lg 1 tunnustel selles, et 24.05.2023 kell 17:00 leidis Jõhvi-Tartu-Valga mnt 15-l kilomeetril Pagari külas Alutaguse vallas Ida-Virumaal aset järgmine sündmus- L. B., juhtides mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg/nr xxx, liikudes Jõhvi suunas, sooritas möödasõitu samas suunas liikunud mootorsõidukist Peugeot reg/nr xxx, mida juhtis J. P.. Möödasõidul olnud Volkswageni ja vasakpööret sooritanud mootorsõiduki vahel toimus kokkupõrge, kus vasakpööret sooritanud mootorsõiduki Peugeot juht sõitis paremalt küljelt sisse möödasõitu teinud Volkswagenile. Kokkupõrke tagajärjel on tekkinud varaline kahju Volkswageni omanikule L. B.le ja Peugeot omanikule R OÜ (reg.nr xxx). Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3, § 14 lg 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Menetlusalune isik esitas 29.06.2023 kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles palub täiendavalt üle kuulata tunnistajatena K. P. ja sõidukis viibinud M. P.. 11.07.2023 esitas menetlusaluse isik vastulause väärteoprotokollile, mille kohaselt ta ei ole nõus väärteoprotokollis talle esitatud õigusnormide rikkumiste ja väärteo kvalifikatsiooniga. Vastulause kohaselt veendus menetlusalune isik enne manöövri sooritamist, et see on ohutu, vaatas tahavaatepeeglisse ning tee oli vaba; vasakpööret alustades ei olnud keegi temast möödasõidul, isik veendus selles enne manöövri alustamist; menetlusalune isik järgis liiklusalaste õigusaktise nõudeid, oli hoolikas ning enne vasakpöörde alustamist lülitas sisse vasakP.se suunatule ja veendus, et keegi ei olnud alustanud temast möödasõitu. Vastulause kohaselt rikkus Volkswageni juht liiklusseaduse § 51 lg 1,
lg 3 p-de 2, 3, 4 ja
Sõidukis viibinud M. P. ütles, et kuulis suunatule plõksimist, mis on antud autos väga hästi kuulda. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija A.R. koostas 30.07.2023 otsuse väärteoasjas nr 244023002212, mille kohaselt alustati väärteoasjas menetlus 24.05.2023
lg 1 tunnustel selles, et 24.05.2023 kell 17:00 leidis Jõhvi-Tartu-Valga mnt 15-l kilomeetril Pagari külas Alutaguse vallas Ida-Virumaal aset järgmine sündmus- L. B., juhtides mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg/nr xxx liikudes Jõhvi suunas, 2 / 16 sooritas möödasõitu samas suunas liikunud mootorsõidukist Peugeot reg/nr xxx, mida juhtis J. P.. Möödasõidul olnud Volkswageni ja vasakpööret sooritanud mootorsõiduki vahel toimus kokkupõrge, kus vasakpööret sooritanud mootorsõiduki Peugeot juht sõitis paremalt küljelt sisse möödasõitu teinud Volkswagenile. Kokkupõrke tagajärjel on tekkinud varaline kahju Volkswageni omanikule L.B.le ja Peugeot omanikule R OÜ (reg.nr xxx). Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3, § 14 lg 2 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. J. P.ile määrati rahatrahv
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 14.08.2023 J. P.i kaitsja Allan Valgu kaebus kohtuvälise menetleja 30.07.2023 otsusele. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: - Kaitsja hinnangul ei näita kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tõendite loetelu kogumis seda, et liiklusõnnetuse oleks põhjustanud J. P.; - Kohtuväline menetleja on jätnud selgitamata, millise tõendiga on milline asjaolu tõendatudotsuses nimetatud tõendite hulgas on ka J. P.i õigustavaid tõendeid (J. P.i vastulause, M. P.i ja K. P.i ütlused ning sündmuskohal tehtud foto, kust on näha J. P.i sõidukil juhipoolsete suunatulede sisselülitus); - J. P. ei tunnista ennast süüdi ning peab liiklusõnnetuse põhjustajaks Volkswageni juhti, kes ei märganud J. P.i sõidukil enne manöövri teostamist sisse lülitatud suunatulesid, vaid hakkas J. P.i sõidukist mööduma vasakult poolt. Kaebuses taotletakse tunnistajate K. P.i ja M. P.i ülekuulamist, kuna nad võivad teada asjaolusid seoses sisselülitatud suunatuledega J. P.i sõidukil. Samuti palutakse üle kuulata tunnistaja I. T., sest tema võib anda ütlusi asjaolude kohta, mida ta nägi olles sõidukis Volkswagen kaasreisija. Samuti palutakse võtta tõenditena vastu K. P.i P.t sündmuskohal tehtud fotod ja videosalvestise, millest nähtub sõidukite paiknemine peale õnnetust ning asjaolu, et J. P.i sõidukil vilguvad