lg 11, 1821 lg 1, 182 lg 1, 120 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maaakohtu 7. detsembri 2022 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, Yaroslav Radziwill Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Raiken Aljas (isikukood 50112020243), Eesti kodakondsus, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 11.03.2021 otsusega
lg 1- 25 lg 2;1432 lg 2 – 25 lg 2; 179 lg 11; 178 lg 11; 175 lg 11 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud, millest koheselt kuulus reaalselt ärakandmisele 4 kuud, ülejäänud osa vangistusest 3 aastat 2 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta 6 kuulise katseajaga. Kahtlustatavana peeti kinni 06.04.
Samuti tunnistati R. Aljas süüdi ja karistati teda
lg järgi 6 kuu pikkuse vangistusega;
lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja
lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 aastat ja 2 kuud ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestati alates R. Aljase kinnipidamisest 06.04.
lg 11 järgi selles, et tema, olles varem 11.03.2021.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud ja karistatud
lg 1 - § 25 lg 2; § 1431 lg 2 - § 25 lg 2;
lg 11 ; § 179 lg 11 ja § 175 lg 11 järgi, pani uuesti ja korduvalt toime noorema kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi või muu teose valmistamises, hoidmises ja edastamise teisele isikule üleandmises kokkuvõtvalt järgmiselt. 2021.a. kevadel, täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, XXX ja QQQ, valmistas korduvalt enda mobiiltelefoniga iPhone pornograafilise sisuga videofaile, millel on kujutatud 17aastast X talle oraalseksi tegemas ja edastas 2021.a. kevadel või suvel korduvalt need pornograafilise sisuga videofailid suhtlusprogrammi Snapchat vahendusel täpsemalt tuvastamata kasutajakonto alt kannatanule. R. Aljas teadis, et kannatanu on alaealine ja videod valmistas salaja, ilma kannatanu teadmata ja nõusolekuta. Kinnipidamisel leiti tema telefonist iPhone Snapchat keskkonda com.snap.file_manager_3 kausta salvestunud 2 videofaili, millel on kujutatud X pornograafilises situatsioonis. 19.01.2022 valmistas R. Aljas enda elukohas korduvalt mobiiltelefoniga iPhone pornograafilise sisuga videofaile, millel on kujutatud 14-aastast Y R. Aljasele oraalseksi tegemas ning 19.01.2022 edastas osa neist pornograafilise sisuga videofailidest suhtlusprogrammi Snapchati vahendusel enda kasutuses oleva kasutajanime „XXX“ alt kannatanule Y-le, kes esines Snapchatis kasutajakonto „YYY“ all, teades kannatanu vanust. 2 / 14 1-22-3866 2022.a. märtsis edastas R. Aljas suhtlusprogrammis Snapchat tuvastamata kasutajakonto alt osa Yst 19.01.2022.a. tehtud pornograafilistest videofailidest, kus viimane teeb R. Aljasele oraalseksi, teadvalt alla 14-aastasele isikule Q-le. 06.02.2022.a. edastas R. Aljas kiirsuhtlusprogrammi Messenger kasutajanime „XXX“ alt Z-le 11 foto– ja 6 videofaili, millel oli kujutatud aluspesus või alasti Z 15-aastast tütart F, nendest 3 videofaili olid pornograafilise sisuga, kujutades alaealist ennast käega seksuaalselt rahuldamas. Seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega mõistis maakohus osaliselt R. Aljase
lg 11 järgi õigeks alaealise W-ga seotud süüdistuse episoodis ning süüdistuses
lg 1 järgi selles, et ta ostis täisealise isikuna nooremale kui 18-aastasele isikule süstemaatiliselt alkoholi, s.o alaealisele X-le 2021 kevadel; 20.08.202; 27.08.2021 ja 28.08.2021 Kehras asuvatest poodidest. 6. Maakohus mõistis maakohus R. Aljase süüdi
