2-09-61283 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 6.september 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61283 Tsiviilasi X avaldus lepitusmenetluse kohaldamiseks Menetlustoiming Lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: X (isikukood xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isikud:
- Q (isikukood xxxx); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Marika Jaanson
- Y (isikukood xxxx); lepinguline esindaja: advokaat Sirle Karu Eestkosteasutus Tallinna linna Kristiine Linnaosa Valitsus (epost kristiine@tallinnlv.ee) RESOLUTSIOON
- Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.
- Jätta lapse Qi ja ema X suhtlemise kord määramata. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud X esitas 29.12.2020.a avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks. Harju Maakohus keeldus 11.02.2021.a määrusega X avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.05.2021.a määrusega Harju Maakohtu 11.02.2021.a määruse. Maakohus võttis X avalduse 08.07.2021.a määrusega menetlusse. 1 2-09-61283 Menetlusosaliste seisukohad Lapse Qi ema X esitas 29.12.2020.a Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt elas laps ema juures kuni 24.11.2019.a. Ema ja lapse vahel oli usaldus, armastus ja rahu. Kui laps käis isa juures, siis Y kogu aeg püüdis luua lapsele emast negatiivset pilti, rääkis, et ema on halb, kuri ja harimatu, kes tegeleb musta tööga. Ema pole mitte kunagi sama rääkinud lapsele Yi kohta. Y on teinud kogu aeg lapsele n.ö ajupesu, loonud lapsele negatiivse emakuvandi. Seda asjaolu tõendavad lapse ütlused politseile kriminaalasjas xxxx, kus laps selgelt rääkis, kuidas isa kujundab lapsel emast negatiivset pilti ja tegeleb ajupesuga. 24.11.2019.a läksid ema ja laps riidu ja laps läks isa juurde, kuna Y elas samas kõrval. Y selle asemel, et rahustada last ja saata ta koju tagasi (kas samal õhtul või järgmisel päeval), võttis lapse ja viis lapse linnavalitsuse lastekaitseosakonda, kus korraldas lapse ärakuulamise. Y sundis last ütlema, et laps läks ema juurest ära alaliselt ja hakkab elama koos isaga. Laps oli äärmises stressis, kuna ta ei teadnud mida teha, ei teadnud oma sõnade tagajärgi. Y kasutas olukorda selleks, et viia laps seisundisse, kus laps kaotas julguse öelda oma soovi. Seejärel hakkas Y süvendama psühholoogilist pressingut lapsele, näitama lapsele ja arutama lapsega ema ja Yi ekirjavahetust, kohtu menetlusdokumente ja kommenteeris nende sisu sellisel kujul, et ema on halb ja sõdib isaga kohtus, Y on aga hea ja tegutseb lapse huvides ning kannatab seoses ema pahatahtliku tegevusega. Laps hakkas koos isaga elama alates 24.11.2019.a ja elas tema juures kuni 05.05.2020.a. Alates 06.05.2020.a tuli laps ema juurde tagasi elama. Põhjuseks oli asjaolu, et laps ja isa kogu aeg tülitsesid ja laps oli sunnitud magama ühes voodis võõra naisega, kes elas koos Y. 02.06.2020.a laps läks elama tagasi Yi juurde. Põhjuseks oli asjaolu, et terve kuu laps valetas emale, et õpib ja korralikult täidab kooliülesandeid. Tegelikkuses aga laps neid ei teinud ja see selgus alles kuu lõpus pärast seda, kui kool saatis vastava teate. Ema ja laps läksid seetõttu riidu. Alates oktoobrist 2020.a. laps elab koos isaga xxxx. Kui laps elas isa juures, selgus, et laps häbenes käia (ja ei käinud) kehalise kasvatuse tundides, kuna ta kandis poiste aluspükse. Kui lapse ema selle avastas, siis ema ehmus ja ostis lapsele naiste aluspüksid. Lapse isa on Harju Maakohtu määrust pidevalt ja tahtlikult rikkunud ega ole võimaldanud lapsel ja emal kohtuda. Seetõttu ei ole ema saanud lapsega suhelda kohtu poolt määratud ajal, kohas ja viisil, tema eest hoolitseda ega teostada oma vanema õigusi. Y kahjustab teadlikult ema ja lapse suhet. Lapse isa kuritarvitades oma õigusi pahatahtlikult, teatas lapsele, et maakohtu kohtumäärusega määratud suhtlemiskord ei kehti ja laps ei pea emaga kohtuma. Laps oli koos emaga ainult 06.05.2020.a kuni 02.06.2020.a, kui laps elas ema juures ning veel paar korda - 06.
