§-s 130 sätestatud kahjunõude eeldusi ja tõendamiskoormist ning määras hagejale TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 3401 lg 1 alusel tähtaja asjaolude väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse terviktekst koos lisadega ja võimalike taotlustega hiljemalt 21 päeva jooksul kohtukirja edastamisest arvestades. Hageja sai kohtu 14.09.2021 selgituskirja kätte 07.10.2021, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavalduse tervikteksti koos lisadega kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kostja vastu esindusõiguseta isiku tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
) § 130, mis reguleerib vastutuse eeldusi ja ulatust erikoosseisuna ja mis kohaldub eelkõige
§-s 129 sätestatud mitmepoolse tehingu tegemise korral.
lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuni puudub esindatava heakskiit, on tehing hõljuvalt kehtetu (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 26). Kui kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus
mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või seadusjärgne esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise isiku nimel esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus
Tehingul põhineva esindusõiguse ehk volituse (
lg 2) võib esindatav
lg 1 järgi anda nii otsese kui kaudse (
Samas võib esindusõigus olla tuletatav ka
lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, või
lg 2 teisest alternatiivist (nn näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana.
lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse (nn usalduskahju). Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (nn täitmishuvile vastava kahju). Eeltoodu alusel on
lg-st 1tuleneva nõude eeldused järgmised: − − − − − kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks
lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud
lg-st 1 tulenevalt tühised; kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma esindusõiguse puudumisest; hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu
lg-s 1 nimetatud kahju.
lg 2 alusel esitatava nõude eeldused on aga järgmised: − − − kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks
lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud
lg-st 1 tulenevalt tühised; 2 − − kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu
Hageja peab nii
lg 1 kui ka lg 2 järgi nõude maksmapanekul eeltoodud asjaolusid esmaselt tõendama. Seejärel on esindusõiguseta tegutsenud isikul (kostjal) omakorda võimalus vastutusest vabanemiseks tõendada, et tehingu teine pool (hageja) tehingute tegemise ajal teadis või pidi teadma kostjal esindusõiguse puudumisest (
Seejuures ei eelda esindusõiguseta isiku vastu
lg-te 1 või 2 alusel nõude esitamine seda, et oma tehingujärgsed kohustused täitnud hageja peaks esmalt VÕS § 1028 lg 1 järgi nõudma tehingu täitmisena üleantu tagastamist tühiseks osutunud tehingu teiselt poolelt.
lg-le 2 tuginedes ei saa hageja nõuda mõlemat liiki selles lõikes nimetatud kahju hüvitamist kumulatiivselt, v.a niivõrd, kuivõrd tehingu ettevalmistamisel kantud kulutusi ja sellega seotud muud kahju on tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõude juures juba arvesse võetud. Vastasel korral asetataks hageja mõlema nõude rahuldamisel paremasse olukorda, kui see, milles ta oleks olnud esindusõiguse olemasolu ning tehingu kehtivuse korral. Seetõttu peab hageja valima, kas ta nõuab esindusõiguseta tegutsenud isikult, kes teadis või pidi teadma endal esindusõiguse puudumisest, tehingu ettevalmistamisel kantud kulutuste ja muu sellega seotud kahju hüvitamist, mida hageja kandis esindusõiguse olemasolusse uskumise tõttu, või tehingu täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Need nõuded võib hageja siiski esitada alternatiivsete nõuetena. Hageja on tuginenud nõude õigusliku alusena ka VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5-8. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
See tähendab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes
§-st 130 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu (Riigikohtu erikogu
lg-te 1 või 2 alusel täidetud, siis ei ole välistatud hageja kahjunõue deliktilise kahju hüvitamise nõudena mh VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel (vt nt tahtliku heade kommete vastase käitumise kohta Riigikohtu
lg-s 2 sätestatud eeldused.
lg-st 2 tulenevalt võisid vaidlusalused tehingud kehtida vaatamata sellele, et OÜ N ei olnud andnud kostjale volitust enda esindamiseks. Kui hageja tugineb sellele, et OÜ-ga N sõlmiti kehtivad müügilepingud ning hageja uskus, et kostjale oli antud volitus, ning OÜ N teadis, et kostja tegutseb tema nimel esindajana, ning talus kostja sellist tegevust, siis saab hageja kehtivatest lepingutest tuleneva täitmise nõude esitada üksnes lepingupoole ehk OÜ N vastu. Kui hageja tugineb aga sellele, et OÜ N ei kiitnud
lg-st 1 tulenevalt kostja sõlmitud lepinguid heaks, mistõttu on lepingud tühised, siis saab hageja esitada nõude kostja vastu
Hageja ei saa
alusel nõuet esitades samal ajal tugineda volituse olemasolule ja sellest tulenevalt lepingute kehtivusele ning esindusõiguse puudumisele ja sellest tulenevalt lepingute kehtetusele. Kohus leiab, et hagiavalduse asjaolud on endiselt vastuolulised. Hageja ei ole vastavalt maakohtu 14.09.2021 selgituskirjale esitanud hagiavalduse tervikteksti koos lisadega asjaolude 3 väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. Kohus ei saa ise valida, milliste asjaolude pinnalt käesolevat vaidlust lahendada, kuivõrd esitatud asjaolud on vastuolulised. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peab kohtu ette tooma hageja. Täiendavalt ei saa kohus lahendada hageja kahjunõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudena, kuna hageja ei ole esile toonud ka deliktilise kahju hüvitamise nõude selgeid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohus ei saa hagi rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuivõrd hageja ei ole esile toonud hagiavalduse aluseks olevaid olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue on eelnevast tulenevalt perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel OÜ Realsten hagi R. K.i vastu võla nõudes läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.