lg 1 järgi selles, et ta täisealise isikuna kallutas korduvalt nooremat kui 18-aastast isikut alkoholi tarvitamisele, pakkudes 14aastasele Y-le 19.01.2022 enda elukohas alkohoolset jooki – viina „Absolut Vodka“, mida viimane ka jõi; andis alaealisele 25.01.2022 enda elukohas alkoholi – viina „Absolut Vodka“ ja „Smirnoff“, mida viimane ka jõi; 25.01.2022 andis alaealisele kaasa alkohoolse joogi – pudeli veini. 7. Samuti mõistis maakohus R. Aljase
lg 1 järgi süüdi kokkuvõtvalt selles, et ta pani toime B tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. 29.03.2022 suhtlusprogrammis Snapchat kasutajakonto „XXX“ alt ähvardas süüdistav korduvalt ja intensiivselt elule- ja tervisele ohtliku vägivallaga B, kelle suhtes oli varem toime pannud
R. Aljas kirjutas kannatanule muu hulgas: „ma tapan su ära“, „ma taon su ära“, „sa lõpetad haiglas“, „palu jumalat, et ma su kõri läbi ei tõmba“, „sul peavad minu näpujäljed olema, et tõestada mina su ära tagusin“ ning küsis kolmandatelt isikutelt kannatanu kodust aadressi, kirjutades neile, et kavatseb B-le tervisekahjustusi tekitada, teda mõrvata. 8. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel, et tõendamist leidis R. Aljase poolt mitmete erinevate kuritegude korduv toimepanemine alaealiste vastu (
lg 1 järgi alaealise kannatanu ähvardamine;
lg 11 järgi neljas episoodis lapsporno valmistamine, omandamine, hoidmine ja teisele isikule üleandmine isiku poolt kes on varem toime pannud mh
sätestatud kuriteo;
järgi alaealisele alkoholi ostmine mitmel korral ning
Kohus hindas kõikide kuritegude osas asjaoludest lähtuvalt R. Aljase süü keskmisest suuremaks ja et eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal kuritegude toimepanemine prognoosib kõrgendatud riski, et süüdistatav võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus arvestas kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning pidas põhjendatuks mõista karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd R. Aljas pani uued süüteod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, pidas kohus süüdistatava isikut ja tegude asjaolusid arvestades põhjendatuks
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 4 aastat ja 6 kuud vangistust täitmisele pöörata. 3 / 14 1-22-3866 Apellatsioon 9. R. Aljase kaitsja Y. Radziwill taotleb apellatsioonis tühistada maakohtu süüdimõistva otsuse ja mõista süüdistatava õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistada R. Aljast leebema karistusega, vabastada ta vahi alt ja jätta ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramata, allutades süüdistatava elektroonilisele valvele
lg 5 alusel, määrata talle vabatahtlikult võetud kohustusena kohustus läbida seksuaalkäitumisravi ning jätta R. Aljase menetluskulud riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel. 10. Kaitsja hinnangul eksis maakohus, pidades R. Aljase süüd keskmisest suuremaks. Kannatanud olid vabatahtlikult R. Aljasega romantilistes- ja seksuaalsuhetes. Seega ei saanud tegu olla klassikaliste äärmise taunitava alaealiste ärakasutamise või laste arengut mõjutavate juhtumitega, vaid tegu on
Maakohus oleks pidanud süüdistatava kõigis episoodides õigeks mõistma, kus videod olid tehtud isiklikuks tarbeks vastastikusel nõusolekul ja tüdruksõprade heakskiidul ka siis, kui see oli antud tagasiulatuvalt või konkludentselt. Süüdistatava süü suuruse puhul
lg 11 osas oli vaja kindlaks teha, mitu faili konkreetselt kujutas endast pornograafilist materjali (jättes väljavideo ja failid, kus suguelundeid või nägu polnud näha), mida kohus ei teinud.
Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tõi kaasa põhjendamatult raskema karistuse mõistmise ega võimaldanud uuesti kohaldada liitkaristust tingimisi käitumiskontrolliga vabastamisega ja allutada R. Aljas elektroonilisele valvele. Kohus oleks pidanud asjaolu, et kriminaalhooldaja ei suutnud ettekandes vastata, kas R. Aljas vajab ravi või erikohtlemist, tõlgendama karistuse mõistmisel süüdistatava kasuks. Seejuures tuleb arvesse võtta, et süüdistataval oli juba istungil konkreetne plaan, kuhu seksuaalkäitumisravi läbimiseks pöörduda. Kohus tegi diskretsioonivea jättes kohaldamata eeltoodud põhjusel R. Aljase suhtes
Prokuratuuri kirjalik vastus apellatsioonile
lg 11 episoodides õigeks mõista põhjusel, et pornovideod tehti vastastikusel nõusolekul ja tüdrukutelt oli heakskiit tagantjärele ja konkludentselt. Alaealiste kannatanute seksuaalsuhted R. Aljasega olid seotud süüdistatava poolt manipuleerimise ja tingimuste seadmisega. Kaitsja poolt kohtule edastatud X avalduses pole sõnagi videote kohta. Süüdistatav tegi kannatanust pornovideod ilma viimase nõusolekuta ja hoidis neid enda valduses mh selleks, et vajadusel mõjutada kannatanut enda 4 / 14 1-22-3866 juurde tulema ja oraalseksi tegema, ähvardades vastasel korral need tuttavatele nähtavaks teha. Sarnase käitumise tuvastas kohus R. Aljase poolt kannatanute suhtes ka eelmises kriminaalasjas, millest ta 11.03.2021 Harju Maakohtu otsusega süüdi mõisteti. 15. R. Aljas ei ole leppinud F-ga, kellest tehtud pornovideoid hoidis süüdistatav enda valduses ning saatis kättemaksuks alaealise vanematele 06.02.2022, olles eelnevalt ähvardanud korduvalt videosid avalikkusele nähtavaks teha oma tahtmiste saavutamiseks. Kannatanu Y ja tunnistaja Q olid 14 – ja 13 – aastased. Nende lastega suhtlemisel ei saa kaitsja tugineda 01.11.2022 jõustunud
muudatustele väites, et vastastikusel nõusolekul olid pornovideod lubatavad. Y oli 14 – aastane, kuid oli R. Aljase ajutine sekuaalpartner ja tegi oraalseksi alkoholi saamise eesmärgil ega andnud nõusolekut pornovideote tegemiseks. R. Aljas hoidis neid videoid alles ka siis, kui tal oli juba uus seksuaalpartner ja seega ei saa pidada videote hoidmist põhjendatuks vastastikusel nõusolekul, ehk partnerite seksuaalelu rikastamiseks, mis oli
muudatuste mõte.
Aljasega leppinud ja seda saaks arvestada vaid osaliselt. Süüdistatava manipuleerimine kannatanutega tõstatab põhjendatud küsimuse kannatanute avalduste siiruses. Kahe kannatanu avaldused ei peaks tooma kaasa karistuse ümberhindamist.
lg 5 alusel ja määrates talle vabatahtlikult võetud kohustusena kohustus läbida seksuaalkäitumisravi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
lg 11 järgi, arvestades muu hulgas alates 01.11.2022 kehtima hakanud
Kaitsja leiab, et maakohus pidanuks R. Aljase mõistma õigeks kõigis episoodides, kus videod olid tehtud isiklikuks tarbeks vastastikusel nõusolekul ja heakskiidul, sh siis kui heakskiit oli antud tagasiulatuvalt või konkludentselt. Samuti ei olevat kohus teinud kindlaks mitu faili konkreetselt kujutab endast pornograafilist materjali, jättes kogumist välja failid, kus ei ole näha suguelundeid või pole nähtav isiku nägu, kuigi süüdistatava süü suurus sõltub failide arvust. 26. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus oleks R. Aljase süüdimõistmisel
lg 11 järgi teinud vigu, mis annaks alust jõuda tõendite hindamise ja süüküsimuse osas maakohtust erinevale järeldusele. Kaitsja kordab apellatsioonis sisuliselt samu väiteid, mille esitas esimese astme kohtuvaidlustes. Apellatsioonis ei ole esitatud täiendavaid tõenduslikke ja õiguslikke argumente, mida maakohus poleks otsuses juba käsitlenud või mis tekitaks kolleegiumis kahtluse, et maakohus võis R. Aljast
Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses jälgitavalt ja veenvalt argumenteerinud, kuidas kohus jõudis uuritud tõendikogumi põhjal järeldusele, et R. Aljas on pannud toime süüdistuses kirjeldatud lapsporno episoodid süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. Samuti nähtub otsusest üheselt, millises kahes
Aljase õigeks mõistis seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega R. Aljase süüküsimuse osas ega pea sel põhjusel KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks esimese astme otsuse põhiosas käsitletud asjaolusid ja põhistusi täies 6 / 14 1-22-3866 mahus korrata. Seega annab kolleegium järgnevalt hinnangu apellatsioonis esitatud peamistele väidetele, lisades omapoolsed põhjendused.
