotivõlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud kohustusi. Seega ei muutunud võlgnik 16.01.2019 tehingu tulemusena maksejõuetuks. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus tunnistanud kinkelepingu kehtetuks

§ 111

lg 1 p 2 alusel, mis sätestas, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.

1. Kostjate arvates ei saa väita, et võlgnik muutus kinke tulemusena maksejõuetuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 3 276 825,98 eurot, kuid pankrotivõlgniku varaks on üksnes pension summas 880,43 eurot kuus, millest saab võlausaldajate nõudeid rahuldada 296,43 euro ulatuses kuus. Tähendust ei oma kostjate viide, et pankrotivõlgnikult mõisteti käenduslepingu alusel AS-i Citadele banka kasuks välja võlgnevus 128 822,33 eurot, viivis 11.03.2019 seisuga 30 143,57 eurot ja edasiulatuv viivis Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega, s.o pärast kinkelepingu sõlmimist. AS-i Citadele banka nõudeavaldusest OÜ Nord Cocoa (pankrotis) pankrotimenetluses nähtub, et OÜ Nord Cocoa (pankrotis) laenulepingust tulenev võlgnevus, mille tagamiseks võlgnik käenduslepingu sõlmis, muutus sissenõutavaks juba 20.04.
2. Lisaks on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 3 276 825,98 eurot, s.o oluliselt rohkem kui Harju Maakohtu 10.10.2019 otsusega väljamõistetud summa. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja II ei ole tõendanud, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kinkelepingu sõlmimisega kahjustati võlausaldajate huve. 6
3. Kostjad leiavad, et kuna nad ei ole abikaasad, siis ei ole kostja II pankrotivõlgniku lähikondne. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub selles, et kostjad on elukaaslased.

§ 117

lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.

§ 117

lg 3 sätestab, et kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Ringkonnakohus leiab, et

§ 117

lg 3 alusel saab pankrotivõlgniku lähikondseks pidada ka pankrotivõlgniku tütre elukaaslast.

1. Ebaõige on kostjate seisukoht, et tagasivõitmise nõude esemeks saaks olla üksnes pankrotivõlgnikule kuulunud osa korteriomandist. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (PKS § 70 lg 4). Kuna ühisomandis olevas asjas ei ole ühisomanike osad kindlaks määratavad, siis ei saaks kinkelepingut kehtetuks tunnistada üksnes osas, milles võõrandati pankrotivõlgnikule kuulunud osa.
2. Kostjad on menetluses väitnud, et hageja pidi esmalt esitama ühisomandi lõpetamise nõude, kuna haldur saab pankrotivara hulka arvata üksnes vara, mis on jagamise tulemusena võlgnikule jäetud. Maakohus leidis, et ühisomand tekib alles pärast tehingute kehtetuks tunnistamist ning seejärel on halduril õigus nõuda võlgniku osa ühisomandist.
3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ei pidanud koos tagasivõitmise nõudega esitama ka nõuet, mis võimaldaks pankrotivarasse saada pankrotivõlgniku osa ühisomandist. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et vaidlusalune korteriomand oli abikaasade ühisvara, ning et kostja I on W õigusjärglane. Seega läheks korteriomand tagasivõitmise korral pankrotivõlgniku ja kostja I ühisomandisse. Haldur saab aga pankrotivara hulka tagasivõitmise tagajärjel arvata vaid võlgnikule kuuluva osa ning see eeldab ühisomandi lõpetamist.
4. Seoses ühisvarasse kuulunud vara tagasivõitmisega täitemenetluses on Riigikohus selgitanud, et sissenõudjal võib puududa tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast. Riigikohus on ka täpsustanud, et ühisvarasse vara tagasivõitmiseks esitatud hagi rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt võib sissenõudjal olla õigustatud huvi kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu või kui võlgniku abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks (Riigikohtu 05.04.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 12).
5. Ringkonnakohus leiab, et ka pankrotimenetluses tuleb koos tagasivõitmise nõudega esitada nõue, mis võimaldaks pankrotivarasse saada pankrotivõlgniku osa ühisomandist. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse seisukohaks, et halduril võib olla õigustatud huvi vara tagasivõtmiseks ilma ühisomandit lõpetamata. 7
6. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud hagejale selgitamata, et hageja tagasivõitmise nõudel on perspektiivi üksnes juhul, kui sellega koos esitatakse ka nõue, mille eesmärgiks on lõpetada ühisomand ja saada pankrotivarasse võlgniku osa ühisomandist. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Kuna ringkonnakohus ei saa seda rikkumist kõrvaldada, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule.
7. Kolleegium märgib ühtlasi, et koos kinkelepinguga on maakohus tunnistanud kehtetuks ka asjaõiguslepingu, seda aga eraldi põhjendamata. Riigikohus on
8. märtsi 2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-60590 selgitanud, et kohustustehingu (nt müügileping) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisest ei tulene iseenesest, et ka asja üleandmiseks sõlmitud asjaõigusleping (käsutustehing) on kehtetu. Ka pankrotiseaduse järgi lepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada, kas kehtetuks tunnistatakse üksnes võlaõiguslik või ka käsutusõiguslik tehing, millest tulenevalt erinevad tagasitäitmise sätted − esimesel juhul tekib võõrandamistehingute puhul võlaõiguslik kohustus omand alusetu rikastumise sätete alusel tagasi kanda, teisel juhul ka asjaõiguslik vindikatsiooninõue omandi tuvastamiseks ja valduse väljaandmiseks. Kui samal puudusel on topeltmõju (nn vigade identsus ehk veasamasus), võib kohus mõlema tehingu puhul vastavate eelduste tuvastamisel kehtetuks tunnistada nii kohustus- kui ka käsutustehingu. Eelduslikult puudutavad tagasivõitmise alused siiski just kohustustehingut, st vara üleandmise tingimusi, mitte üleandmist ennast (käsutustehingut) (p 23.2). Täiendavalt osundab ringkonnakohus, et kuigi kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse leping sõlmiti koos, ei ole maakohus ka isikliku kasutusõiguse lepingu kehtetuks tunnistamise osas esitanud otsuses põhjendusi.
9. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses leidnud, et kostjad on tasunud riigilõivu vähem, kuna riigilõivu tulnuks tasuda mõlema kostja eest. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostjad on esitanud ühise apellatsioonkaebuse, mistõttu tuli ka riigilõivu tasuda ühe kaebuse eest.
10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8