Obsah (10)

§ 423§ 657§ 652§ 651§ 436§ 294§ 293§ 442§ 1018§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu Tsiviilasja number

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbivaatamata garantiikohustuse tuvastamise nõude, kuivõrd tegemist on töövõtja (mitte hageja) kohustusega. Tõendatud ei ole kostja nõusolek töövõtja garantiikohustuse üleandmiseks hagejale. Maakohus võttis seisukoha kostja tasaarvestamiseks esitatud nõuete osas. Maakohus tunnustas kostja tasaarvestusavaldust lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 28 962,45 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata hankelepingust tuleneva tasu 69 386,56 euro, lisatööde 55 426,70 euro ning viiviste 100 790,76 euro nõuetes. Hageja palub saata asi tagasi esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et tasu nõue on muutunud lepingu kohaselt sissenõutavaks, sest kostja on töö vastu võtnud vastavalt lepingus p-dele 6.2.3 ja 11.
2. Lisaks minetas kostja puudustest mitteteatamise tõttu õiguse puuduste kostjale etteheitmiseks. Vaidlust ei ole, et tellija ei esitanud kolme tööpäeva jooksul kirjalikku keeldumist ei põhilise kasutusvalmiduse aktiga
3. jaanuaris 2018 üle antud töödele ega muudele teostatud tööde aktidele, millega vastavalt valmimisele anti üle kõik tööd, mille puudulikkust on ette heidetud. Kuna tööde üleandmise kord on poolte vahel kokku lepitud, siis ei kuulu vastuvõtmise tingimuste väljaselgitamiseks kohaldamisele VÕS § 637 lg-d 3 ja 5 ning VÕS § 638 vastav regulatsioon, sest tegemist on dispositiivsete sätetega. Maakohus jättis hindamata olulised tõendid, mis tõendasid töö vastuvõtmise korra kokkulepet, tööde vastuvõtmist ja aktsepteerimist ning mis välistasid kostja õiguse tugineda puudustele, sh lepingu p-d 6.2.1, 6.2.3 ja 11.3 ja hagi lisas 6 esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akt v2“ ja täpsemalt selle tööde teostamisdokumentatsioon. 9 Eeltoodud rikkumine viis tõendamiskoormise vale jaotuseni. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Maakohus ei ole põhjendanud hageja seisukohtade käsitlemata jätmist ega tõendite hindamata jätmist. Tööde vastuvõtmist ja vastavaid akte käsitleb vaid otsuse p 51, kus viidatakse umbmääraselt “eeltoodu alusel“. Ilmselt viitab maakohus otsuse p-dele 47-50, milles refereeritakse eeltõendamismenetluses määratud ehitustehnilist ekspertiisi. Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, et vaatamata tööde 95% ulatuses tõestatusele (peamiseks puuduseks kasutusluba, mis ei olnud töövõtja kohustus), ei saa hageja tugineda põhilise kasutusvalmiduse aktile, mis on maakohtu sõnul „ainetu“. Täiesti asjakohatu on maakohtu seisukoht, et tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud projekteerimistöö ja ehitamise puudused. Tunnistaja kinnitas, et tal puudub ehitusalane haridus. Arusaamatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist
4. märtsiks
5. Kõikide puuduste kõrvaldamine, kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolek ja üleandmine
6. märtsiks 2018 ei olnud töötasu sissenõutavaks muutumise eeldusteks. Ebaõigesti asjaolusid tuvastades leidis maakohus, et tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on 40 981,19 eurot. Töövõtulepinguga nr 2, millega muudeti hankelepingut, ei jäetud mitte ainult töid ära, vaid ka lisati. Lisatud ja ärajäetud tööde saldo oli 36 003,50 eurot. See summa tuleb liita hankelepingu töötasule. Kostja ei ole tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast mitte 654 117,61 eurot, vaid 646 012,80 eurot, nagu kostja on ise selgitanud. Maakohus jättis arvestamata, et kostja (mitte hageja) vastusele lisatud pangakonto väljavõtte rida 8604,81 eurot, on tasutud “Lisalepinguga kokkulepitud lisatööde eest”.
7. märtsi 2017 lepingu järgne tasu oli 717 792 eurot ja tööettevõtulepingu nr 2 järgne tasu oli 36 003,50 eurot. Nendest kokkulepitud töötasudest on põhiosas kokku tasumata 69 386,56 eurot. Kohtu põhjendus ekspertarvamuse kõlblikkuse osas on vastuoluline ja ebapiisav. Ekspert hindas kõiki neid spetsiifilisi süsteeme, mille kohta on maakohus väitnud, et seda tehtud ei ole: ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem. Piisavaks ei saa pidada kohtu tuginemist eksperdi enda kinnitusele, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu esitatud küsimustele. Maakohus tuvastas ebaõigesti vaegtöödega seotud asjaolud. Kostja ei teavitanud puudustest tähtaegselt. Lisaks on hageja läbivalt rõhutanud, et aprilliks 2018 oli enamus puudusi likvideeritud. Kõrvaldamata puuduste maksumus oli 7340 eurot (käibemaksuta). Ka nendele puudustele ei saa kostja tugineda, sest neist ei teatatud õigeaegselt. Lisaks on hindamata jäänud hageja korduvalt esiletoodud asjaolud: Vastseliina Hooldekodu hoone rekonstrueerimiseks ei ole alates
8. aastast Võru valla konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute poolt kulutusi tehtud ning ühtegi garantiinõuet ei ole kostja peale tööde valmimist ja üleandmist töövõtjale esitanud. Maakohus tuvastas ebaõigesti lisatöödega seotud asjaolud. Samuti on maakohus jätnud käsitlemata ja lahendamata hageja alternatiivse nõude. Maakohus ei ole selgelt ja arusaadavalt käsitlenud hankelepingu p 3.2 tühisuse küsimust. Riigihankemenetluses teab tellija täpselt oma eesmärke ja ressursse, teab ja tunneb lepingu täitmiseks vajalikke töid ja nende mahtusid. Hankemenetluse olemuseks on see, et töövõtja on seotud pakutud hinnaga ja tellija sellega, mida hanketingimustes konkreetselt tellis. Lisanduvad 10 tööd, mida hankemahus ei olnud, suurendavad hankemahtu ega ole lepingu esemeks - need on lisatööd. Eelneva tõttu on ekslik maakohtu käsitlus nagu oleks lisatööd muudatustööd, mis olid tehtud lepingu täitmiseks. Need tööd ei olnud tehtud lepingu täitmiseks, sest neid ei olnud hankemahus, st lepingus ette nähtud. Täpsemalt on väär nimetada muudatustöödeks järgmisi töid: liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldust, ATS lisakulu, lisa trepikäsipuude paigaldus keldris, ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus ja ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine. Ebaõige on kohtu järeldus lisatööde kokkuleppe puudumise kohta. Kokkulepe väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides, mis on lepingu dokumentideks. Kostja