lg 1 ja
lg 2 p 3 järgi lühimenetluse korras Prokurör Reelika Ratassepp Süüdistatav Nadezhda Shramko Isikukood: 45407010297; elukoht: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend Nadezhda Shramko peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 01.06.2022. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Laanemaa Kohtuistungi toimumise aeg 20.06.2023 RESOLUTSIOON Tunnistada Nadezhda Shramko süüdi
Tunnistada Nadezhda Shramko süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 1-23-3075 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Nadezhda Shramkole lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.06.2022 (s.o 1 päev) ja ärakandmata karistuseks lugeda 9 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Nadezhda Shramko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.09.2023. Kannatanu J. L. esitatud tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Nadezhda Shramkolt kannatanu kasuks 4973 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele xxxx Xxxx, märkides selgitusena „kriminaalasi 1-23-3075, tsiviilhagi hüvitamine”. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Nadezhda Shramkolt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 963,60 eurot (81,60 + 450 + 129,60 + 302,40) ja kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu 390 eurot, kokku 2441,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 203,42 eurot ning viimasel kuul 203,48 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700024513 ning selgitus „Nadezhda Shramko, 1-23-3075, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - Puuteproovid akupunktuuri nõeltelt pakendites 2.1.1.1, 2.1.1.2, 2.1.2.1 2.1.2.2, 2.2.1.1, 2.2.1.2, 2.2.2.1, 2.2.2.2, 2.2.3.1, 2.2.3.2, 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.2.1, 2.3.2.2, 2.3.3.1, 2.3.3.2, 2.3.4.1, 2.3.4.2, 2.3.5.1, 2.3.5.2, 2.4.1.1, 2.4.1.2, 2.4.2.1, 2.4.2.2, 2.5.1.1, 2.5.1.2, 2.5.2.1, 2.5.2.2, 2.5.3.1, 2.5.3.2, 3.1.1, 3.1.2, 3.2.1, 3.2.2, 3.3.1, 3.3.2, 3.4.1, 3.4.2, 3.5.1, 3.5.2 (kokku 40 puuteproovi), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos aadressil Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. - 01.06.2022 äravõetud akupunktuuri nõelad ja marlitükid (pakendis nr 1 30 akupunktuuri nõela kolmes avamata pakendis, pakendis 2.1 kasutatud 4 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.2 kasutatud 26 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.3 kasutatud 46 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.4 kasutatud 20 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.5 kasutatud 32 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 3 viies avamata pakendis akupunktuuri nõelad ja 4 avatud pakendit nõeltega), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6/1, tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p-le
Samuti võttis kohus menetlusse kannatanu J. L. tsiviilhagi summas 6798 eurot.
lg 1 järgi on karistatav teise inimese surma põhjustamine ettevaatamatusest.
MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi ja jäi oma varasemate ütluste juurde. Kaitsja hinnangul on
lg 1 järgi esitatud süüdistus põhjendatud, kuid § 372 lg 2 p 3 kohane süüdistus mitte. Kaitsja leidis, et kõnealuse kuriteokoosseisu mõttes peab majandustegevus olema pidev ja raha eest pakutav meditsiiniteenuse osutamine. Kuivõrd süüdistatav pani kannatanule nõelu vaid ühe korra ja tasuta, siis ei saa sellist ühekordset tegu käsitleda majandus-ja kutsetegevuses raames tegutsemisena. Seetõttu ei olnud selliseks tegevuseks vaja ka vastavat tegevusluba. Samuti leidis kaitsja, et
järgi etteheidetava süüteo puhul esineb süüd välistava asjaoluna keelueksimus
Kaitsja hinnangul oli süüdistatavale eksimus vältimatu, sest paljud nõelravi osutamise valdkonnas tegutsevad inimesed ei tea, et nõelravi osutamine läheb taastusravi alla, mille osutamiseks majandus- ja kutsetegevuses oleks vaja tegevusluba. Samuti leidis kaitsja, et esitatud tsiviilhagi ei ole kogu ulatuses põhjendatud. Seega süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei ole. Vaidlus on üksnes
tõlgendamises ning keelueksimuse sätete kohaldumises ning tsiviilhagi põhjendatuse üle. 2.
