lg 2 järgi üldmenetluses Martin Lõõbas, isikukood: 38409204228; elukoht: XXX; XXX Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: xxx keel; töökoht: XOÜ Karistusregistri andmetel 1 kehtiv väärteokaristus ja 1 kehtiv kriminaalkaristus – karistatud Harju Maakohtu 29.07.2019.a otsusega nr 1-19-5298
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud, mis jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta Kadi Sitska RESOLUTSIOON 1. Martin Lõõbas süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel arvestada Martin Lõõbase karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 (viis) päeva (04.07.2021-05.07.2021, 31.07.2022-02.08.2022) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 3.
lg 1 ja lg 2 alusel Martin Lõõbasele mõistetud vangistusest (2 aastat, 2 kuud ja 25 päeva) tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Martin Lõõbase vanglasse saabumise aeg. 5.
lg 1-3 alusel Martin Lõõbasele mõistetud vangistusest (2 aastat, 2 kuud ja 25 päeva) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistust 2 (kaks) aastat, kui Martin Lõõbas ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21 alusel on Martin Lõõbas kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 7.
lg 2 p 8 alusel on Martin Lõõbas kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8.
p 1 alusel arvestada Martin Lõõbasele määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.02.2023.a. 9.
lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Martin Lõõbase suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 03.07.2021 kella 23.48 ajal Tallinna ringtee 1. km-l mootorsõidukit Toyota C-HR registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1010T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: metamfetamiin, amfetamiin, kokaiin, tramadool, pregabaliin, nordasepaam, klonasepaami metaboliit). Selliselt rikkus Martin Lõõbas liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Martin Lõõbas toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Martin Lõõbast süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 29.07.2019 otsusega nr 1-19-5298 karistatud
lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 31.07.2022 kella 16.56 ajal Tallinnas Jõesuu tee 7 maja juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 986T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, 7aminoklonasepaam). Selliselt rikkus Martin Lõõbas liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Martin Lõõbas toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
2. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Martin Lõõbas on toime pannud
Tema süü on tõendatud alljärgnevaga: M. Lõõbase ütlustega selle kohta, et see vastab tõele, et Tallinna ringteel sõitis ta teelt välja. Politseile andis ta uriiniproovi sealsamas lähedal teepervel. Ta tarvitab ravimeid seljavalude tuimestamiseks ja ATH diagnoosi tõttu. Teise episoodi puhul lasti temale pipragaasi näkku, arstiabi ta üldse ei saanud. Politsei viis ta politseijaoskonda ja siis viidi uriiniproovi tegema. Võeti ka vereanalüüs. Uriiniproovi võtmine toimus kateetri abil. Süstlajäljed tema käel olid kokaiini ja amfetamiini süstimisest. Tarvitab neid aineid vastavalt vajadusele. Aasta lõikes võibolla 5 korda. 03.07.2021.a oli ka see vajadus tekkinud, tarvitas enne seda kuupäeva ka kokaiini ja amfetamiini. 