juhipoolsed suunatuled. Kaitsja märgib, et kohtuväline menetleja ja sündmuskohal olnud ametnikud neid tõendeid vastu võtta ei soovinud, pidades neid asjassepuutumatuteks. Kaebuses taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja 30.07.2023 otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu J. P.i käitumises, samuti hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Algul peatub kohus isikule esitatud süüdistuse probleemile, et teha selgeks, konkreetselt milles menetlusalune isik on süüdistatud. Väärteoprotokoll, milles on kirjeldatud isiku tegu, kannab süüdistuse funktsiooni ( vt Riigikohtu lahend 4-17-3969/37 p 7). Seega tuleb algul tuvastada, milline tegu ( tegevuse või tegevusetuse vormis) on isikule ette heidetud. Väärteoprotokollis on isiku tegu sõnaliselt esitatud sellisena: 3 / 16 „24.05.2023 kell 17:00 leidis Jõhvi-Tartu-Valga mnt 15-l kilomeetril Pagari külas Alutaguse vallas Ida-Virumaal aset järgmine sündmus- L. B., juhtides mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg/nr xxx, liikudes Jõhvi suunas, sooritas möödasõitu samas suunas liikunud mootorsõidukist Peugeot reg/nr xxx, mida juhtis J. P.. Möödasõidul olnud Volkswageni ja vasakpööret sooritanud mootorsõiduki vahel toimus kokkupõrge, kus vasakpööret sooritanud mootorsõiduki Peugeot juht sõitis paremalt küljelt sisse möödasõitu teinud Volkswagenile. Kokkupõrke tagajärjel on tekkinud varaline kahju Volkswageni omanikule L. B.ile ja Peugeot omanikule R OÜ (reg.nr xxx). Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3, § 14 lg 2 nõudeid.“ Sellest teeb kohus järelduse, et J. P.ile etteheidetud tegu seisneb selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas juhtis ta mootorsõidukit, sooritas vasakpööret ja sõitis paremalt küljelt möödasõitu teinud sõidukisse, kokkupõrge tagajärjel on tekitatud varaline kahju kahele isikule. Süüdistusest ei selgu sõnaliselt, mida ta tegi valesti ( sest iseenesest sõidukiga liikumine sõiduteel, vasakpöörde sooritamine ei ole keelatud teod. Seda küll aga kokkupõrke ja sellest tulenevalt varalise kahju tekitamine). Järelikult süüdistatakse menetlusalust isikut kokkupõrke ja varalise kahju põhjustamises vasakpöörde sooritamisega, selle kaudu, et isik on vasakpöörde sooritamisel rikkunud
Igaühele juhile on liiklusseadusega kehtestatud üldhoolsuskohustus, § 14 lg 2: iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. § 17. Tee andmise üldised kohustused …
lg 2 p 8, et ta oleks pidanud veenduma enne manöövrit selle ohutuses ja et see ei takista ega ohusta teisi liiklejaid;
lg 2, et juht peab olema hoolikas ja ettevaatlik ja vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 5 p 3, et juht peab andma teed vasakule pöörates temast möödasõiduk olevale juhile. Sisuliselt kogu kohtuasja lahendamine taganebki sellele, et tuvastada, kas menetlusalune isik sooritades vasakpööret, tegutses vastavalt
sätetele või rikkus
lg 5 p 3 – teisisõnu ei andnud teed temast möödasõidul olevavale sõidukile ja oma teo kaudu põhjustas kokkupõrke ja varalise kahju. 4 / 16 Kuigi süüdistuses ei ole sõnaselgelt kirjeldatud, et isikut süüdistatakse selles, et ta ei andnud teed vasakpöörde sooritamisel temast möödasõidul olevale sõidukile, on väärteoprotokollis
lg 5 p 3 rikkumisele viidet tehtud ja tegu ise, vasakpöörde ehk manöövri sooritamine, faktina on näidatud. Seega leiab kohus, et arutades süüdistust selles ulatuses, nagu kohus siin eelnevalt näidanud, ei välju kohus väärteoprotokolli piiridest, kuna faktiline asjaolu, vasakpöörde sooritamine
Kohus leiab, et selline kohtu arusaamine süüdistusest ja selle piiridest on kohtupraktikaga kooskõlas. Otsuses 4-17-3969/37 p 8.1 ja 8.2 on Riigikohtu P.t märgitud, et menetlusõiguse rikkumiseks ei peeta süüdistuse piiridest väljumisena näiteks pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel (kusjuures lahendis on selgitatud et menetlusõiguse rikkumiseks võiks pidada sellist teo aja muutmist, kui sellele kaasneks näiteks teo karistatavuse kaalumine, ehk teokirjelduse muutmine on niivõrd oluline, et annab võimaluse jõuda muule järeldusele näiteks teo karistatavuse osas). RKKK 31.05.2022 otsus väärteoasjas nr 4-21-3478 - kohus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 kohaselt seotud väärteoasja arutamisel väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kaebuses ja kohtuistungil vaidlustasid menetlusalune isik ja tema kaitsja just neid asjaolusid. 