Obsah (8)

§ 263§ 68§ 424§ 64§ 74§ 75§ 78§ 50

1-18-7235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7235 (18231700432) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 263

lg 1 p 1; 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Helen Kiviloo Süüdistatav T.A Kaitsja Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht: xxx; elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 23.12.2017. kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2018 ja 23.12.2017, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: kehtivaid väärteokaristusi 1; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, viimati: - 04.05.2018 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10601

§ 263

lg 1 p 1 ja

§ 68

lg 1 alusel rahalise karistusega 144 miinimumpäevamäära, s.o 1440 eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda; (kohtuotsus ei ole jõustunud, T.A erinevalt teistest isikutest ei ole kohtuotsust edasi kaevanud) Kohtueelsel menetlusel advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON 1. T.A süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. T.A süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o T.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.03.2018 ja 23.12.2017, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta T.A-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva T.A suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.A temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab T.A täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 77 58). 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada T.A järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada T.A-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.09.2018. 8.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada T.A suhtes lisakaristust, võttes T.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteametile.
2. T.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. T.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 150 (sada viiskümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 150 (sada viiskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „T.A , 1-18-7235, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel T.A poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. CD plaat helisalvestisega ja CD plaat videosalvestisega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. Kannatanu R M esitatud tsiviilhagi 530 (viissada kolmkümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista T.A-lt kannatanu kasuks 530 eurot, mis tuleb hüvitada R M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (Nordea Bank Finland), märkides selgitusena „T.A, 118-7235, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu T.A süüdistatakse selles, et tema 22.12.2017 kella 23.50 paiku Viking XPRS laeval asuvas Viking kohvikus, s.o avalikus kohas, rikkus ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 /avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, aga samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada./ ning korrakaitseseaduse § 54 /avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/, ning milline rikkumine seisnes selles, et T.A läks samas kohvikus viibinud tema jaoks võõra isiku R M juurde ning lõi teda ühe korra lahtise käega vastu selga. Peale seda lõi T.A ühe korra parema käe rusikaga samuti kohvikus viibinud temale võõrast isikut K-E M vasaku oimu piirkonda ning seejärel uuesti R M ühe korra vasaku käe rusikaga nina piirkonda, mille tagajärjel hakkas R M ninast verd jooksma. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitas T.A R M füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse nina piirkonnas ja K-E M füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse vasakul pool oimu piirkonnas. Samuti häiris T.A eelkirjeldatud käitumisega kõrvalisi isikuid – laeva kohvikus viibinud isikuid. Seega pani T.A oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, see on

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.A süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.03.2018 kella 00.13 ajal Tallinnas Sõpruse puiesteel, Linnu tee ja Räägu tänava vahel, suunaga Räägu tänava poole mootorsõidukit BMW Active Hybrid 3 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,77 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani T.A oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 11.09.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav T.A ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2018 ja 23.12.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mis jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu 150 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud ja sundraha tasuda ositi, s.o 1 (ühe) aasta jooksul. Asitõendid: 2 CD-plaati jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 263

lg 1 p 1 ja § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/