3 31.07.2022.a episoodi puhul ta enne juhtima asumist ei tarvitanud neid aineid, aga tarvitas üleeelmisel päeval. Amfetamiini ja kokaiini ja võis ka kanep olla. Süüdimõistmise korral on nõus ja võimeline tegema ÜKT-d, aga kõige rohkem meeldiks kui teda suunataks arsti juurde, kes oskab abi anda. Süüdi end ei tunnista. Seega nähtub ka süüdistatava enda ütlustest, et ta oli tarvitanud narkootilisi aineid enne sõiduki juhtimisele asumist. Tunnistaja V. M. ütlustest nähtub, et 03.07.2021.a sai ta politseinikuna väljakutse kell 23:49 Harjumaa Tallinna ringtee 1 kilomeeter. Temaga koos oli patrullpolitseinik A. T.. Kohe nägid sündmuskohal, et auto on teelt välja sõitnud, toimus liiklusõnnetus. Juht oli auto sees juhikohal ja vaatas autos olevat ekraani. Isik jäi pidevalt magama, tal olid kerged koordinatsioonihäired ja segane jutt, mis mõnikord tundus arusaamatu. Sõiduk oli Bolt Drive sõiduk ehk rendisõiduk ja see oli Toyota CH-R. Juht oli kontaktne, seletas, et soovib ekraani pealt vaadata, mis kahjustused sõidukil on. Esialgu kontrollisid isiku alkoholijoovet, sest oli kahtlus selles, et tegemist on joobes juhiga. Kõigepealt kontrollisid alkoholijoovet indikaatorvahendiga ja tulemuseks oli negatiivne tulemus. Siis kutsusid kohale ka kiirabi kindlasti, täpselt ei mäleta, kas see tuli automaatselt koos väljakutsega või nad kutsusid. Kontrollisid narkojoovet. Palusid, et isik teeks uriinitesti. Isik oli nõus. Positiivselt reageeris uriinitest kuuele ainele. Seejärel kui narkojoove oli tuvastatud, kohe läksid Wismari haiglasse, et teha uus test, mis oleks ametlik. Wismari haiglas isik ei suutnud anda uut proovi ja seepärast Wismari arst otsustas, et kasutab nende proovi jaoks nende käes olevat uriiniproovi, st seda, mis võeti sündmuskohal. Wismarisse transporditi seda proovi nii, et nemad panid isiku politseibussi kongi ja seal on olemas väike kast, mis on tavaliselt kaamerate all ja samuti transportimine võimaldas isikul jälgida, mis selle uriiniprooviga saab. See on alati tema silmade all ehk siis uriiniproov oli transporditud just selles kastis. Ka sündmuskohalt Wismarisse liikumisel oli uriiniproov kogu aja tema vaateväljas. Indikaatorvahendi kasutamisel M. Lõõbasele kas tema õigusi ja kohustusi tutvustasid, seda täpselt ei mäleta. Protokolli kohapeal ei tutvustanud, kuna isik oli narkojoobes ja nende hinnangu kohaselt ei olnud võimeline toimingutest aru saama. Tavaliselt oleks seda keegi tutvustanud talle järgmisel päeval kui ta oleks kaineks saanud. Tunnistaja I A. ütlustest nähtub, et ta töötab patrullpolitseinikuna Ida-Harju politseijaoskonnas. Sündmus leidis aset 2022.a Pirital Jõesuu tee 6 vist, see oli täpselt Pirita ranna parklas, kui sõita Viimsi poole kohe vasakule. Nad koos oma grupijuhi ja ühe abipolitseinikuga reageerisid väljakutsele. Sündmuskohale jõudes nägid parklas seismas sõidukit Mazda 6 ja üht meest (viitas kohtus M. Lõõbasele), kes istus juhi kohal, aken avatud ja sõiduki mootor seisis. Kohapeal kontrollisid kainust indikaatorvahendiga ja palusid juhil sõidukist väljuda ja tulla kaasa narkojoobe tuvastamiseks jaoskonda. Indikaatori näit ei olnud suur, see oli suhteliselt väike. Isik oli suhteliselt agressiivselt meelestatud, ütles, et neil puudub alus üldse temaga mingeid toiminguid teha, kaasa nendega tulla ei taha. Oli nende suhtes üleolev ja agressiivselt meelestatud. Juba töökogemuse põhjalt võib öelda (seal isegi töökogemust ei ole vaja), et isikul olid tugevale narkojoobele viitavad tunnused. Ta ei suutnud oma keha ja reflekse kontrollida, silmad olid klaasistunud, suu kuivas, jutt segane hüplik ja kohati arusaamatu, millele üritas viidata oma jutus. Nad kutsusid kohale politseibussi, kuna sõidukiga ei olnud võimalik teda transportida ja siis ta toimetati jaoskonda Pinna 4, seal uus vahetus võttis üle, kes toimetas ta ekspertiisiasutusse. Kui politseibuss toimetas jaoskonda, siis nad võtsid ta kongist välja ja toimetasid jaoskonnas olevasse eelkambrisse, kus tegid käerauad lahti. Nende juuresolekul ta midagi ei tarbinud. 