redaktsioonis sätestatud kannatanute nõusolekule, mis välistaks teo eest karistamise, viitas kaitsja ka maakohtus 03.12.2022 toimunud kohtuvaidlustes, kuid jättis sarnaselt apellatsiooniga kaitsekõnes samuti sisuliselt põhjendamata, kes kannatanutest ja mil viisil andis nõusoleku endast pornograafiliste teoste valmistamiseks. Kolleegium nendib, et alates 01.11.2022 kehtiva
redaktsiooni kohaselt pole noorema kui kaheksateistaastase isikust pornograafilises situatsioonis kujutava teose või reproduktsiooni valmistamine ja hoidmine karistatav, kui see toimub teoses või selle reproduktsioonis kujutatud noorema kui kaheksateistaastase isiku ja teo toimepanija vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult üksnes nende isiklikuks tarbeks. Kaitsja on jätnud aga nii kohtuvaidlustes kui ka apellatsioonis tähelepanuta, et maakohtus tuvastatu kohaselt pole alaealised kannatanud X, Y ja F andnud süüdistatavale nõusolekut endast lapsporno valmistamiseks, hoidmiseks ja teistele isikutele edastamiseks vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes üksnes nende isiklikuks tarbeks. Samuti ei kinnita kohtu poolt tuvastatud asjaolud, et nimetatud kannatanud oleksid andnud tagasiulatuvalt heakskiidu endast lapsporno valmistamiseks, hoidmiseks või kolmandatele isikutele edastamiseks või konkludentselt. Tegelikult leidis maakohtus tuvastamist, et süüdistatav tegi alaealistest kannatanutest pornograafilised videod neilt nõusolekut küsimata ja osaliselt nende teadmata, ei reageerinud kannatanute palvetele teoseid kustutada, vaid ähvardas ja manipuleeris kannatanuid nende edastamisega kolmandatele isikutele. Seega arutataval juhul ei esine apellatsioonis väidetud asjaolusid, mis välistaksid uue redaktsiooni järgi süüdistatava teo karistatavuse. Prokurör küll loobus 01.11.2022. kehtima hakanud
Aljase süüdistusest alaealisest W-st lapsporno valmistamise episoodis, milles maakohus süüdistatava ka õigeks mõistis. Nimetatu ei tähenda aga seda, et sarnased asjaolud leidsid tuvastamist süüteo episoodides, mis puudutavad ülejäänud alaealisi kannatanuid. Tõigast, et kannatanud X ja Y avaldasid nõusolekust süüdistatavaga leppida, ei saa järeldada, et nad andsid tagasiulatuvalt heakskiidu endast pornograafilises situatsioonis kujutavate teoste valmistamiseks ja hoidmiseks. Kolleegium soostub prokuröri kirjalikus vastuses märgituga, et kaitsja on jätnud 01.11.2022 jõustunud
muudatustele viidates tähelepanuta muu hulgas asjaolu, et F pornograafilises situatsioonis kujutavaid videoid hoidis süüdistatav enda valduses ning saatis kättemaksuks alaealise vanematele (ähvardades kannatanu manipuleerimiseks neid korduvalt ka varem teistele isikutele avaldada), mistõttu on ainetu rääkida vabatahtlikult antud nõusolekust, samuti pole kannatanu süüdistatavaga leppimist soovinud. Asjakohane on ka prokuröri seisukohas märgitu, et süüdistatav hoidis kannatanuid pornograafilises situatsioonis kujutavad videod alles nende tahet arvestamata muu hulgas ka sel ajal, kui oli suhtes uue 7 / 14 1-22-3866 partneriga, mida ei saa käsitada
muudatuste tähenduses pornograafiliste teoste vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult üksnes nende isiklikuks tarbeks kasutamisena. 29. Kolleegium peab eksitavaks apellandi väidet, et maakohus ei teinud kindlaks, millised kannatanutest tehtud konkreetsed failid kujutavad endast pornograafilist materjali, jättes kogumist välja failid, kus ei ole näha suguelundeid või pole nähtav isiku nägu. Kolleegium osutab, et maakohus analüüsis otsuses (vt nt otsuse p 70) kannatanute X, Y ja F-ga seotud episoode ning andis hinnangu, kas süüdistuses märgitud R. Aljase poolt valmistatud, hoitud ja edastatud alaealisi kujutavatel teostel on pornograafiline sisu. Kohus tuvastas uuritud tõendite alusel, et X ja Y-st valmistatud videod kujutasid alaealisi seksuaalses tegevuses – tegemas täisealisele mehele oraalseksi. F osas tehtud video kujutas alaealist masseerimas oma suguelundit. Kolleegium rõhutab siinkohal, et juba
