2-19-17384/109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17384 Tsiviilasi Võlanõuded OÜ hagi osaühingu VAKS vastu töövõtulepingust tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 eurot ja viivise 100 790,76 eurot saamiseks, garantiikohustuse täitmisest keeldumise õiguse tuvastamiseks ning hüpoteegi seadmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 225 604,02 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Võlanõuded OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 31. jaanuar 2023 Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Võlanõuded OÜ (registrikood 14841594), seaduslik esindaja juhatuse liige Erik Savi Vastustaja (kostja): osaühing VAKS (registrikood 10171228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper esindajad RESOLUTSIOON 1. Muuta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022 otsuse resolutsiooni p-s 3 hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

2.1. Võtta vastu Võlanõuded OÜ hagist loobumine 2392,64 euro ulatuses ja lõpetada selles osas menetlus.

2.2. Jätta läbi vaatamata Võlanõuded OÜ hagi tuvastada hageja õigus keelduda töövõtulepingust 3. märtsi 2017 nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest.

2.3. Jätta Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hankelepingust tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 senti ja viivise 100 790,76 eurot nõudes rahuldamata, sh põhivõla 31 988 euro osas jätta hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu järgmiselt: Võidu 32, Vastseliina kõrvalkulud 20 248,82 eurot ja viivis 172,81 eurot; ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot; leppetrahv 10 697,09 eurot.

2.4. Jätta rahuldamata Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hüpoteegi seadmiseks hankelepingust nr 1/2017 tulenevate nõuete tagamiseks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Võlanõuded OÜ (hageja) esitas 6. novembril 2019 maakohtule hagi osaühingu VAKS (kostja) vastu. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 eurot ja viivise 100 790,76 eurot. Hageja palus tuvastada õiguse keelduda 3. märtsi 2017 töövõtulepingust nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnisasjale registriosa nr-ga 478741 hageja kasuks hüpoteegi summas 350 000 eurot sissekandmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ (nõude loovutaja, töövõtja) ja kostja (tellija) 3. märtsil 2017 ehitustööde töövõtulepingu nr n1/2017 (hankeleping) Vastseliina hooldekodu renoveerimiseks. Tellitud tööd kirjeldati tellija hankedokumentides ja töövõtja pakkumuses nr 128353.

2 Lepingupooled muutsid 17. oktoobril 2017 hankelepingut: sõlmiti kokkulepe pealkirjaga „Tööettevõtuleping nr 2“, mille sisuks oli hankelepingule tööde lisamine ja ärajätmine, hinna, tähtaja ja kohtualluvuse muutmine. Uueks hankelepingu täitmise tähtajaks lepiti kokku 4. detsember 2017.

Hankelepingu järgne töötasu oli 717 792 eurot (käibemaksuga), tööettevõtulepingu nr 2 järgne töötasu oli 36 003,50 eurot (käibemaksuga). Kokkulepitud töötasudest on kostjal tasumata 69 386,56 eurot. Sellele lisanduvad viivised.

Lisaks 3. märtsil 2017 ja 17. oktoobril 2017 kokkulepitud töödele tegi töövõtja muid töid, st lisatöid (edaspidi lisatööd II), mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka. Töövõtja tegi lisatöid II kokku väärtuses 92 774,40 eurot. Lisatööd II ei sisaldunud hankelepingu lisaks olevates hankedokumentides. Töövõtja ei ole neid töid hankemenetluses pakkunud ja seega puudub nende tegemiseks hankemenetluses kokkulepe. Kokkulepe lisatööde II tegemiseks väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides. Kostja ei vaielnud lepingu täitmise ajal lisatöödele vastu.

Töövõtja andis kostjale akti hoone põhilise kasutusvalmiduse etapi tööde kohta 16. detsembril 2017. Akt hõlmas kogu teostusdokumentatsiooni, nii lepingujärgseid töid kui lisatöid. Tööde ülevaatamine toimus 8. jaanuar 2018 kuni 10. jaanuar 2018, kus osalesid lisaks töövõtjale ja kostjale veel Terviseameti ja Päästeameti esindajad. Uuesti ja täiendatud ülevaatusel tuvastatud vaegtööde nimekirjaga anti põhilise kasutusvalmiduse akt koos kogu teostusdokumentatsiooniga kostjale üle e-kirjaga 16. jaanuaril 2018. Tellija ei vaielnud akti üleandmisele vastu ega esitanud mingeid pretensioone enne kui 16. veebruaril 2018, s.o kuu aega hiljem.

Hankelepingus kokku lepitud tööde eest tasumise korra järgi tuli tasuda teostatud tööde aktide alusel. 16. jaanuaril 2018 olid tööd teostatud ja vastavad aktid edastatud. Töödele ei vaieldud vastu, mistõttu tuleb tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 17. jaanuaril 2018. Kuni valduse üleandmiseni 9. aprillil 2018 tegeles töövõtja vaid vaegtööde kõrvaldamisega. Tööde eest tasumise kord oli ammendavalt reguleeritud lepinguga.

2018. a aprillist vaatasid Terviseamet ja Päästeamet uuesti objekti üle ning tuvastasid, et 2018. a jaanuaris fikseeritud puudused on töövõtja enamuses kõrvaldanud. Töövõtja poolt kõrvaldamata puudused tõid Päästeamet ja Terviseamet välja vastavates aktides. Need puudused likvideeriti kostja ja VKKV OÜ vahel 8. juunil 2018 sõlmitud tööettevõtulepingu alusel ja nende tööde maksumuseks oli 7340 eurot (ilma käibemaksuta) Alternatiivselt muutus töötasu nõue muutus sissenõutavaks tööde valmimise tõttu. Tööde teostusdokumentatsioon, mille alusel anti kasutusluba hoonele 4. juulil 2018 kostja alustatud kasutusloa menetluses, oli identne teostusdokumentatsiooniga, mis oli esitatud töövõtja poolt esmalt tellijale juba 2017. detsembris.

Töövõtja on loovutanud 5. novembril 2019 kõik hankelepingust tulenevad nõuded hagejale.

Ekspertarvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest ekspertiisi teostanud Tanel Seppelil puudus nii pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi tegemiseks. Ekspert on lisatöid II hinnanud vaid lähtudes sellest, et kokkulepet nende tegemiseks ei olnud, seega tuleb tema arvamus lisatööde II osas jätta tähelepanuta.

Kui kohus peaks tuvastama, et lepingupoolte kokkulepe lisatööde II tegemiseks puudus, on kostjal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

Hankelepingu p 10.1.2 järgi tuli töövõtjal anda garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks garantii 2% riigihanke maksumusest ehk 14 355,84 eurot. Hageja õiguslikuks huviks on 3 tuvastada, et kostjal puudub õigus garantiikohustuse nõudmiseks ja töövõtjal pole vastavat kohustust.

Töövõtja tasus perioodi 18.-31. jaanuar 2019 eest hoone elektrikulu 185,41 eurot. Kuna 17. jaanuaril 2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidi selle kulu kandma kostja. Hagejale on vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hüvitada.

Hageja leidis, et kostja tasaarvestusavaldus on alusetu, sest kostjal puuduvad tasaarvestatavad nõuded.

Kostja ei vaielnud vastu sellele, et kostja ja töövõtja sõlmisid 3. märtsil 2017 riigihanke tulemusena lepingu nr 1/2017 Vastseliina hooldekodu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. 3. märtsil 2017 andis kostja töövõtjale tööde teostamiseks üle Võidu tn 32 hoone ja krundi valduse. 17. oktoobril 2017 sõlmisid tellija ja töövõtja tööettevõtulepingu nr 2 summas 30 002,92 eurot (käibemaksuta) tähtajaga 4. detsember 2017. Tööettevõtuleping nr 2 on täidetud.

Töödes esinesid samal ajal olulised puudused, mille tõttu ei väljastatud mh hoonele kasutusluba. Kostja viitas puudustele töökoosolekute protokollides, samuti kirjavahetuses töövõtjaga. 8. jaanuaril 2018 fikseeriti mitmeid olulisi puudusi, millistest tellija on töövõtjat teavitanud 9. jaanuaril 2018. Asjaolu, et töös esinesid olulised puudused, kinnitavad ka Terviseameti ja Päästeameti märkused hankelepingu objekti kohta kasutusloa menetluses.

Töövõtja oli seisukohal, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, mistõttu nõudis kostjalt tööde vastuvõtmist ja nende eest tasumist. 16. detsembril 2017 esitas töövõtja tellijale põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija ei aktsepteerinud, kuna töövõtja ei olnud töödes esinevaid puudusi vaatamata korduvatele nõudmistele jätkuvalt kõrvaldanud. Töövõtja esitas 17. jaanuaril 2018 muudetud põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija samadel põhjustel ei aktsepteerinud.

Töövõtja ei ole tellijale ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013) p 10.2.4 kohast teadet ega täitmisakti kunagi edastanud. ETÜ 2013 p 11.2.3 sätestab, et töövõtjale tasumisele kuuluva viimase makse teeb tellija pärast täitmisakti allkirjastamist. Lõpliku kasutusvalmiduse puudumist (ETÜ 2013 p 10.2.3) kuni hankelepingu tellija poolt lepingust taganemiseni 5. märtsil 2018 kinnitab töövõtja poolt 16. jaanuaril 2018 esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akti“ lisa, milleks on 3 lk pikkune nimekiri vaegtöödest jm puudustest. Samuti Terviseameti 12. jaanuari 2018 paikvaatluse akt ja 8. jaanuari 2018 tuleohutusalase ülevaatuse akt. Ka kinnitab seda eksperdiarvamus. Ekspertarvamuse kohaselt juhul, kui arvestada tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus hinnanguliselt 65%. Pärast hankelepingu lõpetamist on tellija teinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 11 808 euro ulatuses. Pärast hankelepingu lõpetamist on OÜ Vastseliina Hooldekodu teinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 10 945,97 euro ulatuses.

