Obsah (10)

§ 404§ 392§ 396§ 442§ 323§ 657§ 403§ 125§ 656§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 1. september 2023 Tsiviilasja number 2-2

) § 393 lg 1 nõuet rikkudes menetlusdokumendid kostjale 3 kätte toimetamata ja kostja 3 ei ole hagile vastanud. 05.01.2023 edastas kohtuistungi sekretär menetlusosalistele e-kirja, milles teavitati, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja kohtuotsus tehakse teatavaks 15.02.2023. Asja kirjalikku menetlusse määramine on menetluse juhtimine ja korraldamine, mis saab toimuda ainult kohtuniku antud kohtumääruse alusel. Samuti rikkus kohus kirjaliku menetluse määramisel

§ 404lg-t 2, kuna ei andnud pooltele tähtpäeva avalduste ja dokumentide esitamiseks.

Kohus ei ole viinud nõuetekohaselt läbi eelmenetlust ja on rikkunud

§ 392lg 1 p-de 1 ja p 3 sätteid.

Hageja, kellel puudus õigusteadmistega esindaja, on esitanud nõude kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja on rõhutanud, et soovib oma lapsepõlvekodu tagasi, seega pidi kohtule olema arusaadav, et nõue on suunatud korteriomandite kostjalt 2 4 väljanõudmisele. Kuna esitatud kujul ei ole nõuet võimalik täita, oli kohtul kohustus täita selgitamiskohustust ja anda hagejale võimalus nõude täpsustamiseks (kinnistute asukohad, registriandmed, tahteavaldused jne). Kohus ei andnud hagejale tähtaega kostjate 1 ja 2 vastustele seisukoha esitamiseks, mis on

§ 396järgi kohustuslik.

Kohus on rikkunud

§ 442

lg-t 8, kuna on hinnanud vaid kahte tõendit – tl-l 19–36 asuvaid sundenampakkumist puudutavaid tõendeid ja tl 170 asuvat e-kirjavahetust. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud, samuti ei nähtu, et kohus oleks jätnud mõne tõendi arvestamata; 2) on enampakkumise tingmusi TMS § 14 lg 1, lg 11 järgi oluliselt rikutud, kuna korterid olid hageja ja tema abikaasa Arthur Tarassovi (abielus alates XXXXXXXX) ühisvara. Kohustuse täitmiseks kohustav dokument on tehtud ainult hageja suhtes. A. Tarassov ei ole andnud temale kuuluva kinnisvara müügiks nõusolekut. Kohtutäitur ei teavitanud võlgniku abikaasat vara arestimisest. Ühisvara ei saa müüa ilma, et see oleks eelnevalt jagatud. Kohtutäitur pidanuks esitama hagi hageja ja A. Tarassovi ühisvara jagamiseks vastavalt TMS § 14 lg-le

1. Kohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohtule pidi olema teada, et hageja on abielus, kuna hageja oli menetlusabi taotluses märkinud A. Tarassovi oma abikaasaks. Kinnistute soetamise aeg nähtub hagiavalduse lisaks olevatest arestimisaktidest. Kuivõrd maakohus ei andnud tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks, on põhjendatud esitada need apellatsioonimenetluses. Hageja palub võtta vastu uued tõendid: abielutunnistus, 18.05.2001 kinkeleping, 01.11.2000 ostu-müügileping, kinnistusraamatu väljavõtted.
2. Jõhvi kohtutäitur N. Malahhova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme. Isegi kui kohus ei toimetanud kostjale 3 menetlusdokumente kätte (mis on tõendamata), siis kaebeõigus on selles osas kostjal
3. Kohtu 05.01.2023 teatest on arusaadav, et menetlusosalised saavad otsuse tegemiseni esitada avaldusi/dokumente. Hagi esitati 12.07.
4. Seega oli menetlusosalistel pool aastat aega esitada avaldusi ja tõendeid ning hageja on seda õigust ka kasutanud.

§ 323

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Isegi kui esineks maakohtu minetusi seoses avalduste/dokumentide esitamise tähtpäeva määramata jätmisega, ei tooks need kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kohus on täitnud kõik eelmenetluse ülesanded. Hagi esitamine (sh nõuete määramine) on hageja kujundusõigus. Õigusteadmistega esindaja puudumine ei too automaatselt kaasa seda, et kohus peaks hagejale ütlema, millised nõuded tuleb esitada ja milliste tõenditega nõudeid tõendada. Käsitlus hageja lapsepõlvekodu tagasisaamisest on asjakohatu. Hageja elab alaliselt Soome Vabariigis. Kohtul puudus kohustus nõuda hagivastuste kohta kirjalikku arvamust. Hageja on pärast kostja 1 poolt hagile vastamist esitanud täiendavaid menetlusdokumente ning tal oli võimalik vähemalt