5 / 16 Nüüd näitab kohus, millistes asjaoludes puudub vaidlus ja millised faktilised asjaolud milliste tõenditega on tuvastatud. Puudub vaidlus faktis, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus menetlusaluse isiku sõiduki Peugeot ja L. B.i sõiduki VW Phaeton vahel kokkupõrge, mille tagajärjel on L. B.ile tekitatud kahju ( tema sõiduki mehhaaniliste vigastuste tõttu on sõiduki väärtus kahanenud), samuti sai mehaniliselt kahjustada menetlusaluse isiku juhitud sõiduk Peugeot. Vaidlust ei ole faktides, et menetlusalune isik sooritas süüdistuses näidatud ajal ja kohas manöövrit – vasakpööret, L. B.i juhitud sõiduk samal ajal kas alustanud manöövrit, möödasõitu, või oli selle sooritamisel. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusaluine isik selgitas ütlustes, lk 79-80, et ta sõitis Illuka teel Tartu mnt suunas, pärast keeras paremale ja sõitis Tartu-Jõhvi mnt-l Jõhvi suunas. Kuna ta teadis, et varsti vaja pöörata vasakule, siis ei olnud tema kiirus maksimaalne lubatud maanteel, vaid 70 km/h. Umbes 150 m enne vasakule pööramise kohta pani ta sisse vasaku suunatule. Ta vaatas, et ühtegi autot tagant ei tule, sõitis edasi. Enne pööramise kohta ta pidurdas, vaatas vasakule, ühtegi sõidukit ei ole, pidurdas veelgi ja alustas vasakpööret täisnurga all. Ta jõudis oma manöövriga peaaegu bussilaiendusrajale, kui temast, kui ta oli juba 45 kraadi nurga all, sõitis mööda must auto ( L. B.i VW). VW põrkas kokku menetlusaluse isiku autoga küljega. VW võttis kiiruse maha ja 15 meetri kaugusel jäi seisma. Kui kõik väljusid autost, siis VW kõrvalistuja ütles, et oli näha, et menetlusaluse isiku auto aeglustub aga ei olnud näha, et suunatuli oleks sisse lülitatud. Menetlusalune isik ei leia, et tema tegu põhjustas kokkupõrke, sest ta näitas suunatuld ja veendus, et teist sõidukit tagant ei tule. Menetlusalune isik leiab, et VW juht sõitis suure kiirusega. Kohtu küsimusele, et fakt on see, et menetlusaluse isiku sõiduki järel sõitis maanteel VW sõiduk, mis võiks olla see asjaolu, mille tõttu menetlusalune isik ei näinud tagant lähenevat VW sõidukit, vastas menetlusalune isik, et ta ise imestas, VW oli siis kaugel kurvi taga, et ta ei näinud VW sõidukit. Menetlusalune isik väitis, et ka siis, kui ta alustas vasakpööret ja vaatas maanteele, ei olnud teist sõidukit, see VW oli siis kaugel, menetlusaluse isiku vaateväljas sel hetkel seda autot ei olnud. Menetlusalune isik väidab, et ta sooritas vasakpööret ja siis VW riivas teda küljega, Peugeot sai kahjustuse esiossa, pärast VW sõitis veel 5-10 m, menetlusalune isik jõudis veel pidurdada. Menetlusalune isik tutvus kohtuistungil liiklusõnnetuse skeemiga lk 44 ja kinnitas, et kokkupõrke koht oli just seal kus ta jäigi seisma. Kaitsja küsimustele vastates selgitas menetlusalune isik, et viimati ta vaatas teed enne vasakpööret 20-30 m enne seda ja siis alustas monöövrit, vasakpööret, ja vahetult enne pööret vaatas ka taha. Suunatuli tööötas kogus aeg viimast 150 meetrit enne pööramist. Menetlusalune isik selgitas kohtuvälise menetleja küsimustele, et vasakpööret on ta sooritanud sujuvalt ja jälgis olukorda külgpeeglist ja seda enne pööramist ka. Menetlusaluse isiku ütlusi kinnitas kohtuistungil alaealine tunniataja M. P., kes viibis Peugeot sõidukis reisijana ja talle oli kuulda, kui enne pööramist oli sisse lülitatud suunatuli, sellist suunatule tiksumist-klõpsatust oli kuulda. 