Viimase teostatud tööde akti nr V-008 tööde kohta perioodil 1.-17. oktoober 2017 allkirjastasid pooled 18. oktoobril 2017 ning sellega koos oli akteeritud tööde maht kokku 90%. Töövõtja ei ole esitanud ei kostjale ega käesolevas tsiviilasjas teostatud tööde akti viimasele 10%-le hankelepingu alusel tegemisele kuulunud töödest. Kostja tasus hankelepingu p 6.1 järgsest lepinguhinnast töövõtjale 646 012,80 eurot 18. oktoobriks 2017. Seega on töövõtja 24. jaanuari 2018 arve nr A-180103 summas 57 423,36 eurot alusetu. Viimase makse tasumise eeldused vastavalt lepingule on jätkuvalt täitmata.

Tööettevõtulepinguga nr 2 jäeti poolte kokkuleppel ära järgmised töid mahus 22 693,20 eurot (käibemaksuga). Ära jäid konkreetsed tööd konkreetsete maksumustega ning hageja ei ole väitnud, et töövõtja oleks need tööd tegelikult siiski teinud või teinud nende asemel mingid muud lisatööd.

Kuivõrd hagejal puuduvad kostja vastu rahalised nõuded, puuduvad eeldused hüpoteegi seadmiseks mistahes summas. Lisaks saab VÕS § 654 lg 2 alusel tagada hüpoteegiga üksnes töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.

Garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata, samuti on välja toomata õiguslik alus tuvastusnõude esitamiseks.

Hageja leiab, et kahjuhüvitise nõue on välistatud arvestades hankelepingu p 4.1.12, sest tööd ei olnud valmis seisuga 31. jaanuar 2018.

Kui kohus leiab, et hageja nõuded mistahes osas on põhjendatud, sh muutunud sissenõutavaks, esitas kostja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab töövõtja vastavad nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ning seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt): 1) Võidu tn 32 hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot; 2) Võidu tn 32 hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 5. märtsini 2018 (lepingu lõppemise hetk) 172,81 eurot; 3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot; 4) Võidu tn 32 hoone ehitusjärgne koristus 2239,80 eurot; 5) kostja kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks 11 808 eurot; 6) kostja kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot; 7) kostja leppetrahvinõue 101 687,20 eurot; 8) kostja kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot.

Vastseliina Hooldekodu OÜ on tasunud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks kulusid erinevateks ehitustöödeks kokku 10 945,97 eurot. Tulenevalt puuduste kõrvaldamise vajadusest sai hoone kasutusloa alles 31. juulil 2018 ning Vastseliina Hooldekodu OÜ sai hoonesse kolida 2. augustil 2018.

MAAKOHTU LAHEND 3. Maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise 2392,64 euro ulatuses ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada hageja õiguse keelduda 3. märtsi 2017 töövõtulepingust nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest. Maakohus jättis hageja nõuded hankelepingust nr 1/2017 tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 eurot ja viivise 100 790,76 eurot saamiseks ning hüpoteegi seadmiseks hankelepingust nr 1/2017 tulenevate nõuete tagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

5 Maakohus märkis, et hageja rahalised nõuded tuleb jätta rahuldamata, millest tulenevalt jääb rahuldamata ka hüpoteegi seadmise nõue. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise kohta hankelepingutele puudub kohtupraktika.

Maakohus viitas VÕS § 635 lg-le 1 ning tuvastas, et pooled ei vaidle hankelepingu nr 1/2017 ja selle lisa „Tööettevõtuleping nr 2“ sõlmimise osas. Samuti pole vaidlust, et töövõtja ei esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõpliku kasutusvalmiduse akti ning töövõtja ei ole andnud tellijale hankelepingu p-s 10.1 kokkulepitud garantiikirja krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks 2% ulatuses riigihanke maksumusest ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka selles üle, et tööettevõtuleping nr 2 on täidetud mõlema lepingupoole poolt.

Esmalt võttis maakohus seisukoha hageja töövõtulepingust tuleneva tasunõude osas.

Eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-18-4040) viidi läbi ehitustehniline ekspertiis Vastseliina hooldekodu ehitus- ja projekteerimistöödele. Ekspert leidis, et projekteerimisehitustööd on tehtud 95% ulatuses ning kui arvestada valminud tööde mahust välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus hinnanguliselt 65%. Maakohus ei nõustunud hageja etteheidetega ekspert T. Seppelile. Ekspert on andnud hinnangu ehitustööde valmiduse, kvaliteedi ja dokumenteerimise osas ning ei ole hinnanud ühegi spetsiifilise seadme või süsteemi puuduseid (ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem vms). Ekspert on kohtuistungil kinnitanud, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu poolt esitatud küsimustele.

Tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud, et vaidlusaluse hoone projekteerimis- ja ehitustöödele ei olnud kaasatud töövõtja ehituse eest vastutav isik. Töid juhtis E. A., kes kinnitas tunnistajana, et tal puudub ehitusalane haridus.

Maakohus leidis, et töövõtja projekteerimistöö ja ehitamine olid puudustega ning neid ei kõrvaldatud ka ehitustandrilt lahkumise ajaks. Seetõttu oli kostjal tellijana vaja teha täiendavaid kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks ning tegemata jäänud tööde lõpetamiseks.

Maakohus leidis, et ainetu on hageja tuginemine saamata tasu väljamõistmisel põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele 17. jaanuaril 2018, millele on lisatud vaegtööde nimekiri (100 positsiooni) kolmel lehel. Vaegtööde kõrvaldamine töövõtja arvestuste kohaselt maksab kogusummas 20 662 eurot (käibemaksuta) ja enamus vaegtöid tuli lõpetada jaanuarikuu jooksul. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli märtsis töös jätkuvalt puuduseid. Vaegtööde nimekirjale on lisatud puuduste loetelud, mis põhinevad Terviseameti paikvaatlusel 12. jaanuaris 2018 tuvastatul ja tuleohutusalasel paikvaatlusel 8. jaanuari 2018 tuvastatul.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018. Hageja märkis hagis, et töövõtja likvideeris vaegtööd jaanuaris-veebruaris 2018. Tööde tegemist tõendab hageja arvates Tervisameti 20. aprilli 2018 paikvaatluse akt. Täpsemalt tuleneb aktist, et likvideeritud on 8 positsiooni jaanuaris tuvastatud puudustest. Kuid nimetatud aktist nähtub ka see, et jätkuvalt esines likvideerimata puuduseid.

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja esitatud.

Hageja on esitanud KVT Ehitus OÜ 19. mai 2021 hinnapakkumise, mille kohaselt on eksperdi ja Tervishoiuameti tuvastatud vaegtööde/puuduste kõrvaldamise maksumus 22 594 eurot (käibemaksuta). Hinnapakkumises pole neid töid, mille kõrvaldamiseks sõlmis kostja VKKV OÜ-ga 18. juunil 2018 tööettevõtulepingu nr 3. Tööde maksumus oli 7340 eurot (käibemaksuta) vaegtööde kõrvaldamise eest ja 2500 eurot (käibemaksuta) dokumentatsiooni korrastamise eest. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et KVT Ehitus OÜ hinnapakkumises 6 hinnastamata jäetud tööde maksumus ning dokumentatsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus oleks väiksem. Hageja seisukohad VKKV OÜ poolt teostatud tööde osas on vastukäivad: ühest küljest hageja tunnistab tehtud tööde maksumust, teisalt kahtlustab, kas VKKV OÜ on kostjaga lepingu sõlminud. Maakohus lähtus kostja esitatud tõenditest VKKV OÜ-ga sõlmitud lepingu ja tehtud tööde maksumuse ning tasumise kohta, sest tõendid on usutavad. Eeltoodu alusel on hankelepingu täitmata jätmisest tulenevate puuduste kõrvaldamise kogumaksumus vähemalt (22 594+7340+2500) 32 434 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 38 920,80 eurot.

Pooled ei vaidle, et lepingu täitmisele kohaldatakse ka ETÜ 2013 norme. ETÜ 2013 p 10.2.12. kohaselt on vaegtööde esinemisel tellijal õigus pidada töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni nende tööde maksumus, mille puhul esinesid vaegtööd.

Hanketingimustega kokku lepitud, kuid ära jäänud tööd olid summas 18 911 eurot (käibemaksuta), vastavalt tööettevõtulepingu nr 2 lisas kokkulepitule. Seega jäi lepingu kogumaksumusest tasumisele kuuluvaks (598 160-18 911) 579 249 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 695 098,80 eurot. Kostja on tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast töövõtjale 654 117,61 eurot (käibemaksuga) seisuga 22. november 2017 (hageja esitatud pangakonto väljavõte, hagiavalduse lisa 16, ei sisalda tööettevõtuleping nr 2 alusel tasumisele kuulunud lisatööde summat). Tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on seega 40 981,19 eurot, sh käibemaks (695 098.80-654 117,61).