1. a jooksul esitada seisukohti seoses kostjate vastustega. Kaebusest ei selgu, millised tõendid jäeti hindamata. Kuigi otsuses ei ole iga tõendit eraldi käsitletud, ei saa sellest järeldada tõendite hindamata jätmist. Kohus on märkinud, et ükski hagis toodud seisukoht enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise kohta ei ole põhjendatud; 2) ei ole uute tõendite ja seisukohtade esitamine apellatsioonimenetluses lubatav. Kostja 1 palub jätta tõendid vastu võtmata ja uusi seisukohti mitte arvestada. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta jättis korteriomandite ühisvara koosseisu kuuluvuse väite ja tõendid esitamata 5 maakohtus. Lisaks korteriomandite registriosad nr XXXXXXX ja XXXXXXX kuuluvus ühisvara koosseisu ei too kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole ei täitemenetluses ega kohtumenetluses kostjat 1 teavitanud, et korteriomandid oleksid ühisvara. Kinnistusraamatu andmete järgi on korteriomandite omanik hageja. Lähtudes asjaõigusseaduse § 56 lg-st 1 ja Riigikohtu selgitustest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 (p 20) juhindus kostja 1 korteriomandite arestimisel ja müügil õigesti omaniku kohta tehtud kinnistusraamatu kannetest, millest johtuvalt ei ole enampakkumine ebaseaduslik.
2. Joostes OÜ ja RT Capital Estonia OÜ on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustajate kanda, jätta need täies ulatuses kohtutäituri kui täitemenetluse läbiviija kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 8. Asja materjalide kohaselt lahendas maakohus asja kohtuistungi sekretäri H. Übneri 05.01.2023 kirja (II kd, tl 14) alusel kirjalikus menetluses.

§-des 403 ja 404 on sätestatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et maakohus võiks kalduda kõrvale asja arutamise suulisuse põhimõttest ja lahendada asja kirjalikus menetluses. Vastavalt

§ 403

lg 1 esimesele lausele võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 403

lg 3 kohaselt kui pool ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja ei ole kohtule andnud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses ning 17.08.2022 menetlusdokumendis on ta avaldanud tahet lahendada asi kohtuistungil (I kd, tl 200). Seega ei saanud maakohus lahendada asja kirjalikus menetluses

§ 403

alusel.

§ 404

lg 1 kohaselt võib kohus määrata varaliselt hinnatava hagi asjas kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.

§ 404

lg-s 1 nimetatud juhul määrab kohus vastavalt sama paragrahvi lg 2 esimesele lausele avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele.

§ 404

võimaldab seega kohtul omal algatusel ja menetlusosaliste nõusolekuta lahendada asi kohtuistungit pidamata. Seejuures ei tohi varaliselt hinnatava hagi puhul hagihind põhinõudelt ületada 4500 eurot. Hageja nõudis hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 järgi ning kinnistusraamatus kande muutmist. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi TMS § 223 järgi tuleb hagihinna tähenduses lugeda tuvastushagiks ja selle hind määrata

§ 125

järgi (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 15).

§ 125

järgi hinna määramisel tuleb hagejale eeldatavalt kuuluva hüve suuruseks lugeda nõude hinna, mille hageja võiks enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 järgi esitada. Praegusel juhul on kinnistute väärtuseks, mida hageja tagasi nõuab, 6230 eurot (I kd, tl 135). Eelmärgitust tulenevalt on maakohus määranud hagiavalduse menetlusse võtmisel valesti hagihinna (vt I kd, tl 96). Kuivõrd hagihind põhinõudelt ületab 4500 eurot ning enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele, puudus maakohtul seaduslik alus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses

§ 404lg 1 järgi ilma hageja nõusolekuta.

Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega

§ 656

lg 1 p 1 tähenduses (maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet). 6 Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule muu hulgas ette

§ 404

lg 2 esimeses lauses ettenähtud nõuete rikkumist, kuna maakohtu 05.01.2023 kirjale (II kd, tl 14) asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta on alla kirjutanud kohtuistungi sekretär ning selles ei antud pooltele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lisaks

§ 404lg-le 1 rikkunud ka sama paragrahvi lg 2 nõudeid.

Isegi kui lugeda maakohtu 05.01.2023 kirja määruseks, ei olnud kohtuistungi sekretäril pädevust sellele alla kirjutada. Kohtuistungi sekretäri 05.01.2023 kirjast ei nähtu ka seda, et menetlusosalistele oleks antud võimalus avalduste ja dokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelmärgitud

§ 404

lg-tes 1 ja 2 ettenähtud nõuete rikkumised on omavahel seotud ning kogumis on need rikkumised käsitletavad oluliste menetlusõiguse normide rikkumistena, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks

§ 656

lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. 9. Hageja on apellatsioonkaebuses mh märkinud, et maakohus rikkus asja lahendamisel eelmenetluse ülesandeid, kuna ei selgitanud välja hageja kõiki nõudeid (

§ 392lg 1 p 1).

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma hagejale võimaluse hagiavalduse täpsustamiseks ning lahendama hageja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et menetlusosaliste ringi ja võimalikke nõudeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel on Riigikohus selgitanud näiteks 28.09.2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p-s 18 ja 06.05.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-208668 p-s 12. Pärast hageja nõuete kindlakstegemist peab maakohus määrama kindlaks hagihinna ning kontrollima riigilõivu tasumist vastavalt Riigilõivuseaduse lisas 1 toodud määradele. 10. Apellatsioonkaebuses on põhjendatult leitud, et maakohtu põhjendav osa ei vasta

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus nimetatud rikkumise kõrvaldama. 11. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2023 määruse kohaselt on apellatsioonkaebuse hing 3500 eurot. Nimetatud apellatsioonkaebuse hind kuulub muutmisele. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 märkis, tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi hind määrata

§ 125järgi ning selleks on 6230 eurot.

12. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja