Obsah (11)

§ 162§ 174§ 646§ 656§ 651§ 367§ 641§ 439§ 403§ 442§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-126389 Koh

§ 162lg-st 2 jätta suuremas osas hageja kanda.

Maakohus jättis kostja kanda ½ hageja tasutud riigilõivust ja muud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis põhinõude rahuldamata, tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse viivisekokkuleppe tühisuse ja määras, et kohaldub seadusjärgne viivisemäär, jättis rahuldamata viivisenõude lepingus kokkulepitud intressimääras ning jaotas menetluskulud. Apellant palub teha uue otsuse, millega mõista välja põhinõue 1155,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 594,07 eurot ja edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kohus on hageja põhinõude vähendamisel lähtunud täiesti valedest eeldustest ja teinud tõenditega vastuolus oleva lahendi. Laenuandja on järginud VÕS § 415 lg-s 2 toodud regulatsiooni maksete jaotamisel, kuivõrd kostja maksete sooritamise ajal olid sissenõutavaks muutunud maksegraafiku osamaksed (10.10.2019–10.11.2020) ning maksed on vastavalt maksegraafikule arvestatud esmajärjekorras põhiosa katteks ja seejärel intressi katteks vastavalt iga osamakse sissenõutavaks muutumisele.
3. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel määras, nagu oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär.
4. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel

§ 174lg 1 ja § 436 lg 1, jättes menetluskulud suuremas ulatuses hageja kanda.

Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt kostja tegevusetusest. Hageja on põhjendatult nõudnud kostjalt võlga ja viivist ja see ei saa olla aluseks menetluskulude suuremas ulatuses hageja kanda jätmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise uut otsust, nagu paluti apellatsioonkaebuses. 14. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osaliselt, siis

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust ainult osas, mille peale on apellatsioonkaebus esitaud ehk 4 2-21-126389 osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhivõla nõude 1155,07 eurot, viivise nõude 594,07 eurot,

§ 367

järgi esitatud viivise nõude, tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse viivisekokkuleppe tühisuse, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40,99 eurot (osaliselt maakohtu resolutsiooni p 1) ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Samuti on jõustunud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6, mida hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud. 15. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 16.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

1. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
2. Kostja viitas vastuväidetes hagile oma majanduslikele raskustele. Hageja, vastates kostja vastusele, ei ole laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest juhindumist väitnud ega selgitanud, milliseid andmeid kostjale laenu andes täpsemalt kontrolliti.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on kohustus kontrollida laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta kohtult seda kohustust ka asjaolu, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.
4. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. 5 2-21-126389 Muid tasusid tarbija laenuandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
5. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtul on kohustus kontrollida krediidi kulukuse määra ja hageja peab esile tooma selleks vajalikud andmed. Juhul kui hageja pole seda teinud, on kohtul kohustus talle eelmenetluses selgitada vastavate andmete esiletoomise kohustust (s.o krediidisumma, intressimäär, erinevad lisakulud, sh lepingutasu). Juhul, kui krediidi kulukuse määr on lubatust kõrgem on leping on tühine ja nõue saab kuuluda rahuldamisele üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhinõude ja seadusjärgse intressi ulatuses (VÕS § 4062 lg 3).
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg asjaolude ja tõendite esitamiseks, hinnata, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja kontrollida krediidi kulukuse määra. Ringkonnakohus märgib, et hagejal tuleb selgitada ka oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud pooltevahelises laenulepingus oleva viivisekokkuleppe tühisuse, ilma et sellekohast nõuet oleks kohtule esitatud.

§ 439

järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Tüüptingimuse tühisus on asjaolu, mille kohus tuvastab hagi lahendamisel, kuid seda ei märgita kohtuotsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis VÕS § 415 lg 1 järgi on laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, see tähendab VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi määras, mis vastab laenulepingus kokkulepitud intressimäärale.

1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 samuti lahendanud nõuded, mida kohtule ei ole esitatud, kuid kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis selles osas maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Samuti on maakohus muutnud käesoleva otsuse resolutsiooniga jõustunud 06.04.2023 osaotsuse resolutsiooni, mida kohus järgneva otsusega teha ei saa.
2. Juhul, kui kohus menetleb asja

§ 403

lg 1 või § 404 lg 1 järgi kirjalikus menetluses, siis määrab kohus võimalikult kiiresti avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 7 on maakohus otsustanud kuulutada otsus 02.06.2023, s.o sama kuupäev, mida kannab vaidlustatud otsus. Otsuse tegemise kuupäev tuleb

§ 403lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kohtul menetlusosaliste teatada enne otsuse tegemist.

26.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuse p-st 6 ei ole võimalik aru saada, millises summas viivise on kohus täiendavalt välja mõistnud. 6 2-21-126389 27. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 7