lg 1
lg 1 järgi süüdistatakse Nadezhda Shramkot selles, et ta 05.05.2022 ajavahemikus kell 08.30 kuni 10.30 aadressil Xxxx keldrikorrusel asuvas ruumis osutas kannatanu Z. K. nõelraviteenust paigaldades vähemalt 44 nõela kannatanu kehasse selja ja tuharate piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Nadezhda Shramko ettevaatamatusest kannatanule mõlemasse rinnaõõnde tungivad torkehaavad mõlemal pool seljal koos vasaku kopsu ülasagara alumise 3 1-23-3075 serva ja mõlema kopsu alasagara verevalumitega ümbritsetud torkevigastustega (vasakus kopsus 1 ja alasagaras 2 ning parema kopsu alasagaras 3 vigastust) ning verevalumitega ümbritsetud torkevigastused mõlemal pool rinnakelmel (kokku vähemalt 7), mille tüsistusena tekkis kannatanul mõlemapoolne suuremahuline pingeline õhkrind koos ägeda hingamis- ja südamepuudulikkusega. Eeltooduga põhjustas Nadezhda Shramko ettevaatamatusest kannatanu surma samal päeval ajavahemikus kell 10:30 kuni 15:
Nimetatud kuriteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust. Kohtule esitatud andmete pinnalt puudub kohtul alus järeldada, et süüdistataval olnuks
tähenduses soov ja tahe tekitada kannatanule kehavigastusi või põhjustada tema surma. Nii süüdistatava ütlustest kui ka otsuse punktis 3 nähtuvast osutas süüdistatav massaaži- ja nõelraviteenust ning tegi seda enda nägemuse kohaselt eesmärgiga parandada klientide tervislikku seisundit. Nimetatust lähtuvalt ei ole täidetud
subjektiivne külg ning kõne alla saab tulla üksnes surma põhjustamine ettevaatamatusest.
4 1-23-3075 Kergemeelsuse tunnuseks (
lg 2) olevat asjaolu - isik peab võimalikuks koosseisupärase tagajärje saabumist (antud juhul isiku surma) - tuvastatud ei ole. Puuduvad igasugused andmed, et kannatanu seljale nõelte sisestamise hetkel pidas süüdistatav võimalikuks, et oma tegevusega võib ta põhjustada kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi.
lg 3 kohaselt on hooletusega tegemist juhul, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kõnealuse sätte raames taandub küsimus kokkuvõtvalt sellele, kas kannatanu selja piirkonda nõelu liialt sügavale sisestades pidanuks süüdistatav tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema tegevus võib põhjustada kannatanule eluohtlikke vigastusi. Allpool punktis 3 kajastatust nähtuvalt nõutakse nõelraviteenuse osutajalt meditsiinilist haridust ning vastavat registreeringut tervishoiutöötajate registris. Nimetatust järeldub, et tegemist on tegevusalaga, millel tegutsemine eeldab mitmeaastast arstiteaduslikku erialast väljaõpet. Süüdistatav oli 2022.a veebruaris läbinud 2-päevase nõelravi koolituse (1 kd, tl 49), kuid vastavat tegevusluba tal ei olnud (vt täpsemalt p 3). Samuti ei ole süüdistatav kantud tervishoiutöötajate registrisse (1 kd tl 226-227), kuid enda sõnul on ta 40-50 aastat tagasi omandanud meditsiinilise hariduse ning töötanud mõnda aega õena. Samas ühtki dokumenti selle kohta esitatud ei ole. Eelneva pinnalt järeldub, et süüdistatava tegelikke meditsiinilisi teadmisi ei ole vähemalt viimastel aastakümnetel keegi hinnanud ning teda ei saa pidada tervishoiutöötajaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 3 mõttes. Seega ei saa ka temal lasunud hoolsuskohustust hinnata tervishoiutöötajale omistatava hoolsuskohustuse kriteeriumitele tuginedes. Nadezhda Shramko tegevuse kvalifitseerimisel tuleb lähtuda tavalisele keskmisele inimesele omistatavast hoolsuskohustusest. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas (RKKK 3-1-1-127-04 p 8; 3-1-1-45-14 p 8; 3-1-1-52-16 p 11.2). Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult, järgida elementaarseid ohutusnõudeid. See tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda, tajudes tingimusi, milles ta viibib. Hoolsusetu teo tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav ehk üldiselt äratuntav, mis tähendab, et objektiivne vaatleja peab ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu, kusjuures ettenähtav peab olema ka võimalus, et hoolsusvastase teoga loodud oht võib realiseeruda just sel kujul, mis pärineb konkreetsest ohust (RKKK 3-1-1-127-04 p 8; 3-1-1-71-09 p 13.1; 3-1-1-79-10 p-d 20, 23; 31-1-45-14 p 8; 3-1-1-52-16 p 11.2; 1-15-6223/49 p 13). On üldteada, et erinevad valdkonnad, millega kaasnevad tavapärasest suuremad riskid inimese elule ja tervisele (nt lennundus, toiduainetetööstus, keemiatööstus, meditsiin jpt), on seadusandja poolt detailselt reguleeritud. Vastavaid tegevusi tohib teostada kontrollitud keskkondades ning neid teostavatel inimestel peavad olema eriteadmised ning nende olemasolu tõendav dokumentatsioon. Nimetatu on vajalik, et kõrgendatud riskiga tegevusi teostataks üksnes nõuetekohases keskkonnas ning isikute poolt, kel on vajalikud oskused ja teadmised. Ka meditsiiniline sekkumine inimese kehasse (nii füüsilise ja vaimse sekkumise kui ka ravimite manustamise teel) võib oskamatuse ning ebasobiva asukoha korral põhjustada ravitava tervisele rohkem kahju kui kasu. Seetõttu on vastaval tegevusalal tegutsemisele seatud detailsed nõuded ja piirangud. Süüdistatav eiras neid nõudeid ja piiranguid ning asus kannatanule osutama nõelravi teenust, milleks tal vajalikud teadmised ja load puudusid. 5 1-23-3075 Siinjuures on kohtu hinnangul igale keskmisele inimesele mõistetav, et igasugune meditsiiniline sekkumine teise inimese organismi sisaldab endas teatavaid ohte ning seetõttu on riskide vältimiseks nõutav meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu. Isik, kes ravi eesmärgil sekkub füüsiliselt (ükskõik kas kirurgiliselt, nõelraviga või muul viisil) teise inimese organismi peab mõistma selle toimimist. Inimesed, kel vastavad eriteadmised ja oskused puuduvad, hoiduvad hoolsuspärase käitumise korral sellisest tegevusest mõistes, et ilma vajalike teadmisteta teise isiku organismi sekkumisega võib põhjustada tervisekahjustusi ning halvemal juhul inimese surma. Süüdistatav eiras neid ohte ning osutas kannatanule ja teistele isikutele nõelravi näol taastusraviteenust hoolimata piisava ettevalmistuse puudumisest. Antud juhul ei saa rääkida ka erioskusi omava isiku ühest juhuslikust vääratusest, mis põhjustas fataalse tagajärje. Kannatanu seljal oli üle kümne nõelatorke, mis olid ilmselgelt liialt sügavad ja tekitasid eluohtlikud kopsu ja rinnakelme vigastused. Seega on ilmne, et tegemist ei olnud juhusliku eksimusega, vaid süüdistataval puudusid nõelravi teenuse osutamiseks elementaarsed vajalikud meditsiinilised teadmised ja oskused. Ta surus suurema osa kannatanu kopsu piirkonda pandud nõelu liiga sügavale ja põhjustas seeläbi eluohtlikud vigastused. Nõutavate teadmiste ja oskuste olemasolu korral oleks niivõrd laiaulatuslik eksimuste jada olnud väga ebatõenäoline, kuivõrd teenuse osutaja oleks kannatanu kehalisi eripärasid (rasv- ja lihaskoe paksus jmt) arvestades mõistnud, kui sügavale võib nõelu sisestada. Eelnevast tuleneb, et süüdistatav ei hinnanud adekvaatselt enda oskusi ja teadmisi ega teinud endale enne teenuse osutamise selgeks, millised on nõelravi osutamise reeglid, mida peab iga patsiendi puhul hindama ja arvestama. Kui süüdistatav oleks vastavad kohustused täitnud, saanuks ta aru, et tal puuduvad vajalikud tervishoiutöötaja oskused ja teadmised. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatav poleks kohusetundliku suhtumise korral asunud nõelraviteenust osutama enne, kui on omandanud nõuetekohased tervishoiutöötaja teadmised ja oskused ning täitnud ka formaalsed nõuded. Sel juhul oleks tõenäosus, et patsiendile tekitatakse eluohtlikke vigastusi, olnud minimaalne. Ülal toodut kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud
3.