6 / 16 Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana L. B., VW juht, selgitas lk 73 pöördel – 75 pöördel, et maanteel tema ees liikus aeglaselt sõiduk keset teed ega olnud märke, milline on tema edasine nö liikumisplaan. Tunnistaja alustas möödasõitu, teine sõiduk rammis teda teelt välja. Enne liiklusõnnetust liilkus ta püsikiirushoidjaga 90 km/h. Teise sõiduki kiiruseks võiks olla 70 km/h. Teine sõiduk sõitis ikka oma reas, ei kaldunud kuhugi ehk keset oma sõiduvöönditeed. Teine sõiduk ei võtnud vasakule. Tavaline vahemaa, et alustada möödasõitu on kas 20 meetrit, ta alustas möödasõitu ( kaitsja küsimusele vastates täpsustas tunnistaja, et arvestades kiirust võiks see olla siiki kuni vähemalt 50 m). Kokkupõrke momendil oli tema sõiduk asendis vasakul ja eesP. vastasuunavööndis ja teine sõiduk temast veidi tagaP. ja paremal. Ta oli manöövri sooritamisel ja mõtles juba hetke pärast vaadata parema küljepeeglisse. Ta liikus vastasuunavööndis möödasõidul veidi vasakul, seal oli hea lai koht. Enne manöövri alustamist ta võttis korraks kiiruse maha ja siis manöövri sooritamiseks suurendas seda ehk ta ei pidanud suurendama kiirust oluliselt. Tunnistaja väidab, et Peugeot ei näidanud suunatuld, kui see oleks nii, siis ta saaks sõita paremalt, seal oli piisavalt kohta, lai rada. Tunnistaja selgitas, et pärast kokkupõrget, kui kõik olid väljas, talle näidati, et suunatuli põleb, ta ei näinud, et keegi paneks neid sisse. Ta vajutas pidurile kohe kokkupõrke momendil, sõiduk veel liikus edasi. Tema autol olid kahjustused alates esiukse lõpust kuni tagaosani. Enne kokkupõrget nägi ta Peugeot siis kui nende vahel oli umbes 500 m, enne oli mets, siis kurv ja edasi otsenähtavus. Tunnistaja rõhutas, et ta ei olnud kokkupõrke ajaks vastasuunavööndis manöövri lõpetamisel vaid selle sooritamine oli P.eli, sest manöövri lõpetamise korral oleksid kokkupõrkest tulenevad kahjustused paiknenud tema auto ainult tagaosas, või seda kokkupõrget ei oleks üldse. Samuti vastas tunnistaja korduvalt, et järsult ei ole ta enne manöövrit pidurdanud. Kõrvitades tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi, peab kohus märkima, et tegelikult ei ole nende isikute ütlused omavahel nii kardinaalselt vastuolus. Esmapilgul nähtavad vastuolud ( näiteks kas menetlusalusel isikul oli suunatuli sisse lülitatud enne vasakpööret, kas tunnistaja pidurdas järsult enne möödasõidu alustamist) ei ole tegelikult vastuolud, vaid isikute subjektiivsed hinnangud välistele asjaoludele ja nad võivadki olla erinevate isikute puhul erinevad, seda enam liiklusolukordades. Menetlusalune isik väidab, et tema arvates liikus VW suure kiirusega. Tunnistaja seda ei eita ja selgitab, et tema kiirus oligi 90 km/h ehk maksimaalne lubatud. Kohus selgitab, et selline kiirus ongi suur kiirus (sellest suuremat kiirust sõiduteel reeglina ei lubata) ja sellise kiirusega maanteel liikuvate sõidukite puhul peal olema juht olla eriti ettevaatlik manöövri üle otsustamisel ( nii möödasõija kui ka vasakpöörde sooritaja). Ehk tunnistaja B.i sõiduki kiiruse osas on fakt tuvastatud. Juht, kes liigub maanteel kiirusega 70 km/h (menetlusaluse isiku sõiduki selline kiirus ka ei ole vailustatud), peab arvestama, et 90 km/h kiirusega liikuva sõiduki puhul on pidurdamistee pikem kui 70 km/h kiirusega sõitval sõidukil, ja ootamatu takistuse puhul võib olla pidurdamine järsk. Samuti peab 70 km/h sõitva sõiduki juht arvestama manöövri planeerimisel ja sooritamisel, et maanteel liikuva sõiduki kiirus võibki olla suur ehk maksumaalne lubatud 90 km/h. Menetlusalune isik on tunnistajale esitanud küsimuse, miks tunnistaja väidetavalt pudurdas pikalt enne möödasõitu, lk 75 pöördel. Tunnistaja ei eitagi, et ta pidurdas enne manöövri, möödasõidu, alustamist, seda võimalik vähemalt 50 m enne Peugeot sõidukit, rõhutades, et sellist vahemaad ta eeldab arvestades kiiruseid; jätkates edasi möödasõiduga suurendas kiirust taas kuni 90 km/h. Ehk ka see fakt on tuvastatud. Kas tunnistaja pidurdas manöövri alustamisel pärissuunavööndirajal just järsult, pikalt või tavapäraselt arvestades maanteel liikumist ja kiirust – on hinnangu küsimust. Kohus märgib, et pärissuunavööndirajal ei ole avastatud ühtegi jälgi, mis osutaks ebapärasele või äkkpidurdamisele ja sellele ei ole ükski asjassepuutuv tunnistaja ega menetlusosaline viidanud. Küll järsule pidurdamisele viitavad jäljed on avastatud 7 / 16 vastassuunavööndirajal ja edasi ühistranspordi laiendusrajal ( sündmuskoha vaatlusprotokoll ja skeem lk 44). Vaidlust ei ole, et viimased jäljed on seotud just kokkupõrke olukorraga. Menetlusalune isik väidab, et ta näitas vasakut suunatuld ja seda 150 m kaugusel enne pööramiskohta. Suunatule sisseisselülitamist ja töötamist kinnitab tunnistaja M. P.. Tunnistaja L. B. eitab, et menetlusalune isik oleks oma manöövri tähistanud suunatule sisselülitamisega. Samas tunnitaja ei eita, et pärast kokkupõrget nägi ta, et teise sõiduki vasak suunatuli töötab. Sama kinnitab ja tunnistaja I. T.. Pärast sõndmust kohapeale jõudnud tunnistaja K. P. kinnitas sama, et vasak suunatuli töötas. Selle tõendusliku olukorraga seoses selgitab kohus järgmist. Ei ole vaidlust, et mingil momendil oli Peugeot vasak suunatuli sisse lülitatud, seda kinnitavad menetlusalune isik ja kõik tunnistajad. Eraldi küsimus on - mis hetkel see oli sisse lülitatud, et näidata planeeritud manöövrit. Tegelikult küsimus on veelgi laiem - kas menetlusalune isik, näidates vasakut suunatuld ehk teavitades teisi liiklejaid oma planeeritud manöövrist, täitis oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt, et saaks väita, et tema P.t oli kõik tehtud ohutu manöövri tegemiseks. Hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisekorraöl vabanebki isik vastutusest tekitatud kahju eest. Kuigi menetlusalune isik väidab, et lülitas vasaku suunatule sisse 150 meetrit enne pööramise kohta ehk sõitis sisselülitatud suunatulega vähemalt 7,5 sek ( kiirusel 70 km/h sõidab isik 20m/sek ehk 150 meetri läbimisele läheb isikul 7,5 sek) ja tagant ei olnud ühtegi autot lähenemas ega möödasõitu alustamas, eitavad seda tunnistajad B. ja T. ( ütlused kohtuistungil lk 75 pöördel). B.i ütlustel alustas ta möödasõitu, kui Peugeot sõidukini oli vähemalt 50 m ( ja seda kinnitab tunnistaja T., ütlused lk 76), ja tunnistaja väidab, et suunatuli ei töötanud. Selles osas, millal tegelikult oli vasak suunatuli sisse lülitatud, jääb kohtuliku arutamise tulemina kõrvaldamata kahtlus. Kõrvaldamata kahtlust tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel. Ehk ei ole välistatud, et menetlusalune isik lülitaski suunatule sisse tema hinnangul 150 meetrit enne pööramise kohta. Kohus märgib, et viimane faktiline asjaolu ei ole jällegi tunnistajate B. ja T. ütlustega kardinaalses vastuolus, vaid võib tähendada liiklusolukorra kahte momenti tunnistaja B. alustas möödasõitu ajal ( ja vahet pole kas 50 või 200 meetrit enne Peugeot sõidukit), kui Peugeot sõiduki vasak suunatuli ei olnud veel sisse lülitatud või tunnistaja B. alustades möödasõitu ei olnud piisavalt tähelepanelik ega näinud Peugeot töötavat suunatuld. Isegi kui tõlgendada eelkirjeldatud olukorda menetlusaluse isiku kasuks, et ta lülitas suunatule sisse tema hinnangul vähemalt 150 meetrit enne pööramise kohta, ei tee see olematuks fakti, et menetlusalune isik sõitis kiirusega 70 km/h keset pärisuunavööndirada. Kohus soovib selgitada menetlusalusele isikule olulist momenti, et ainult suunatule sisselülitamine ehk planeeritud manöövri nö tähistamine ei tähenda ega taga veel ohutut manöövrit. Liiklusolukorda tuleb jätkuvalt jälgida ja tagada selle ohutust pidevalt nii manöövri planeerides, alustades, sooritades, ka selle lõpuleviimisel, kuna ainult just sellline liikluskäitumine tagab ohutust selles mõttes, et teistele ei tekita kahju ega seatakse ohtu. Selline juhi üldkohustus tulenebki
Menetlusalune isik ei eita, et kuigi ta vaatas korduvalt 20-30 meetrit enne vasakpööret ja vahetult enne pööramist külgpeeglisse, ei näinud ta teist tagant lähenevat sõidukit. Kohus märgib, et reaalne fakt on see, et see teine sõiduk lähenes tagant ja kiiresti vähemalt 90 km/h kiirusega (muidu ei toimuks kokkuipõrget, kui seda teist sõidukit reaalselt sõiduteel ei olnuks). Kui menetlusalune isik kontrollis olukorda, nagu ta väidab lk 79 pöördel ütlustes, 20-30 meetrit enne pööramise kohta, vaatas taha ja ei näinud lähenevaid või möödasõidu sooritavaid sõidukeid, tähendabki tema liikuskäitumine seda, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ega kaalunud piisavalt
Kuna vasakpöörde sooritajal on kohustus andma teed temast vasakult mööduvale sõidukile (
lg 5 p 3), langeb just juhile kohustus arvestada, et juba möödasõidul olevale sõidukile peab ta andma teed ka siis, kui tal on vasak suunatuli sisse lülitatud kas 150 m enne, seda sel lihtsal põhjusel, et teine sõiduk võib liikuda sõiduteel 90 km/h ehk suure kiirusega ja alustada möödasõitu enne kui vasakpöörde sooritaja 8 / 16 alustab oma manöövrit. Kohus selgitab, et
lg 5 p 3 selline tõlgendamine, et juhul, kui vasakpöörde sooritaja on pikalt enne manöövrit suunatuld näidanud ja jätkab maanteel liikklemist 70 km/h kiirusega ja keset pärissuunavööndirada, peab möödasõitja andma vasakpöörde sooritajale võimaluse manöövri sooritramiseks ja selleks näiteks kas katsestada möödasõitu või vähendada kiirust vastassuunavööndirajal liikudes, oleks ilmselt vastuolus
Menetlusalune isik selgitas, et kui ta ei olnud seda teist sõidukit näinud tagant lähenemas ega möödasõidu sooritamas, siis kurv oli taga, et parema tahte korral ta ei saaks näha seda sõidukit. Menetlusaluse isiku väitel, kurvi tõttu ei olnudki tal võimalik näha 90 km/h kiirusega lähenevat sõidukit, siis rääkimata saada aru selle sõiduki manöövritest Kohus märgib, et reeglina sellistes kohtades, kus nähtavus on piiratud ( eriti kohas, kus teed on kurviga), on kehtestatud möödasõidu keeld kas teemärgistuse või liiklusmärkidega. Antud juhtumis sellel teelõigul, kus toimus liiklussündmus, sellist keeldu ei ole kehtestatud. Kohus on tutvunud Google Maps rakenduse kaudu nii kaardi kui ka sateliitvaatega ( rakendus pakub ka panoraamset fotopilti) Illuka-Pagari tee ( kust menetlusalune isik sõitis maanteele) - Valga-Tartu-Jõhvi maantee ristmikust kuni Valga-Tartu-Jõhvi - Vana tee ristmikuni ( koordinaadid 59.253088 27.380044 ja 59.256590 27.382943). Kohus märgib, et sellel maanteelõigul ei ole kaardi pealt sellist kurvi näha, mille tõttu lähenedes Vana tee viivale ristmikule Jõhvi suunas oleks nähtavus olulisel määral halb – maantee kulgeb selles kohas mitte laitmatult sirgelt, kuid samas sujuvalt ja ilma kurvideta. Visuaalselt on Vana tee ristmikult Tartu suunas ( kust asjassepuutuvad sõidukid liikusid) vaadates sama Google Maps koha fotol on tuvastatav, et Tartu poolelt kulgeb see teelõik nagu kerge kurviga metsast, kuid nähtavus Tartu suunas on hea (vasakpöörde sooritamisel Vana tee suunas), ja möödasõit ei ole keelatud mõlemas suunas. Kui vaadata Google Maps koha foto Illuka-Pagari ristmikust, siis möödasõit on selles kohas keelatud teemärgistusega, seda aga Jõhvi poolt sõites, Jõhvi suunas metsani on hea nähtavus. Satelliitkaardi alusel on pärast metsa taas sirge teelõik. Seega, menetlusaluse isiku argument, et ta ei saanudki objektiivselt näha kiiresti lähenevat sõidukit teekurvi tõttu, on arusaadav, kuid ei ole selline, mille tõttu tuleks lugeda, et ta oli piisavalt tähelepanelik manöövri sooritamisel. Kui ta vaatas taga nii 20-30 meetrit enne vasakule pööramist ja vasakpöörde alustamisel, oleks ta pidanud nägema tagant 90 km/h kiirusega lähenevat VW sõidukit, arvestama sõidukite kiirust ja vastavalt sellele korraldama oma vasakpööret. Kohus kordab, et sellises olukorras ei saa pidada üksnes suunatule sisselülitamist piisavaks liikluskäitumiseks manöövri ohutuse tagamisel, sest ei tohi asetada teisi maanteel liiklejaid olukorda, kui tekib vajadus kasutada äkkpidurdamist selleks, et vasakpöörde sooritaja saaks oma manöövri rahulikult sooritada ja lõpule viia. Seoses viimase menetlusaluse isiku argumendiga pöördub kohus tähelepanu tunnistaja B.i ütlustele ja sündmuskoha vaatlusprotokollile koos skeemiga. Tunnistaja ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas millised kahjustused on sõidukitele tekitatud ja kus nad paiknevad. Samuti on võimalik tuvastada, mis hetkel avastas L. B. liiklusohtu ja sellest tulenevalt alustas pidurdamist. Kohtuistungil on uuritud sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 44 koos liiklusõnnestuse akti, skeemi ja fotodega lk 32-
lg 2 kohaselt tähelepanelik ja hoolikas ja veenduda kindlamalt manöövri ohutuses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu, mis seisnes selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas sooritas ta vasakupööret, rikkudes
lg 5 p 3 nõuet, ehk jättes andmata teed temast möödasõidul olevale sõidukile VW, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge ja VW juhile ja OÜ-le R on tekitatud varaline kahju ( mehhaanilised vigastused), on kinnitamist leidnud. 10 / 16 Nüüd kohus selgitab tagajärjedeliktiga seonduvat, mida sellise tagajärjedelikti puhul tuleb tuvastada ja millised on need eeldused, et tunnistada isik vastatavaks kahju tekitamise eest. Kohtupraktika on selles küsimuses välja kujunenud. Tagajärjedelikti puhul tuleb objektiivse koosseisu tasandil tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 8). Kohus leiab, et menetlusalune isiku tegu, vasakpöörde sooritamine