Hageja nõue 24. jaanuari 2018 arve nr A-180103 alusel 57 423,36 euro (käibemaksuga) tasumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest arvesse ei ole võetud kõrvaldamata vaegtöid summas vähemalt 38 920,80 eurot (käibemaksuga). Lisaks ei ole töövõtja andnud tellijale hankelepingus ettenähtud garantiid garantiiperioodiks 2% ulatuses lepingu maksumusest (töövõtja 20. jaanuari 2018 e-kiri), mis on 11 584,98 eurot (käibemaksuta) ja mille kinnipidamiseks kuni garantiikirja esitamiseni (mida ei ole tehtud) on töövõtja andnud nõusoleku viidatud e-kirjas. Hageja nõue tasu saamiseks arves nr A-180103 märgitud summat ületavas osas jääb rahuldamata samal alusel: hagejal puudub tasunõue, sest ta on saanud kätte tasu vastavalt tema poolt teostatud tööde mahule ja kvaliteedile.

Kõrvaldamata puuduste tõttu ei saanud hoone jaanuaris 2018 toimunud Terviseameti ja Päästeameti ülevaatuste aktidest nähtuvalt kasutusluba. Puudused olid osaliselt kõrvaldamata hankelepingu ülesütlemise ajaks (5. märts 2018) ja hoone üleandmise ajaks (9. aprill 2018), mis nähtub ekspertarvamusest ja Terviseameti 20. aprilli 2018 ülevaatusaktist (hagiavalduse lisa 10). Kostja on esitanud hulgaliselt arveid seoses (vaeg)töödega Vastseliina hooldekodus.

Maakohus nõustus hagejaga, et need arved, mis on tasutud OÜ Vastseliina Hooldekodu poolt, ei ole kostja kui tellija kulu seoses puudustega ehitisega. Seetõttu tugines maakohus puuduste loetelu osas ekspert T. Seppeli ekspertarvamuses ja Terviseameti ülevaatusaktis toodule, puuduste hinna osas hageja esitatud KVT Ehitus OÜ hinnapakkumisele ning VKKV OÜ-ga sõlmitud tööettevõtulepingule nr 3.

Järgmisena hindas maakohus hageja nõuet lisatööde II eest tasu saamiseks. Maakohus tuvastas, et hankeleping sõlmiti riigihankest tulenevatel tingimustel, mis tähendab, et tegemist on siduva eelarvega töövõtulepinguga (VÕS § 639 lg 1).

Töövõtja on esitanud kohtule hagiavalduse lisas 22 Mace Ehitus OÜ arve nr A-180105 summas 57 670,44 eurot kirjeldusega Vastseliina Võidu 32 hoone tasumata lisatööd. Kostja on keeldunud arvet tasumast põhjendusega, et lisatööde (kirjalik) kokkulepe puudub ning kostja nägi lisatööde loetelu ja maksumust esmakordselt alles arve saamisel.

Hageja seisukoht, et töövõtja on hankelepingu sõlmimisel alati nõrgemas positsioonis ja vajab seetõttu täiendavat kaitset, on Riigikohtu praktikat arvestades ebaõige. Tellija ei pea tundma 7 lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge.

Maakohus leidis, et lisatööde II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks vajalikud tööd või sellised tööd, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalik kokkulepe. Hageja seisukoht, et kõik lisatööd on kajastatud töökoosolekute protokollides ja on seetõttu tõlgendatavad lisatööde tellimisena, ei vasta ETÜ 2013 p-le 8.2. Ühestki kohtule esitatud töökoosoleku protokollist ei nähtu lisatöö tellimine kostja pädeva esindaja poolt. Maakohus kuulas ära tunnistajad, kelle ütlustest samuti ei nähtunud arusaadavat lisatööde tellimuse esitamist.

Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema.

Maakohtu hinnangul ei ole töökoosolekute protokollides tööde märkimine lahtise hinnaga kokkulepe (VÕS § 26) mingi töö tegemiseks, sest protokollides on korduvalt mainitud hinnapakkumise saamise vajadust. Lepingupooled on mh sõlminud lisatööde kokkulepe (tööettevõtuleping nr 2 ja selle lisa). Hageja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja on esitanud enne tööde tegemisele asumist hinnapakkumised lisatööde II nimekirjas loetletud tööde kohta.

Lähtudes kohtule esitatud tõenditest asus maakohus seisukohale, et lisatööde II nimekirjas tööde puhul on tegemist nii lisatööde kui muudatustöödega ETÜ 2013 tähenduses. Lisatööd on olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine, hinnapakkumises nimetamata boileri väljavahetus, tapeetimise lisamaht, koridoride lagede katmine kipsiga, savitöökoja elektripaigaldis, tuletõkke akende paigaldus. Muudatustööd on liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus, ATS lisakulu, käiguteed pööningul, lisa trepikäsipuude paigaldus keldris, uste pakkudele ülemineku kiilude paigaldus.

Maakohus tuvastas lisatööde II osas lõplikult järgmist. Olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine on lisatöö, mis vajab tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet. Tõendamata on lisatöö mahu ja hinna kokkulepe. Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus on muudatustöö, sest liftišahti süvendi kaevamine, liftišahti ehitus ja lifti paigaldamine oli töövõtja hinnapakkumises märgitud kohustus. Tellija on lifti kulu töövõtjale hüvitanud. Boilerite vahetus soojasõlmes rohkem kui ühe boileri osas oleks lisatöö, kui oleks kirjalik kokkulepe, mh mahu ja maksumuse kohta. Töövõtja hinnapakkumises on "boiler", st üks boiler, hageja ei ole tõendanud, et ka teine boiler vajas väljavahetamist. Tapeetimise lisamaht on lisatöö, millest tuleb kirjalikult kokku leppida. Osa tapeetimist nähtub tööettevõtulepingu nr 2 lisast. ATS lisakulu on muudatustöö, sest töövõtja ei hinnanud pakkumise tegemist võimalikku tegelikku kulu õigesti. Tellija ei pea teadma ATSi töökorda seadmiseks vajalikku kulu. ATS oli märgitud hinnapakkumises. Käiguteed pööningul kuuluvad lepingu eesmärgist tuleneva töö hulka ja on töövõtja kohustus, sest katuslae soojustus puistevillaga on töövõtja pakkumises toodud töö.

Ekspert kinnitas, et töövõtja kasutas hankelepingus mitte ettenähtud soojustusmaterjali, mis tõi kaasa käiguteede rajamise vajaduse. Koridoride lagede katmine kipsiga tulepüsivuse tagamiseks on lisatööd, mida ei nähtunud pakkumusest. Kui muudatustöö, siis kuulub lepingu mahu sisse. Puudub õiguslik alus kulutuste hüvitamiseks. Savitöökoja elektripaigaldis on lisatöö, ei nähtu eelprojektist ega pakkumusest. Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris on muudatustöö, sest pakkumuses olid trepi piirded ja käsipuud, arvestama pidi hoone spetsiifikat (mh invanõuded). Uste pakkudele ülemineku kiilude paigaldus on muudatustöö, sest riigihanke tehnilises kirjelduses ja muudes hankedokumentides on selge nõue, et hoone vastaks kehtestatud invanõuetele. Tuletõkke akende paigaldus on lisatöö, sest eelprojekti kohaselt avatäited säilitatakse olemasolevatena ning ka tehnilises kirjelduses on märgitud ainult see, et akendel tuleb paigaldada puuduvad tihendid ja lingid, aknad reguleerida ja muuta korralikult suletavateks.

Maakohus tuvastas, et kostja on tasunud töövõtjale kvaliteedinõuetele vastavate tööde ulatuses.

Hagi ei ole esitatud hoone kasutaja OÜ Vastseliina Hooldekodu vastu. Kokkulepitud boileri 8 vahetamisele/paigaldamisele teise uue boileri paigaldamise eest tasu saamise alus võiks olla alusetu rikastumine, kuid rikastunud ei ole kostja, sest ta ei ole hoone omanik ja ei kasuta töövõtja paigaldatud uue täiendava boileri arvelt saadavat kasu. Samuti ei ole kostja oma raha kokku hoidnud. Sama kehtib tapeetimise lisatöö kohta, tuletõkkeakende paigaldamise kohta, savitöökoja elektripaigaldise kohta, ilmselt ka koridoride lagede kipsiga katmise kohta.

Mitmete lisatööde osas oli hageja väitel kokkulepe mitte tellijaga, vaid OÜ Vastseliina Hooldekodu juhataja Terje Otsataluga. Tunnistajana andis T. Otsatalu ütlusi, et ta käis hoones seoses sisekujundusega. Töökoosolekute protokollidest nähtub, et sisekujunduslike tööde osas tuligi töövõtjal arutada olukorda T. Otsataluga, kuid saavutatud kokkulepped tuli esitada tellijale, mis on loogiline tööde mahu kokkuleppimiseks ja tasu saamiseks, et jääda hankelepingus toodud eelarve raamidesse või leppida kokku lisatöö.

Hagiavalduses märgitud, kuid tellijale 16. jaanuaril 2018 saadetud loetelus nimetamata lisatöö on hageja arvates ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot. Kostja lähteandmete kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus normidele vastav, kuid töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada. Maakohus leidis, et tegemist on muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus. Sama kehtib invatualettide kutsesüsteemi paigaldamise kohta summas 2520 eurot. Hageja enda hinnangul oli töö vajalik, et hoone vastaks kasutusotstarbest tulenevatele tingimustele. Seega on tegemist muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.

Maakohus jättis rahuldamata kahjuhüvitise nõude, sest hageja pidi hankelepingu p 4.1.12 alusel kandma ehitusaegsed elektrikulud. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata garantiikohustuse tuvastamise nõude, kuivõrd tegemist on töövõtja (mitte hageja) kohustusega.

Tõendatud ei ole kostja nõusolek töövõtja garantiikohustuse üleandmiseks hagejale.