- (lühiajaline kohtumine lapsega) ja 11.11 kuni 13.11 (Y tõi lapse xxxx xxxx ja laps ööbis ema kodus). Nüüd teatas laps emale telefoni teel, et ta ei tule ema juurde talvevaheajaks, kuna isa ütles temale, et laps läheb vanaema juurde. On tunda, et sellel teemal isa keelab lapsel emaga rääkida, kuna kui ema küsis lapselt, millal ta tuleb ema juurde, siis laps kohe katkestas vestluse. Ema ja lapse suhtlemine toimub peamiselt SMS teel või telefoni teel. Video kaudu lapsel on keelatud emaga suhelda. Laps on närviline. On selge, et laps on isapoolsest manipulatsioonist stressis ja vajaks psühholoogilist nõustamist. Seda, et laps vajab psühholoogi abi, tõendab lapse 05.10.2020.a ärakuulamine, mis toimus kohtus tsiviilasjas nr xxxx (selles asjas Y esitas kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse Qi suhtes ning ainuhooldusõiguse andmiseks Y lapse elu- ja viibimiskoha osas ning haridust puudutavates küsimustes.) Salvestuses on kuulda, et laps on stressis, rääkides unustas sõnad, naeris põhjuseta, unustas olulised elulised asjaolud, mida ta kindlasti pidi mäletama. Näiteks ta ütles, et läks elama isa juurde septembris, kuigi tegelikult läks novembri lõpus. Ta ütles, et ema ei ole talle asju ostnud, kuid tegelikkuses ema ja laps käisid koos erinevates poodides riideid, esemeid ja jalatseid ostmas. Ka seda pidi laps kindlasti mäletama. Laps ei osanud öelda, et ta elas ema juures maikuus. Suurt muret tekitab ka lapse väide, et tema soovib alustada elamist puhtalt lehest. Mis võis juhtuda lapsega Yi juures 6 kuu jooksul, et ta soovib kõik unustada ja alustada elamist puhtalt lehest. On tunda, et laps on täielikult Yi 2 2-09-61283 kontrolli all. Varem oli laps emaga avatud, rõõmus ja rahumeelne, nüüd aga on kinnine, närviline ja väga tihti ei soovi emaga rääkida ja järsku katkestab telefonivestluse. Lapsega koos elav vanem on kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja olema selles lapsele emotsionaalne tugi. Lapse isa aga teeb kõik, et laps ei suhtleks emaga. X palub kohaldada Qiga suhtlemist korraldava määruse rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetlus; Lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral rakendada Yi suhtes TsMS § 563 lg 7 sätestatud sunnivahendeid, sh anda kohtutäiturile õigus määrata Yile sunniraha ja kasutada jõudu võimaldamaks Xl lapse Qiga kohtu poolt määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Lapse Qi isa Y vaidles esitatud avaldusele vastu. Võrreldes 19.07.2019.a tehtud määruse ajaga on asjaolud kardinaalselt muutunud. Sel ajal elas laps koos emaga ning kohtumäärusega reguleeriti isa ja lapse suhtlemist. 2020.a oktoobris kolis isa koos lapsega elama xxxx ja laps asus sealses koolis õppima. Selleks, et laps saaks isaga xxxx kolida, mis oli lapse suur soov, tuli lapse isal taas kohtu abi paluda. 02.02.2021.a lõpetati Harju Maakohtu määrusega Yi ja X ühine hooldusõigus Qi suhtes osaliselt ja Yile anti ainuhooldusõigus alaealise Qi elu- ja viibimiskoha ning haridusega seotud küsimustes, tsiviilasi nr xxxx. Lapsel läheb koolis hästi ja ta on oma eluoluga xxxx igati rahul. Laps on emaga suhelnud telefoni teel ning on olnud Eestis ema juures 11.12 – 13.12.2020.a, 20.02 - 27.02.2021.a ja 29.07 - 10.08.2021.a. Isa ei ole teinud lapsele mingeid takistusi emaga suhtlemisel. Vastupidi, isa saatis 15.01.2021.a emale e-kirja, milles pakkus välja