ei vaielnud lepingu täitmise ajal vastu, et lisatöid ei peaks tasustama koos lõppmaksega (TK p 9). Dokumentide hulka, mis tõendavad kokkulepet, kuuluvad lisaks: tellija saadetud teostatud lisatööde nimekiri (hagi lisa 23), hüdroisolatsiooni paigaldus (hagi lisa 31, KTA 19) ja boilerite vahetus soojasõlmes (hagi lisa 32.1, KTA_VL_24). Maakohus on jätnud lahendamata alternatiivsed, käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise sätetele tuginevad nõuded. Hageja selgitas käsundita asjaajamise eelduseid kohtukõne teesides. Käsundita asjaajamist kohtuotsuses ei käsitleta. Lisaks on ebapiisav ja ebaõige on maakohtu selgitus alusetu rikastumise sätete kohaldamatuse osas. Tellija oli kostja, mitte OÜ Vastseliina Hooldekodu. Seetõttu on just kostja hoidnud kokku oma raha, sest kui need tööd oleksid sisaldunud hankes, oleks nende eest tulnud tasuda. Hageja vaidles maakohtu põhjendustele vastu ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja tasaarvestusavalduse aluseks olnud nõudeid.
9. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja käsitlus, mille kohaselt tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks, on vastuolus lepingutingimustega, aga ka hageja enda poolt esile tooduga. Töövõtja nõuab lepingu alusel põhitööde eest tasu 69 386,56 eurot. Maakohus on märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töövõtja ei esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõplikku kasutusvalmiduse akti. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Viimane teostatud tööde akt, mille töövõtja esitas enne lepingu lõppemist
10. märtsil 2018, on teostatud tööde akt nr V-008 (kostja
11. märtsi 2021 menetlusdokumendi lisa 46). Arvestades varasemaid teostatud tööde akte ja akti nr V-008, on kostja poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidega kaetud üksnes 90% lepingu hinnast.
12. jaanuari 2018 põhilise kasutusvalmiduse akt koos vaegtööde nimekirjadega ei ole „teostatud tööde akti“ lepingu p-de 6.2.1 ja 6.2.3 tähenduses. Kostja on tõendanud, et ainuüksi Päästeameti, Terviseameti ja eksperdi esiletoodud, veel kõrvaldamata osade puuduste kõrvaldamise maksumus on 74 190 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal tellijana oli vaja teha täiendavaid kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks. Maakohus ei ole eksinud VÕS § 637 lg-te 3 ja 5 ning § 638 dispositiivsuse vastu. Hageja ei tugine enam apellatsioonkaebuses alternatiivsele väitele nagu oleks tööd vastu võetud juba enne „põhilise kasutusvalmiduse aktide“ esitamist
13. detsembril 2017 ja
14. jaanuaril 2018, võttes siiski aluseks teatud tööde kohta koostatud „kaetud tööde aktid“. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud nõudele vastavas summas arve esitamise asjaolusid. Arve esitamine lepingu alusel on tasu maksmise nõude vältimatu eeldus. Hageja tugineb arvele summas 57 423,36 eurot, mis on haginõudest 11 963,20 euro võrra väiksem. Kuna töövõtja ei ole kostjale täitmisakti isegi esitanud, ei saa tõusetuda küsimus täitmisakti aktsepteerimisest. Kõiki töid, mille puudulikkust kostja töövõtjale ette heidab, ei ole teostatud tööde aktidega üle antud. 11 Põhjendamatu on etteheide maakohtule tõendite hindamata jätmise kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, mille poolest on maakohus tööde üleandmise ja vastuvõtmise korra kokkuleppe sisu ebaõigesti või puudulikult tuvastanud. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et tööde üleandmise pakkumine peab sisaldama kaudselt väidet, et üle antavad tööd on valmis ja ettepanekut võtta valmis tööd vastu. Töövõtja koostatud vaegtööde nimekirjas märgitut arvestades ei ole kuidagi võimalik lugeda akti tööde üleandmise pakkumiseks ega järeldada aktist tööde valmisolekut. Hageja viidatud tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Sarnane põhimõte tuleb ka Riigikohtu praktikast (tsiviilasi nr 3-2-1-145-14). Maakohus on leidnud, et hageja tuginemine põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele
15. jaanuaril 2018 on ainetu, sest eelkõige eksperdiarvamuse ja põhilise kasutusvalmiduse aktile lisatud vaegtööde nimekirjaga ja selle lisatud puuduste loeteludega on tõendatud, et tööd ei olnud valmis. Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb maakohtu eksimus, tuvastades, et
16. märtsil 2018 oli töödes jätkuvalt olulisi puudusi. Hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ja üleandmist hiljemalt
17. märtsil
18. Maakohus märkis, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja esitatud. Hageja ei ole otsesõnu vaidlustanud asjaolu, et töövõtja ei ole koostanud ja esitanud tööde lõplikku üleandmise akti. Seega jääb ainetuks hageja väide, et tööd on vastu võetud. Seadusest ega lepingust ei tulene, et isegi juhul, kui tööd oleksid vastu võetud, välistaks see kostja õiguse puudustele tugineda. Hageja väide tõendamiskoormise jaotuse kohta on ebaõige. Hageja ei tugine väitele, et kostja on tööd vastu võtnud ega taotle ringkonnakohtult selle asjaolu tuvastamist. Kostja arvates on seega vaidluse all, kas tööd tuleb lugeda vastu võetuks (lepingu p 6.2.3 järgi), mitte aga asjaolu, kas kostja on tööd vastu võtnud. Riigikohtu praktika kohaselt peab sellisel juhul tasunõude sissenõutavuse eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (tsiviilasi nr 2-16-5851). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või seadus. Hageja ei ole tõendanud viimase makse sissenõutavaks muutumise eeldusi vastavalt lepingule. Põhjendamatu on hageja etteheide eksperdiarvamusele. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu, millega põhistaks oma kahtlusi eksperdi pädevuse või oskuste osas. Ekspert ei hinnanud süsteeme. Samuti on põhjendamatud hageja seisukohad tunnistaja E. A. ütluste kohta. Maakohus ei ole lugenud E. A. ütlustega tõendatuks töödes esinevaid puudusi. Hageja viitas hagiavalduses, et vaegtööd likvideeriti
19. a jaanuaris-veebruaris. Seega on asjakohane fakt, et veel
20. a aprillis ei olnud vaegtöid likvideeritud. Maakohtu otsusest nähtub, et hageja esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal ei osutunud nõude sissenõutavaks muutumise eeldused täidetuks ka hiljem. Maakohus on õigesti arvutanud lepingu alusel tasumisele kuulunud ja tasutud summad. Sõltumata aga maakohtu arvutusest, ei oma asjas tähtsust, kas lepingu alusel tasumata maksumus on 40 981,19 eurot. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõue nii