Maakohus võttis seisukoha kostja tasaarvestamiseks esitatud nõuete osas. Maakohus tunnustas kostja tasaarvestusavaldust lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 28 962,45 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata hankelepingust tuleneva tasu 69 386,56 euro, lisatööde 55 426,70 euro ning viiviste 100 790,76 euro nõuetes. Hageja palub saata asi tagasi esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jättis tähelepanuta, et tasu nõue on muutunud lepingu kohaselt sissenõutavaks, sest kostja on töö vastu võtnud vastavalt lepingus p-dele 6.2.3 ja 11.3. Lisaks minetas kostja puudustest mitteteatamise tõttu õiguse puuduste kostjale etteheitmiseks. Vaidlust ei ole, et tellija ei esitanud kolme tööpäeva jooksul kirjalikku keeldumist ei põhilise kasutusvalmiduse aktiga 16. jaanuaris 2018 üle antud töödele ega muudele teostatud tööde aktidele, millega vastavalt valmimisele anti üle kõik tööd, mille puudulikkust on ette heidetud. Kuna tööde üleandmise kord on poolte vahel kokku lepitud, siis ei kuulu vastuvõtmise tingimuste väljaselgitamiseks kohaldamisele VÕS § 637 lg-d 3 ja 5 ning VÕS § 638 vastav regulatsioon, sest tegemist on dispositiivsete sätetega. Maakohus jättis hindamata olulised tõendid, mis tõendasid töö vastuvõtmise korra kokkulepet, tööde vastuvõtmist ja aktsepteerimist ning mis välistasid kostja õiguse tugineda puudustele, sh lepingu p-d 6.2.1, 6.2.3 ja 11.3 ja hagi lisas 6 esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akt v2“ ja täpsemalt selle tööde teostamisdokumentatsioon.

9 Eeltoodud rikkumine viis tõendamiskoormise vale jaotuseni. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Maakohus ei ole põhjendanud hageja seisukohtade käsitlemata jätmist ega tõendite hindamata jätmist.

Tööde vastuvõtmist ja vastavaid akte käsitleb vaid otsuse p 51, kus viidatakse umbmääraselt “eeltoodu alusel“. Ilmselt viitab maakohus otsuse p-dele 47-50, milles refereeritakse eeltõendamismenetluses määratud ehitustehnilist ekspertiisi.

Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, et vaatamata tööde 95% ulatuses tõestatusele (peamiseks puuduseks kasutusluba, mis ei olnud töövõtja kohustus), ei saa hageja tugineda põhilise kasutusvalmiduse aktile, mis on maakohtu sõnul „ainetu“.

Täiesti asjakohatu on maakohtu seisukoht, et tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud projekteerimistöö ja ehitamise puudused. Tunnistaja kinnitas, et tal puudub ehitusalane haridus.

Arusaamatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018. Kõikide puuduste kõrvaldamine, kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolek ja üleandmine 23. märtsiks 2018 ei olnud töötasu sissenõutavaks muutumise eeldusteks.

Ebaõigesti asjaolusid tuvastades leidis maakohus, et tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on 40 981,19 eurot. Töövõtulepinguga nr 2, millega muudeti hankelepingut, ei jäetud mitte ainult töid ära, vaid ka lisati. Lisatud ja ärajäetud tööde saldo oli 36 003,50 eurot. See summa tuleb liita hankelepingu töötasule.

Kostja ei ole tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast mitte 654 117,61 eurot, vaid 646 012,80 eurot, nagu kostja on ise selgitanud. Maakohus jättis arvestamata, et kostja (mitte hageja) vastusele lisatud pangakonto väljavõtte rida 8604,81 eurot, on tasutud “Lisalepinguga kokkulepitud lisatööde eest”. 3. märtsi 2017 lepingu järgne tasu oli 717 792 eurot ja tööettevõtulepingu nr 2 järgne tasu oli 36 003,50 eurot. Nendest kokkulepitud töötasudest on põhiosas kokku tasumata 69 386,56 eurot.

Kohtu põhjendus ekspertarvamuse kõlblikkuse osas on vastuoluline ja ebapiisav. Ekspert hindas kõiki neid spetsiifilisi süsteeme, mille kohta on maakohus väitnud, et seda tehtud ei ole:

ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem. Piisavaks ei saa pidada kohtu tuginemist eksperdi enda kinnitusele, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu esitatud küsimustele.

Maakohus tuvastas ebaõigesti vaegtöödega seotud asjaolud. Kostja ei teavitanud puudustest tähtaegselt. Lisaks on hageja läbivalt rõhutanud, et aprilliks 2018 oli enamus puudusi likvideeritud. Kõrvaldamata puuduste maksumus oli 7340 eurot (käibemaksuta). Ka nendele puudustele ei saa kostja tugineda, sest neist ei teatatud õigeaegselt.

Lisaks on hindamata jäänud hageja korduvalt esiletoodud asjaolud: Vastseliina Hooldekodu hoone rekonstrueerimiseks ei ole alates 2018. aastast Võru valla konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt kulutusi tehtud ning ühtegi garantiinõuet ei ole kostja peale tööde valmimist ja üleandmist töövõtjale esitanud.

Maakohus tuvastas ebaõigesti lisatöödega seotud asjaolud. Samuti on maakohus jätnud käsitlemata ja lahendamata hageja alternatiivse nõude. Maakohus ei ole selgelt ja arusaadavalt käsitlenud hankelepingu p 3.2 tühisuse küsimust.

Riigihankemenetluses teab tellija täpselt oma eesmärke ja ressursse, teab ja tunneb lepingu täitmiseks vajalikke töid ja nende mahtusid. Hankemenetluse olemuseks on see, et töövõtja on seotud pakutud hinnaga ja tellija sellega, mida hanketingimustes konkreetselt tellis. Lisanduvad 10 tööd, mida hankemahus ei olnud, suurendavad hankemahtu ega ole lepingu esemeks - need on lisatööd. Eelneva tõttu on ekslik maakohtu käsitlus nagu oleks lisatööd muudatustööd, mis olid tehtud lepingu täitmiseks. Need tööd ei olnud tehtud lepingu täitmiseks, sest neid ei olnud hankemahus, st lepingus ette nähtud. Täpsemalt on väär nimetada muudatustöödeks järgmisi töid: liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldust, ATS lisakulu, lisa trepikäsipuude paigaldus keldris, ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus ja ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine.

Ebaõige on kohtu järeldus lisatööde kokkuleppe puudumise kohta. Kokkulepe väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides, mis on lepingu dokumentideks. Kostja ei vaielnud lepingu täitmise ajal vastu, et lisatöid ei peaks tasustama koos lõppmaksega (TK p 9). Dokumentide hulka, mis tõendavad kokkulepet, kuuluvad lisaks: tellija saadetud teostatud lisatööde nimekiri (hagi lisa 23), hüdroisolatsiooni paigaldus (hagi lisa 31, KTA 19) ja boilerite vahetus soojasõlmes (hagi lisa 32.1, KTA_VL_24).

Maakohus on jätnud lahendamata alternatiivsed, käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele tuginevad nõuded. Hageja selgitas käsundita asjaajamise eelduseid kohtukõne teesides.

Käsundita asjaajamist kohtuotsuses ei käsitleta. Lisaks on ebapiisav ja ebaõige on maakohtu selgitus alusetu rikastumise sätete kohaldamatuse osas. Tellija oli kostja, mitte OÜ Vastseliina Hooldekodu. Seetõttu on just kostja hoidnud kokku oma raha, sest kui need tööd oleksid sisaldunud hankes, oleks nende eest tulnud tasuda.

Hageja vaidles maakohtu põhjendustele vastu ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja tasaarvestusavalduse aluseks olnud nõudeid.

Hageja käsitlus, mille kohaselt tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks, on vastuolus lepingutingimustega, aga ka hageja enda poolt esile tooduga. Töövõtja nõuab lepingu alusel põhitööde eest tasu 69 386,56 eurot. Maakohus on märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töövõtja ei esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõplikku kasutusvalmiduse akti.

Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Viimane teostatud tööde akt, mille töövõtja esitas enne lepingu lõppemist 5. märtsil 2018, on teostatud tööde akt nr V-008 (kostja 16. märtsi 2021 menetlusdokumendi lisa 46). Arvestades varasemaid teostatud tööde akte ja akti nr V-008, on kostja poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidega kaetud üksnes 90% lepingu hinnast. 16. jaanuari 2018 põhilise kasutusvalmiduse akt koos vaegtööde nimekirjadega ei ole „teostatud tööde akti“ lepingu p-de 6.2.1 ja 6.2.3 tähenduses. Kostja on tõendanud, et ainuüksi Päästeameti, Terviseameti ja eksperdi esiletoodud, veel kõrvaldamata osade puuduste kõrvaldamise maksumus on 74 190 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal tellijana oli vaja teha täiendavaid kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks. Maakohus ei ole eksinud VÕS § 637 lg-te 3 ja 5 ning § 638 dispositiivsuse vastu.

Hageja ei tugine enam apellatsioonkaebuses alternatiivsele väitele nagu oleks tööd vastu võetud juba enne „põhilise kasutusvalmiduse aktide“ esitamist 16. detsembril 2017 ja 16. jaanuaril 2018, võttes siiski aluseks teatud tööde kohta koostatud „kaetud tööde aktid“.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud nõudele vastavas summas arve esitamise asjaolusid. Arve esitamine lepingu alusel on tasu maksmise nõude vältimatu eeldus. Hageja tugineb arvele summas 57 423,36 eurot, mis on haginõudest 11 963,20 euro võrra väiksem.