Kui menetlusalune isik jätaks teo sooritamata, ehk jääks ootama oma mänoovriga ja enne vasakpööret oleks andnud teed temast möödasõidul olevale sõidukile, jääks koosseisuline tagajär, varaline kahju, saabumata. Isiku teo ja tagajärje vahel on naturalistlik seos kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi vaadates on kahju isikule omistatav. Kohus on eelnevalt tuvastatud faktiliste asjaolude kaudu näidanud, et ei esinenud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt ei saaks isikule tagajärje tekitamist objektiivselt omistada (näiteks isiku väide, et ta ei saaks näha tagant lähenevat sõidukit teekurvi tõttu). Kohtu arvates on käesoleva kaasuse puhul oluline järgnev kohtupraktika. RKKK 21.05.2013 otsus 3-1-1-23-13 Kaasliikleja ebakorrektne käitumine võib kahju tekitanud juhi vastutusest
Liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei tähenda see tingimata seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Seejärel on vaja analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Näiteks saab tulenevalt kriminaalkolleegiumi varasemast praktikast öelda, et normatiivselt ei saa isikule omistada tagajärge juhul, kui tema teo ja tekitatud tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos, kui isik tegutses lubatud riski piires või kui ta põhjustas tagajärje väljasP. asjasse puutuva normi kaitseala (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Puudutades teemat, kas menetlusalune isik vabaneb vastutusest, sest liiklussündmuse teine pool on rikkunud liiklusreegleid, vastab kohus järgmiselt. L. B. juhtis VW sõidukit ja oli liiklusolukorras möödasõidu sooritamisel. Möödasõidu reeglid on kehtestatud liiklusseadusega ja seavad möödasõitrjale teatud tingimused, millal loetaksae möödasõit üldse lubatavaks. Kohus märgib, et juhul, kui L. B.i ettevõetud manööver möödasõit on antud liiklusolukorras lubamatu
B.i tegu on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, sest kui isik ei alusta lubamatut möödasõitu, ei aktualiseeru vasakpöörde sooritaja liikluskäitumisest tulenev oht – tal ei oleks sel juhul kellele teed anda
Alalises mõttes eelnes kahju tekkimisele kasuaalselt just menetlusaluse isiku tegu – vasakpöörde sooritamine. See ei ole iseenesest nii oluline tegeliku kahju tekitaja väljaselgitamisel. Möödasõidu reeglistik on järgmine. § 51. Möödasõit
Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et enne möödasõidu alustamist ei olnud Peugeot sõidukil vasakut suunatuld töötamas. Seega hinnates möödasõidu alustamist, ei saa väita, et tunnistaja oleks eksinud
12 / 16 Kohus tuletab meelde, et kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud see faktiline asjaolu, et mingil momendil on menetlusalune isik vasakut suunatuld näidanud ja see töötas enne vasakule pööramist umbes 7,5 sekundit ( 150 m enne pööramise kohta), seda menetlusaluse isilkku hinnangul. Menetlusalune isik liikus kiirusega 20 m/sek, tunnistaja 25 m/sek. 7,5 sekundiga möödus tunnistaja 187,5 meetrit. Seega, kui lähtuda sellest, et ristmiku kokkupõrke kohta jõudsid sõidukid üheaegselt, asus tunnistaja B.i sõiduk ristmikust 187,5 meetri kaugusel, menetlusalune isik 150 meetri kaugusel, ehk nende sõidukite vahel on orienteerivalt 37,5 meetrit. Tunnistajad B. ja T., lk 75 ja 76, on selgitanud, et möödasõidu alustamisel oli menetlusaluse isiku sõidukeni vähemalt 50 m, kui alustati möödasõiduga. Seega möödasõidu aluistamise hetkel on suure tõenäosusega tuvastatud fakt, et sel hetkel ei ole menetlusalune isik veel näidanud vasakut suunatuld.
lg 3 p 5 rikkumist kohus ka tunnistaja tegevuses ei näe, sest juhul kui menetlusdalune isik sõidab 70 km/h, tunnistaja aga 90 km/h, siis möödasõidu sooritamine on kiiruste mõttes täiesti mõeldav.
lg 3 p 6 mõttes kohus ka rikkumist tunnistaja tegevuses ei näe, sest koht möödasõidu sooritamiseks on piisavalt ohutu, rajad on piisavalt laiad, lisaks laiendusrada, vahetus läheduses tagant sõitvaid sõidukeid ei olnud, seega ümberreastumine on reaalselt teostatav.