21. jaanuari 2018 arves nr A-180103 märgitud summas kui seda ületavas osas, jääb rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tööde valmimist tasunõude aluseks olevas osas ja puuduste kõrvaldamist. Töövõtja on saanud tasu vastavalt tema teostatud tööde mahule ja kvaliteedile. Maakohus ei jätnud tähelepanuta, et kostjal ei olnud õigust puudustele tugineda, sest nendest ei teatatud õigeaegselt. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on ilmne, et töövõtja ei andnud kostjale võimalust teatada töövõtjale sellest, et puudused on jätkuvalt kõrvaldamata ning kostja ei pidanud, saamata töövõtjalt täitmisakti, puudustest omal algatusel uuesti teatama. Hageja 12 möönab apellatsioonkaebuses, et puudused on osaliselt kõrvaldamata, st viimase makse tingimused on täitmata. Hageja väitele, et alates
22. a ei ole Vastseliina Hooldekodu hoone rekonstrueerimiseks Võru vallaga seotud isikute poolt kulutusi tehtud, on maakohus vastanud. Hageja ei ole märkinud, millist tähtsust peaks omama hageja väide, et kostja ei ole pärast tööde valmimist ja üleandmist esitanud töövõtjale ühtki garantiinõuet. Kostjal puudub kohustus tasuda kokku leppimata või töövõtja omal algatusel tehtud tööde eest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et lisatööde II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks vajalikud tööd või sellised, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalikku kokkulepet. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus hinnanud lepingu tingimused kehtivaks ja vastanud väitele, millega hageja soovis põhistada seisukohta lepingu p 3.2 tühisuse osas. Teostatud tööde nimekiri (hagi lisa 23) ei tõenda lisatööde kokkulepet. Kuigi maakohus ei ole esitanud käsundita asjaajamise õiguslikku käsitlust ning on alusetu rikastumise küsimust käsitlenud lühidalt, on otsusest arusaadav, et maakohtu hinnangul ei ole kostja soodustatud isikuks ega rikastunud isikuks. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka VÕS § 1041 ega § 1042 alusel. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud konkreetsete lisatöödega seotud asjaolusid, mille tuvastamist hageja soovib ega tõendeid, mida tuleb teisiti hinnata. Kostja ei ole töövõtjaga lisatöödes II kokku leppinud. OÜ Vastseliina Hooldekodu juhatuse liikmel T. Otsatalul puudus õigus tellida kostja nimel lisatöid. A. L. ei ole samuti lisatöid kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud väidetavaid e-kirju hinnapakkumiste saatmise kohta. Seda kinnitas ka tunnistajana A. L. Töökoosolekutel ei ole lisatööde II tellimise otsust tehtud. Olukorras, kus maakohus asus seisukohale, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, puudus maakohtul alus hinnata kostja tingimusliku tasaarvestuse vastuväite aluseks olevaid nõudeid. Kostjal polnud võimalik maakohtu otsust vaidlustada üksnes põhjendavas osas. Kostja jääb oma kõigi nõuete juurde. Ringkonnakohtul tuleb hinnata tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid üksnes juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja nõuded on põhjendatud. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus pidas kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid nõudeid põhjendamatuks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6.Ringkonnakohus arutas pooltega hageja nõuet, menetluse seisu, tõendamiskoormist ja kompromissi võimalikkust
23. jaanuari 2023 kohtuistungil ja andis pooltele täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks.
24. Hageja esitas
25. veebruaril 2023 alternatiivsena seoses lepingust taganemisega VÕS § 189 lg 1 alusel nõude üleantu väärtuse hüvitamiseks. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks kui ringkonnakohus leiab, et lepingust taganemine on kehtiv ja poolte vahel on lepingust taganemise tõttu tagasitäitmise võlasuhe. Hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta tööde lepingujärgne maksumus ja kostjal tuleb hagejale tagastada üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide väärtusest, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud. Kostjal on hagejale tasumata 69 386, 56 eurot. Kostjal saab olla kahju hüvitamise nõue, millega tasaarvestada hageja väärtuse üleandmise nõuet vaid 4177 euro ulatuses. Hageja esitas ka taotluse täiendava tõendi,
26. jaanuari 2018 e-kirja vastuvõtmiseks, mis tõendab, et töövõtja pakkus tellijale tulla töid üle vaatama koos terviseameti esindajaga
27. jaanuaril
28. 13
29. septembri 2023 seisukohas leidis hageja, et võimaliku hinna alandamise ulatuse, teisisõnu puuduste maksumuse määratlemiseks, ei saa arvestada puudustega suuremas ulatuses kui 4080 eurot.
30. Kostja märkis
31. aprilli 2023 seisukohas, et hageja
32. veebruari 2023 seisukohast võib aru saada, et ta soovib vaidlustada ka lepingust taganemise kehtivuse. Samas ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et leping lõppes taganemisega
33. märtsil
34. Apellatsioonkaebust saab muuta või täiendada üksnes apellatsioonitähtaja jooksul. Lepingu alusel teostatud, kuid veel tasumata tööde väärtust ei ole tõendatud.
35. septembri 2023 seisukohas leidis kostja, et VÕS § 112 lg 1 järgi juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostja on eelnevaga seotud olulisemad asjaolud ja viited tõenditele koondanud
36. aprilli 2023 menetlusdokumenti ning jääb seisukohale, et töövõtja poolse täitmise väärtuseks (arvestades töödesse jäänud puuduste hulka ja iseloomu (mh kasutusloa saamist takistanud olulised puudused), kogu projekteerimis- ja ehitustöö tegemine ilma pädevust omava isiku osaluseta, lepingu nõuetele vastava täitedokumentatsiooni koostamata ja üleandmata jätmine, ning lepingu järgset tasu juhul, kui tehtud oleks kõik tööd ning seda nõuetekohaselt) ei saa olla enam kui 90% lepingu järgsest tasust (mis on hagejale juba makstud). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse resolutsiooni sõnastust hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja
2. veebruaril 2023 esitatud taotluse uue tõendina
3. jaanuari 2018 ülevaatusega seotud e-kirjade vastuvõtmiseks. Hageja ei ole uue tõendi esitamise lubatavust selles menetluse staadiumis põhjendanud (