lg 11 järgi esitatud süüdistuses teokirjeldustest nähtub, et süüdistatava telefonis sisalduvast Snapchat keskkonnast leiti alaealist X pornograafilises situatsioonis kujutavad 2 videofaili, mis kujutasid teda süüdistatavale oraalseksi tegemas; alaealisest Y-st valmistatud ja edastatud mitmed videofailid kujutasid kannatanut süüdistatavale oraalseksi tegemas. Samuti selgub süüdistusest ja kohtus uuritud tõenditest, et alaealist F kujutavatest videofailidest (mille süüdistatav edastas kannatanu emale) kujutasid 3 videofaili alaealist pornograafilises situatsioonis, s.o ennast rahuldamas. Maakohus tuvastas kohtus uurituga, et kõik eelnevalt nimetatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud leidsid täielikult tõendamist. Seega on ainetu kaitsja väide, et kohus ei eristanud, millised süüdistuses kirjeldatud failid alla kaheksateistaastaseid kujutavatest teostest on arutataval juhul käsitatavad pornograafilistena. Kolleegium nõustub vaidlustatud episoodis maakohtu põhjendustega. Kordamata neid kogu mahus, märgib ringkonnakohus täiendavalt veel järgmist. 30. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb teo kvalifitseerimiseks
järgi igal konkreetsel juhul lahendamist küsimus, kas alaealist kujutaval teosel on pornograafiline või erootiline sisu. Esmalt märgib kolleegium, et õige pole kaitsja väide, et lapspornot sisaldavaks ei saa lugeda teoseid, millel pole nähtav isiku nägu. Õiguskirjanduse kohaselt loetakse lapsporno teoseks
§-s 178 sätestatud koosseisu tähenduses sellist, kus pornograafilises situatsioonis kujutatakse nooremat kui 18-aastast. Kommenteeritav koosseis ei eelda lapsporno teoses kujutatud isiku tuvastamist. Koosseisu kohaldamiseks piisab lapspornoks kvalifitseeruva teose olemasolust ja selle koosseisupärasest käitlemisest (vt
. Kommentaar. 5. trükk, § 178 komm 3.2.2.). Täiendavalt osutab kolleegium, et arutataval juhul nähtub uuritud tõenditest, et alaealisi kannatanuid pornograafilises situatsioonis kujutavatelt teostel – videotel ja fotol, on kannatanud tuvastatavad. Kohtupraktika kohaselt on mõiste pornograafia (ja erootika) on normatiivsed koosseisutunnused, mis eeldavad õigusliku hinnangu andmist kohtu poolt (RKKK 1-16-5792/101, p 18). Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda PorTS § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust: pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes toob labaselt ja pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. Käsitlemaks mingit teost pornograafilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult seksualiseeritud. Pornograafia ja erootika on eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teoses kujutatud. Pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul on näiteks poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda kujutatud pealetükkivalt. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kehtivale kohtupraktikale tuginedes üheselt tuvastanud, et alaealisi X ja Y kujutavad videofailid on pornograafilise sisuga, sest kujutavad esiletükkivalt ja rõhutatult seksualiseeritult alaealisi tüdrukuid tegelemas oraalseksiga ning alaealist F kajastavad 3 videot on pornograafilised, kujutades seksuaalset tegevust selliselt, et nähta on suguelundid. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et kaitsja apellatsioonis toodud väited ei anna alust R. Aljase suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks
8 / 14 1-22-3866 31. Kaitsja vaidlustab R. Aljase süüdimõistmise
lg 1 episoodis väidetega, et maakohus olevat toetunud vaid kannatanu B ja tema elukaaslase ütlustele, hinnates R. Aljase ähvardusi kannatanule veenvateks ja reaalseteks ning kohus jättis analüüsimata kirjavahetuse suhtlemisviisi, milles kannatanu naeris süüdistatava sõnumite üle. Lisaks peab kaitsja põhjendamatuks kohtu seisukohta, et kannatanu hirmu ähvarduste osas suurendas asjaolu, et ta on varem olnud R. Aljase kuriteo ohver. Kaitsja arvates polnud kannatanul alust oma füüsilise tervise pärast karta, sest R. Aljase poolt varem kannatanu vastu toime pandud tegu ei olnud vägivaldne.