lg 2 p 3
lg 2 p 3 alusel heidetakse Nadezhda Shramkole ette, et ta osutas füüsilisest isikust ettevõtjana oma majandustegevuse raames 2022. aasta veebruarikuu lõpust kuni 05.05.2022 aadressil Xxxx keldrikorrusel asuvas ruumis vähemalt ühel korral tervisehoiuteenusena käsitletavat nõelraviteenust saades selle eest tulu. Nadezhda Shramkol puudus nimetatud ajavahemikul Terviseameti poolt väljastatav tegevusluba ning ta ei olnud kantud Terviseameti poolt peetavasse tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Seega puudus Nadezhda Shramkol tervishoiuteenuste osutamise õigus ning õigus tegeleda majandustegevusega tervishoiuteenuse osutamise näol.
lg 1 näeb ette vastutuse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Kui vastav tegevus on sooritatud tervishoiuteenusega seotud tegevusalal, on tegu karistatav
372 lg 2 p 3 alusel. 6 1-23-3075
§-s 372 kajastuva majandustegevuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) §-s 3 antust, mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. MsüS § 16 lg 2 järgi on majandustegevuse teostamine keelatud ilma tegevusloata, kui eriseadusest tuleneb tegevusalal majandustegevuse teostamiseks tegevusloa omamise kohustus. Tervishoiuteenuste valdkonnas reguleerib tegevusloaga seonduvat eeskätt tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS). Kohtule esitatud tõendusteave kinnitab, et Nadezhda Shramko on alates 12.11.2009 registreeritud FIE-na ning tegevusalaks on märgitud mujal liigitamata tervishoiualad (1 kd, tl 228). Tervishoiutöötajate registris teda registreeritud ei ole (1 kd, tl 226-227). Nii kannatanu, tunnistaja kui süüdistatava enda ütlustest järelduvalt osutas Nadezhda Shramko aastaid massaažiteenust ning lisaks sellele korduvalt ka nõelraviteenust (1 kd, tl 140147, 190-194, 247-256). Kannatanu J. L. ütlustega on tõendatud, et vähemalt ühel korral (veebruaris 2022.a) on süüdistatav selle teenuse osutamise eest temalt raha võtnud (50 eurot). Süüdistatava enda ütlustest järelduvalt on ta nõelraviteenust osutanud nii tasu eest kui ka tasuta. Hinna leppis ta iga kliendiga eraldi kokku, konkreetset hinnakirja tal ei olnud. Teenust osutas ta kuni 05.05.2022 umbes poole aasta vältel. Viidatud ütlused kinnitavad, et ta on nõelraviteenust pakkunud korduvalt. Sealjuures ei oma tulenevalt MsüS §-st 3 tähtsust, kas selle eest võeti tasu või mitte. Asjaolu, et süüdistatav osutas nõelraviteenust korduvalt, kinnitab ka salongist ja süüdistatava kodust leitud nõelte arvukus (1 kd, tl 9-137). Kui poleks tegemist korduva teenuse osutamisega, puudunuks vajadus soetada nii suures koguses nõelu. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tuvastatud on vaid ühekordne teenuse osutamine, nähtub eelöeldust, et süüdistatav ise käsitles teenuse osutamist püsiva tegevusena ehk majandustegevusena MsÜS § 3 tähenduses. Neist asjaoludest järeldub üheselt, et Nadezhda Shramko tegevus nõelraviteenuse osutamisel on käsitletav majandustegevusena MsÜS § 3 ja
Süüdistuse etteheite põhjendatuse seisukohalt on täiendavalt vajalik tuvastada, kas nõelravi on tervishoiuteenus
Tervishoiuteenuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda TTKS §-st 2, mille lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-06 asunud seisukohale, et nõelravi tuleb klassifitseerida taastusravina kui eriarstiabi ühe alaliigina. Kuigi kõnealuse lahendi esemeks olnud süüdistuse kohaselt tehti nõelravi alkoholi-, nikotiini- ja hasartmängusõltuvuse (st RHK-10 alampeatükis F10-F19 loetletud käitumishäirete) ravimiseks, on kohus seisukohal, et sama järeldus kehtib ka käesoleva juhtumi puhul. Viidatud Riigikohtu lahendis on märgitud, et nõelravi tegemine eeldab vältimatult vähemalt arstiteaduslike üldteadmiste ning -oskuste olemasolu. Ühtlasi on tegemist protseduuriga, millega kaasneb inimese kehasse tungimine ja mille tegemine reeglitele mittevastavavalt (sh hügieeninõudeid eirates) võib seada inimese tervise tõsisesse ohtu. Süüdistatav ise on öelnud, et tegi nõelravi eesmärgiga inimese lihaseid rahustada ja lõõgastada. Ka vastav tegevus on klassifitseeritav taastusravina, mida vastavalt 7 1-23-3075 sotsiaalministri 28.11.2001 määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ § 3 p 29 loetakse eriarstiabi alla kuuluvaks. Asjaolu, et