4 Kui mõõdetakse indikaatorvahendiga isikul joovet, siis isikule peab tutvustama, et tal on õigus keelduda sellest protseduurist ja kui ta sellest keeldub, siis politseil on õigus toimetada ta raviasutusse ja võtta sunniga proov kas uurin või veri. Tema kasutas isiku suhtes pipragaasi, sest isik oli agressiivselt meelestatud, talle sai antud korraldus, et tuleb tulla kaasa, millele isik ei reageerinud, palusid panna isikul käed sõiduki katusele, seda ta ei teinud. Grupijuht andis talle korralduse panna käed auto katusele või kasutatakse tema suhtes gaasi, mille peale isik ikkagi ei allunud antud korraldustele ja gaasi kasutamine antud olukorras oli kõige proportsionaalsem. Nad panid isiku pikali ja paigaldasid talle käerauad. Kiirabi kutsusid ja kiirabi tuli kohale. Gaasi lasi grupijuht I. S.. Kui isik on ebaadekvaatne silmnähtavalt narkojoobes, ka siis proovib ta õigusi seletada talle, aga kui inimene aru ei saa, siis väga pikalt seal rääkima ei hakkama. Antud juhul oli tegemist kellaajaga, kus Pirita rannas oli palju rahvast ja vaatamist. See olukord tuli kiiresti sealt ära likvideerida ja inimene toimetada raviasutusse. Tunnistaja D. K. andis ütlusi selle kohta, et avarii toimus 31.07.2022.a kell 16:45 orinteeruvalt Jõesuu tänavas, auto seisis alguses tammi suunas ja siis tuleb välja, et pööras ringi ja sõitis juba Pirita tee suunas. Sõiduk oli Mazda 6 tumesinist värvi. Tema jalutas koos tüdruksõbraga tammi poolt, äärekivi on päris kõrge, sinine Mazda oli pargitud kõnniteele. Pargitud Mazda hakkas liikuma ja hakkas ümber pöörama läbi parkla. Pärast seda kuulis pauku ja signalisatsiooni. Läks natuke edasi ja nägi, et oli toimunud avarii. Hakkas jälgima, mis oli toimunud. Mazda juht tuli autost välja, hakkas kõndima auto ümber, istus kõrvalistuja kohale, siis väljus, uuesti läks ümber auto. Seoses sellega ta mõtles, et äkki kavatseb ära sõita ja sellepärast helistaski politseisse, et numbrimärgid oleksid alles jäänud nii süüdlase kui kannatanu omad. Peale avariid hakkas juht autost väljuma, kõndima ümber auto, istus kõrvalistuja kohale, siis istus juhi kohale, siis uuesti istus kõrvalistuja kohale. Kuidagi arusaamatult käitus. Tol hetkel kui ta helistas, jälgis ja kõndis oma autoni ta ei näinud, et avarii teinud juht oleks midagi tarvitanud. 17.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja DVD-ga nähtub, et on vaadeldud DVD-le talletatud politseiametniku vormikaamera 03.07.2021.a audiovideosalvestist, millest nähtub M. Lõõbase kohati ebaadekvaatne seisund Wismari haiglas. Tõendab süüdistataval joobe tunnuste esinemist ning joobe tuvastamisega seotud asjaolusid. M. Lõõbas kipub tukkuma jääma. Nähtub, et Wismari Haiglas kasutati uriini, mis oli M. Lõõbaselt võetud varem sündmuskoha läheduses, see valati ümber teise topsikusse, mis suleti pitseeringuga. M. Lõõbasele pakuti võimalust anda uus uriiniproov, ta seda ei soovinud (tl 11-13 ja DVD tl 14 ümbrikus). Tunnistaja E. H. ütlustest nähtub, et 03.07.2022.a kell 23:30 umbes leidis aset autoga teelt väljasõit uue viadukti ehituse juures suunaga Jüri poole, vahetult Narva mnt keerates Jüri poole. Sõiduk võis olla Škoda linnamaastur, mudelit täpselt ei mäleta, Bolt või Bolt Drive logoga. Auto sõitis tema ees mitusada meetrit, pööras Jüri poole ja tema sõitis järgi ja siis ta nägi, kuidas ees sõitja teelt välja sõitis piiretesse vasakule. Väljasõit toimus sirgel teelõigul. Tema läks autost välja, juht tuli autost välja, jõudis juba teisele poole autot minna, vaatas kahjustusi üle. Küsis juhi käest kas kõik on hästi, ta ütles, et jäi tukkuma. Silmad kilasid kahtlaselt, läks istus enda autosse ja helistas hädaabisse