Kuna töövõtja ei ole kostjale täitmisakti isegi esitanud, ei saa tõusetuda küsimus täitmisakti aktsepteerimisest. Kõiki töid, mille puudulikkust kostja töövõtjale ette heidab, ei ole teostatud tööde aktidega üle antud.

11 Põhjendamatu on etteheide maakohtule tõendite hindamata jätmise kohta.

Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, mille poolest on maakohus tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra kokkuleppe sisu ebaõigesti või puudulikult tuvastanud. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et tööde üleandmise pakkumine peab sisaldama kaudselt väidet, et üle antavad tööd on valmis ja ettepanekut võtta valmis tööd vastu. Töövõtja koostatud vaegtööde nimekirjas märgitut arvestades ei ole kuidagi võimalik lugeda akti tööde üleandmise pakkumiseks ega järeldada aktist tööde valmisolekut. Hageja viidatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Sarnane põhimõte tuleb ka Riigikohtu praktikast (tsiviilasi nr 3-2-1-145-14).

Maakohus on leidnud, et hageja tuginemine põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele 17. jaanuaril 2018 on ainetu, sest eelkõige eksperdiarvamuse ja põhilise kasutusvalmiduse aktile lisatud vaegtööde nimekirjaga ja selle lisatud puuduste loeteludega on tõendatud, et tööd ei olnud valmis.

Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb maakohtu eksimus, tuvastades, et 23. märtsil 2018 oli töödes jätkuvalt olulisi puudusi. Hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ja üleandmist hiljemalt 23. märtsil 2018.

Maakohus märkis, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja esitatud. Hageja ei ole otsesõnu vaidlustanud asjaolu, et töövõtja ei ole koostanud ja esitanud tööde lõplikku üleandmise akti. Seega jääb ainetuks hageja väide, et tööd on vastu võetud.

Seadusest ega lepingust ei tulene, et isegi juhul, kui tööd oleksid vastu võetud, välistaks see kostja õiguse puudustele tugineda. Hageja väide tõendamiskoormise jaotuse kohta on ebaõige.

Hageja ei tugine väitele, et kostja on tööd vastu võtnud ega taotle ringkonnakohtult selle asjaolu tuvastamist. Kostja arvates on seega vaidluse all, kas tööd tuleb lugeda vastu võetuks (lepingu p 6.2.3 järgi), mitte aga asjaolu, kas kostja on tööd vastu võtnud. Riigikohtu praktika kohaselt peab sellisel juhul tasunõude sissenõutavuse eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (tsiviilasi nr 2-16-5851). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või seadus. Hageja ei ole tõendanud viimase makse sissenõutavaks muutumise eeldusi vastavalt lepingule.

Põhjendamatu on hageja etteheide eksperdiarvamusele. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, millega põhistaks oma kahtlusi eksperdi pädevuse või oskuste osas. Ekspert ei hinnanud süsteeme. Samuti on põhjendamatud hageja seisukohad tunnistaja E. A. ütluste kohta.

Maakohus ei ole lugenud E. A. ütlustega tõendatuks töödes esinevaid puudusi.

Hageja viitas hagiavalduses, et vaegtööd likvideeriti 2018. a jaanuaris-veebruaris. Seega on asjakohane fakt, et veel 2018. a aprillis ei olnud vaegtöid likvideeritud. Maakohtu otsusest nähtub, et hageja esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal ei osutunud nõude sissenõutavaks muutumise eeldused täidetuks ka hiljem.

Maakohus on õigesti arvutanud lepingu alusel tasumisele kuulunud ja tasutud summad.

Sõltumata aga maakohtu arvutusest, ei oma asjas tähtsust, kas lepingu alusel tasumata maksumus on 40 981,19 eurot. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõue nii 24. jaanuari 2018 arves nr A-180103 märgitud summas kui seda ületavas osas, jääb rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tööde valmimist tasunõude aluseks olevas osas ja puuduste kõrvaldamist. Töövõtja on saanud tasu vastavalt tema teostatud tööde mahule ja kvaliteedile.

Maakohus ei jätnud tähelepanuta, et kostjal ei olnud õigust puudustele tugineda, sest nendest ei teatatud õigeaegselt. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on ilmne, et töövõtja ei andnud kostjale võimalust teatada töövõtjale sellest, et puudused on jätkuvalt kõrvaldamata ning kostja ei pidanud, saamata töövõtjalt täitmisakti, puudustest omal algatusel uuesti teatama. Hageja 12 möönab apellatsioonkaebuses, et puudused on osaliselt kõrvaldamata, st viimase makse tingimused on täitmata.

Hageja väitele, et alates 2018. a ei ole Vastseliina Hooldekodu hoone rekonstrueerimiseks Võru vallaga seotud isikute poolt kulutusi tehtud, on maakohus vastanud. Hageja ei ole märkinud, millist tähtsust peaks omama hageja väide, et kostja ei ole pärast tööde valmimist ja üleandmist esitanud töövõtjale ühtki garantiinõuet.

Kostjal puudub kohustus tasuda kokku leppimata või töövõtja omal algatusel tehtud tööde eest.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et lisatööde II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks vajalikud tööd või sellised, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalikku kokkulepet. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga.

Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus hinnanud lepingu tingimused kehtivaks ja vastanud väitele, millega hageja soovis põhistada seisukohta lepingu p 3.2 tühisuse osas. Teostatud tööde nimekiri (hagi lisa 23) ei tõenda lisatööde kokkulepet.

Kuigi maakohus ei ole esitanud käsundita asjaajamise õiguslikku käsitlust ning on alusetu rikastumise küsimust käsitlenud lühidalt, on otsusest arusaadav, et maakohtu hinnangul ei ole kostja soodustatud isikuks ega rikastunud isikuks. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka VÕS § 1041 ega § 1042 alusel.

Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud konkreetsete lisatöödega seotud asjaolusid, mille tuvastamist hageja soovib ega tõendeid, mida tuleb teisiti hinnata. Kostja ei ole töövõtjaga lisatöödes II kokku leppinud. OÜ Vastseliina Hooldekodu juhatuse liikmel T. Otsatalul puudus õigus tellida kostja nimel lisatöid. A. L. ei ole samuti lisatöid kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud väidetavaid e-kirju hinnapakkumiste saatmise kohta. Seda kinnitas ka tunnistajana A. L. Töökoosolekutel ei ole lisatööde II tellimise otsust tehtud.

Olukorras, kus maakohus asus seisukohale, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, puudus maakohtul alus hinnata kostja tingimusliku tasaarvestuse vastuväite aluseks olevaid nõudeid.

Kostjal polnud võimalik maakohtu otsust vaidlustada üksnes põhjendavas osas. Kostja jääb oma kõigi nõuete juurde. Ringkonnakohtul tuleb hinnata tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid üksnes juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja nõuded on põhjendatud. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus pidas kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid nõudeid põhjendamatuks.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6.Ringkonnakohus arutas pooltega hageja nõuet, menetluse seisu, tõendamiskoormist ja kompromissi võimalikkust 31. jaanuari 2023 kohtuistungil ja andis pooltele täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks.

13 11. septembri 2023 seisukohas leidis hageja, et võimaliku hinna alandamise ulatuse, teisisõnu puuduste maksumuse määratlemiseks, ei saa arvestada puudustega suuremas ulatuses kui 4080 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse resolutsiooni sõnastust hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).

Põhjendatud on hageja väited, et maakohus on eksinud otsuses lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma märkimisel ning seeläbi ka hageja nõude suuruse hindamisel. Nimelt on maakohus otsuse p-s 55 märkinud lepingu kogumaksumuseks koos käibemaksuga 695 098, 80 eurot ja sellest tulenevalt p-s 56 hageja nõude suuruseks 40 981, 19 eurot. Pooltel ei ole aga vaidlust, et lepingu kogumaksumuseks koos lisatöödega nr 1 (Töövõtuleping nr 2) kujunes 717 792 eurot ning seega on nii hageja täitmis- kui ka alternatiivse põhinõude suuruseks 69 386, 56 eurot.

14 I 13. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) töövõtja ja kostja sõlmisid riigihanke tulemusena 3. märtsil 2017 hankelepingu 1/2017 Vastseliina hooldekodu projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks lõpptähtajaga 1. august 2017; 2) pooled leppisid uue tööde lõppkuupäevana kokku 15. september 2017; 3) pooled muutsid lepingut 17. oktoobril 2017, sõlmides lepingu lisa nimetusega Töövõtuleping nr 2, millega lepiti kokku lisatöödes, mis on kostja poolt teostatud, samuti lepiti kokku uueks hankelepingu 1/2017 täitmise tähtajaks 4. detsember 2017; 4) kostja andis 3. märtsil 2017 töövõtjale tööde teostamiseks üle Võidu tn 32 Vastseliinas hoone ja krundi; 5) töövõtja väljastas 16. detsembril 2017 kostjale põhilise kasutusvalmiduse akti, mille osas esitas kostja pretensioonid, toimus tööde ülevaatus, sh 8. jaanuaril 2018 Päästeameti esindaja osavõtul; 6) töövõtja sulges perioodil 11. jaanuar 2018

Maakohus tuvastas, et hankeleping lõppes 5. märtsil 2018 kostja poolse taganemisega (otsuse lk 19, 21, p 74.1). Hageja ei ole seda maakohtu seisukohta apellatsioonkaebuses vaidlustanud ja kinnitas lepingu lõppemist ka ringkonnakohtu istungil 31. jaanuaril 2023 (VII kd lk 143).

