Obsah (10)

§ 1§ 4034§ 4062§ 164§ 100§ 101§ 397§ 113§ 415§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9456 Tsiviilasi OMEG

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193409713, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203567153, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203695291 ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203739779, mille alusel väljastati kostjale krediiti kokku summas 7060 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et OÜ Omaraha, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 8. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 26.07.2023 hagiavalduse täienduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et OÜ Omaraha on enne iga lepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja Pensioniregistri andmebaasi alusel. Samuti kasutas OÜ Omaraha kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka pangale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. OÜ Omaraha on arvestanud kostja sissetulekuks ca 850 eurot kuus. Kuna kostja märkis igasse taotlusesse suurema sissetuleku, kui Pensioniregistri andmebaasist saadud vastus, siis pank arvestas, et kõiki sissetulekuid ei pruugi Pensioniregistris kajastuda. Arvestades laenulepingute kohast igakuiste tagasimaksete suurust (so Laenulepingu nr 1 osas 64,71 eurot kuus, Laenulepingu nr 2 osas 38,01 eurot kuus, Laenulepingu nr 3 osas 65,37 eurot kuus, Laenulepingu nr 4 osas 33,58 eurot kuus, Laenulepingu nr 5 osas 31,38 eurot kuus) ja laenusaaja igakuiste kohustuste suurust (so ca 207 - 657,31 eurot), oli laenusaaja sissetulek (so 800 - 853,20 eurot) piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Kogutud andmeid analüüsides jõudis OÜ Omaraha järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid vastavalt sõlmitud lepingtele. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et OÜ Omaraha järgis

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.

9.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud 4 2-23-9456 tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61% aastas (kolmekordne määr 61,83%), 02.12.2019 sõlmitud laenulepingul nr S193409713 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% aastas (kolmekordne määr 61,56%), 11.01.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203567153 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% aastas (kolmekordne määr 61,56%), 13.02.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203695291 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% aastas (kolmekordne määr 61,56%) ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203739779 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% aastas (kolmekordne määr 61,56%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090 intressimäär 30% aastas ja krediidi kulukuse määr 35,9% aastas, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingul nr S193409713 intressimäär 30% aastas ja krediidi kulukuse määr 36,2% aastas, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203567153 intressimäär 31% aastas ja krediidi kulukuse määr 36,6% aastas, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203695291 intressimäär 34% aastas ja krediidi kulukuse määr 44,1% aastas ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingul nr S203739779 intressimäär 32% aastas ja krediidi kulukuse määr 41,3% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub pooltevahelisest lepingust, et OÜ Omaraha on lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090 05.10.2020, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193409713 12.10.2020, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203567153 19.10.2020, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203695291 21.10.2020 ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203739779 05.10.2020, millest kostjale teatati. 11.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, pärast mida ütles OÜ Omaraha lepingud üles. Pärast ülesütlemist muutus kogu võlajääk sissenõutavaks, s.o kokku summas 6814,13 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26.08.2019 sõlmitud laenulepingust, nr S193150090, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr S193409713, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr S203567153, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr S203695291 ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr S203739779 tuleneva põhivõla kokku summas 6814,13 eurot. 12.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja OÜ Omaraha on 26.08.2019 sõlmitud laenulepingus nr S193150090, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingus nr S193409713, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203567153, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203695291 ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203739779 kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 26.08.2019 sõlmitud laenulepingus nr S193150090 30% aastas, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingus nr S193409713 30% aastas, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203567153 31% aastas, 5 2-23-9456 13.02.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203695291 34% aastas ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingus nr S203739779 32% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090 puhul 276,22 eurot, 02.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193409713 puhul 139,07 eurot, 11.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203567153 puhul 242,07 eurot, 13.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203695291 puhul 132 eurot ja 25.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203739779 puhul 145,77 eurot, s.o kokku 935,13 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 935,13 euro väljamõistmiseks kostjalt. 13.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist 26.08.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193150090 põhivõla summalt, s.o 3395,35 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 06.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.07.2023 viivisemääraga 0,065% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr) kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Samuti nõuab hageja viivist seisuga 05.10.2020 summas 3,83 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue laenulepingu nr S193150090 puhul summas 1227,98 eurot. 02.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr S193409713 puhul on hageja viivise nõue põhivõla summalt, s.o 1992,12 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 13.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.07.2023 viivisemääraga 0,065% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr) kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Samuti nõuab hageja viivist seisuga 12.10.2020 summas 1,81 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 726,62 eurot. 11.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203567153 puhul on hageja viivise nõue põhivõla summalt, s.o 3427,21 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 20.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.07.2023 viivisemääraga 0,065% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr) kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Samuti nõuab hageja viivist seisuga 19.10.2020 summas 3,18 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1243,57 eurot. 13.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203695291 puhul on hageja viivise nõue põhivõla summalt, s.o 1675,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 22.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.07.2023 viivisemääraga 0,065% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, 6 2-23-9456 kui laenulepingus kokkulepitud määr) kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Samuti nõuab hageja viivist seisuga 21.10.2020 summas 1,55 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 602,01 eurot. 25.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr S203739779 puhul nõuab hageja viivist põhivõla summalt, s.o 1672,60 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 05.10.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.07.2023 viivisemääraga 0,065% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Samuti nõuab hageja viivist seisuga 05.10.2020 summas 2,41 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 600,89 eurot. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude summas 4413,85 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 04.07.2023 viivise põhivõlalt määras 0,065% päevas kuni põhivõla täitmiseni. 14. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 45 euro ulatuses. Kostjaga on sissenõudmiskulude tasumine kokku lepitud laenulepingutes. Tulenevalt

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja selgitab, et hageja on edastanud kostjale peale laenulepingute ülesütlemist võlgnevusega seoses meeldetuletuskirju e- postiga kokku viiel korral, s.o 30.10.2020, 23.10.2020, 07.10.2020, 15.12.2020, 14.10.

1. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas 45 eurot. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot, õigusabikulud 840 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 840 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 6 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 2 tundi. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik 2 tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui 30 minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – laenuleping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

§ 1132

lg 7 2-23-9456 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Esindaja tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14), 140 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25), kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 32-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta vastab mõistlikuks loetud advokaadi keskmisele tunnihinnale. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 490 eurot (140 eurot x 3,5 tund). Kohus on arvestanud ühe tunni 25.07.2023 hagiavalduse täienduse koostamisele.
2. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
3. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1400 eurot (910+490), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 8