Obsah (6)

§ 444§ 175§ 174§ 200§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2023.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7945 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale K. K. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 24.07.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Vastavalt 31.05.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 01.06.2023 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. 16.08.2023 määrusega kohustas kohus hagejat täpsustama haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
3. Hageja poolt 16.06.2023 ja 23.08.2023 esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja laenutaotluses esitatud andmeid, EMTA päringut (sh sissetulekuid ja kohustusi) ning maksehäireid. 2
4. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot, millele lisandub käibemaks). 23.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt taotleb hageja kokku 540 euro ulatuses õigusabikuude hüvitamist, st 23.08.2023 menetlusdokumendi koostamisele on kulunud 1 tund tasumääraga 100 eurot, millele lisandub käibemaks).
5. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 630 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 200 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda peab kohus mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisel ja kohtusse esitamisel 1 tund ning hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot. Samuti on põhjendatud õigusabikulu 1 tunni ulatuses edasistele menetlustoimingutele.

1. Vastavalt eeltoodule ei pea kohus võimalikuks mõista kostjalt välja õigusabikulusid suuremas summas kui 200 eurot. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“.
2. Kohus taunib hageja taotlust menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga. Kohus on kontrollinud, et hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital on käibemaksukohustuslane,

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb teadlikult õigusabikulude hüvitamist kooskäibemaksuga, eksitades kohut.

§ 200lg 2 järgi ei ole kohtu eksimine lubatud.

9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 830 eurot (630 + 200) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3