Kuigi hageja nõuab oma hilisemas, 14. veebruari 2023 seisukohas esmase nõudena jätkuvalt lepingu täitmist, peab ringkonnakohus maakohtu tuvastatut lepingu lõppemise osas põhjendatuks. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtu menetluses ka väiteid, miks taganemine ei peaks olema kehtiv ja seega ei ole hankelepingu lõppemisega seotud asjaolud ringkonnakohtus enam vaidluse all.

Hageja leiab, et kõik tööd anti kostjale üle põhilise kasutusvalmiduse aktiga 16. jaanuaril 2018.

Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas ja millal muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks: kas põhilise kasutusvalmiduse akti üleandmisega kostjale 16. jaanuaril 2018 või tööde valmiduse tõttu VÕS § 638 alusel või ei muutunudki hageja tasunõue enne kostja poolt 5. märtsil 2018 lepingust taganemist sissenõutavaks, sest tööd olid osaliselt lõpetamata ja tehtud halva kvaliteediga tähtaega rikkudes. Pooled vaidlevad ka selles, millises ulatuses kohalduvad lepingule Ehituse töövõtu üldtingimused (ETÜ 2013) tööde üleandmise ja vastuvõtmise osas.

Maakohus tuvastas, et hageja ei saa saamata jäänud tasu nõudmisel tugineda põhilise kasutusvalmiduse aktile, millele oli lisatud vaegtööde nimekiri (100 positsiooni), mille kõrvaldamine hageja enda hinnangul maksis 20 662 eurot (maakohtu otsus p 51). Puuduste tõttu ei andnud Terviseamet ja Päästeamet kooskõlastust, mis on EhS § 54 lg 1 alusel vajalik eeldus kasutusloa saamiseks.

15 Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord on reguleeritud lepingu 11. osas. Täpsem tööde üleandmise ja vastuvõtmise protseduur on reguleeritud Ehituse Töövõtu üldtingimustes ETÜ 2013, mis kohalduvad hankelepingule p 2.3 alusel.

ETÜ 2013 p 10.2.1 järgi võib tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuda pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist kahes etapis, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pooled ei olnud hankelepingus kokku leppinud kahes etapis toimuvas tööde üleandmise ja vastuvõtmise korras, mistõttu ei saanud töövõtja poolt põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisega jaanuaris 2018 tellijale lugeda töid kostja poolt vastuvõetuks. Seega ei olnud kostjal ka kohustust põhilise kasutusvalmiduse akti allkirjastada ja asjakohatud on hageja etteheited kostjale pretensioonide tähtaegse mitteesitamise osas.

ETÜ punkt 10.2.2.2 järgi toimub tööde lõplik vastuvõtmine lõpliku kasutusvalmiduse akti alusel pärast seda, kui on täidetud kõik p-s 10.2.3. nimetatud tingimused, sh tööde lõplik kasutusvalmidus on saavutatud (sh on kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole kokku lepitud teisiti); töövõtja on tellijale esitanud kasutusloa, kui kasutusloa saamine on lepingu kohaselt nõutav ja selle esitamine on sätestatud töövõtja kohustusena; töövõtja on teinud kontrollmõõdistused ja katsetused võimalike varjatud puuduste tuvastamiseks kõikide ehitise osade ja tehnosüsteemide puhul, mille vastavust kehtivatele nõuetele on võimalik kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel tuvastada; töövõtja on tellijale üle andnud kogu täitedokumentatsiooni, sh katsetustulemused koos vastavate protokollidega, tööjoonised (kui nende koostamine oli nõutav), samuti ehitustoodete vastavust tõendavad dokumendid (ehitustoote pass, vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon vm asjakohane dokument), koostades vastava dokumentide nimekirja; töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise; töövõtja on korraldanud lepingus sätestatud koolituskursused ehitise või selle osa kasutajatele jm. Hageja ei ole neid kohustusi täitnud. Maakohus tuvastas, et lõpliku kasutusvalmiduse akti ei ole töövõtja kostjale esitanud.

Kostja pöördus ka maakohtu poole valduse tagasisaamiseks ja eeltõendamismenetluses ekspertarvamuse saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja on esitanud kõik oma pretensioonid arvestades asjaolusid töövõtjale mõistliku aja jooksul ning ei ole hankelepingut tööde vastuvõtmise osas rikkunud.

Kokkuvõtvalt ringkonnakohus leiab, et hageja täitmisnõue ei muutunud põhilise kasutusvalmiduse akti alusel sissenõutavaks enne lepingu lõppemist 5. märtsil 2018, sest tellija ei ole akti aktsepteerinud ega olnud töid VÕS § 638 alusel vastu võtma kohustatud, mistõttu ei tekkinud kostjal selle akti alusel hankelepingu p 6.2.2 alusel töövõtjale maksekohustust enne lepingu lõppemist 5. märtsil 2018.

Maakohus on olukorras, kus kohus tuvastas lepingu lõppemise taganemise tõttu, ebaõigesti kvalifitseerinud hageja nõude lepingu täitmisnõudeks. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et kuivõrd leping lõppes lepingust taganemisega VÕS § 186 p 5 alusel, on poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhe ning hageja saab esitada nõudeid kooskõlas VÕS §-ga 189.

Hageja esitas 14. veebruari 2023 menetlusdokumendis alternatiivselt VÕS § 189 lg 1 alusel nõude lepingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks.

16 II 18. Kuivõrd kostja on hankelepingust kehtivalt taganenud, on kostjal õigus esitada taganemise võlasuhtest tulenevaid nõudeid VÕS § 189 alusel.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Sama paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises. Üleantu väärtuse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 189 lg 3 järgi lepingus kokkulepitud hinnast. Seega saab hageja võimaliku nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda tööde lepingujärgsest maksumusest, arvestades kostja poolt tasututut.

Riigikohus on oma täpsustatud praktikas selgitanud, et lisaks VÕS § 189 lg-s 3 sätestatule tuleb arvestada ka üleantu lepingule mittevastavusega, arvestades summat, mille võrra hinda oleks saanud lepingu kehtima jäämise korral alandada VÕS § 112 lg 1 järgi. Puudustega üleantu väärtuse leidmiseks tuleb sellisel juhul korrutada üleantu väärtus koos puudustega ja üleantu hind lepingus (VÕS § 189 lg 3) ning saadud tulemus jagada väärtusega, mis oleks üleantul ilma puudusteta. Juhul kui hinna alandamisega saadud summa on lepingulisest hinnast väiksem, ei pea tellija VÕS § 189 lg 3 järgi hüvitama mitte lepingulise hinna, vaid hinna alandamise teel saadud hinna (Riigikohtu 10. juuli 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9750 p 33). VÕS § 112 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 5 järgi ei või lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.

Kuivõrd kostja tugineb oma vastuväidetes tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusele, tuleb asja lahendamisel hinnata kostja õigust hinda alandada, milleks tuleb kohtul arvestades Riigikohtu juhiseid tsiviilasjas nr 2-20-9750 kooskõlas VÕS §-s 112 sätestatuga tuvastada kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Väärtuste tõendamiskoormis on tellijal, st kostjal.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus leping lõppes 5. märtsil 2018, asja arutamine kohtus kestab viiendat aastat ning Riigikohus muutis senist praktikat 10. juuli 2023 otsusega, ei ole pooltel objektiivselt võimalik koguda käesoleval ajal täiendavaid tõendeid lepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kohta. Pooled on saanud oma seisukohad seoses hinna alandamisega esitada ning ringkonnakohus lahendab asja kogutud tõenditele tuginedes, arvestades ka VÕS § 112 lg-s 1 tuleneva kohtu diskretsiooniõigusega kohase ja mittekohase täitmise väärtuste suuruse üle otsustamisel.

Hoonestusõiguse omanik OÜ Vastseliina Hooldekodu sai hoone valduse tagasi 9. aprillil 2018 akti alusel (II kd lk 112) vastavalt Tartu Maakohtu 6. aprilli 2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-4079, st pärast kohtu määratud eksperdi poolt läbiviidud paikvaatlust 23. märtsil 2018.

Kostja väidab, et kõigi puuduste kõrvaldamiseks tuleks seisuga 10. mai 2021 lähtuvalt AS RIS Ehitus hinnangust teha veel kulutusi 74 190 euro ulatuses. Maakohus tuvastas otsuse p-s 74.5 põhjendatult, et tegemist on orienteeruva hinnapakkumisega, sest pakkumuse tegija ei ole asja ülevaadanud ja tegelike puuduste olemasolu ulatust kindlaks teinud. Seega ringkonnakohus nimetatud tõendiga tehtud kulutuste tuvastamisel ei arvesta.

Kostja tugineb ka sellele, et nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumine vastab ETÜ p 10.2.7 kohaselt 2 %-le lepingu hinnast, st alandab väärtust 14 355, 84 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et töövõtja oleks pärast hoone valduse üleandmist Vastseliina Hooldekodule 9. aprillil 2018 täiendavalt veel puudusi kõrvaldanud.

Kostja on seega tõendatud, et üleantud tööde väärtus oli lepinguga võrreldes 22 753 eurot (11 808+10 945) väiksem, millele tuleb lisada nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumise tõttu ETÜ p 10.2.7. kohaselt 2 % lepingu hinnast, st 14 355, 84 eurot, mis teeb kokku 37 108, 84 eurot ja nende tõendite alusel saaks VÕS § 112 lg 1 järgi kostjale üle antud töö väärtuseks koos puudustega lugeda 680 684 (717 792- 37 108) eurot. Nimetatud puuduseid 18 kõrvaldamata ei oleks kostja saanud hoonet hakata kasutama eesmärgipäraselt, st hooldekoduna.

