← Eesti

2-15-17654/77

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-17654 Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2023. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D. P. kohustustest vabastamise menetlus Menetlus

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 12. Vastavalt

§ 2

teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

14.

§ 175

lg 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

  1. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.
  2. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 17.

§ 173

lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 3

  1. Asja materjalidest nähtub, et D. P. on peale seda, kui kohus pikendas kohustustest vabastamise perioodi, tasunud võlausaldajatele kokku 4 044,98 eurot, sh Swedbank AS-ile 2 000 eurot, Aktiva Finance Group OÜ-le 1 300 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile 620 eurot ja Swedbank Liising AS-ile 124,98 eurot.
  2. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), võlgnik on peale kohustustest tasumise perioodi pikendamist seitsmele aastale tasunud võlausaldajatele oma sissetulekust väljamakseid nii palju, kui ta sissetulek on võimaldanud, tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada. Vastuseks Swedbank AS-i vastuväitele märgib kohus, et võlgnik on kohustustest vabastamise ajal tasunud tõepoolest oma teisi võlgasid, kuid sellele minetusele on kohus võlgniku tähelepanu pööranud ning kohustustest vabastamise pikendamise perioodil ei ole võlgnik ühtesid pankrotivõlausaldajaid teiste ees eelistanud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.