lg 1 järgi süüdimõistmisel, sh ähvarduse veenvuse hindamisel üksnes kannatanu B ja V ütlustele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus järginud KrMS §-s 61 sätestatut ning hinnanud tõendeid kogumis ega pole teinud vigu tõendite hindamisel. Maakohtu otsuses (vt p-d 81-89) on põhjalikult ja jälgitavalt analüüsitud vaidlustatud episoodi puudutavaid tõendeid, sh mitte üksnes B ja tunnistaja V ütlusi. Kõnealuses episoodis on kohus hinnanud B süüteoteate juurde lisatud väljatrükki sotsiaalvõrgustikus peetud kirjavahetusest kannatanu ja R. Aljase ning R. Aljase ja tunnistaja V vahel, milles on kajastatud süüdistuses kirjeldatud ähvardused kannatanu B tapmiseks ja talle kehavigastuste tekitamiseks. Samuti uuris maakohus sotsiaalvõrgustikus peetud kirjavahetust, sh 05.04.2022 vaatlusprotokollis kajastatud kannatanu telefoni vaatlusel leitud suhtlusportaali väljatrükke vestlustest süüdistatavaga. Eeltoodust nähtuvalt võttis R. Aljas kannatanuga korduvalt ühendust pärast süüdimõistmist eelmises kriminaalasjas, milles B oli üks kannatanutest. Tõenditest ilmneb, et peale kannatanu tehtud postitust süüdistatava kohta TikTokis, asus R. Aljas kannatanut ähvardama tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega, lubades kannatanule kätte maksta ning tegi seda korduvalt. Süüdistatava poolt kannatu vastu suunatud ähvarduste sisu ja intensiivsus ilmneb mh tõenditest nähtuvast Snapchati vestlustest, milles süüdistatav kasutajakontot „XXX“ kasutades ähvardab kannatanut korduvalt ja erineval moel tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega (sh nt väljenditega kui näen sind siis tapan ära, saad peksa nii või naa, palju jumalat, et ma su kõri läbi ei tõmba, lõpetad haiglas jne), mida ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, käesolevas lahendis kogu ulatuses korrata vajalikuks ei pea (vt maakohtu otsuse p 84). Kohtus uuritud tunnistaja V telefonist leitud suhtlusprogrammi Snapchat vestlustest selguvalt kirjutas R. Aljas ka tunnistajale, ähvardades B-le tekitada tervisekahjustusi (sh väljenditega lõigub kannatanu tükkideks, rebib sõrmed küljes ja topib nee talle suhu). Lisaks kinnitavad otsuses hinnatud tõendid, et süüdistatav üritas tunnistaja kaudu selgitada välja kannatanu B aadressi. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et uuritud tõendikogum tervikuna, sh teiste tõenditega riimuvad kannatanu B ja tunnistaja V ütlused, kinnitavad süüdistuses R. Aljasele
lg 1 järgi etteheidetud kannatanu ähvardamist tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. 34. Täiendavalt märgib kolleegium järgmist.
sätestatud ähvardamisega rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Selle sisuks on konkreetses 9 / 14 1-22-3866 kannatanus (ähvarduse adressaadis) ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine (vt nt RKKKo 1-19-1849/43, p-d 23-24.). Seejuures on ähvardamisest alus kõnelda ka juhul kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile (vt RKKKm 1-199448/32, p 9). Kolleegiumi hinnangul maakohus otsuses uuritud tõenditega tuvastatud, et R. Aljas ähvardas Bt, tekitades kannatanule hirmutunde nii otse temale adresseeritud korduvate ähvardamistega kui ka tunnistaja V kaudu kannatu aadressil edastatud ähvardustega. Seejuures jättis süüdistatav kannatanut tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisel ähvardades mulje, et kannatanule kahju tekitamine sõltub tema tahtest.