Ekspert avaldas suulisel ärakuulamisel (VI kd lk 179jj), et ta lähtus mahtude hindamisel omaniku järelevalve funktsioonist. Ehituse lõppjärgus on oluline dokumentatsioon ja tööd loetakse lõpetatuks, kui ehitusdokumentatsioon on korras. Eksperdile esitatud dokumendid ei olnud korrektsed. Lõpu ülevaatusel peab kogu töö valmis olema.

Kui võtta mittekohase täitmise väärtuse arvestamisel aluseks eksperdi arvamus tööde valmidusastmest 95 %, on mittekohase täitmise väärtuseks 681 902, 40 eurot (st 717 792 – 35889, 60 eurot). Ekspertarvamusest ja eksperdi ärakuulamisel antud vastustest nähtub, et hinnangu andmisel on ekspert arvestanud ka puuduva dokumentatsiooniga, mistõttu ei ole põhjendatud arvestusele lisada ETÜ p 10.2.7. alusel 2 % lepingu hinnast. Ringkonnakohus mõistab ekspertarvamust selliselt, et parendustöid tuleb teha 35 % tehtud tööde juures, samas on puuduste kogumaht 5 % tööde maksumusest.

TsMS § 294 lg 1 kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik.

Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et T. Seppel on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas.

Ekspertarvamuse kvaliteet sõltub paljuski eksperdile esitatud küsimustest. TsMS § 293 lg 1 kohaselt võib kohus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude välja selgitamiseks. Kohus ei või eksperdilt küsida küsimusi, mille otsustamine on kohtu enda pädevuses. Nii ei saa kohus eksperdilt küsida, kas tööd on teostatud kooskõlas lepingu sätetega, mis on õiguslik küsimus ja mille otsustamine on kohtu enda pädevuses. Samuti ei saa eksperdilt küsida, kas ja millised poolte vahel vaidluse all olevad lisatööd kuulusid lepingu mahtu, sest tegemist on lepingu tõlgendamist nõudva küsimusega, milles peab seisukoha võtma kohus.

Ehituseksperdilt kui asjatundjalt saab küsida tööde vastavuse osas ehitusprojektile, heale ehitustavale ja ehitusnormidele, samuti teostatud tööde mahtude ja väärtuse kohta. Selle nõudega on kooskõlas küsimused p-des 4.1 ja 4.3.2 ja täiendavad küsimused lisatööde kohta.

Ekspert on jätnud küsimusele, milline on nõuetele mittevastavate tööde osakaal lepingu järgi teostamisele kuulunud töödest ja nende eest lepingu alusel maksmisele kuulunud tasust (küsimus 4.3.2) sisuliselt vastamata, märkides üksnes nõuetele mittevastavate tööde osakaalu protsendiks 35%. Kuidas ekspert sellisele järeldusele jõudis, ekspertarvamusest ei nähtu, mistõttu ei saa ringkonnakohus ekspertarvamusega selles osas arvestada.

19 25. Lisaks eksperdile teostas paikvaatluse objektil pärast lepingu lõppemist Terviseamet, mille 20. aprilli 2018 teatise kohaselt olid likvideerimata järgmised puudused (II kd lk 32): osaliselt puuduv ripplagi, ustel puuduvad lukusüdamikud, ruumides nr 223 ja 241 on peitmata juhtmed, pesupesemise ruumis ja meditsiinikabinetis ei ole valamut käte pesemiseks, söögitoa viimistlus esimesel korrusel on defektidega, ruumis nr 1018 üleliigne uksepiiraja, mis on ohtlik, ruumis nr 143 (siibripesuruum) on aknaklaas seestpoolt katki ja aknalaud raskesti puhastatav (pind krobeline), keldrikorrusel on ladu-saviruumis aknaklaas mõraga, seinas defekt ning astang ukse juures viimistlemata, juurviljaruumis vajab torustik korrastamist, saunapoolses otsas liiga kõrge lävepakk, lifti tambur viimistlemata, kolmandal korrusel defekt saali põrandal, põrand toa nr 211 ees on madalam (defektiga), tubades lahtised tapeedipaanid, ukspiitade kruvid on katteta.

Tegemist on puudustega, mille likvideerimine on eelduseks kasutusloa väljastamisele.

Need Terviseameti tuvastatud puudused kinnitavad eksperdi järeldust, et „tööd olid suuremas osas lõpetatud“. Päästeameti 30. aprilli 2018 märkuste kohaselt (II kd lk 42) oli enamus varasemaid puudusi kõrvaldatud, Päästeametil olid jätkuvalt märkused dokumentatsiooni korrastamise osas. Terviseameti ja eksperdi loetletud puudused kõrvaldati kostja ja Vasteliina Hooldekodu poolt tellitud tööde käigus (vt käesoleva otsuse p 22).

Alandatud hinna arvutamiseks tuleb korrutada lepingu eseme väärtus koos puudustega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puudusteta (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-84-05 p 16; 3-2-1-97-07 p 10).

Alandatud hind võrdub seega lepinguline hind 717 792 eurot korrutatud mittekohase täitmise väärtusega 680 000 eurot ja jagatud kohase täitmise väärtusega 717 792 eurot = 680 000 eurot.

Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 646 012 eurot, lisaks on hageja loobunud 2000 euro nõudest, st leping tuleb lugeda täidetuks 648 012 euro ulatuses. Arvestades alandatud hinda peaks kostja hagejale lepingu täitmiseks täiendavalt tasuma 680 000 (alandatud hind)- 648 012 eurot (kostja poolt tasutud) = 31 988 eurot.

III 27. Hageja nõuab ringkonnakohtu menetluses kostjalt 14 lisatöö (lisatööd II) eest kokku 55 426, 70 euro tasumist (ilma käibemaksuta). Maakohtus nõudis hageja lisatööde eest 92 774, 40 eurot, millist summat on hageja vähendanud käibemaksu võrra.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid siduva hinnapakkumisega lepingu.

Siduvale hinnapakkumisele viitab ka lepingu p 3.2. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga.

Kuigi maakohus ei ole otsuses hageja väidet lepingu p 3.2 kui tühise tüüptingimuse osas selgelt hinnanud, on maakohus oma lõppjärelduses kooskõlas Riigikohtu praktikaga (viidatud maakohtu otsuse p-des 45 ja 60) asunud põhjendatud seisukohale, et tellija ei pea tundma lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjades nr 3-2-1-102-14 p 22 ja nr 2-15-8942/229 p 22.

Hankelepingu p 3.2. ei kahjustanud töövõtjat ebamõistlikult. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et muudatustööde tegemise põhjustasid kostja esitatud andmed, seega kannab töövõtja ise enda eksimusest tulenevat riski.

Apellatsioonkaebuses on hageja muudatustööde eest tasu nõudes üksnes korranud oma seisukohti maakohtu menetluses (apellatsioonkaebus sisaldab eelkõige viiteid hageja poolt maakohtule esitatud dokumentidele). Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele koos viidetega tõenditele (töövõtuleping nr 2, ekspert T. Seppeli arvamus, tunnistaja A. L. ütlused, töövõtja pakkumus rida J“-1, eelprojekt) selgitanud nn muudatustööde kooskõla hankedokumentidega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et nimetatud tööd olid tehtud hankedokumentide alusel ja lepingu eesmärgi täitmiseks.

Tõendamiskoormis, et pooled on lisatööde tegemises kokku leppinud, on hagejal. Kui hageja seda tõendab, on lisatööd tehtud lepingu alusel ning hageja saab ka nende tööde eest hüvitist nõuda taganemise võlasuhte alusel VÕS § 189 lg 1 alusel.

21 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele lisatööde II osas kokkuleppe puudumise osas ja ei pea vajalikuks neid maakohtu otsuse põhjendusi korrata (otsuse p-d 6265 ja p-d 66.1, 66.3, 66.4, 66.6-66.8, 66.11).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kokkulepe lisatööde osas sisaldus töökoosoleku protokollides. Samuti ei tõenda lisatööde kokkulepet apellatsioonkaebuses nimetatud ja hagi lisadena esitatud tõendid: lisatööde nimekiri, KTA 19 ja KTA VL 24, sest need dokumendid (tööde nimekiri ja kaetud tööde aktid) ei sisalda poolte kokkulepet lisatööde ja lepingu hinna suurendamise osas.

Lisatööde kokkuleppimine töökoosoleku protokollides ei oleks kooskõlas lepinguga, kuid selliseid kokkuleppeid ka töökoosoleku protokollidest ei nähtu. Maakohus on seda hageja väidet otsuse p-s 65 ka hinnanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole suutnud veenvalt põhjendada oma seisukohta, miks olukorras, kus pooled sõlmisid 17. oktoobril 2017 kooskõlas ETÜ 2013 p-ga 1.17 kokkuleppe Lisatööde I tegemiseks (Töövõtuleping nr 2), ei vormistanud pooled samal viisil kokkulepet kõigi väidetavalt kokkulepitud lisatööde osas. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kõigi lisatööde (nii loetelu nr I kui ka II) tegemise vajadus tekkis enne 17. oktoobri 2017 kokkuleppe sõlmimist. Sellest saab ringkonnakohus järeldada seda, et lisatöödes, mis ei ole kokkulepitud Töövõtulepingus nr 2 pooled kokkuleppele ei jõudnud.

