Obsah (8)

§ 657§ 654§ 231§ 331§ 652§ 171§ 177§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-13412 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

1. VÕS§ 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Vastavalt VÕS § 267 p-le 1-3 võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda; kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (p 1); kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha (p 2); kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (p 3).
2. Hageja taganes 12.06.2019 avaldusega kinkelepingust põhjendusega, et kostja kasutab hageja suhtes pidevalt vaimset ja füüsilist vägivalda.

§ 231

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et hageja väited 6 jämeda tänamatuse kohta, sealhulgas väited füüsilise ja vaimse vägivalla rakendamise kohta, on tõendamata. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ka hageja väide, et ta oli kostja käitumise tõttu sunnitud 2019.a juunis minema elama oma poja juurde.

1. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et kostja ei teinud majapidamistöid. Ringkonnakohus märgib, et hageja on maakohtus tuginenud sellele, et kostja ei koristanud korterit. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellist korralagedust, mis annaks aluse lepingust taganemiseks, ei ole tõendatud. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kostja tegi korteris remondi. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on hageja väited, et kostja ei ole tasunud kommunaalkulusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seoses majapidamistöödega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse kinkelepingust taganemiseks.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja ei ole hoolitsenud hageja tervise eest. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et see väide on esitatud hilinenult, kuna see esitati esmakordselt alles sisulise arutamise käigus. Eeltoodust tulenevalt tuleb see väide jätta tähelepanuta (

§ 331lg 1).

Lisaks on ka tõendamata, et ajal, mil pooled elasid koos, kostja hageja eest ei hoolitsenud. Hageja on viidanud ka sellele nagu oleks hageja eest hoolitsemine kinkelepingu tingimuseks (VÕS § 267 p 3). Ringkonnakohus märgib, et kinkelepingus ei ole pooled sellist tingimust kokku leppinud. 24. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud VÕS § 267 p-le 2, mille kohaselt võib ta kinkelepingust taganeda, kuna kinkija ei ole võimeline ennast mõistlikult ülal pidama. Samuti on hageja väitnud, et kostja ei ole andnud hagejale toimetulekuks raha. Kolleegiumi hinnangul on tegemist uute väidetega, mis tuleb

§ 652lg 4 alusel jätta tähelepanuta.

Hageja ei ole põhjendanud, miks neid väiteid ei olnud võimalik esitada maakohtu menetluses.

1. Ülaltoodule tuginedes leidis maakohus õigesti, et kinkelepingust taganemise alused puuduvad, ning jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

Ringkonnakohus vabastas 08.11.2021 määrusega hageja riigilõivu summas 1100 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine jääb maakohtu otsustada, siis jääb maakohtu otsustada ka hagejalt riigilõivu riigituludesse 7 väljamõistmise või selle riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise küsimus (

§ 179, § 190).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8