31.07.2022.a indikaatorvahendi kasutamise protokollid ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll tõendavad asjaolu, et kontrollitulemused olid positiivsed, süüdistataval esinesid narkootilise aine tarvitamise ning joobeseisundile viitavad tunnused (tl 73). Nimetatud protokollis on kirjas, et M. Lõõbasel tuli suust tugevat alkoholilõhna, indikaatorvahendi näit oli aga vaid 0,12 mg/l. Kohus märgib siinkohal, et see politseiametniku poolt kirjapandu ei muuda antud tõendit kohtukõlbmatuks nagu kaitsja püüdis näidata. Isikute lõhnataju võib olla erinev ja indikaatorvahend siiski näitas, et M. Lõõbas oli alkoholi tarvitanud. Muuhulgas on selles protokollis märgitud, et M. Lõõbase kõne oli nii selge kui segane, kiire, koordinatsioonis olid kerged häired, käitumiselt oli rahutu, higistas, oli ärritunud ja käitumiselt ründav (nende hinnangutega M. Lõõbas ei nõustunud ja oma mittenõustumist protokollis ka kirjalikult väljendas). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 74) nähtub, et indikaatorvahend näitas positiivset tulemust amfetamiinile. 31.07.2022.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab asjaolu, et süüdistatav ei olnud võimeline dokumendile allkirja andma (tl 76). 7 31.07.2022.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri, terviseseisundi kirjeldamise protokoll ja hinnang tõendavad M. Lõõbase uriiniproovis tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi THCCOOH, amfetamiini, metamfetamiini, MDMA, 7aminoklonasepaami tuvastamist, samuti proovi võtmise aega ja süüdistataval joobe esinemist. Terviseseisundi kirjeldamisest nähtub, et M. Lõõbas magab, ei ole päris adekvaatne, koheselt küsimustele ei vasta, paremal käel on süste jäljed, teeb sundliigutusi peaga, on rahutu, silmad punased, jutt segane, ebaselge, tasakaalu ja koordinatsiooni häired, Rombergi asend ebakindel, kand-varvas kõndi ei saa sooritada, sõrmenina katset ei saa sooritada, täpsemaid liigutusi sooritab raskustega. Hinnangust nähtub, et M. Lõõbasel esines joove narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest (tl 77 - 87). 31.07.2022.a isiku kinnipidamise protokoll tõendab süüdistatava kinnipidamise aega, kohta ja alust (tl 83). M. Lõõbas peeti kinni 31.07.2022.a kell 17:17 Jõesuu tee 7, Harjumaal. 31.07.2022.a sündmuskoha vaatlusprotokoll skeemi ja fotodega CD-l tõendab süüdistatava poolt liiklusõnnetuse põhjustamist, selle aega, kohta ja viisi (tl 84 - 86). 31.07.2022.a sõiduki vaatlusprotokoll fotodega tõendab registreerimismärgiga XXX esinevaid vigastusi (tl 87 - 92). sõidukil Mazda 6 Sõiduki hoiukohta teisaldamise teatise ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab, et süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga XXX teisaldati PPA parklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 43) ja kinnitus selle kohta, et M. Lõõbas on sõiduki kätte saanud (tl 93 - 95). 20.09.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-ga (politsei vormikaamera 31.07.2022.a salvestised) tõendab süüdistatava poolt liiklusõnnetuse põhjustamist, selle aega, kohta ja viisi, süüdistatava seisundit ja käitumist sündmuskohal, sh asjaolu, et süüdistatav oli agressiivne ja ei allunud politsei korraldustele, samuti süüdistatava seisundit ja käitumist politseijaoskonnas (tl 96 - 98, DVD tl 99 ümbrikus). M. Lõõbas selgitab sündmuskohal oma positsioone, keeldub jaoskonda minemast, kuna ei ole põhjust, vaidleb, palja ülakehaga, ütleb, et jaoskonda tema ei tule, aga võib minna arsti juurde vereproovi andma, aga „jaoskonda ma teiega ei tule“, ütleb, et tema ise otsustab, kas on vaja minna jaoskonda või mitte, käsi ei pane auto katuse peale, hoiatatakse teda KorS alusel, vaidleb ja ülbitseb. Lõpuks on politsei sunnitud kasutama jõudu (lastakse gaasi ja paigaldatakse käerauad). M. Lõõbas ropendab ja lõugab. Siis hakkab appi hüüdma, kuna gaas annab tunda ja rahuneb maha, agressiivne enam ei ole. Politsei ütleb, et kiirabi tuleb ja vaatab ta üle. Politseijaoskonnas istub trellitatud ruumis, ütleb „appi“. Politsei küsib, mis juhtus, ütleb, et kõri on valus, on ebaadekvaatne, hakkab lihtsalt röökima, et valus on ju, nõuab vett, viskab põrandale selili, lõugab, siis keerab end maas ringi, justkui naerab ja siis karjub jälle, ootamatult haarab kõrist, „tapa ära“, jutt on kohati täiesti seosetu, vahepeal naerab. 31.07.2022.a Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr E193986 tõendab süüdistatavalt uriiniproovi võtmise aega, kohta ja viisi (tl 100). Nähtub, et 31.07.2022.a toodi M. Lõõbas Ravi tn 18 politseiga haiglasse, kuna oli vaja võtta uriini analüüs. Kell 22.31 võeti kateetriga analüüs. Harju Maakohtu 29.07.2019.a kohtuotsus kriminaalasjas 1-19-5298 ja Harju Maakohtu 31.07.2019.a kohtumäärus tõendavad asjaolu, et M. Lõõbas omab kehtivat karistatust
8 Liiklusregistri väljavõte tõendab asjaolu, et M. Lõõbasel on kehtiv juhtimisõigus, samuti sõiduki Mazda 6 registreerimismärgiga XXX andmeid (tl 106 -107). 21.10.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll ja CD (Häirekeskusele 31.07.2022.a kell 16.58 tehtud kõne helisalvestis) tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi, samuti asjaolu, et sõiduki Mazda 6 registreerimismärgiga XXX juht põhjustas avarii ning käitus sündmuskohal ebaadekvaatselt (tl 110-114, CD tl 115 ümbrikus). Helistajaks on D. K., kes teatab 31.07.2022.a, et üks Mazda sõitis teisele autole parklas oma autoga Mazda 6, reg nr XXX Pirital Jõesuu teel otsa. Tunnistaja ütleb, et isik käitub kuidagi ebaadekvaatselt, käib siia-sinna, kõigub. Karistusregistri väljatrükk seisuga 16.11.2022.a tõendab asjaolu, et M. Lõõbast on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, selle aega ja mõistetud karistust, sh asjaolu, et süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus
Kohus leiab, et eeltoodud tõendid on lubatavad ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole samuti alust kahelda. Mõningad väikesed ebatäpsused tunnistajate ütlustes võivad tuleneda lihtsalt mittemäletamisest, kuna sündmusest on aega möödas ja tunnistajad tegelevad sadade taoliste juhtumitega igapäevatöös, mistõttu iga juhtumi detaile ei olegi võimalik mäletada. Kaitsja leiab, et on rikutud tõendite kogumise korda, kuid ühegi tõendi vastuvõtmisele kohtu poolt ta vastuväiteid ei esitanud. Kaitsja leiab, et esimeses, s.o 2021.a episoodis ei ole kogutud tõendeid seaduspäraselt, kuna Wismari Haiglas ei võetud süüdistatavalt uut uriiniproovi vaid kasutati sama proovi, mis võeti süüdistatavalt sündmuskoha läheduses. Seega ei ole andmed, mis on kajastatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjal, õiged ja dokumente ei saa tõendina kasutada. Kohus leiab, et päris nii see siiski ei ole. Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord (VVm 19.06.2014 nr 88) sätestab, et volitatud isikuks võib olla ka politseiametnik, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks (§ 1 lg 1). Eelnimetatud määrusest nähtub, et politsei pidanuks toimetama proovi ise ekspertiisiasutusse või kui proov võetakse tervishoiuasutuses, siis toimetab selle ekspertiisiasutusse tervishoiuasutus. Kohus möönab, et analüüsi edasitoimetamise korda on rikutud, kuid juhib tähelepanu sellele, et ei süüdistatav ega kaitsja ei ole väitnud, et uriiniproov, mille politsei Wismari