§ 652

lg 4), tõend on esitatud ilmselgelt hilinenult ja tuleb jätta asja juurde võtmata. 11. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata lepingujärgse tasu 69 386, 56 euro, lisatööde 55426, 70 euro (ilma km-ta) ja viivise 100 790, 76 euro nõudes. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

Põhjendatud on hageja väited, et maakohus on eksinud otsuses lepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma märkimisel ning seeläbi ka hageja nõude suuruse hindamisel. Nimelt on maakohus otsuse p-s 55 märkinud lepingu kogumaksumuseks koos käibemaksuga 695 098, 80 eurot ja sellest tulenevalt p-s 56 hageja nõude suuruseks 40 981, 19 eurot. Pooltel ei ole aga vaidlust, et lepingu kogumaksumuseks koos lisatöödega nr 1 (Töövõtuleping nr 2) kujunes 717 792 eurot ning seega on nii hageja täitmis- kui ka alternatiivse põhinõude suuruseks 69 386, 56 eurot.

1. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt maakohtu otsusega tuvastatud asjaolusid ja hageja nõude õiguslikku alust (I), seejärel hageja hankelepingu tagasitäitmisega seonduvat nõuet (II), hageja väiteid lisatööde kokkuleppe osas (III), kostja tasaarvestusavaldust (IV) ning viimaks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas apellatsioonimenetluses (V). 14 I
2. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) töövõtja ja kostja sõlmisid riigihanke tulemusena
3. märtsil 2017 hankelepingu 1/2017 Vastseliina hooldekodu projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks lõpptähtajaga
4. august 2017; 2) pooled leppisid uue tööde lõppkuupäevana kokku
5. september 2017; 3) pooled muutsid lepingut
6. oktoobril 2017, sõlmides lepingu lisa nimetusega Töövõtuleping nr 2, millega lepiti kokku lisatöödes, mis on kostja poolt teostatud, samuti lepiti kokku uueks hankelepingu 1/2017 täitmise tähtajaks
7. detsember 2017; 4) kostja andis
8. märtsil 2017 töövõtjale tööde teostamiseks üle Võidu tn 32 Vastseliinas hoone ja krundi; 5) töövõtja väljastas
9. detsembril 2017 kostjale põhilise kasutusvalmiduse akti, mille osas esitas kostja pretensioonid, toimus tööde ülevaatus, sh
10. jaanuaril 2018 Päästeameti esindaja osavõtul; 6) töövõtja sulges perioodil
11. jaanuar 2018 –
12. aprill 2018 kostjale juurdepääsu Võidu tn 32 hoonesse; 7) töövõtja väljastas
13. jaanuaril 2018 teistkordselt kostjale põhilise kasutusvalmiduse akti; 8) kostja sõlmis Võidu tn 32 kinnistu osas
14. oktoobril 2017 hoonestusõiguse lepingu OÜ-ga Vastseliina Hooldekodu, hoone muutus hoonestusõiguse oluliseks osaks; 9) kasutusluba ehitisele väljastati
15. juulil 2018; 10) töövõtja on loovutanud kõik nõuded kostja vastu hagejale. Maakohus tuvastas, et hankeleping lõppes
16. märtsil 2018 kostja poolse taganemisega (otsuse lk 19, 21, p 74.1). Hageja ei ole seda maakohtu seisukohta apellatsioonkaebuses vaidlustanud ja kinnitas lepingu lõppemist ka ringkonnakohtu istungil
17. jaanuaril 2023 (VII kd lk 143). Kuigi hageja nõuab oma hilisemas,
18. veebruari 2023 seisukohas esmase nõudena jätkuvalt lepingu täitmist, peab ringkonnakohus maakohtu tuvastatut lepingu lõppemise osas põhjendatuks. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtu menetluses ka väiteid, miks taganemine ei peaks olema kehtiv ja seega ei ole hankelepingu lõppemisega seotud asjaolud ringkonnakohtus enam vaidluse all.
19. Hageja väidab, et ta saab esitada täitmisnõude seetõttu, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks enne hageja poolt lepingust taganemist. Hageja põhjendab oma seisukohta poolte kokkuleppega täita lepingut ositi. Tööde eest tasumise kord on kokkulepitud hankelepingu p-s 6.2, mille kohaselt toimub töö eest tasumine teostatud tööde aktide alusel, mis koostatakse üks kord kuus 45 kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel koostatud arve on tellijale allkirja vastu üle antud. Hageja leiab, et kõik tööd anti kostjale üle põhilise kasutusvalmiduse aktiga
20. jaanuaril
21. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas ja millal muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks: kas põhilise kasutusvalmiduse akti üleandmisega kostjale
22. jaanuaril 2018 või tööde valmiduse tõttu VÕS § 638 alusel või ei muutunudki hageja tasunõue enne kostja poolt
23. märtsil 2018 lepingust taganemist sissenõutavaks, sest tööd olid osaliselt lõpetamata ja tehtud halva kvaliteediga tähtaega rikkudes. Pooled vaidlevad ka selles, millises ulatuses kohalduvad lepingule Ehituse töövõtu üldtingimused (ETÜ 2013) tööde üleandmise ja vastuvõtmise osas. Maakohus tuvastas, et hageja ei saa saamata jäänud tasu nõudmisel tugineda põhilise kasutusvalmiduse aktile, millele oli lisatud vaegtööde nimekiri (100 positsiooni), mille kõrvaldamine hageja enda hinnangul maksis 20 662 eurot (maakohtu otsus p 51). Puuduste tõttu ei andnud Terviseamet ja Päästeamet kooskõlastust, mis on EhS § 54 lg 1 alusel vajalik eeldus kasutusloa saamiseks.
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei võtnud jaanuaris 2018 töid vastu, lepingule kohaldus EÜT, pooled ei olnud kokku leppinud tööde vastuvõtmises põhilise kasutusvalmiduse akti alusel, hageja ei ole kunagi väitnud, et ta on esitanud lõpliku kasutusvalmiduse akti. Nõustudes maakohtu seisukohtadega selles osas (otsuse p 51), ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid seisukohti korrata. 15 Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord on reguleeritud lepingu
25. osas. Täpsem tööde üleandmise ja vastuvõtmise protseduur on reguleeritud Ehituse Töövõtu üldtingimustes ETÜ 2013, mis kohalduvad hankelepingule p 2.3 alusel. ETÜ 2013 p 10.2.1 järgi võib tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuda pärast lõpliku kasutusvalmiduse saavutamist kahes etapis, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pooled ei olnud hankelepingus kokku leppinud kahes etapis toimuvas tööde üleandmise ja vastuvõtmise korras, mistõttu ei saanud töövõtja poolt põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisega jaanuaris 2018 tellijale lugeda töid kostja poolt vastuvõetuks. Seega ei olnud kostjal ka kohustust põhilise kasutusvalmiduse akti allkirjastada ja asjakohatud on hageja etteheited kostjale pretensioonide tähtaegse mitteesitamise osas. ETÜ punkt 10.2.2.2 järgi toimub tööde lõplik vastuvõtmine lõpliku kasutusvalmiduse akti alusel pärast seda, kui on täidetud kõik p-s 10.2.
26. nimetatud tingimused, sh tööde lõplik kasutusvalmidus on saavutatud (sh on kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole kokku lepitud teisiti); töövõtja on tellijale esitanud kasutusloa, kui kasutusloa saamine on lepingu kohaselt nõutav ja selle esitamine on sätestatud töövõtja kohustusena; töövõtja on teinud kontrollmõõdistused ja katsetused võimalike varjatud puuduste tuvastamiseks kõikide ehitise osade ja tehnosüsteemide puhul, mille vastavust kehtivatele nõuetele on võimalik kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel tuvastada; töövõtja on tellijale üle andnud kogu täitedokumentatsiooni, sh katsetustulemused koos vastavate protokollidega, tööjoonised (kui nende koostamine oli nõutav), samuti ehitustoodete vastavust tõendavad dokumendid (ehitustoote pass, vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon vm asjakohane dokument), koostades vastava dokumentide nimekirja; töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise; töövõtja on korraldanud lepingus sätestatud koolituskursused ehitise või selle osa kasutajatele jm. Hageja ei ole neid kohustusi täitnud. Maakohus tuvastas, et lõpliku kasutusvalmiduse akti ei ole töövõtja kostjale esitanud.
27. Asjas tuleb arvestada, et alates
28. jaanuarist 2018 keeldus töövõtja kostjat objektile lubamast. Kostja esitas töövõtjale
29. veebruaril 2018 pretensioonid tööde osas, samuti ettepanekud olukorra lahendamiseks (II kd lk 26). Töövõtja ettepanekutega ei nõustunud, misjärel kostja taganes lepingust töövõtja poolsete kohustuste rikkumise tõttu
30. märtsil
31. Kostja pöördus ka maakohtu poole valduse tagasisaamiseks ja eeltõendamismenetluses ekspertarvamuse saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja on esitanud kõik oma pretensioonid arvestades asjaolusid töövõtjale mõistliku aja jooksul ning ei ole hankelepingut tööde vastuvõtmise osas rikkunud. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus leiab, et hageja täitmisnõue ei muutunud põhilise kasutusvalmiduse akti alusel sissenõutavaks enne lepingu lõppemist
32. märtsil 2018, sest tellija ei ole akti aktsepteerinud ega olnud töid VÕS § 638 alusel vastu võtma kohustatud, mistõttu ei tekkinud kostjal selle akti alusel hankelepingu p 6.2.2 alusel töövõtjale maksekohustust enne lepingu lõppemist
33. märtsil
35. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (Riigikohtu 21.

detsembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13). Maakohus on olukorras, kus kohus tuvastas lepingu lõppemise taganemise tõttu, ebaõigesti kvalifitseerinud hageja nõude lepingu täitmisnõudeks. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil hagejale, et kuivõrd leping lõppes lepingust taganemisega VÕS § 186 p 5 alusel, on poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhe ning hageja saab esitada nõudeid kooskõlas VÕS §-ga
2. Hageja esitas
3. veebruari 2023 menetlusdokumendis alternatiivselt VÕS § 189 lg 1 alusel nõude lepingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks. 16 II
4. Kuivõrd kostja on hankelepingust kehtivalt taganenud, on kostjal õigus esitada taganemise võlasuhtest tulenevaid nõudeid VÕS § 189 alusel. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Sama paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises. Üleantu väärtuse tuvastamisel lähtutakse VÕS § 189 lg 3 järgi lepingus kokkulepitud hinnast. Seega saab hageja võimaliku nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda tööde lepingujärgsest maksumusest, arvestades kostja poolt tasututut. Riigikohus on oma täpsustatud praktikas selgitanud, et lisaks VÕS § 189 lg-s 3 sätestatule tuleb arvestada ka üleantu lepingule mittevastavusega, arvestades summat, mille võrra hinda oleks saanud lepingu kehtima jäämise korral alandada VÕS § 112 lg 1 järgi. Puudustega üleantu väärtuse leidmiseks tuleb sellisel juhul korrutada üleantu väärtus koos puudustega ja üleantu hind lepingus (VÕS § 189 lg 3) ning saadud tulemus jagada väärtusega, mis oleks üleantul ilma puudusteta. Juhul kui hinna alandamisega saadud summa on lepingulisest hinnast väiksem, ei pea tellija VÕS § 189 lg 3 järgi hüvitama mitte lepingulise hinna, vaid hinna alandamise teel saadud hinna (Riigikohtu
5. juuli 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9750 p 33). VÕS § 112 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 5 järgi ei või lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.
6. Hageja leiab, et töövõtja oli lepingu lõppemise aja seisuga
7. märts 2018 teostanud kõik lepingujärgsed tööd ja kõrvaldanud jaanuari-veebruari jooksul enamuse vaegtöid ning üleantud tööde väärtus, mille eest kostjal on tasumata on 69 386, 56 eurot. Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil (VII kd lk 154) on töövõtjale lepingu hinnast 717 792 eurot tasutud 646 012 eurot ja 2000 euro osas on hageja nõudest loobunud. Nõude arvestus on esitatud apellatsioonkaebuse p-s 4.
8. Hageja lähtub arusaamast, et tööde väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tööde lepingujärgsest maksumusest. Kuivõrd kostja tugineb oma vastuväidetes tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusele, tuleb asja lahendamisel hinnata kostja õigust hinda alandada, milleks tuleb kohtul arvestades Riigikohtu juhiseid tsiviilasjas nr 2-20-9750 kooskõlas VÕS §-s 112 sätestatuga tuvastada kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Väärtuste tõendamiskoormis on tellijal, st kostjal. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus leping lõppes
9. märtsil 2018, asja arutamine kohtus kestab viiendat aastat ning Riigikohus muutis senist praktikat
10. juuli 2023 otsusega, ei ole pooltel objektiivselt võimalik koguda käesoleval ajal täiendavaid tõendeid lepingu kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kohta. Pooled on saanud oma seisukohad seoses hinna alandamisega esitada ning ringkonnakohus lahendab asja kogutud tõenditele tuginedes, arvestades ka VÕS § 112 lg-s 1 tuleneva kohtu diskretsiooniõigusega kohase ja mittekohase täitmise väärtuste suuruse üle otsustamisel.
11. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on mööndud, et puuduse mõju hindamine töövõtulepingu alusel tehtud töö hinnale võib olla raskendatud, see võib sõltuda puuduste iseloomust, puuduse kõrvaldamiseks vajalike tööde olemusest ja selleks tehtavatest kuludest 17 jms. Tihti võivad puuduse kõrvaldamiseks tehtavad kulud olla suuremad kui puuduse mõõdetav mõju eseme väärtusele. Riigikohus nõustus seetõttu, et muude andmete puudumisel saab kohus müügieseme puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost eseme väärtusega ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13 p 14). Õiguskirjanduse kohaselt on see aga lubatav üksnes juhul, kui puudust kõrvaldamata ei saa lepingueset eesmärgipäraselt kasutada või kui puudus on sellise iseloomuga, et mõistlik isik kõrvaldaks selle eseme seisundit arvestades ja kannaks seoses sellega kulusid (Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I osa, lk 550).
12. Kostja on menetluses läbivalt väitnud (viimati vastuses hageja alternatiivsele nõudele
13. aprillil 2023), et tööd ei olnud lepingu lõppemise ajaks valmis, puudused olid kõrvaldamata, kontrollmõõdistamised tegemata, täitedokumentatsioon esitamata, töövõtja ei olnud esitanud akti lepingu hinnast viimase 10 % akteerimiseks. Töövõtja sulges
14. jaanuaril 2018 kostjale sissepääsu Vastseliina hooldekodu hoonesse. Kostja taotles töövõtjalt
15. veebruari 2018 kirja p-s 4.3 objekti faktilise olukorra ülevaatust ning tegi ettepaneku riiklikult tunnustatud eksperdi kaasamiseks (II kd lk 26), millest töövõtja keeldus
16. veebruari 2018 kirjaga (V kd lk 59). Hoonestusõiguse omanik OÜ Vastseliina Hooldekodu sai hoone valduse tagasi
17. aprillil 2018 akti alusel (II kd lk 112) vastavalt Tartu Maakohtu
18. aprilli 2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-4079, st pärast kohtu määratud eksperdi poolt läbiviidud paikvaatlust
19. märtsil
21. Kostja tellis töövõtjalt lepingulised tööd mõisahoone renoveerimiseks, et hakata seda kasutama hooldekoduna, st hoones pidid hakkama elama ka erinevate puuetega isikud. Kostja on tõendanud, et ta on teinud pärast lepingu lõpetamist ja valduse tagasisaamist
22. aprillil 2018 kasutusloa saamiseks puuduste kõrvaldamiseks töid 11 808 euro ulatuses ja Vastseliina Hooldekodu on teinud töid 10 945, 97 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja võib puuduste kõrvaldamiseks tehtud töid ja nende väärtust tõendada ka lepingupooleks mitteoleva, kuid hoonet kasutava Vastseliina Hooldekodu poolt tellitud ja tasutud töid tõendavate tõenditega. Kostja sõlmis puuduste kõrvaldamiseks
23. juunil 2018 töövõtulepingu VKKV OÜ-ga (V kd lk 108) eesmärgiga Vastseliina hooldekodus ehitus-projekteerimistööde lõpetamine kasutusloa saamiseks, kasutusloa taotlemine ja tasus tehtud töö eest vastavalt hinnapakkumisele 11 808 eurot (V kd lk 111-114). Vastseliina Hooldekodu pidi samuti tellima täiendavaid töid hankelepinguga mittevastavuste kõrvaldamiseks (evakuatsiooni pääslate seadustamine, ATS keskseadme rikke põhjuste tuvastamine ja leitud puuduste kõrvaldamine, ventilatsioonitöödes avastatud puuduste kõrvaldamine, kaldteede ümberehitus, kanalisatsioonitööd II korrusel, elektritööde ümbertegemine), mille eest on tasutud 2018 suvel arvete alusel erinevatele teenusepakkujatele kokku 10 945, 97 eurot (V kd lk 136-141). Kostja väidab, et kõigi puuduste kõrvaldamiseks tuleks seisuga
24. mai 2021 lähtuvalt AS RIS Ehitus hinnangust teha veel kulutusi 74 190 euro ulatuses. Maakohus tuvastas otsuse p-s 74.5 põhjendatult, et tegemist on orienteeruva hinnapakkumisega, sest pakkumuse tegija ei ole asja ülevaadanud ja tegelike puuduste olemasolu ulatust kindlaks teinud. Seega ringkonnakohus nimetatud tõendiga tehtud kulutuste tuvastamisel ei arvesta. Kostja tugineb ka sellele, et nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumine vastab ETÜ p 10.2.7 kohaselt 2 %-le lepingu hinnast, st alandab väärtust 14 355, 84 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et töövõtja oleks pärast hoone valduse üleandmist Vastseliina Hooldekodule
25. aprillil 2018 täiendavalt veel puudusi kõrvaldanud. Kostja on seega tõendatud, et üleantud tööde väärtus oli lepinguga võrreldes 22 753 eurot (11 808+10 945) väiksem, millele tuleb lisada nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumise tõttu ETÜ p 10.2.
26. kohaselt 2 % lepingu hinnast, st 14 355, 84 eurot, mis teeb kokku 37 108, 84 eurot ja nende tõendite alusel saaks VÕS § 112 lg 1 järgi kostjale üle antud töö väärtuseks koos puudustega lugeda 680 684 (717 792- 37 108) eurot. Nimetatud puuduseid 18 kõrvaldamata ei oleks kostja saanud hoonet hakata kasutama eesmärgipäraselt, st hooldekoduna.
27. Kostja tõendatud töö parandamiseks tehtud kulutuste suurusjärk koos ETÜ p 10.2.
28. järgi täitedokumentatsiooni puudumise mahaarvamisega on kooskõlas ekspert T. Seppeli arvamusega tööde lõpetamise ulatuse osas (III kd lk 78 jj). Ekspert teostas paikvaatluse ja vaatles vaidlusaluse lepingu alusel tehtud töid
29. märtsil 2018, st lühikest aega pärast kostja poolt lepingust taganemist
30. märtsil
31. Ekspert töötas läbi teostusdokumentatsiooni, kohtutoimiku ja lähtus teostatud tööde mahtude hindamisel visuaalsest hinnangust, mis on omanikujärelevalve korral tavapärane. Ekspert leidis, et Vastseliina Hooldekodu ehitus- ja projekteerimistööd on suuremas osas lõpetatud, projekteerimistöid võib pidada üldmuljena 95 % ulatuses lõpetatuks, puudu on kasutusluba. Teostatud tööde puhul on tegemist väga palju nõuetele mittevastavusega, mis annavad tellijale võimaluse nõuda tööde ümbertegemist või küsida hinnaalandust. Ekspert avaldas suulisel ärakuulamisel (VI kd lk 179jj), et ta lähtus mahtude hindamisel omaniku järelevalve funktsioonist. Ehituse lõppjärgus on oluline dokumentatsioon ja tööd loetakse lõpetatuks, kui ehitusdokumentatsioon on korras. Eksperdile esitatud dokumendid ei olnud korrektsed. Lõpu ülevaatusel peab kogu töö valmis olema. Kui võtta mittekohase täitmise väärtuse arvestamisel aluseks eksperdi arvamus tööde valmidusastmest 95 %, on mittekohase täitmise väärtuseks 681 902, 40 eurot (st 717 792 – 35889, 60 eurot). Ekspertarvamusest ja eksperdi ärakuulamisel antud vastustest nähtub, et hinnangu andmisel on ekspert arvestanud ka puuduva dokumentatsiooniga, mistõttu ei ole põhjendatud arvestusele lisada ETÜ p 10.2.
32. alusel 2 % lepingu hinnast. Ringkonnakohus mõistab ekspertarvamust selliselt, et parendustöid tuleb teha 35 % tehtud tööde juures, samas on puuduste kogumaht 5 % tööde maksumusest.
33. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et riiklikult tunnustatud ekspert T. Seppel on pädev isik ehitustehnilist ekspertiisi läbi viima (maakohtu otsuse p 50).

