Obsah (4)

§ 361§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-2060 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutam

) § 3 62 lg 2 alusel, kuna esineb

§ 361lg 2 p-s 7 sätestatud alus.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.

1. PPA patrull avastas 17.09.2023 kell 14.55 Valgas, Jaama pst 12 bussipeatuses, marsruudil Valga-Tartu, reisibussist 22 välismaalast, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Isikud ei soovinud esitada dokumente ja toimetati asjaolude selgitamiseks politseijaoskonda. PPA ametnikud tuvastasid nende hulgas Läti Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja tunnistuste alusel Afganistani Islamivabariigi kodaniku X. 1.
2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 6 lg-st 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 76 lg-st 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Ta on taotlenud rahvusvahelist kaitset Läti Vabariigis ja Läti vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse, kuid Läti asutused ei ole 19.09.2023 seisuga PPA 17.09.2023 ametlikule päringule veel vastanud. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatust on Läti ametivõimudel kohustus vastata 2 nädala jooksul. 1.
3. Isik peeti kinni

§ 361lg 2 p 7 alusel isikute üleandmiseks vastutavale liikmesriigile.

1.4.

§ 361lg 2 p 7 kohaldamise eelduseks on põgenemisoht.

VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht ka siis kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Isik on Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Lätist. Isik ei ole esitanud adekvaatseid plaane, mida ta soovis Eestis peale piiriületust edasi teha. On väheusutav, et isik oleks ilma konkreetse plaanita tulnud Eestisse, kus tal tuttavaid ei ole ning ta riigist midagi ei tea. Pigem on usutav, et tal oli transport korraldatud või vähemalt välja uuritud ning soov liikuda edasi mujale Euroopasse. Kuna osa samas bussis olnud isikutest tunnistab, et neil oli soov liikuda edasi mujale Euroopa riiki ja osa tunnistab, et ei teadnud kuhu minnakse, vaid liikusid teiste järgi, on vähetõenäoline, et osa isikuid oleks liikunud edasi, kuid X mitte. Isik ei oska ka välja tuua millega ja kuidas ta Lätti naasnud oleks. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Euroopasse. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemise ohu olemasolu. 1.

1. Isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud Dublini III määruse alusel üleandmismenetluse tagamiseks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile (Läti). 1.
2. Põgenemise ohu tõttu ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta. Elukohast Lätis lahkus ta ilma Läti Vabariigi loata. 1.
3. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. vastuolus
4. Kohus vaatas PPA taotluse läbi
5. septembril 2023 toimunud kinnisel kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja selgitas vastuseks puudutatud isiku küsimusele üleandmismenetluse tähendust ja võimalikku kestust. X selgitas Lätist lahkumise põhjusena sealse majutuskoha halbu tingimusi ning väljendas soovi liikuda mõnda sellisesse riiki, kus on paremad tingimused ja kuhu tuua ka oma perekond. 2
6. Kohus koostas esmalt
7. septembril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
8. novembrini
9. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT
10. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1 teine lause).

6.

§ 362

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini III määruse art 28 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt sellele määrusele, kui on isikute märkimisväärne põgenemise oht. Igat juhtumit tuleb eraldi hinnata. Kinnipidamine on lubatav, kui see on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamise eelduseks on üleandmismenetluse tagamise eesmärk.

1. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis ja tema taotlus on läbivaatamisel. Samuti selles, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega on täidetud eeldus, et kinnipidamine viidatud alusel on vajalik üleandmismenetluse tagamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 24 lg-d 1 ja 4). (RKHKm 3-20-1697/31).
2. X on avaldanud nii tema kinnipidamisel (küsitluse protokoll dtl 18-19) kui ka kohtuistungil et tema eesmärk on tulnud Euroopa riiki, kus saada kaitset ja elada rahulikku elu oma perega. PPA hinnangul on alus kahtlustada põgenemisohtu. Ka Dublini III määruse kohaldamisel on asjakohane lähtuda VSS §-s 68 loetletud põgenemisohule viitavatest asjaoludest. Praegusel juhul on asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 9 (välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist). Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 3-3-1-93-16, p 13; 3-202004/46, p 18.5). Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas.. Sellele viitavad kogumis loata lahkumine määratud elukohast Lätis, aga ka asjaolu, et isiku eesmärk ei ole tingimata jõuda Eestisse ja siin elada, vaid mistahes turvalisse Euroopa riiki, kus saada kaitset ja oma elu sisse seada. Samuti Eestisse saabumise asjaolud – isik saabus koos veel 21 eri rahvusest 3 välismaalasega, kes kõik olid loata lahkunud Lätis rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud elukohast. Neist osal on PPA info kohaselt väljendanud soovi liikuda Saksamaale või muusse Euroopa riiki, kuid osa liikusid lihtsalt ülejäänutega kaasa. Selline ühine tegevus loob väga tugeva kahtluse, et kõik grupis olnud isikud olid valmis liikuma Eestist edasi ning mitte naasma ka Lätti rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ootama.
3. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et leebemad järelevalvemeetmed (

§ 29

lg 1) ei ole

§ 361

lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja nende saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (

§ 361lg 1).

Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et arvestades põgenemisohu olemasolu saaks

§ 29

lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul täita eesmärki samaväärselt kinnipidamisega.

1. Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni
3. novembrini 2023 (kaasa arvatud). 12.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4