nõelravi kvalifitseerub taastusraviks ja seeläbi eriarstiabiks, tuleneb otsesõnu ka sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälisele eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadetele ja aparatuurile“§ 55 lg 1 p-st 6 ning §-st 58 mis näevad ette taastusraviruumide (sh nõelravi) pindala ning massaažilaudade nõuded. Tegemist on TTKS § 20 lg 2 ja § 21 lg 2 alusel antud õigusaktidega. Neist viimane reguleerib haiglavälise eriarstiabi osutamise tingimusi ning milles sätestatud nõuete täitmine on aluseks tegevusloa väljastamisel haiglavälist eriarstiabi osutavale äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale (§ 1). Seega on nõelravi kvalifitseeritud taastusravina eriarstiabi alaliigina ning selle osutamisele rakenduvad mh TTKS-st tulenevad nõuded. TTKS § 20 lg 1 järgi on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Tervishoiutöötajaks on TTKS § 3 lg 1 kohaselt arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Seega saab TTKS regulatsioonile alluva eriarstiabi teenuse osas nimetada tervishoiutöötajaks üksnes isikut, kes on Terviseametis registreeritud. Nadezhda Shramkol vastav registreering puudus. TTKS § 21 lg 1 kohaselt võib haiglavälist eriarstiabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. Nadezhda Shramkol (FIEna) vastav tegevusluba puudus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nõelraviteenuse näol on tegemist tervishoiuteenusega TTKS § 2 lg 1 mõttes ning selle teenuse osutamiseks on vajalik vastav tegevusluba (TTKS § 21 lg 1). Kõike ülal toodut arvestades on kohus seisukohal, et Nadezhda Shramko tegutses ilma tegevusloata tervishoiuteenustega seotud valdkonnas, kus tegevusluba oli nõutav ning sellega on täidetud
Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatava tegevuses esinevad
Kõnealune kuriteokoosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Seega tuleb kontrollida, kas süüdistatav pidas võimalikuks, et tema valitud tervishoiuteenuse pakkumiseks on vaja tegevusluba. Süüdistatava sõnul ei olnud ta teadlik, et peaks nõelraviteenuse osutamist Terviseametis registreerima. Ka nõelravi koolitusel ei mainitud seda. Kohtu hinnangul ei ole taoline väide eluliselt usutav. Kohus kordab ülal öeldut, et igale keskmisele inimesele on mõistetav, et igasugune meditsiiniline sekkumine teise inimese kehasse sisaldab endas teatavaid ohte ning seetõttu on riskide vältimiseks nõutav meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu. Samuti on igale keskmisele inimesele teada, et erinevates kõrgendatud ohuga valdkondades tegutsemiseks on ette nähtud erinevad piirangud ja nõuded, sh nõuded tegevuslubade olemasoluks. Asjaolu, et süüdistatav on enda sõnul 40-50 aastat tagasi õppinud õeks ning mõnda aega selles ametis ka töötanud, viitab, et talle pidid olema teada tervishoiuteenuste valdkonnaga seotud ohud ja riskid. Samuti sai ta aru, et teenuse osutamiseks on vajalik eriväljaõpe. Viimast kinnitab ka fakt, et ta oli aastate jooksul osalenud paljudel koolitustel, mis seondusid mh massaaži- ja nõelraviteenuse osutamisega (1 kd, tl 44-74). Arvestades Nadezhda Shramko eelteadmisi tervishoiuteenuse sisu osas, on kohus veendunud, et tal oli adekvaatne ettekujutus valdkonna kõrgendatud nõudmistest. Sealjuures ei pruukinud ta tõepoolest teada detailseid nõudeid, milliseid konkreetseid lubasid on nõelraviteenuse osutamiseks vaja. Kuid tema 8 1-23-3075 eelteadmised olid piisavad, et olla teadlik erinõuete rakendumisest ning vajadusest selgitada täpselt välja, milliseid lubasid ja registreeringuid teenuse osutajalt nõutakse. Siinjuures puudub ka alus arvata, et süüdistatava ettekujutus majandustegevusega (sh tervishoiuteenuse osutamisega) kaasnevatest nõuetest on niivõrd puudulik, et tal ei pruukinud tekkida mingit küsimust lubade või registreeringute vajalikkusest. Sellise mõttekäigu kummutab fakt, et füüsilisest isikust ettevõtjana on Nadezhda Shramko registreeritud juba alates 2009.a ja seega omas ta arusaama, et majandustegevuses osalemisega kaasnevad erinevad nõuded ja kohustused. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav tegutses ilma tegevusloata nõelraviteenust osutades vähemalt kaudse tahtlusega. Tema varasemaid taustateadmisi arvestades pidas ta võimalikuks, et kõnealuses valdkonnas tegutsemiseks on vaja täiendavaid lubasid või registreeringuid, kuid jättis täpsed nõuded välja selgitamata või eiras neid teadlikult. Siinkohal ei ole põhjust rääkida ka