§ 294

lg 1 kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et T. Seppel on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas. Ekspertarvamuse kvaliteet sõltub paljuski eksperdile esitatud küsimustest.

§ 293

lg 1 kohaselt võib kohus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude välja selgitamiseks. Kohus ei või eksperdilt küsida küsimusi, mille otsustamine on kohtu enda pädevuses. Nii ei saa kohus eksperdilt küsida, kas tööd on teostatud kooskõlas lepingu sätetega, mis on õiguslik küsimus ja mille otsustamine on kohtu enda pädevuses. Samuti ei saa eksperdilt küsida, kas ja millised poolte vahel vaidluse all olevad lisatööd kuulusid lepingu mahtu, sest tegemist on lepingu tõlgendamist nõudva küsimusega, milles peab seisukoha võtma kohus. Ehituseksperdilt kui asjatundjalt saab küsida tööde vastavuse osas ehitusprojektile, heale ehitustavale ja ehitusnormidele, samuti teostatud tööde mahtude ja väärtuse kohta. Selle nõudega on kooskõlas küsimused p-des 4.1 ja 4.3.2 ja täiendavad küsimused lisatööde kohta. Ekspert on jätnud küsimusele, milline on nõuetele mittevastavate tööde osakaal lepingu järgi teostamisele kuulunud töödest ja nende eest lepingu alusel maksmisele kuulunud tasust (küsimus 4.3.2) sisuliselt vastamata, märkides üksnes nõuetele mittevastavate tööde osakaalu protsendiks 35%. Kuidas ekspert sellisele järeldusele jõudis, ekspertarvamusest ei nähtu, mistõttu ei saa ringkonnakohus ekspertarvamusega selles osas arvestada. 19

1. Lisaks eksperdile teostas paikvaatluse objektil pärast lepingu lõppemist Terviseamet, mille
2. aprilli 2018 teatise kohaselt olid likvideerimata järgmised puudused (II kd lk 32): osaliselt puuduv ripplagi, ustel puuduvad lukusüdamikud, ruumides nr 223 ja 241 on peitmata juhtmed, pesupesemise ruumis ja meditsiinikabinetis ei ole valamut käte pesemiseks, söögitoa viimistlus esimesel korrusel on defektidega, ruumis nr 1018 üleliigne uksepiiraja, mis on ohtlik, ruumis nr 143 (siibripesuruum) on aknaklaas seestpoolt katki ja aknalaud raskesti puhastatav (pind krobeline), keldrikorrusel on ladu-saviruumis aknaklaas mõraga, seinas defekt ning astang ukse juures viimistlemata, juurviljaruumis vajab torustik korrastamist, saunapoolses otsas liiga kõrge lävepakk, lifti tambur viimistlemata, kolmandal korrusel defekt saali põrandal, põrand toa nr 211 ees on madalam (defektiga), tubades lahtised tapeedipaanid, ukspiitade kruvid on katteta. Tegemist on puudustega, mille likvideerimine on eelduseks kasutusloa väljastamisele. Need Terviseameti tuvastatud puudused kinnitavad eksperdi järeldust, et „tööd olid suuremas osas lõpetatud“. Päästeameti
3. aprilli 2018 märkuste kohaselt (II kd lk 42) oli enamus varasemaid puudusi kõrvaldatud, Päästeametil olid jätkuvalt märkused dokumentatsiooni korrastamise osas. Terviseameti ja eksperdi loetletud puudused kõrvaldati kostja ja Vasteliina Hooldekodu poolt tellitud tööde käigus (vt käesoleva otsuse p 22).
4. Arvestades kohtu poolt hinnatud tõendeid ning VÕS § 112 lg-st 1 tulenevat kohtu diskretsiooniõigust, hindab ringkonnakohus kohase täitmise väärtuseks lepingu täitmise aja seisuga lepingu hinna 717 792 eurot ja mittekohase täitmise väärtuseks 680 000 eurot. Alandatud hinna arvutamiseks tuleb korrutada lepingu eseme väärtus koos puudustega ja kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma puudusteta (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-84-05 p 16; 3-2-1-97-07 p 10). Alandatud hind võrdub seega lepinguline hind 717 792 eurot korrutatud mittekohase täitmise väärtusega 680 000 eurot ja jagatud kohase täitmise väärtusega 717 792 eurot = 680 000 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 646 012 eurot, lisaks on hageja loobunud 2000 euro nõudest, st leping tuleb lugeda täidetuks 648 012 euro ulatuses. Arvestades alandatud hinda peaks kostja hagejale lepingu täitmiseks täiendavalt tasuma 680 000 (alandatud hind)- 648 012 eurot (kostja poolt tasutud) = 31 988 eurot. III
5. Hageja nõuab ringkonnakohtu menetluses kostjalt 14 lisatöö (lisatööd II) eest kokku 55 426, 70 euro tasumist (ilma käibemaksuta). Maakohtus nõudis hageja lisatööde eest 92 774, 40 eurot, millist summat on hageja vähendanud käibemaksu võrra.
6. Pooled ei vaidle, et tegemist oli riigihanke korras sõlmitud töövõtulepinguga, millisel juhul on tegemist üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja ei ole käesolevas menetluses vastupidist väitnud. Seega kohalduvad lepingule VÕS 35 lg 1 jj sätted. Kohtul tuleb ka omal algatusel kontrollida, kas säte, millele hageja viitab, on ebamõistlikult lepingupoolt kahjustav ja seega tühine VÕS § 42 ja 44 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid siduva hinnapakkumisega lepingu. Siduvale hinnapakkumisele viitab ka lepingu p 3.
7. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga.
8. RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev 20 siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hinna hilisema muutmise mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka teised pakkujad. Vaid juhul, kui hinna muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Samuti saab mittesiduv eelarve sellise hankelepingu puhul kõne alla tulla üksnes selgelt ettenähtavatel tingimustel, mis peavad olema arusaadavad ka teistele pakkujatele. Kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14 p 9).
9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ta on lepingu nõrgem pool ja tüüptingimusena on tühine hankelepingu p 3.2., mille kohaselt lepinguliste tööde hulka kuuluvad töövõtja poolt ehitise projekteerimistööd, üld- ja ehitustööde teostamine, samuti kõik objekti käikulaskmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud mõõdistus-, häälestus-, katsetus- ja seadistustööd, aga ka tööjoonistes välja toomata kuid heast ehitustavast tulenevad vajalikud tööd, mis on otseselt seotud projektikohase ehitustööga ja mille eest tellija ei pea täiendavalt tasuma. Kuigi maakohus ei ole otsuses hageja väidet lepingu p 3.2 kui tühise tüüptingimuse osas selgelt hinnanud, on maakohus oma lõppjärelduses kooskõlas Riigikohtu praktikaga (viidatud maakohtu otsuse p-des 45 ja 60) asunud põhjendatud seisukohale, et tellija ei pea tundma lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjades nr 3-2-1-102-14 p 22 ja nr 2-15-8942/229 p
10. Hankelepingu p 3.
11. ei kahjustanud töövõtjat ebamõistlikult. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et muudatustööde tegemise põhjustasid kostja esitatud andmed, seega kannab töövõtja ise enda eksimusest tulenevat riski.
12. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga nimetada ETÜ 2013 P 1.20 järgi muudatustöödeks (st töödeks, mis oma olemuselt ja eesmärgilt kuuluvad töö hulka ja mille tegemata ei ole võimalik lepingu eesmärki saavutada) liftisahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus, ATS lisakulu, lisatrepikoja käsipuude paigaldus keldris, ustele pakkude üleminekukiilude paigaldus, ventkambri tulepüsivuse E160 tagamine. Maakohus hindas nimetatud lisatöid otsuse p-des 66.2, 66.5, 66.9, 66.10 ja 69 hankedokumentatsiooniga kooskõlas olevateks. Apellatsioonkaebuses on hageja muudatustööde eest tasu nõudes üksnes korranud oma seisukohti maakohtu menetluses (apellatsioonkaebus sisaldab eelkõige viiteid hageja poolt maakohtule esitatud dokumentidele). Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele koos viidetega tõenditele (töövõtuleping nr 2, ekspert T. Seppeli arvamus, tunnistaja A. L. ütlused, töövõtja pakkumus rida J“-1, eelprojekt) selgitanud nn muudatustööde kooskõla hankedokumentidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et nimetatud tööd olid tehtud hankedokumentide alusel ja lepingu eesmärgi täitmiseks.
13. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega ülejäänud nõudepositsioonide osas lisatööde kokkuleppe puudumises. Tõendamiskoormis, et pooled on lisatööde tegemises kokku leppinud, on hagejal. Kui hageja seda tõendab, on lisatööd tehtud lepingu alusel ning hageja saab ka nende tööde eest hüvitist nõuda taganemise võlasuhte alusel VÕS § 189 lg 1 alusel. 21 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele lisatööde II osas kokkuleppe puudumise osas ja ei pea vajalikuks neid maakohtu otsuse põhjendusi korrata (otsuse p-d 6265 ja p-d 66.1, 66.3, 66.4, 66.6-66.8, 66.11). Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kokkulepe lisatööde osas sisaldus töökoosoleku protokollides. Samuti ei tõenda lisatööde kokkulepet apellatsioonkaebuses nimetatud ja hagi lisadena esitatud tõendid: lisatööde nimekiri, KTA 19 ja KTA VL 24, sest need dokumendid (tööde nimekiri ja kaetud tööde aktid) ei sisalda poolte kokkulepet lisatööde ja lepingu hinna suurendamise osas. Lisatööde kokkuleppimine töökoosoleku protokollides ei oleks kooskõlas lepinguga, kuid selliseid kokkuleppeid ka töökoosoleku protokollidest ei nähtu. Maakohus on seda hageja väidet otsuse p-s 65 ka hinnanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole suutnud veenvalt põhjendada oma seisukohta, miks olukorras, kus pooled sõlmisid
14. oktoobril 2017 kooskõlas ETÜ 2013 p-ga 1.17 kokkuleppe Lisatööde I tegemiseks (Töövõtuleping nr 2), ei vormistanud pooled samal viisil kokkulepet kõigi väidetavalt kokkulepitud lisatööde osas. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kõigi lisatööde (nii loetelu nr I kui ka II) tegemise vajadus tekkis enne
15. oktoobri 2017 kokkuleppe sõlmimist. Sellest saab ringkonnakohus järeldada seda, et lisatöödes, mis ei ole kokkulepitud Töövõtulepingus nr 2 pooled kokkuleppele ei jõudnud.
16. Kuivõrd käesolevas asjas hageja lisatööde kokkulepet ei ole suutnud tõendada, st pooled ei olnud lisatööde tegemises kokku leppinud, ei saa tagasitäitmise võlasuhte raames hageja nõuda kostjalt lisatööde hüvitamist. Küll aga saab hageja lisatööde tegemisega seotud kulutused hüvitada käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908/156 p 14.3 ja 15).
17. Põhjendatud on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei võtnud selget seisukohta hageja lisatöödega seotud alternatiivnõuete osas. Maakohus rikkus sellega

§ 442

lg-s 8 sätestatut.

§ 1018

mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt lisatöödega seotud kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (tööde teostamise) heaks kiitnud või see vastas tema huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele või see on avalikes huvides oluline. Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatut teenust ja kohustada isikut selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et asjas esinevad alused hageja nõude rahuldamiseks käsundita asjaajamise sätete alusel. Ringkonnakohus on juba varasemalt märkinud, et ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja nõustumus lisatööde II eest tasumiseks nähtub töökoosoleku protokollidest. Kostja sellekohaseks tahteavalduseks ei saa lugeda ka kostja poolt

