lg 2 p 2,3; § 120 lg 1 ja § 137 lg 1 järgi üldmenetluses Avaldus A.P avaldus Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega talle
lg 1 p 4 ja p 6 alusel määratud kontrollnõuete tühistamiseks Kaebus Avalduse ja kaebuse esitaja A.P kaebus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsuse peale Süüdimõistetu A.P , isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata süüdimõistetu A.P avaldus Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6854 talle käitumiskontrolli ajaks
Jätta rahuldamata süüdimõistetu A.P kaebus tühistada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6854 tunnistati A.P süüdi
A.P 1 tunnistati süüdi
Süüdistuses
lg 1 järgi mõisteti A.P õigeks.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti A.P liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 20.03.-22.03.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka. A.P kuulub ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui A.P ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all talle
lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määratud kohustused. Kohtuotsus jõustus 09.04.2019 Riigikohtu määrusega. 25.04.2019 edastas süüdimõistetu A.P Viru Maakohtule e-kirja ühes reisilepinguga, milles ta soovib luba riigist väljumiseks xxxx 8 päevaks seoses puhkama minekuga (reis 01.05.08.05.2019), kuna kriminaalhooldusametnik keeldus talle andmast luba riigist väljumiseks 8 päevaks. 29.04.2019 edastas A.P Viru Maakohtule järjekordse e-kirja, milles märkis, et käis täna hommikul kriminaalhooldusametniku juures ja kirjutas avalduse, kuna tema meili teel saadetud avaldus ei sobinud, kuid tõenäoliselt jäetakse see rahuldamata. Nimetatud e-kirjale on lisatud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsus, millega jäeti A.P taotlus Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks rahuldamata. Kohus selgitas A.P-le saadetud e-kirjas, et kriminaalhooldusametniku otsusega mittenõustumisel on tal õigus 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest esitada kaebus maakohtu täitmiskohtunikule, milles tuleb taotleda otsuse tühistamist ja
lg 1 p-s 6 ettenähtud loa andmist Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning mis tuleb esitada Viru Maakohtule allkirjastatult või digitaalallkirjastatult. Lisaks tuleb kaebust põhjendada ning lisada kaebusele tõendid, mis vastuväiteid otsusele kinnitaksid. KrMS § 431 lg 1 ja 432 lg 1 alusel kaebust lahendav maakohtu täitmiskohtunik kontrollib kriminaalhooldusametniku otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 03.05.2019 edastas A.P kohtule e-kirja, milles ta ei nõustu kriminaalhooldusametniku otsusega ja soovib tühistada Viru Maakohtu 29.10.2018 otsuses sisalduv punkt
lg 1 p 6, mis seisneb selles, et kriminaalhooldusalune saab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. Viru Maakohus jättis 07.05.2019 määrusega A.P esitatud avalduse käiguta ning andis talle tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohaselt allkirjastatud avalduse esitamiseks, millele on lisatud kõik tõendid avalduses märgitud asjaolude tõendamiseks. 09.05.2019 kinnitas A.P kohtumääruse kättesaamist ning 13.05.2019, s.o tähtaegselt, kõrvaldas A.P kohtumääruses toodud puudused, soovides lisaks tühistada Viru Maakohtu 29.10.2018 otsuses sisalduv punkt
lg 1 p 4, mis seisneb selles, et kriminaalhooldusalune saab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 2 29.05.2019 küsis kohus kriminaalhooldusametnikult Karin Joselinilt arvamust A.P taotluste osas. 11.06.2019 edastas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule arvamuse, millest nähtub, et
lg 6 kohaselt kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. A.P kriminaalhooldus algas 09.04.2019. Tuginedes eeltoodule, ei ole kriminaalhooldusametniku arvates võimalik rahuldada A.P 03.05.2019 Viru Maakohtule esitatud taotlust ning vabastada isikut
Osalist kontrollnõuete tühistamist Karistusseadustik ei sätesta. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud süüdimõistetu A.P avalduses sisalduvate taotlustega, nendele lisatud materjalidega, kriminaalasja materjalidega ning kriminaalhooldusametniku arvamusega, on seisukohal, et A.P avaldus Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6854 talle käitumiskontrolli ajaks
lg 1 p 4 ja p 6 alusel määratud kontrollnõuete tühistamiseks, tuleb jätta läbi vaatamata. A.P on taotlenud kohtule esitatud avalduses talle Viru Maakohtu 29.10.2018 kohtuotsusega nr 1-17-6854 käitumiskontrolli ajaks
lg 1 p 4 ja p 6 alusel määratud kontrollnõuete tühistamist.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et