Asjaolu, et koolitusel ei selgitatud tegevusloa vajalikkust, ei kummuta kuidagi eeltoodud järeldusi süüdistatava üldise teadlikkuse osas. Teenuse osutamisele kehtestatud nõuded saanuks hõlpsasti välja selgitada päringuga Terviseametile. Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Nadezhda Shramko tegevuses on tuvastatud
lg 2 p 3 tunnuste esinemine ning õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 4. Karistus
lg 1 näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 p-s 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest on karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist ja kahetsust ning
järgi kvalifitseeritava teo puhul ka süüdistatava soovi ja valmisolekut osutada kannatanule esmaabi, kui temani jõudis teave kannatanu terviseseisundi võimalikust halvenemisest. Sealjuures oli just süüdistatav see, kes kutsus kohale kiirabi. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning puudub info, et pärast kõnealuse menetluse esemeks olevaid sündmuseid oleks ta sooritanud uusi rikkumisi. Kuivõrd
lg 1 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse, siis puudub kohtul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning Nadezhda Shramkole tuleb mõista karistuseks vangistus.
lg 2 p 3 näeb kergemaliigilise karistusena ette ka rahalise karistuse, kuid kohus ei pea antud juhul selle kohaldamist võimalikuks. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ja kohtule avaldatud andmetest on Nadezhda Shramko vanaduspensionär, kellel puudub ametlik töökoht. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Nadezhda Shramko tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2021. aastal 5405 eurot. Arvestades Nadezhda Shramko igakuiste sissetulekute vähesust ning ametliku töökoha puudumist, ei ole kohtu hinnangul võimalik kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Seega tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks mõista ka
Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Hinnates Nadezhda Shramko süü suurust
lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel, võtab kohus arvesse asjaolu, et tegemist oli ühekordse juhtumiga ning süüdistatava eesmärk oli kannatanu tervisliku seisundi parendamine mitte kahjustamine. Samas süüdistatava väidetavaid meditsiinilisi eelteadmisi arvestades, võinuks temalt oodata paremat ettekujutust vastava tegevusega kaasnevatest ohtudes ja kõrgemat enesekriitikat oma oskuste ja teadmiste osas. Seega võib süüd pidada keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Nadezhda Shramko poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ning soovi osutada kannatanule esmaabi koheselt, kui temani jõudmis teadmine, et kannatanu tervislik seisund võib olla halvenenud. Ka kiirabi kutsus süüdistatav. Neil põhjustel leiab kohus, et Nadezhda Shramko väärib alla keskmist karistust ning kohus mõistab karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Võttes arvesse Nadezhda Shramko poolt toimepandud tegevusloata majandustegevuse ulatust ja intensiivsust (tegevus toimus vaid loetud kuude vältel ning tuvastatud teenuse pakkumise maht on vähene) on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on lähedane minimaalsele. Võttes karistust kergendava asjaoluna arvesse ka süü tunnistamist, peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks 3-kuulist vangistust.
Kohus peab vajalikuks lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Nadezhda Shramkole liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Arvestades, et käesolevat kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb süüdistatavale mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 10 kuud vangistust. Vastavalt
lg-le 1 tuleb karistusaja hulka arvestada ka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 01.06.2022, ning lõplikuks ärakandmata karistuseks tuleb lugeda 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Nadezhda Shramko puhul võib jätta temale mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kuivõrd teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud.