TsMS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt lisatöödega seotud kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (tööde teostamise) heaks kiitnud või see vastas tema huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele või see on avalikes huvides oluline. Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatut teenust ja kohustada isikut selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et asjas esinevad alused hageja nõude rahuldamiseks käsundita asjaajamise sätete alusel. Ringkonnakohus on juba varasemalt märkinud, et ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja nõustumus lisatööde II eest tasumiseks nähtub töökoosoleku protokollidest. Kostja sellekohaseks tahteavalduseks ei saa lugeda ka kostja poolt 5. novembril 2018 Võru vallale avaldatut (V kd lk 176). Kohtule esitatud kirjavahetuses on pärast lepingu lõppemist arutatud võimalusi vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ja hageja väiteid see kirjavahetus ei tõenda. Töövõtjalt saadud aktide osas on kostja oma pretensioonid esitanud, mistõttu ei ole õige hageja väide, et tellija avaldas lisatööde tegemiseks heakskiitu sellega, et jättis lepingus sätestatud tähtaja jooksul aktidele vastu vaidlemata. Kostja huvi tellijana oli saada tellitud töö kokkulepitud hinna eest, mistõttu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel võimalik tuvastada VÕS § 1018 lg 1 järgset eeldust, et töövõtja tegutses lisaks lepingu täitmisele lepinguväliselt kostja huvides või selline tegutsemine oli oluline avalikes huvides. Seega ei ole hageja asjas tõendanud asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel.

22 35. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet lisatööde osas ka alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik hagis lisatöödena nimetatud tööd, sh need tööd, mis maakohus tuvastas muudatustöödena, olid vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Töövõtja, kes teostas ise ka hoone projekteerimistööd, pidi projekteerima ning ehitama hoone, mis saaks kasutusloa hooldekoduna kasutamiseks. Kui töövõtja jättis hoone projekteerimisel või ehitamisel selle eesmärgi tähelepanuta, vastutab ta ise lisatööde vajaduse eest, milles ta ei suutnud kostjaga kokku leppida. Maakohtus on põhjendatult märkinud ka seda, et kuivõrd hoone kasutajaks on vastavalt hoonestusõigusele OÜ Vasteliina Hooldekodu ja mitte kostja, ei ole kostja ka sel põhjusel rikastunud.

IV 36. Kostja on esitanud maakohtule 4. märtsil 2021 tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada töövõtja rahuldatud nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ja seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt):

Ringkonnakohus järgib kostja nõuete lahendamisel tasaarvestusavalduses taotletud järjekorda.

36.1. Maakohus tunnustas kohtuotsuse põhjendavas osas kostja tasaarvestusavaldust hankelepingu p 4.1.12. alusel töövõtja poolt tasumata kommunaalteenuste võla 14 575, 05 eurot (perioodil jaanuar kuni 5. märts 2018) ja viivise 51, 72 eurot osas, lepingu täitmise tähtaja ületamise eest hankelepingu p 8.1.6 alusel leppetrahvi 28 962, 45 euro osas ja ehitusjäätmete utiliseerimise osas 869, 28 euro ulatuses. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka selles osas.

Hageja leiab, et lepingu p 8.1.6 (leppetrahvikokkulepe) on tüüptingimusena tühine.

Hageja möönis 14. veebruari 2023 menetlusdokumendis (p 3), et kostjal saab olla kahju nõue, mida ta saab tasaarvestada hageja nõudega kokku 4177 euro ulatuses (puuduste kõrvaldamiseks tehtud VKKV OÜ tööde maksumus 4080 eurot + üks aknalaua ots 12 eurot + üks uksepakk 25 eurot + probleemid 4 ruumi viimistluses 60 eurot).

36.2. Võidu 32, Vastseliina hoone kõrvalkulud 20 248, 82 eurot ja viivis 172, 81 eurot.

Lepingu p 4.1.12 kohaselt kohustus töövõtja tasuma igakuiselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt arvetele. Hageja on esitanud nõudele osaliseaegumise vastuväite (arved nr 173316, 173635, 173988, 180573, 180574). Maakohus tuvastas nõude aegumise arvete nr 173316, 173635 osas. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et leping lõppes taganemisega 5. märtsil 2018, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei olnud kohustatud selle ajani lepingu p-st 4.1.12 tulenevat kohustust täitma.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga vastuses apellatsioonkaebusele, et maakohus jättis aegumise kohaldamisel tähelepanuta VÕS § 200 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul tasaarvestava poole 23 nõue on aegunud, kuid õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Maakohtu tuvastatu kohaselt aegus arvetest nr 173316 ja nr 173635 tulenev nõue 31. detsembril 2020, hagi on esitatud 6. novembril 2019, seega tekkis kostjal õigus see nõue tasaarvestada enne nõude aegumist. Seega tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada kõrvalkulude 20 248, 82 eurot ja viivise 172, 81 eurot osas.

36.3. ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et töövõtja oli lepingu p 4.1.17 järgi kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt korraldas jaanuaris 2018 prügi utiliseerimist Võru Vallavalitsus ning selle eest tasus kostja vastavalt arvele 869, 28 eurot. Hageja väited selles, et ehitustööd olid lõppenud juba 16. detsembril 2017 ja pärast seda prügi ei tekkinud on vastuolus hageja enda väidetega, et pärast nimetatud kuupäeva kõrvaldas töövõtja objektil vaegtöid. Leping lõppes alles 5. märtsil 2017, kusjuures ehitusobjekt oli selle ajani vaieldamatu asjaoluna töövõtja valduses. Seega tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada prügi utiliseerimise kulu 869, 28 euro osas.

36.4. Võidu tn 32, Vastseliinas ehitusjärgne koristus 2239, 80 eurot Lepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal ehitusplatsi ja töövõtja valduses olevate ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult ehitusplatsi töö üleandmisevastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Maakohus tuvastas, et hageja on tõendanud regulaarset koristust hoones, sh 2018 märtsikuu lõpus, kostja täiendava koristamise vajadust kuluga 1866, 50 eurot (lisandub käibemaks) ei ole tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja kostja see nõue tuleb jätta tasaarvestamata.

36.5. kulutused puuduste kõrvaldamiseks hoone kasutusloa saamiseks 11 808 eurot Ringkonnakohus arvestas neid kostja kulutusi (VKKV OÜ poolt tehtud tööd puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentatsiooni saamiseks) hinna alandamisel, mistõttu hageja ei saa sama kulu kasutada hageja nõudega tasaarvestamisel. Tasaarvestusavaldus jääb selles osas rahuldamata.

36.6. kulud töös puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 74.5 ja ei pea vajalikuks seda korrata. Selles osas jääb tasaarvestusavaldus rahuldamata.

36.7. leppetrahv 101 687, 20 eurot Maakohus tuvastas põhjendatult, et lepingu p-s 8.1.6 on pooled leppinud kokku leppetrahvis juhuks kui töid ei ole tähtaegselt lõpetatud 0, 1 % hankelepingu hinnast iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Tegemist ei ole tühise kokkuleppega. Leppetrahvi absoluutset suurust piirab ETÜ 2013 p 12.2.3., mille kohaselt tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei või ületada 5% lepingu hinnast /arvestatud ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Leppetrahvi kokkulepe lepingu p-s 5.2.7 ei ole lepingu täitmisega viivitamise korral asjakohane.

Maakohus võttis viivise suuruse määramisel ekslikult lepingu hinnana aluseks 579 249 eurot (ilma käibemaksuta), tegelikult oli lepingu hind käibemaksuga 717 792 eurot ja hind ilma käibemaksuta on 598 160 eurot (hageja on ise nii avaldanud I kd lk 36). Lepingu hinnast (ilma käibemaksuta) 5 % moodustab 29 908 eurot ja sellest suuremat leppetrahvi ei saa kostja töövõtjalt lepingu täitmisega viivitamise eest nõuda.

Pooled vaidlevad tööde valmimise tähtaja osas. Maakohus tuvastas tööde lõpetamise tähtajana ja arvestuse aluseks 4. detsembri 2017, kostja väitel pidid tööd olema valmis juba 15. septembril 2017. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga et kõigi tööde 24 lõpetamise tähtajaks tuleb lugeda 4. detsember 2017, millisest ajast tekkis kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Perioodi 4. detsember 2017 - 5. märts 2018 (lepingu lõppemine) eest arvestatav leppetrahv ületaks aga maksimaalselt lubatavat leppetrahvi suurust. Seega saab kostja tasaarvestuse avalduse rahuldada leppetrahvi nõudes kuni 29 908 eurot.

36.8. kulud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot Ringkonnakohus jätab selle nõude osas kostja tasaarvestusavalduse läbivaatamata, kuna hageja nõue kostja vastu on juba tasaarvestatud kostja teiste nõuetega.

36.9. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja taganemise võlasuhtest tuleneva hüvise nõude 31 988 eurot kostja järgmiste nõuetega: Võidu 32 Vastseliinas hoone kõrvalkulud 20 248, 82 eurot ja viivis 172, 81 eurot; ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot; leppetrahvinõue 10 697, 09 euro ulatuses.

Hageja nõue jääb rahuldamata ka viivise osas. Hageja saab kostjalt viivist nõuda üksnes kostja poolt kohustuse rikkumisel. Tasaarvestusolukord VÕS § 197 mõttes tekkis, kui hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt hoone kõrvalkulude ja ehitusprügi utiliseerimise kulu ja leppetrahvi tasumist muutus sissenõutavaks, ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus hageja nõue täita (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 21).

Tasaarvestusolukorra saabumisega lõppesid poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 mõttes kattuvas ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ja nõuded lõppevad tagasiulatuvalt alates hetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Sama ajahetke seisuga lõpeb ka viivise arvestus.

Kuivõrd tasaarvestusolukord tekkis lepingu lõppemisel, ei ole kostja oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud.

V 39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 25