lg-s 6 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest vabastamine eeldab kriminaalhooldaja poolt vastava taotluse esitamist kohtule. Seda seisukohta toetab seletuskiri, millest tulenevalt on seadusandja tahe olnud süüdlase kontrollnõuete järgimisest ja talle määratud kohustuste täitmisest vabastamise initsiatiiv anda kriminaalhooldajale. Nimelt on märgitud järgnevat: „Kohtu poole pöördub vastava muudatuse tegemiseks kriminaalhooldusametnik juhul, kui katseajast koos käitumiskontrolliga on möödunud vähemalt kuus kuud ja kriminaalhooldusalune on kogu selle aja käitunud väga hästi, järginud eeskujulikult kontrollnõudeid ja täitnud kõiki talle määratud kohustusi ning samal ajal leiab kriminaalhooldusametnik, et konkreetse isiku käitumise edasiseks mõjutamiseks ei ole kriminaalhoolduse intensiivne sekkumine vajalik ja piisab üksnes katseajast. Kriminaalhooldusametniku ettepanek ei ole kohtule siiski siduv.“ (Karistusseadustiku 3 muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE seletuskiri). Seda seisukohta toetab ka KrHS § 31 lg 4, mis sätestab, et kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks /…/ esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku. KrHS § 31 sätestab erakorralise ettekande esitamise juhud, erakorralist ettekannet kohtule saab esitada aga ainult kriminaalhooldaja, mitte mingil juhul aga süüdlane ise. Seega ei ole kriminaalhooldusalusel A.P endal võimalik taotleda osade kontrollnõuete tühistamist. Lisaks on süüdimõistetu A.P esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsuse peale, millega kriminaalhooldusametnik ei andnud A.P-le luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud süüdimõistetu A.P kaebusega, sellele lisatud materjalidega, sealhulgas kriminaalhooldusametniku otsusega ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et A.P kaebus tühistada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsus, tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd
lg 1 p-s 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses, saab maakohtu täitmiskohtunik kontrollida kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning anda vajadusel juhiseid asja uueks otsustamiseks (Riigikohtu erikogu lahend nr 3-18-170). Rõhutada tuleb, et eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rahuldada A.P kaebust, milles ta palub kriminaalhooldusametniku otsus tühistada. Sellist pädevust kohtul ei ole. A.P kaebuses esitatud väidetele vastab kohus kokkuvõtvalt, et
lg 1 p-s 6 ettenähtud loa andmisel on kriminaalhooldusametnikul väga suur diskretsioon ning sisuliselt ei saa kohus sekkuda otsuse sisusse, vaid saab hinnata seda, kas selle tegemisel on järgitud seaduses ettenähtut.
lg 1 p-s 6 ettenähtud loa andmisest keeldumine peab olema nõuetekohaselt motiveeritud. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Karin Joselini 29.04.2019 otsusest nähtub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega leidis aset 22.04.2019, avalduse välisriiki, s.o puhkusereisile xxxx sõitmiseks ajavahemikul 01.05.201908.05.2019 esitas A.P 26.04.2019. Kriminaalhoolduse teostamine oli alles alguses, koostamisel oli riskihindamine ja hoolduskava, mille tulemusena selguvad edasised tegevused vastavalt riskihindamise tulemustele. Kriminaalhooldusametniku otsuse tegemise hetkeks oldi kohtutud ainult kahel korral ning ei oldud jõutud tegeleda riskide maandamisega, mistõttu ei saanud kriminaalhooldusametnik anda hinnangut kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmise kohta. Nimetatud asjaolusid arvestades ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik anda A.P-le luba Eestist lahkumiseks, sest puudus veendumus, et välismaale lubamisel ta uusi õigusrikkumisi toime ei pane. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametnik on
Süüdimõistetu A.P kriminaalhoolduse teostamine oli avalduse esitamise ajal 26.04.2019 alles algusjärgus ning kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik hinnata kontrollnõuete ja lisakohustuste senist täitmist hooldusaluse poolt. Kriminaalhooldusametnikul puudus veendumus, et A.P väljaspoole Eesti territooriumi lubamisel ta uusi õigusrikkumisi toime ei pane. Sellega seoses 4 väärib märkimist, et A.P on kriminaalmenetluse kestel ning ka käesolevas kaebuses rõhutanud, et ta ei tunnista end toimepandud kuritegudes süüdi, mistõttu on kohtu hinnangul oluline käitumiskontrolli ajal tegeleda isiku suhtes riskide maandamisega. Viru Maakohtu 29.10.2018 otsusega kohustati A.P
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides, mis peaks riske maandama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.