ajad, mis laps veedaks emaga Eestis. Sellele kirjale ei ole ema vastanud. Seega on lapse ema esitatud avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks pahatahtlik. Q on käesoleval ajal 14,5-aastane ja tegemist on aruka tüdrukuga, kel on õigus ise otsustada, kas ja kui palju ta lahuselava vanemaga suhtleb. Suhtlemiskorra reguleerimine kohtu poolt oleks Qi isikuvabaduste piiramine. Lapsel on õigus vanemaga suhelda, kuid tal ei ole kohustust suhelda. Qi huvides on õige lõpetada tema vanematega suhtlemise korraldamine kohtumääruse alusel. Eestkosteasutus Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus esitas kirjaliku seisukoha. Q on 14aastane neiu, kelle vanemate vahel on kohtumenetlus hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimustes kestnud alates 2009.aastast. Harju Maakohtu 19.07.2019.a määrusega tsiviilasjas xxxx tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks, taastati Yi (sünd xxxx, elukoht xxxx) hooldusõigus Qi viibimiskoha määramisel ning määrati lapse ja vanemate suhtlemise kord erinevatel tähtpäevadel ja koolivaheaegadel. Harju Maakohtu 06.10.2020.a määrusega tsiviilasjas xxxx anti Yile kohtumenetluse ajaks otsustusõigus Qi elu- ja viibimiskoha ning koolivaliku küsimustes. 28.12.2020.a avalduses soovib X, et Y täidaks 19.07.2019.a kohtumäärust tsiviilasjas xxxx, millega määrati Qi ja vanemate suhtluskord. Kui Y nõuet ei täida, soovib X kohaldada lepitusmenetlust. Peale Harju Maakohtu 19.07.2019.a lahendit, on Q elus palju muutunud. Q ja Y kolisid
- aasta oktoobri keskel elama xxxx ja 19.10.2020.a asus tütarlaps õppima xxxx. 29.12.2020.a e-kirjas teatas Y lapse emale, et Q soovib koolivaheaja veeta vanaema juures xxxx. Isa sõnul ei hakka ta nõudma, et tütar läheks koolivaheajaks ema juurde, see peab olema lapse enda soov. Y väitis, et kui ema ja tütar lepivad kokku, siis ta saadab Q ema juurde. 30.12.2020.a e-kirjas lastekaitsespetsialistile kirjutab Y, et Q on väga hästi kohanenud eluga xxxx ja uues koolis. Laps on leidnud endale uued sõbrad. Yi väitel suhtleb tütar emaga telefonis ja WatchAppis. 11.12.2020.a – 13.12.2020.a oli Q xxxx ema juures. Lapse isa sõnul küsis ta tütrelt, kas ta soovib talvisel koolivaheajal minna ema juurde xxxx, vanaema juurde xxxx või olla isaga xxxx. Q soovis minna vanaema juurde. 04.01.2021.a telefonivestluses lastekaitsespetsialistiga ütles Y, et ta ei takista ema ja tütre suhtlemist, pigem peab ta Qt veenma, et laps emaga kontakti võtaks. 2020.aasta detsembris oli Q kolm päeva ema juures xxxx ning Q sõnul oli tal tore. 15.01.2021.a tegi Y e-kirjas Xle ettepaneku leppida kokku ema ja Q suhtlemiskord
- aastal. Mees saatis e-kirjaga tütre koolivaheaegade ajad. X lapse isa ettepanekule ei vastanud. Q viibis ema juures talvisel koolivaheajal
- aasta veebruaris. 3 2-09-61283 26.02.2021.a e-kirjas teavitas X lastekaitsespetsialisti, et Y pidevalt helistab ja saadab sõnumeid Qle ega lase emal ja tütrel rahulikult koos aega veeta. 29.03.2021.a e-kirjas palus X lastekaitsespetsialistilt abi. Naise sõnul Y terroriseerib last, Q on isa psühholoogilise surve all ja seepärast ei soovi tütar suvisel koolivaheajal ema juurde tulla. 05.06.2021.a saatis Y lapse emale Q koolitunnistuse ja teatas, et 19.07-24.07.2021 on tütar suvelaagris, et saada uusi sõpru ja õppida soome keelt. 