1. novembril 2018 Võru vallale avaldatut (V kd lk 176). Kohtule esitatud kirjavahetuses on pärast lepingu lõppemist arutatud võimalusi vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ja hageja väiteid see kirjavahetus ei tõenda. Töövõtjalt saadud aktide osas on kostja oma pretensioonid esitanud, mistõttu ei ole õige hageja väide, et tellija avaldas lisatööde tegemiseks heakskiitu sellega, et jättis lepingus sätestatud tähtaja jooksul aktidele vastu vaidlemata. Kostja huvi tellijana oli saada tellitud töö kokkulepitud hinna eest, mistõttu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel võimalik tuvastada VÕS § 1018 lg 1 järgset eeldust, et töövõtja tegutses lisaks lepingu täitmisele lepinguväliselt kostja huvides või selline tegutsemine oli oluline avalikes huvides. Seega ei ole hageja asjas tõendanud asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel. 22
2. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet lisatööde osas ka alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik hagis lisatöödena nimetatud tööd, sh need tööd, mis maakohus tuvastas muudatustöödena, olid vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Töövõtja, kes teostas ise ka hoone projekteerimistööd, pidi projekteerima ning ehitama hoone, mis saaks kasutusloa hooldekoduna kasutamiseks. Kui töövõtja jättis hoone projekteerimisel või ehitamisel selle eesmärgi tähelepanuta, vastutab ta ise lisatööde vajaduse eest, milles ta ei suutnud kostjaga kokku leppida. Maakohtus on põhjendatult märkinud ka seda, et kuivõrd hoone kasutajaks on vastavalt hoonestusõigusele OÜ Vasteliina Hooldekodu ja mitte kostja, ei ole kostja ka sel põhjusel rikastunud. IV
3. Kostja on esitanud maakohtule
4. märtsil 2021 tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada töövõtja rahuldatud nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ja seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt): 1)Võidu tn 32 hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot; 2) Võidu tn 32 hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 5.märts
5. a (lepingu lõppemise hetk) 172,81 eurot; 3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot; 4) Võidu tn 32 hoone ehitusjärgne koristus 2239,80 eurot; 5) Tellija poolt kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks 11 808 eurot; 6) Tellija kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot; 7) Tellija leppetrahvinõue 101 687,20 eurot; 8) Tellija kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot. Ringkonnakohus järgib kostja nõuete lahendamisel tasaarvestusavalduses taotletud järjekorda. 36.
6. Maakohus tunnustas kohtuotsuse põhjendavas osas kostja tasaarvestusavaldust hankelepingu p 4.1.
7. alusel töövõtja poolt tasumata kommunaalteenuste võla 14 575, 05 eurot (perioodil jaanuar kuni
8. märts 2018) ja viivise 51, 72 eurot osas, lepingu täitmise tähtaja ületamise eest hankelepingu p 8.1.6 alusel leppetrahvi 28 962, 45 euro osas ja ehitusjäätmete utiliseerimise osas 869, 28 euro ulatuses. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka selles osas. Hageja leiab, et lepingu p 8.1.6 (leppetrahvikokkulepe) on tüüptingimusena tühine. Hageja möönis
9. veebruari 2023 menetlusdokumendis (p 3), et kostjal saab olla kahju nõue, mida ta saab tasaarvestada hageja nõudega kokku 4177 euro ulatuses (puuduste kõrvaldamiseks tehtud VKKV OÜ tööde maksumus 4080 eurot + üks aknalaua ots 12 eurot + üks uksepakk 25 eurot + probleemid 4 ruumi viimistluses 60 eurot). 36.
10. Võidu 32, Vastseliina hoone kõrvalkulud 20 248, 82 eurot ja viivis 172, 81 eurot. Lepingu p 4.1.12 kohaselt kohustus töövõtja tasuma igakuiselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt arvetele. Hageja on esitanud nõudele osaliseaegumise vastuväite (arved nr 173316, 173635, 173988, 180573, 180574). Maakohus tuvastas nõude aegumise arvete nr 173316, 173635 osas. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et leping lõppes taganemisega
11. märtsil 2018, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei olnud kohustatud selle ajani lepingu p-st 4.1.12 tulenevat kohustust täitma. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga vastuses apellatsioonkaebusele, et maakohus jättis aegumise kohaldamisel tähelepanuta VÕS § 200 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul tasaarvestava poole 23 nõue on aegunud, kuid õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Maakohtu tuvastatu kohaselt aegus arvetest nr 173316 ja nr 173635 tulenev nõue
12. detsembril 2020, hagi on esitatud
13. novembril 2019, seega tekkis kostjal õigus see nõue tasaarvestada enne nõude aegumist. Seega tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada kõrvalkulude 20 248, 82 eurot ja viivise 172, 81 eurot osas. 36.
14. ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et töövõtja oli lepingu p 4.1.17 järgi kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt korraldas jaanuaris 2018 prügi utiliseerimist Võru Vallavalitsus ning selle eest tasus kostja vastavalt arvele 869, 28 eurot. Hageja väited selles, et ehitustööd olid lõppenud juba
15. detsembril 2017 ja pärast seda prügi ei tekkinud on vastuolus hageja enda väidetega, et pärast nimetatud kuupäeva kõrvaldas töövõtja objektil vaegtöid. Leping lõppes alles
16. märtsil 2017, kusjuures ehitusobjekt oli selle ajani vaieldamatu asjaoluna töövõtja valduses. Seega tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada prügi utiliseerimise kulu 869, 28 euro osas. 36.
17. Võidu tn 32, Vastseliinas ehitusjärgne koristus 2239, 80 eurot Lepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal ehitusplatsi ja töövõtja valduses olevate ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult ehitusplatsi töö üleandmisevastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Maakohus tuvastas, et hageja on tõendanud regulaarset koristust hoones, sh 2018 märtsikuu lõpus, kostja täiendava koristamise vajadust kuluga 1866, 50 eurot (lisandub käibemaks) ei ole tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja kostja see nõue tuleb jätta tasaarvestamata. 36.
18. kulutused puuduste kõrvaldamiseks hoone kasutusloa saamiseks 11 808 eurot Ringkonnakohus arvestas neid kostja kulutusi (VKKV OÜ poolt tehtud tööd puuduste kõrvaldamiseks ja dokumentatsiooni saamiseks) hinna alandamisel, mistõttu hageja ei saa sama kulu kasutada hageja nõudega tasaarvestamisel. Tasaarvestusavaldus jääb selles osas rahuldamata. 36.
19. kulud töös puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 74.5 ja ei pea vajalikuks seda korrata. Selles osas jääb tasaarvestusavaldus rahuldamata. 36.
20. leppetrahv 101 687, 20 eurot Maakohus tuvastas põhjendatult, et lepingu p-s 8.1.6 on pooled leppinud kokku leppetrahvis juhuks kui töid ei ole tähtaegselt lõpetatud 0, 1 % hankelepingu hinnast iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Tegemist ei ole tühise kokkuleppega. Leppetrahvi absoluutset suurust piirab ETÜ 2013 p 12.2.3., mille kohaselt tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide summa ei või ületada 5% lepingu hinnast /arvestatud ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Leppetrahvi kokkulepe lepingu p-s 5.2.7 ei ole lepingu täitmisega viivitamise korral asjakohane. Maakohus võttis viivise suuruse määramisel ekslikult lepingu hinnana aluseks 579 249 eurot (ilma käibemaksuta), tegelikult oli lepingu hind käibemaksuga 717 792 eurot ja hind ilma käibemaksuta on 598 160 eurot (hageja on ise nii avaldanud I kd lk 36). Lepingu hinnast (ilma käibemaksuta) 5 % moodustab 29 908 eurot ja sellest suuremat leppetrahvi ei saa kostja töövõtjalt lepingu täitmisega viivitamise eest nõuda. Pooled vaidlevad tööde valmimise tähtaja osas. Maakohus tuvastas tööde lõpetamise tähtajana ja arvestuse aluseks
21. detsembri 2017, kostja väitel pidid tööd olema valmis juba
22. septembril
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga et kõigi tööde 24 lõpetamise tähtajaks tuleb lugeda
24. detsember 2017, millisest ajast tekkis kostjal õigus nõuda leppetrahvi. Perioodi
25. detsember 2017 -
26. märts 2018 (lepingu lõppemine) eest arvestatav leppetrahv ületaks aga maksimaalselt lubatavat leppetrahvi suurust. Seega saab kostja tasaarvestuse avalduse rahuldada leppetrahvi nõudes kuni 29 908 eurot. 36.
27. kulud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot Ringkonnakohus jätab selle nõude osas kostja tasaarvestusavalduse läbivaatamata, kuna hageja nõue kostja vastu on juba tasaarvestatud kostja teiste nõuetega. 36.
28. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja taganemise võlasuhtest tuleneva hüvise nõude 31 988 eurot kostja järgmiste nõuetega: Võidu 32 Vastseliinas hoone kõrvalkulud 20 248, 82 eurot ja viivis 172, 81 eurot; ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot; leppetrahvinõue 10 697, 09 euro ulatuses.
29. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kui maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, puudus tal alus hinnata kostja tasaarvestuse avalduses märgitud nõuete põhjendatust ka kohtuotsuse põhjendavas osas. Kuivõrd ringkonnakohus jätab osa hageja nõudest rahuldamata kostja nõudega tasaarvestuse tõttu, käsitleb ringkonnakohus vajalikus ulatuses ka kostja tasaarvestusavaldust arvestades hageja esitatud nõuete järjekorda.
30. Kokkuvõtvalt jääb hagi põhinõude, sh lisatööde ja viivise osas rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu, sh põhivõla 31 988 euro osas jääb hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu kostja nõuetega. Hageja nõue jääb rahuldamata ka viivise osas. Hageja saab kostjalt viivist nõuda üksnes kostja poolt kohustuse rikkumisel. Tasaarvestusolukord VÕS § 197 mõttes tekkis, kui hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt hoone kõrvalkulude ja ehitusprügi utiliseerimise kulu ja leppetrahvi tasumist muutus sissenõutavaks, ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus hageja nõue täita (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 21). Tasaarvestusolukorra saabumisega lõppesid poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 mõttes kattuvas ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ja nõuded lõppevad tagasiulatuvalt alates hetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Sama ajahetke seisuga lõpeb ka viivise arvestus. Kuivõrd tasaarvestusolukord tekkis lepingu lõppemisel, ei ole kostja oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. V
31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 25