Kohus leiab, et Nadezhda Shramkole tuleb
See on piisavalt pikk, et hinnata Nadezhda Shramko püüdlusi käituda vabaduses õiguskuulekalt ning hoiduda õigusvastasest tegevusest. Seega jätab kohus
lg 1 ja 3 alusel Nadezhda Shramkole mõistetud ärakandmata 9 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Nadezhda Shramko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 310 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 10 1-23-3075 Kannatanu tütar J. L. esitas 23.01.2023 tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Esitatud tsiviilhagis nõuab J. L. varalise kahju hüvitisena matuse ja hauapiirde kulude hüvitamist kogusummas 6798 eurot. 20.06.2023 toimunud kohtuistungil märkis kaitsja, et puudub vaidlus tsiviilhagi tõendavates dokumentides ning põhiliseks vaidlusküsimuseks on graniidist hauapiirde hüvitamine. Kaitsja selgitas, et lähedased teevad oma võimaluste piires igasuguseid kulutusi, neil on võimalik kasutada erinevaid materjale, erinevaid hauapiirdeid, erineva maksumusega ja seda ei saa neile ette heita. Kaitsja hinnangul ei ole aga kõik kulud, mida kannatanud teevad, käsitletavad mõistlike matusekuludena VÕS § 129 lg 1 tähenduses. Kannatanu tsiviilhagis väljendatud nõue sisaldab graniidist hauapiiret summas 3650 eurot, mis moodustab poole hagi summast. Kaitsja hinnangul ei saa graniidist hauapiirde soetamist pidada mõistlikuks kuluks, mida süüdistatav peab kandma. Prokuröri hinnangul saab kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi pidada täies ulatuses mõistlikuks. Prokurör viitab Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsusele, milles kohus leidis, et haua tähistamine hauakiviga on siinses kultuuriruumis kombeks nii nagu on kombeks hauale piirde rajamine ning mõlemat kulutust tuleb pidada surma põhjustamisest tekkinud kuluks. Hauaplats peab välja nägema väärikas ning ebamõistlikuks ei saa pidada kulutusi hauapiirdele, mis hauale väärika väljanägemise tagab. Tsiviilhagi ei ole esitatud ebavajalike lisadetailide eest, mida hauaplatsile oleks võimalik paigaldada. Samuti ei nähtu, et hauapiirde rajamiseks oleks kasutatud ebamõistlikult kallist materjali või selle rajamiseks tehtud liigseid kulutusi. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. 23.01.2023 esitatud tsiviilhagis nõuab J. L. varalise kahjuhüvitisena matuse ja hauapiirete kulude hüvitamist kogusummas 6798 eurot. Kannatanu nõue tugineb samadel asjaoludel, millega sisustati Nadezhda Shramko süüdistust
Kohus on käesolevas kohtuotsuses tuvastanud, et Nadezhda Shramko põhjustas õigusvastase käitumisega kannatanu Z. K. surma ning sellega on deliktilise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Seega on süüdistataval seadusest tulenev kohustus matusekulude hüvitamiseks. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistatav põhjustas kannatanu surma ning seeläbi tekkisid kannatanu tütrel matusekulud. 6798 euro ulatuses esitatud nõudest võtab süüdistatav õigeks nõude summas 3148 (s.o kõik hagis nimetatud kulud v.a hauapiirete osas 3650 eurot). Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 rahuldab kohus nimetatud ulatuses hagi ilma seda täiendavalt analüüsimata. Kuivõrd vaidlust ei ole ka selles, et matusekulud kandis hagi esitaja J. L., tuleb väljamõistetavad matusekulud hüvitada just temale. Seonduvalt vaidlusaluse osaga summas 3650 eurot märgib kohus järgnevat. 11 1-23-3075 Küsimus taandub eeskätt sellele, kas hauapiirete paigaldamine on käsitletav matusekuluna ja kui on, siis kas antud juhul on põhjendatud nende välja mõistmine täies ulatuses. Kõnealuses küsimuses on kohtud asunud varasemalt vastakatele seisukohtadele. Erinevalt prokuratuuri viidatud kohtupraktikast on Tallinna Ringkonnakohus nt kohtuasjas nr 1-217214 asunud seisukohale, et hauapiirete soetamisega seotud kulutused ei ole seotud lähedasele matusetalituse korraldamiseks vajaminevate kuludega. Samas kohtuasjas nr 1-22-3235 leidis Tartu Ringkonnakohus, et hauapiirde paigaldamise kulud on käsitletavad matusekuludena. Kohtu hinnangul on mõistetav ja põhjendatud, et surnu lähedased soovivad korraldada väärikaid matuseid ning luua väärikas hauaplats. Eriti olukorras, kus kannatanu surm on saabunud traagilistel asjaoludel. Ei