38. Kolleegium märgib täiendavalt, et kuigi apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Aljase õigeksmõistmist, ei ole kaebuses vaidlustatud ega käsitletud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis R. Aljase süüdi ja karistas teda
lg 1 ja
Tutvunud otsuse ja asja materjalidega on kolleegium seisukohal, et maakohus on ka neis süüdistustes tuvastanud korrektselt menetlusnorme järgides süütegude asjaolud ning kohaldanud R. Aljase süüditunnistamisel materiaalõigust veatult. 39. Apellatsioonis taotleb kaitsja alternatiivselt R. Aljasele mõistetud karistuse kergendamist argumendiga, et maakohus eksis maakohus R. Aljase süüd keskmisest suuremaks hinnates. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, et maakohus eksis karistuse mõistmisel R. Aljase süü suuruse hindamisel. Otsusest nähtuvalt arvestas kohus kooskõlas
§-s 56 sätestatu ja kehtiva kohtupraktikaga süü suuruse hindamisel tuvastatud süütegude asjaolusid ja kannatanutele tekitatud kahju suurust (vt otsuse p-d 100-102). Maakohtus uurituga leidis tõendamist R. Aljasele süüdistuses etteheidetud mitmete erinevate lõpuleviidud kuriteoepisoodide toimepanemine, sh
Samuti
lg 11 järgi korduvalt mitmes episoodis nooremate kui 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis kujutava pildi või muu teose (video) valmistamine, hoidmine ja teisele isikule üleandmine korduvalt isikuna, kes on varem sellise kuriteo eest karistatud. Lisaks leidis tõendamist R. Aljase süüdistus
järgi alaealisele alkoholi ostmises mitmel korral ning
Maakohtu otsusest nähtuvalt, arvestas kohus karistuse mõistmisel kõigi kuritegude tehioludega ning et R. Aljas pani
ja § 120 lg 1 järgi süüteod toime kavatsetusega ja
ja 182 järgi otsese tahtlusega, kahjustades kuritegudega alaealiste normaalset seksuaalset, vaimset ja füüsilist arengut ja ähvardamisega kannatanu B tervist ja vaimset heaolu. Süüteo asjaolusid hinnates pidas maakohus muu hulgas põhjendatult oluliseks, et täisealine süüdistatav mõjutas alaealisi alkoholi ja manipuleerimisega, et veenda neid astuma endaga oraalsesse vahekorda ning valmistada neist pornograafilises situatsioonis kujutavaid teoseid. 40. Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et karistuse mõistmisel tulnuks arvestada, et
Kaitsja jätab tähelepanuta, et R. Aljasele etteheidetust leidis tõendamist
järgi nooremate kui kaheksateistaastaste isikute pornograafilises situatsioonis kujutavate teoste valmistamine, hoidmine ja teisele isikule 11 / 14 1-22-3866 üleandmine. Seejuures on R. Aljasele põhjust heita ette teo toimepanemist kvalifitseeritud kuriteokoosseisu järgi, s.o
lg 11 järgi isikuna, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ja
§-des 179 ja 175 järgi sätestatud kuriteod. Maakohus arvestas süü suuruse keskmisest raskemaks hindamisel põhjendatult sedagi, et R. Aljas pani teod toime kolme alaealise kannatanu vastu ning erinevad kuriteod seisnesid erinevates vormides alaealiste ärakasutamisega. Kolleegium ei soostu kaitsjaga, et arutataval juhul tuleks hinnata
Aljas oli alaealiste kannatanutega lühiajalistes suhetes. Maakohtu otsuses on põhjalikult käsitletud uuritud tõenditest ilmnevat, mille kohaselt olid alaealised kannatanud täisealise süüdistatava poolt manipuleeritavad ning suhete iseloom, sh alkoholiga mõjutamine, viitab alaealiste ärakasutamisele ja nende arengu negatiivsele mõjutamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seega hinnanud süüteo asjaolusid arvestades põhjendatult R. Aljase süü keskmisest suuremaks. 41. Kaitsja arvates eksis maakohus R. Aljasele karistuse mõistmisel kriminaalmenetlusõiguse normide vastu, jättes arvestamata
lg 1 p 9 tähenduses kergendava asjaoluna süüdistatava leppimise kannatanutega, mis olevat toonud kaasa raskema karistuse mõistmise. Kolleegium märgib, et kannatanud X ja Y esitasid maakohtule avaldused, mille kohaselt on nad süüdistatavaga leppinud ega oma tema suhtes pretensioone ja paluvad talle kergemat karistust (vt I kd, tl-d 9 ja 14). Prokurör nendib apellatsioonile esitatud vastuses, et kuigi maakohus jättis kahe kannatanu leppimise süüdistatavaga
lg 1 p 9 järgi kergendava asjaoluna arvestamata, tuleb silmas pidada, et kannatanud B ja F süüdistatavaga leppimist ei soovinud. Prokuröri arvates saab leppimist arvestada kergendava asjaoluna osaliselt ning sel pole nii suurt kaalu, et hinnata ümber maakohtu karistus. 42. Kolleegium tõdeb, et maakohus on jätnud kannatute X ja Y leppimise osas süüdistatavatega otsuses seisukoha kujundamata. Nõustuvalt prokuröriga on kolleegiumi hinnangul R. Aljase suhtes osaliselt võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna
Samas ei anna kolleegiumi hinnangul kõnealune asjaolu alust vähendada R. Aljasele maakohtu poolt mõistetud karistust. Arutataval juhul puudutab kahe kannatanu leppimine süüdistatavaga üksnes
Samuti on oluline, et kannatanud F ja B ei ole süüdistatavaga leppimist soovinud. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, mille kaitsja on apellatsioonis jätnud karistuse kergendamise taotlemisel täielikult tähelepanuta. Nimelt mõisteti R. Aljas süüdi veel
lg 1, § 1821 lg 1 ja § 182 lg 1 järgi, mille eest mõistetavaid karistusi kahe kannatanuga seonduv leppimine ei mõjuta. Kolleegium osutab sellelegi, et kannatanu B on kohtuvaidlustes avaldanud, et pole õige, et süüdistatav saab nii väikese karistuse, arvestades seda, et ta lubas ka eelmisel korral tegusid enam mitte toime panna, kuid jätkas nende sooritamist (kd I, tl 32 pöördel). Seega kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus rikkus karistuse mõistmisel kergendava asjaolu arvestamata jätmisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis tõi kaasa põhjendamatult rangema karistuse mõistmise. Järelikult jääb kaitsja taotlus kannatanutega leppimise alusel karistust kergendada edutuks. Kolleegium märgib veel, et maakohus pidas võimalikuks arvestada kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 alusel süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ning mõista toimepandud kuritegude eest karistused sanktsioonide keskmises määras, millega kolleegium nõustub. Samuti on maakohus pidanud R. Aljasele mõistetava karistuse eesmärkidele vastavaks mõista
lg 1 alusel liitkaristuse lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mida vähendas
43. Kaitsja arvates tuleks R. Aljase suhtes kohaldada uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele
Kolleegium ei nõustu apellandiga, et asjaolu, et kriminaalhooldaja ei märkinud ettekandes, kas R. Aljas vajab ravi, aga samuti väide, et R. Aljasel oli plaan, kuhu pöörduda seksuaalkäitumisraviks, peaks tooma 12 / 14 1-22-3866 kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning süüdistatava suhtes
lg 5 kohaldamise ja vabastamise mõistetud liitkaristusest elektroonilise valve vastu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Aljasele vangistuse mõistmisel jälgitavalt põhjendanud, miks on varem
lg 1- 25 lg 2; § 1432 lg 2 – 25 lg 2; § 179 lg 11; § 178 lg 11 ja § 175 lg 11 järgi karistatud süüdistatava puhul prognoositav kõrgendatud risk, et ta võib jätkuvalt toime panna samalaadseid kuritegusid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arutataval juhul ei võimalda R. Aljase karistusest uut tingimuslikku vabastamist süüteo toimepanemise ning süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud. Arutatavas asjas käsitletavad kuriteod pani R. Aljas toime eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, sh esimesed episoodid vahetult pärast šokivangistusest vabanemist. Uuritust nähtuvalt jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist katseajal ja hoolimata määratud kriminaalhooldusest. 44. Kolleegium soostub prokuröri kirjalikus vastuses märgituga, et
lg 3 sätestab võimaluse määrata elektroonilise valve tähtajaga maksimaalselt kuni kaheteistkümne kuuni. Seega kataks see meede ebapiisavalt vaid osa katseajast. Samuti nõustub kolleegium prokuröriga, et R. Aljasele ei ole otstarbekas määrata liitkaristust uuesti katseaja ja kontrollnõuetega, millist seisukohta jagab ka kriminaalhooldaja. Süüdistatav on oma käitumisega kohtu usaldust ühel korral juba kuritarvitanud, pannes katseajal ja kriminaalhooldusel viibides toime uued kuriteod. Maakohtu mõistetud karistuse muutmist ei tingi ka apellandi väide, et süüdistataval on plaan, kuhu tingimisi karistuse mõistmisel seksuaalkäitumisravi läbimiseks pöörduda, vastavat abi on süüdistataval võimalik saada ka vangistuses. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et
Aljasele mõistetud liitkaristus tuleb täitmisele pöörata. Arvestades eeltoodut leiab kolleegium kokkuvõtvalt, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid maakohtu poolt R. Aljasele karistuse mõistmisel tehtud vigade ja mõistetud karistuse ranguse kohta on põhjendamatud ja kaitsja apellatsioon jääb ka selles osas rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.