16.06.2021.a tuletas X lapse isale meelde, et kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorra graafik kehtib ja soovib teada, millal isa tütre xxxx toob. 12.06.2021.a teavitas Y lapse ema, et kuna naine tema ettepanekutele Q koolivaheaegade suhtes ei vastanud, on neil tütrega suveplaanid tehtud. Q viibib juunikuus kaks nädalat xxxx linnalaagris, juuli alguses lähevad isa ja tütar vanaema juurde xxxx, 19.07-24.07.2021.a on Q veel ühes laagris ja augusti alguses saab tulla ema juurde xxxx. 24.07.2021.a ja 26.07.2021.a saatis Y Xle e-kirjad ettepanekuga, et tütar viibiks ema juures kuni 10.08.2021.a. Kool algab Ql 12.08.2021.a. X nendele kirjadele ei vastanud, vaid suhtles telefonitsi Qga. Lastekaitsespetsialist vestles 26.07.2021.a Q ja Yiga telefonitsi. Q ütles, et ta tahab xxxx ema juurde tulla. Tütarlapse sõnul ei soovi ta, et tema suhtlemist emaga reguleeriks kohtumäärus. Q sooviks on, et vanemad suudaksid kokkuleppeid saavutada, arvestades tema arvamust. Q ja Y tulid xxxx 30.07.2021.a ja laps viibis ema juures kuni 10.08.2021.a. Juba xxxx saabumise päevast alates on X ja Y vahel palju erimeelsusi. X väitel ei saanud ta teada täpset kellaaega, millal Q tema juurde jõuab, miks isa tahab tütrega hambaarsti juurde minna, kui seda võib ka ema teha ja millised on lapse terviseprobleemid täpsemalt. Lastekaitsespetsialist on Xle korduvalt selgitanud, et Qi seisukohalt oleks õige lõpetada tema suhtlemise korraldamine vanematega kohtumääruse järgi. Q jaoks on oluline, et vanemad arvestavad tema soovidega ja suudavad kohtuväliselt kokku leppida uue, nii lapsele kui vanematele sobiva suhtlemise graafiku. Peale Harju Maakohtu 19.07.2019.a lahendit, mis reguleeris lapse ja vanemate suhtlemise koolivaheaegadel, on Q elus palju muutunud. Ta elab nüüd xxxx koos isaga ja käib xxxx koolis. Q on neljateistaastane neiu, kelle eraelu ja isikuvabadust tuleb austada. Q on avaldanud, et ta armastab mõlemat vanemat ja soovib ise valida aega vanematega suhtlemiseks. Linnaosavalitsuse hinnangul ei ole 19.07.2019.a kohtumäärusega kinnitatud suhtluskord muutunud olukorras lapse huvides. Q ja vanemad peaksid iga aasta alguses kolmepoolselt kokku leppima ajad, millal Q viibib ema juures. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas arvamuse. X esitas 29.12.2020.a Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Lapse ema väidete kohaselt on lapse isa on rikkunud 19.07.2019.a Harju Maakohtu määrust, mille alusel määrati suhtluskord. Ema väidetel takistab isa lapse ja ema suhtlust. 19.07.2019.a tehtud määruse tegemise ajal elas laps koos emaga, seega reguleeriti kohtumäärusega isa ja lapse suhtlemist. 02.02.2021.a lõpetati Harju Maakohtu määrusega lõpetati vanemate ühine hooldusõigus Qi suhtes osaliselt ja lapse isa sai kohtulahendi alusel ainuhooldusõigus alaealise Qi elu- ja viibimiskoha ning haridusega seotud küsimustes, ts asi nr xxxx. Laps elab ja õpib 2020.a. oktoobrikuust xxxx. Laps on saanud emaga suhelda sidevahendite teel. Laps viibis Eestis ema juures 11.12 – 13.12.2020.a, 20.02 - 27.02.2021.a ja 29.07 - 10.08.2021.a. Lape esindaja vestles lapsega telefoni teel ja samuti osales lapse ärakuulamisel Harju Maakohtus 29.07.2021.a. Laps väitis mõlema vestluse käigus esindajale ja ka kohtule, et tema hetke elukorraldus on talle täielikult sobiv. Ema juures Eestis sooviks ta käia koolivaheaegadel, kuid konkreetset suhtlusgraafikut ta kindlasti ei soovi. Varsti 15-aastaseks saaval lapsel on oma tegevused, ta soovib ise oma aega planeerida ja konkreetne suhtlusgraafik tekitab vaid segadust ja pahandusi. Ema juures käiks ta Eestis, kuna ema ei ole tema juures xxxx kunagi käinud. Vanemate suhtlemine on ülimalt komplitseeritud, kohtuvaidlused on käinud üle 10 aasta. Lapse kinnitustel 4 2-09-61283 ei ole isa teda takistanud emaga suhtlemisel. 2021.a.suvevaheajal käis ta xxxx laagris, külastas xxxx vanaema ja suhtles sõpradega. Kõik need tegevused toimusid lapse enda soovil. Ema juurde saabus ta 29.07.21.a. Lapse esindaja hinnangul ei ole antud asjas tõendatud, et isa on ema ja lapse suhtlust takistanud. Lapse elukorraldus on muutunud ja laps elab xxxx, mistõttu ei saa varasemat veel kehtivat suhtluskorda praktiliselt rakendada. Kohtul tuleks määrata uus suhtluskord, milline arvestab lapse soove ja lapse muutunud elukorraldust. Suhtlemiskorra kehtestamine on tulevikku suunatud nõue. Vanem ei saa suhtluskorra määramisel toimida üle 14 a vanuse lapse puhul selgelt vastu lapse tahtmist. Lapse suhtes ei ole suhtlemiskorra kohtumäärused sundtäidetavad. Esiteks peab suhtlemise kord olema määratletud selgelt, lühidalt ja lihtsalt ning teiseks olema täidetav. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lapse esindaja hinnangul on antud juhul lapse tahet arvestades lapse huvides määrata suhtluskord selliselt, et laps suhtleb emaga sidevahendite kaudu vastavalt lapse soovile. Laps külastab ema Eestis koolivaheaegadel selliselt, et laps annab vanematele teada oma soovist, millistel koolivaheaja päevadel ta soovib ema juures viibida. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis ostab lapse laevapileti ema ja vastav info edastatakse ka lapse isale. Kohus kuulas 14-aastase lapse Qi ära Harju Maakohtu lastetoas 29.07.2021.a. Ärakuulamisel osales lapsele määratud esindaja. Q rääkis, et on oma eluga xxxx väga rahul. Koolis meeldib, tal on sõbrad ja hiljuti tuli laagrist. Q uurib, kas kohus sunnib teda emaga suhtlema. Ütleb, et on nõus Eestis ema juures käima ühe korra aastas. Veidi hiljem ütleb, et võib ema juures käia ka 2-3 korda aastas, see võiks olla koolivaheaegadel, sest muul ajal ei ole võimalik. Q palub korduvalt mitte mingil juhul suhtlemise graafikut mitte määrata. Ütleb, et ta ei soovi elada graafiku järgi. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 1 kohaselt kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks; lg 4 kohaselt kohus arutab vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta end nõustada perenõustajal; lg 5 kohaselt kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Perekonnaseaduse (PkS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PkS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Q on sündinud xxxx.a. Laps on seega käesoleval ajal 14-aastane. Qi vanemad on X ja Y. Harju Maakohtu 18.07.2019.a määrusega nr xxxx määrati lapse Qi suhtlemise kord tema vanematega alljärgnevalt:
- Paarisaastatel veedab laps I koolivaheaja (oktoobris) isaga ja IV koolivaheaja (aprillis) isaga ning III (veebruari lõpp/märtsi algus) koolivaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi.
- Laps veedab talvevaheaja esimese poole kuni
- detsembrini isaga ja alates
- detsembrist emaga. 5 2-09-61283
- Lapse suvisel koolivaheajal veedab laps isaga ühe nädala alates suvise koolivaheaja algusest, ühe nädala alates
- juulist ja kaks nädalat augustis alates 01.
- Kui nimetatud ajad lapse isale ei sobi sõltuvalt tööülesannetest, lepivad vanemad kokku teised nädala algused. Kui nimetatud vaheajad ei sobi lapsele (lastelaagris viibimine), siis nimetatud nädalate algus lükkub edasi. Laps veedab emadepäeva ja ema sünnipäeva emaga ja isadepäeva ning isa sünnipäeva isaga. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal lapse soovi korral õigus lapsega aega veeta. Võrreldes nimetatud lahendi tegemise ajaga, on lapse elukorraldus väga suuresti muutunud. Eelneva lahendi tegemise ajal elas laps koos emaga. Alates 24.11.2019.a elab laps koos isaga ja alates oktoobrist 2020.a elab laps koos isaga xxxx. Ema soovib jätkata eelneva suhtlemise korra täitmist. Ema arvates isa kahjustab lapse ja ema suhtlemist ja lapse ning ema omavahelist suhet. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et isa takistaks ema ja lapse suhtlemist. Q on eakohaselt arenenud laps ja kohtu hinnangul 14-aastase puhul ei saagi vanem takistada last teise vanemaga suhtlemast. 14-aastane on küps ise otsustama, kui palju ta kummagi vanemaga suhtleb ning ise vanemaga kontakti võtma. Lapse ema nõuab sunnivahendite kohaldamist lapse isa suhtes. 14-aastast last ei saa aga sundida vanemaga suhtlema, kohaldades sunnivahendeid vanema suhtes, kellega koos laps elab. Eluliselt ei ole mitte kuidagi võimalik kohaldada sellist sunnimehhanismi, et kohtutäitur sunnib isa ja isa omakorda sunnib last. Laps on nõus emaga suhtlema. Laps palub mitte suhtlemise korda määrata, laps rõhutas seda korduvalt. Kohtu arvates võib lapse selline kategooriline eitus suhtlemise korra määramise kohta tuleneda sellest, et laps on alates 2009.a novembrist s.o peaaegu 12 aastat osalenud kohtumenetlustes, kus otsustati tema hooldusõiguse küsimusi ja reguleeriti tema suhtlemist vanematega. Kohtuvaidlused on last kurnanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 lg 7 kohaselt kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kasvõi üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid kohaldada või määrab millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 14-aastase lapse puhul ei saa vanemad sõlmida kokkulepet vastu lapse tahtmist. 14-aastase lapse puhul ei saa ka kohus määrata suhtlemise korda vastu lapse tahtmist. TsMS §-st 553 lõike 1 kohaselt vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Samuti on määrav 14-aastase lapse arvamus ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimuses (PKS § 137 lg 2 p 1). Kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, sunnivahendeid. Kohus ei määra ka uut suhtlemise korda. kuid ei määra kohaldamiseks Käesoleval juhul on kohtu arvates lapse huvides lahend, kus kohus jätab suhtlemise korra määramata. 6 2-09-61283 Ema soovi suhtlemise kord määrata ei ole alust eelistada lapse soovile jätta suhtlemise kord määramata. Laps avaldas, et on nõus emaga suhtlema ja soovib, et vanemad tema osalusel suhtlemise aegades kokku lepiksid. Tulenevalt lapse elukoha muutusest ja teise riiki teise vanema juurde elamaasumisest, samuti tulenevalt lapse vanusest ja soovist, ei ole varasem suhtlemise kord enam täidetav. TsMS ja PkS sätetel, et 14-aastane laps võib perekonnaasjas iseseisvalt kaevata temaga seotud määrustele ning et 14-aastase lapse arvamus on otsustav lapse hooldusõiguse küsimustes, peab olema ka sisuline tähendus. Nimetatud sätete mõte on kohtu arvates muuhulgas ka selles, et lapse ja vanema suhtlemise korraldamisel võib laps otsustada ja valida, kuidas ta vanemaga suhtleb. Suhtlemist vanemaga ei saa nende sätete alusel 14-aastase lapse asemel otsustada lapse eest lapsevanem või kohus. Eeltoodust tulenevalt muudab varasemat suhtlemise korda selliselt, et jätab uue suhtlemise korra määramata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.09.2021 kohtumäärus. 7