) § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vastustaja on oma 22.08.2023 otsusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ning kaebuses nõutud toimingu sooritanud (s.o lugenud Patricia Universe OÜ-le tegevusloa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks vaikimisi antuks alates 26.01.2022). Seega on kaebusega taotletud eesmärk sisuliselt saavutatud ja
Kohus selgitab kaebajale, et kehivast õigusest ei tulene, et vastustaja poolt kohtumenetluse kestel vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise ja taotletud toimingu sooritamise korral tuleb vastustajal kaebus õigeks võtta ning kohtul tuleb asja menetluse lõpetamiseks teha kohtuotsus kaebuse rahuldamise kohta. Kaebaja on lähtunud ekslikust eeldusest, justkui muul alusel (kui õigeksvõtmisega) menetluse lõpetamisel ei saaks menetluskulusid vastustajalt välja mõista. Menetluskulude pärast pole ilmselgelt vajadust jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Kaebajal on võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist ka juhul, kui menetlus lõpetatakse
lg 1 p 4 alusel, mis on kohtu hinnangul kohaseks menetluse lõpetamiseks aluseks ka käesolevas asjas. Nimelt, kui haldusasja menetlus lõpetatakse viidatud alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise ja/või kaebuses nõutava toimingu sooritamise tõttu, peab menetluskulud
Erandiks on vaid olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 määrus nr 3-21-755, p-d 13‒14). 2 6. Kohtu hinnangul kohaldubki praegusel juhul
lõikes 6 sätestatud üldreegel, millest tulenevalt kannab menetluskulud vastustaja.
lg 6 kohaldamine eeldab, et kaebuse eesmärgi saavutamise tingis kaebuse esitamine (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2023 määrus nr 3-21-1677, p 20). Kõnealust menetluse lõpetamise alust tõlgendatakse praktikas laiendavalt. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul asuda seisukohale, et RAB 25.03.2022 otsuse kehtetuks tunnistamise ja kaebajale tegevusloa vaikimisi antuks lugemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kohtul puudub antud juhul põhjus eeldada, et juhul kui kaebaja ei oleks kohtu poole pöördunud, siis oleks RAB samuti (sh tingituna Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusest nr 3-21-2139) vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistanud ja kaebajale tegevusloa vaikimisi antuks lugenud. Sellisele seisukohale asumise välistavad muu hulgas RAB enda selgitused, mille järgi vastustaja on enda hinnangul tegevusloa taotluse menetluse viinud läbi õiguspäraselt ning jääb MSÜS § 20 lg 4 tõlgendamise osas käesolevas asjas avaldatud seisukohtade juurde (vt RAB 04.08.2023 vastus kohtunõudele ja 22.08.2023 otsus nr 6-1/38-1, p 10). Eeltoodust järeldub piisavalt selgelt, et kui kaebaja ei oleks tühistamis- ja kohustamiskaebust kohtule esitanud, siis kaebaja ei oleks oma eesmärki saavutanud. 7. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Esindajakulu kandmise kohustus seoses käesoleva haldusasja menetlusega on advokaadibüroo arvetega tõendatud (
Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskuludena 2164,80 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on käesoleva asjaga seoses õigusabiteenust osutatud 16 tunni ja 24 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud ülepaisutatud ning esindajakulu täies ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Käesoleva haldusasja menetlus ei ole jõudnud kaebuse menetlusse võtmisest kaugemale – kaebaja on asjas esitanud 07.03.2022 kaebuse, 08.04.2022 muudetud kaebuse ning 29.08.2023 seisukoha menetluse lõpetamise kohta koos menetluskulude nimekirjaga. Tegemist ei olnud eriliselt keeruka või mahuka vaidlusega. Kohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu kokku 1700 eurot (koos käibemaksuga). 8.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale tagastamisele ka kaebuse eest tasutud riigilõiv (20 eurot). 9. Kohus mõistab kaebaja 29.08.2023 seisukohta selliselt, et ta peab menetluse jätkamist tuvastamisnõudes vajalikuks üksnes juhul, kui vastasel korral jääks kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd kohus mõistab käesoleva määrusega vastustajalt kaebaja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (st menetluse lõpetamisega ei kaasne kaebaja kardetud õiguste riivet), siis ei esine ka vajadust menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes menetluskulude hüvitamise eesmärgil. Kohus selgitab, et võimaliku tuvastamiskaebuse rahuldamise korral tuleks kohtul samamoodi hinnata taotletavate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning kohtu seisukoht ei erineks praeguses määruses otsustatust. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.