lg 4 näeb ette kohustuse katkestada möödasõitu takistuse või ohu korrasl, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata. Iseenesestmõistetav, et sellise katkestamise all mõeldakse objektiivselt võimalik ja ohutu katkestamine – näiteks tagasireastumine. Ootuspärane on tunnistaja poolt eeldada, et Peugeot sõiduk, isegi kui soovib vasakule pöörata ( suunartuli töötab), annab teed möödasõidul olevale sõidukile. Seega sellist takistust nagu Peugeot sõiduki vastassuunavööndile ilmumist ei saanuski tunnistaja B. ette näha. Juhi olukorrale reaktsioon on keskmiselt 2 sekundit. „ sekundit enne ristmikut olid liiklussündmuses osalenud sõidukid üks teise suhtes paiknenud - tunnistaja 50 meetrit enne ristmikuu vastassuunavööndis ja menetlusaluse isiku sõiduk 40 meetrit enne ristmikku pärissuunavööndis. Nende vahel on 10 meetrit. Sõdukid jõuavad kokkupõrke kohani kiiremini ( sisuliselt poolsekundiga), kui juhi reaktsioon liiklusolukorrale. Sellises olukorras ei tule kõne allagi ohutu möödasõidu katkestamine
Kohus ei näe, et liiklussündmuse teine osaleja tunnistaja L. B. oleks möödasõidu reeglistikus eksinud selliselt, et tema möödasõitu saaks pidada Peigeot juhi õigushüve kahjustavaks teoks. Kui lähtuda tõdemusest, et tunnistaja L. B. oleks pidanud tegutsema liiklusolukorras tähelepanelikum ja vältima ohi tekitamist
lg 2 mõttes, jätma möödasõitu alustamata, kui teise sõiduki sõidustiil ( keset pärissunnavööndi kiirusega 70 km/h maanteel) tekitas kahtlust millised on selle teise sõiduki liiklusplaanid, võib püstitada hüpoteesi, et möödasõidu ärajätmise korral et tekkiks liiklusohtu, teisisõnu mõlemal juhil jäi vähe tähelepanelikkust
lg 2 mõttes, osutab maakohus kohtupraktikale, et põhimõtteliselt ei olegi välistatud, et mõlema juhi teod on kasuaalses seoses koosseisulise tagajärjega. Riigikohtu 24.11.2011 lahend 3-1-1-95-11 mõlema juhi teod on kausaalseoses tagajärjega. „
lg 5 p 3 nõuet, ehk jättes andmata teed temast möödasõidul olevale sõidukile VW, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge ja VW juhile ja OÜ-le R on tekitatud varaline kahju ( mehhaanilised vigastused), on kinnitamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
S § 18 lg 3 mõttes. Ta ei teadnud, et sooritab vasakpööret rikkudes seejuures
lg 5 p 3 nõuet, sest ettevaatamatusest tulenevalt ei näinud möödasõidul oleva sõiduki lähenemist. Kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Nagu kohus sedastas, ei esinenud liiklusolukorras selliseid faktilisi asjaolusid, mille tõttu ei oleks isikul võimalik näha lähenevat möödasõidul olevat sõidukit ja vastavalt sellele korrigeerida oma manöövrit. Menetlusõiguse rikkumisi, mille tõttu saaks seada kohtuvälise menetleja tehtud otsuse kahtluse alla, ei ole kohus tuvastanud. Samuti leiab kohus, et ei esine asjaolusid VTMS § 29 või 30 alusel väärteomenetluse lõpetamiseks. Väärteokoosseis
lg 1 mõttes on kohtu arvates täidetud ja ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS
lg 1 näeb karistusena ette kas rahatrahv kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Rahatrahvi keskmine määr on seega 150 trahviühikut summas 600 eurot. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut summas 300 eurot, seega keskmisest määrast oluliselt väiksemal määral – keskmisest määrast pool. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Puuduvad ka asjaolud – isik ei tunnista oma süüd ega väljenda kahetsust. karistust kergendavad Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on kindlalt alla keskmise. Tervisekahjustust ei ole kellelegi põhjustatud. Koosseisuline tagajärg on varaline kahju ja seda kahele isikule – L. B.ile ja OÜ-le R . Arvestades sõidukite mehhaanilisi vigastusi, et ole tekitatud varaline kahju märkimisväärne. Tegemist on üheepisoodilise rikkumisega. Kohus arvestab, et rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohus arvestab süüdlase isikut. Ta ei ole varasemalt karistatud. Senini on isiku liiklusalane käitumine olnud laitmatu. Isik on pensionär. Kohus arvestab isiku vanust, ta on 72-aastane. Samas tekitab kohtule muret asjaolu, et isik ei tunnusta oma ettevaatamatusest toimepandud rikkumist ja leiab, et ta on antud liiklusolukorras käitunud igati nõuetekohaselt. See annab aluse arvata, et vaatamata varasemale laitmatule liikluskäitumisele ja isiku vanusele võib ta edaspidigi liiklusolukorras eksida liiklusseaduse vastu ja isegi korrata sama rikkumist. Arvestades süü suurust ( alla keskmise), isikut, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. KOHTU MEETMED J. P. kaitsja vandeadvokaat Allan Valk kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.07.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 244023002212 tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Kaitsja esitas taotluse õigusabukulude hüvitamiseks, lk 66, summale 1170 eurot. Taotlus tuleb jätta rahuldamata. Valitud kaitsja tasu kogusummas 1170 eurot ( lk 67-68), mis on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, peab kandma menetlusalune isik ise, kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 15 / 16 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 näidatud alustel. Sel juhul õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele, alus VTMS § 23. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 16 / 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.