saa oodata, et lähedased teeksid seda kõike ebamõistlikult väheste ja odavate vahenditega. Viimast kinnitab ka seadusandja tahe, mis sõnastab, et hüvitada tuleb mõistlikud kulutused (VÕS § 129 lg 1). Hauaplatsile piirete paigaldamine on Eesti matusekultuuris pigem tavapärane. Kuigi hauapiirde paigaldamine toimub mõnda aega pärast matusetalitust, on selle paigaldamine siiski otseselt tingitud inimese surma tõttu korraldatud matustega ning hauaplatsi loomisega. Seega tuleb hauapiirdele tehtavaid kulutusi pidada samuti matusega seotud kuludeks, mis kuuluvad hüvitamisele mõistlikus ulatuses. Eesti kultuuriruumis kasutatakse peamiselt paekivist või betoonist hauapiirdeid. Graniitkivi kasutatakse vähem ning see on ka teistest kaks korda kallim. Kuna graniitkivi kasutamine ei ole üldlevinud ning on tavapärasest kallim, nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et graniidist hauapiirde paigaldamist ei saa pidada mõistlikuks kulutuseks VÕS § 129 lg 1 mõttes. Nimetatust lähtuvalt mõistab kohus süüdistatavalt kannatanu kasuks välja hüvitise, mis on pool hauapiirde paigaldamisele tehtud kulutustest s.o 1825 eurot. Kokku tuleb süüdistataval hüvitada kannatanule matusekulude katteks 4973 eurot. Eelöeldut kokku võttes ning juhindudes VÕS § 129 lg 1, 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 mõistab kohus Nadezhda Shramkolt kannatanu kasuks välja 4973 eurot. Nimetatud summa tuleb hüvitada J. L. arveldusarvele nr xxxx märkides selgitusena „1-23-3075, tsiviilhagi hüvitamine”. 6. Asitõendid Kriminaaltoimikus on kolm CD-plaati. Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on tõendamiseset puudutav oluline tõendusteave, tuleb teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Kriminaalmenetluse käigus on võetud puuteproovid akupunktuuri nõeltelt, mis asuvad pakendites 2.1.1.1, 2.1.1.2, 2.1.2.1 2.1.2.2, 2.2.1.1, 2.2.1.2, 2.2.2.1, 2.2.2.2, 2.2.3.1, 2.2.3.2, 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.2.1, 2.3.2.2, 2.3.3.1, 2.3.3.2, 2.3.4.1, 2.3.4.2, 2.3.5.1, 2.3.5.2, 2.4.1.1, 2.4.1.2, 2.4.2.1, 2.4.2.2, 2.5.1.1, 2.5.1.2, 2.5.2.1, 2.5.2.2, 2.5.3.1, 2.5.3.2, 3.1.1, 3.1.2, 3.2.1, 3.2.2, 3.3.1, 3.3.2, 3.4.1, 3.4.2, 3.5.1, 3.5.2 ehk kokku 40 puuteproovi. Puuteproovid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Kuivõrd puuteproovid ei oma antud juhul tõendamise seisukohalt tähtsust ning tegemist ei ole väärtust omavate asjadega, tuleb proovid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 01.06.2022 aadressil Xxxx keldrikorrusel asuvast massaažisalongist sündmuskoha vaatluse käigus ja aadressil Xxxx vaatluse käigus äravõetud akupunktuuri nõelad ja marlitükid (pakendis nr 1 30 akupunktuuri nõela kolmes avamata pakendis, pakendis 2.1 kasutatud 4 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.2 kasutatud 26 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.3 kasutatud 46 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.4 12 1-23-3075 kasutatud 20 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 2.5 kasutatud 32 akupunktuuri nõela ja marlitükk, pakendis nr 3 viies avamata pakendis akupunktuuri nõelad ja 4 avatud pakendit nõeltega), tuleb kohtuostsue jõustumisel konfiskeerida ja hävitada. Tegemist on
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise vahenditega (st nõeltega, mida kasutati või kavatseti kasutada tegevusloata majandustegevuse teostamisel), mis kuuluvad
MS § 126 lg 3 p-le
lg 3 kohaselt on
lg 1 ja
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Nadezhda Shramkol tasuda sundraha summas 1087,50 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Nadezhda Shramkolt välja mõista menetluskuludena kokku 2441,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Nadezhda Shramkol puudub ametlik töökoht ning tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension. Arvestades siinkohal menetluskulude suurust ning asjaolu, et Nadezhda Shramkol tuleb osaliselt hüvitada ka kannatanu kahjunõue, on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul käib talle üle jõu. Seetõttu annab kohus Nadezhda Shramkole võimaluse maksta menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. 13 1-23-3075 (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.