Haigla kaudu ekspertiisiasutusse toimetas, ei olnud antud süüdistatava poolt, et proovi sisuga oleks kuidagi manipuleeritud, edastatud vale proov, st kellegi teise proov vms. Ei kaitsja ega süüdistav ei ole vastu vaielnud politseiametniku väitele, et uriiniproov oli süüdistatavale pidevalt Wismari Haiglasse toimetamiseni ja seal viibimise ajal kuni proovi pitseerimiseni haiglas nähtav. Kohtu hinnangul ei ole siiski vähetähtis ka asjaolu, et süüdistavale pakuti võimalust anda haiglas uus uriiniproov. Seda sellest aspektist, et selline pakkumine kinnitab kohtu hinnangul seda, et politseiametnikel ei olnud mingit soovi M. Lõõbast ainetult süüstada ja kuidagi prooviga manipuleerida. Kohtu hinnangul ei ole proovi võtmise korda rikutud sellisel määral, et see tooks kaasa ebaõige eksperdihinnangu, eriti arvestades olukorda, kus ka kõik teised tõendid viitavad üheselt sellele, et M. Lõõbas oli narkojoobes. Ekspert ei tuginenud oma antud hinnangus vaid süüdistatava uriiniproovist leitule, vaid ka muudele asjaoludele, mis M-Lõõbase joovet kinnitasid. Ka süüdistatav ise on kinnitanud kohtus, et oli tarvitanud narkootilisi aineid. 9 Mis puudutab teises episoodis (31.07.2022.a) kaitsja väidet selle kohta, et sundkorras M. Lõõbaselt uriiniproovi võtmise kohta ei ole koostatud ei määrust ega protokolli, siis juhib kohus kaitsja tähelepanu sellele, et antud väide on jäänud kontrollimata. Prokurör ei ole vastavat tõendit esitanud või pidanud vajalikuks esitada, kaitsja ei ole aga ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses tõstatanud küsimust selle tõendi olemasolu kohta üldse ega teinud taotlust selle tõendi väljanõudmise kohta ja tuli antud dokumendi puudumise asjaoluga välja alles kohtuvaidluses. Seetõttu tuleb kaitsja väited selles osas kohtu hinnangul jätta tähelepanuta. Mis puudutab kaitsja väidet selle kohta, et teatud ravimite tarvitamine võib mõjutada proovi tulemust, siis ka selles osas ei ole kaitsja ei kohtueelses ega ka kohtumenetluses esitanud mitte ühtegi taotlust (näiteks ei ole taotletud eksperdi või asjatundja ülekuulamist vms). Kaitsja tugineb ühe ravimi infolehele, mida ta on lugenud (mida ta aga tõendite esitamise voorus ei nimetanud). Kohus leiab, et siinkohal tuleb ka see kaitsja väide jätta tähelepanuta ja meelde tuletada, et kaasaegne kohtumenetlus on võistlev. Karistuse mõistmise motiivid
424 lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et M. Lõõbase süü on keskmisest suurem. Ta on varem karistatud samaliigilise rikkumise eest ja karistatud tingimisi vangistusega. Varasemast karistusest ei teinud M. Lõõbas mingeid järeldusi ja jätkas rikkumisi. Käesolevas asjas on kaks kuriteoepisoodi. M. Lõõbasel tuleb kanda nn šokivangistust, et ta mõistaks, et jätkuvate rikkumiste korral tuleb tal tõenäoliselt kanda juba pikemat vangistust. M. Lõõbase puhul ei esine kohtu hingul ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. M. Lõõbase suurim soov on karistusest pääseda ja näidata, kuidas tema suhtes on läbi viidud ebaseaduslikku menetlust. Kohtusaalis videosalvestisi vaadates ei paistnud ta tundvat vähimatki piinlikkust enda ebaadekvaatse käitumise pärast, ka ei ole ta ilmselt aru saanud sellest, kui suurt ohtu ta kujutas endast teistele liiklejatele juhtides sõidukit narkojoobes olles. Mingit tõsiseltvõetavat kahetsust ta toimepandu pärast kohtu arvates ei väljendanud. Arvestades eeltoodut tuleb karistus mõista üle keskmise määra. Menetluskulud tuleb tasuda süüdimõistetul, kuid kohus peab võimalikus nende tasumist ajatada 12 kuu peale tulenevalt KrMS § 180 lg-s 3 sätestatust. Asitõendid on mõistlik jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.